Tere, kell sai 20 ja eetris on Päevakaja number 14000, mis võtab kokku tänase päeva. Stuudios on Hillar Nahkmann. Peaminister Mart Laar kinnitas tänastel kohtumistel, et Eesti majandus hakkab tõusutendentsi näitama sel sügisel. Haridusminister Tõnis Lukas ja Tallinna tehnikaülikooli rektor Olav Aarna avasid Kuressaares Tallinna tehnikaülikooli kolledži. Sotsiaaltöötajate professionaalsus on tõusnud, nüüd peaksid nad end ka ühiskonnas kuuldavaks tegema, tõdeti sotsiaaltöökonverentsil. Valgevene opositsioon kuulutas riigipea kohusetäitjaks endise parlamendi spiikri Semjon Sharetski. SRÜ riigid aitavad Kõrgõstanil moslemirühmitused võitlust maha suruda ja öösel on muutliku pilvisusega ilm, sajab hoovihma, paiguti on äikest. Sooja on 10 kuni 16 kraadi. Päeval püsib muutlik pilvisus, paljudes kohtades sajab hoovihma, paiguti on äikest. Sooja on 16 kuni 19 kraadi. Ja nüüd kõigest pikemalt. Peaminister Mart Laar kinnitas tänastel kohtumistel Rootsis, et koos Rootsi majanduse tõusuga hakkab tõusma ka Eesti majandus. Eesti majandus hakkab Laari sõnul tõusutendentsi näitama juba sel sügisel, jätkab Kaarli haighon. Härra peaminister Teie nõupidamine Dalaiulampaationiga käsitles Euroopa Liidu laiendamist jaganud NATO liikmessaamist. Kas Rootsi valitsuse seisukohavõtt Eesti NATOsse pürgimise kohta on muutunud või on see ikka veel ettevaatlikult positiivne? Ma arvan, et Rootsi suhtumine on olnud tegelikult Eesti soovide suhtes aru saab ja see on see, mida me vajame, kuna nende enda suhe NATO-s on teistsugune, kui võib-olla meil on olnud. Aga on olnud, meeldivad alati on Rootsi pool puhtunud väga arusaadavalt Eesti soovides Eesti poliitikas selles küsimuses Kuidas saaks Rootsi veel toetada Eestit sammudes NATO poole? Ma arvan, iga praktiline samm ka omavahelises kaitsealases koostöös, mis tehakse, on sammuks selles suunas, et meie enda kaitsejõud oleksid tugevamad ja mis võimaldaks meil tegelikult olla NATO kvalifitseeritud liige selles suhtes. Need projektid, mis on juba käivitatud ja need, mida veel on plaanis käivitada, on kahtlematult positiivsed meie jaoks. Euroopa Liidu laienemisprotsessist, siis Rootsi on osutunud üheks suurimaks Eesti toetaks. Kuidas areneb see koostanud? Ma arvan, see areneb igati positiivselt, milleni on loomulikult tähtis, et Helsingi kohtumisel me tõesti saaksime oma lõunanaabrid ka läbi noh, laua taha, mis aitaks tugevdada balti koostööd ning balti integratsiooni omavahel on positiivne ja kindlasti Tootsiga presidendiks oleku aeg on üsna saatuslik riikidele, kus oleks ilmselt on see aeg, kus esimesed läbi räpi joovad lõppfaasi ja oled huvitatud, et meie oleksime nende esimeste riikide seas. Aga selleks tuleb meil teha oma kodutööd väga hästi ja Eesti majandustõusule viia. Eesti majandus ei ole enam nii tugev, nii tugev, kui see varem oli, kui teie olite paremini eesti valitsuse roolis. Kas Eesti majanduskriisist, kui seda julgeb nimetada kriisist, on täna ka juttu olnud. Noh, meil jah, majanduskriisist ei saa ütelda, et on küsimusi lehtede eestlasele, see, kui ei oleme 11 protsendilist majanduskasvu, tundub juba kriisina ja aga samal ajal on meil kindlasti me mõlemad rääkisime, noh nii Rootsi majandusest ja Rootsi valitsus majanduse hea seis ja Rootsi valitsus plaaninud majandust veelgi aktiviseerida majanduse juhtimisel paremaks muudavad, on kindlasti Eestile väga positiivsed. Vanade eestlaste Eesti majanduse üks suurimaid eksportpartnereid. Iga protsent Rootsi majanduslikust tasuvusest tähendab ka meile väga selgelt või. Nii et Rootsi majanduse tugevnemine tähendab Eestile palju Ja ja selles suhtes on see kindlasti üks nendest võimalustest, mis Eesti majandust üles veavad, kuna ilma et me sellest võib-olla ise oleks piisavalt aru, kes nad on Eesti muutunud osaks maailma majanduse ja see, mis toimub meie naaberriikides, omab täiesti otseselt mõjuga meie majanduselule, kuna meie majanduslikud pidemed Rootsiga on tõesti väga head ja need on meile head uudised ja ma olen üsna veendunud, et Eesti majandus läheb samuti aasta teisel poolel siiski kasvutempole, kui kiire saab olema ja kas või kommenteerivad aasta esimeste poole naudiga suhteliselt kurva olukorra, seda ei oska ütelda, kuid see tõud teisel aastal pole, tuleb olema täiesti kindel. Ja nüüd jätkame välissõnumitega. Kokkuvõtte teeb Sigrit Kaasik. Valgevene opositsioon kuulutas riigipea kohusetäitjaks endise parlamendi spiiker Semjon Sharetski. Mitme Valgevene opositsiooni ja pagulased organisatsiooni esindajad allkirjastasid kena Vilniuses deklaratsiooni, mille kohaselt 96. aastal laialisaadetud parlamendi esimees Sharetski asub täitma Valgevene riigipea kohuseid kuni uue presidendivalimisteni. Ratsioon kutsub Valgevene elanike välisvalgevenelasi ning kõiki demokraatlikke riike teda presidendi kohusetäitjana tunnistama. Valgevene võimud on teatanud. Ta on valmis opositsiooniga läbirääkimisi alustama. Samas on valitsus seisukohal, et arutelu teema ei saa olla 96. aasta põhiseadus. Šotimaal Ajalehes. Kotmen andmetel edastas Nato juhtimisstruktuurides tegutsenud agent Kosovo operatsiooni konide kohta käivat infot Vene luurele. Viimane omakorda edastas seda Belgradile. Leht kirjutas, et lekkinud info hulgas olid USA pommitajate lendude üksikasjad, mis võimaldasid Serbia vägedel ühe neist alla tulistada. Nato pole teavet kommenteerinud, samuti keeldus kommentaar paarist Venemaa välisministeerium. USA on aga väited tagasi lükanud. Kõrgõstani kaitseministri kinnitusel on Kõrgõzstanis mitu küla vallutanud moslemi võitlejad pärit tõenäoliselt Usbekistan Jaapanist. Usbekistani võimud süüdistavad moslemirihma möödunud talvel toimunud pommirünnaku korraldamises. Rünnakus hukkus 16 inimest. Kõrgõstani kaitseministri kinnitusel on Kõrgõzstani ja Usbekistani väed asunud moslemivõitlejaid maha suruma. Ministri sõnul katkeni piirkonda saadetud sadu sõdureid. Moslemivõitlejate tugipunkte tulistavad ka usbekistani õhujõud. Võitluses moslemitega on abi pakkunud ka Kasahstan. Venemaalt on Kõrgõstan palunud tehnilist abi. Venemaa peaminister Vladimir Putin lubas moslemivõitlejate ja vene sõdurite võitluses kannatada saanud Dagestani küladele majanduslikke abi. Samuti saadetakse piirkonda 10000 põgeniku tarvis. Tõlkekuu alguses vallutasid Tšetšeenias tulnud võitlejad vähemalt kuus Dagestani küla. Selle nädala alguses tõmbusid väed tagasi, sest Vene armee oli piirkonda pidevalt tule all hoidnud. Eesti Rahvusooperiosavõtul lähevad Brüsselis menukalt ooperi Carmen etendused. Koha pealt lähemalt nüüd Marko saareti vahendusel. Täna õhtul võtab tee Brüsseli lähedal asuvasse lossitöödele hülp jalge alla umbes paar 1000 belglaste. Selleks, et nautida Waba ooperit Carmen, mille Belgias lavastamise peasüüdlaseks on eesti rahvusooper. Etendused on tegelikult kestnud Belgias juba augustikuu 13.-st päevast ning valutanud publikut ja kriitikuid flaamikeelses kliendis prantsusekeelses Leežis, olles tänaseks jõudnud Euroopa Liidu pealinnaks kutsutavat Brüsseli lähistele. Enamikele reklaamidele on jõudnud sedeleid kirjaga välja müüdud. Etenduse on lavastanud all veerand reele, röövkandvaid osi mängivad vaheldumisi Ameerika ning eesti näitlejad. Carmenina astub õhtu üles, Riina errenne kujundus ning valgustus on Eesti rahvusooperi poolt. Täispanuse annab igal õhtul Eesti rahvusooperi orkester maestro Paul Mägi juhatusel. Et Karmen Belgiast heaks teha, sündis Eestis Carmenit laastamas käinud Alberand reeglile rööl. Eesti rahvusooperile oli ettepanek ahvatlev ning uudne. Nagu suurte projektide puhul ikka, kulus lõppresultaadina jõudmiseks rohkelt aega. Nüüd on aga valminud produkt, mille üle tunneb rahulolu Belgia publik kui ka tegijad ise. Ka kriitikud, flamingo prantsusekeelsetes ajalehtedes pole Garmini retsensiooni lugedes ka keelt tundmata raske aru saada väljenditest nagu eksalent performans. Selle kiituse üheks sagedamaks osaliseks on olnud just Eesti rahvusooperi orkester. Vesteldes lavastaja Mahleri ööga oli viimane kogu Carmeni projektiga äärmiselt rahul ning hindas Eesti rahvusooperi professionaalsust ning koostöötahet silmas pidades võimalikuks sarnase projekte tulevikuski ette võtta. Belglane lootis siiralt, et Eesti nimi on Karmeliga augustikuu jooksul belglastele hoopis lähedasemaks muutunud. Rahvusooperi peadirigent Paul Mägi nägi tulemit sellestki, et Eesti rahvusooper kui firmamärk jäi positiivselt silma lahka mitmetele ooperimajade tegelastele ja mänedžeri tele üle, Euroopa sellest aga Loota uute suurprojektide sündi tulevikuks. Eesti Raadio, Brüssel, Marko saaret. Kuressaare sai aga täna ülikoolilinnaks Veljo Kuivjõgi küsitles sel puhul Kuressaares viibinud haridusministrit. Haridusminister Tõnis Lukas, kas see on Eesti aja Market? Rakendusliku kõrgkoole avatakse juba suhteliselt ääremaadel, nagu Saaremaal. Ja see on aja märk, et hariduse poole püüeldakse kõikjal ja see on ühtepidi muidugi õpilaste soov minna järgmisesse kooli ja siis edasi õppida edasi, aga teistpidi on see ka haridusasutuste ja näiteks ülikoolide soov teha omamoodi hariduslikku regionaalpoliitikat. Avad erialasid nendes kohtades, kus seda seni tehtud ei ole. Nii et see on aja märk. Nüüd te nimetasite rakenduskõrgkooliks. Täna me avame tegelikult Tallinna tehnikaülikooli, oli Kuressaare kolledžit ja võib-olla see ei olegi juhuslike, te panite nad ühele pulgale, sest poolest Eesti haridussüsteemis on, on diplomiõppe õppekavad nii rakenduskõrgkoolides kui ülikoolide kolledžite sea. Siin on üks, üks rõõm ja mure üheaegselt. Rõõm sellest, et, et Kuressaare saab sellel sügisel ülikoolilinnaks pisuke mure selle pärast, et me veame tegelikult täpselt seadma endale eesmärgi, millisena Eesti kõrgharidusmaastikku üldse tahame tulevikus näha. Ja, ja selliseid pisut erinevaid, aga siiski samalaadseid süsteeme kõrvuti kasvatada võib-olla ei ole kõige otstarbekam, nii et milline on kolledžite rakenduskõrgkoolide omavaheline vahekord, milline on riigi suhe neisse tuleb tõsiselt läbi mõelda. Aga samal ajal jälle neid väikesi maakoole jääb jälle iga aastaga vähemaks. Jääb vähemaks ja vähemaks. Esiteks sellepärast, et mitmes piirkonnas ka kohalikud inimesed ei näe vajadust kooli seal väikest kooli seal enam edasi pidada. Aga, ja ka sellepärast, et rahakott on hakanud ülekohtuselt otsustama haridusasju meie eest ja tõepoolest osas piirkondades peaks riik koefitsientide süsteemiga hoidma tinglikult kas või vägisi kooli lahti, et seal elu välja ei sureks. Aga mitmel pool on see asja loomulik käik, sest ka on transpordivahendid on võimalik korraldada hariduse andmist lihtsamate vahenditega, ka vallakeskusesse, nii et kohalike inimeste otsuseid alati ei pea haridusministeerium kahtluse alla panema. Tallinnas algas järjekordne rahvusvaheline tänavateatrifestival. Mis seekord kavas on, küsis Mall Mälberg Piret Viisimaalt ühelt festivali organisaatorid. Oleme me sellel aastal väljas kaheksa trupiga ja kõik etendused toimuvad raekoja platsil, need etendused on tasuta. Nii et kellel vähegi tahtmist Tallinna südamesse raekoja platsile tulla, neid vaatama, siis olge teretulnud. Hoonesõnana tänavateater siis millegipärast ma arvan, et see on midagi hästi lõbusad ja, ja midagi isegi, mis läheb. Palagani kanti ei tähendab tihti peale ongi nii, et väga mitmed grupid arvavad, et nad panevad ette punase klouni nina ja, ja korraga ongi väga naljakas ja, ja äkki ongi tänavateater päris nii ta ka ei ole, tänavateatri vorm on siiski midagi natuke teist, kuigi ta on loomulikult meelelahutuslik ja just nimelt visuaalselt atraktiivselt vaadata. Aga kindlasti ma arvan, et meie publik leiab endale igast etendusest midagi, leiavad lapsed, kuna ettekandele tuleb lastenäidend, Chipoliinu leiavad täiskasvanud. Sest ma arvan, et üsna põnevat vaatemängu pakub teater Priin umbes enne, mis on omamoodi põnev trupp, kuna ta on läti-itaalia segatrupp, nendel on muidu hästi põnevad, niisugused suured seebimullišõud, aga see tähendab kahjuks Tallinnasse kaasa tuua ei julgenud, sest see tingib rohkem suletud platsi, kui seda on raekoja plats, on neid suuri hiiglasuuri seebimulle teha. Ja ma arvan, et üks hästi huvitav trupp, kes on nüüd meie tänavateatrite festivali veteran, on Soome Drognamia ühe ühe on, kes on niisugune küllaltki põneva klassikalise tänavateatri stiili esindaja, nemad teevad siis natukene väljaspool raekoja platsi oma teatrit otsivat lähemaid paiku, tunnetavad kohtasid meie vanalinnas, nad on teinud eeltöö ja otsinud välja selliseid nurgataguseid, mida võib-olla põhiline tallinlane teinekord ei märkagi, nii et nendega tasub seigelda vanalinnas. Peale etendust me tahame pakkuda sellel aastal laupäeval, 28. õhtul kell 10 Patkuli treppidel sellist väikest nagu improvisatsioon, tooni või moodsalt öeldes häppe ning tüüpi öö show'd. Mõte tekkis sellest, et Patkuli trepid on ilusti korda tehtud ja seal ei ole nagu veel midagi sellelaadset toimunud, teeksime sellel aastal argliku katse teda elustada, seda Patkuli trepi ja kui see kõik veel mingit moodi ka välja kukub, siis järgmisel aastal teha seda hoopis suurem. Sest ega annab nagu pealkirjasähvatused öös ja on nagu pühendatud jälle või mõttega sellele, et me kõik oleme nagu sähvatused läbi elu, et aga üks inimene jätab ainult varju, teine heleda sähvaka ja see sõltub kõik meist ainult endist. Täna lõppes sotsiaaltöökonverents abisaajast toimetulijaks, selle lõpetamisel käis Kai Vare. Konverentsil osalejad tõdesid, et eelkõige oli kokkusaamist vaja selleks, et iseendale olukorda selgitada. Marju Lauristin ütles lõppsõnavõtus, et sotsiaaltöötajast on saanud arvestatav professioon ja see elukutse omandab ühiskonnas üha kindlama koha. Kogu see töö või, või lihtsalt et professionaalsusest on olnud väga tugev eelmisest laupäevast püha kasutanud ja selles eetilises võidelda. Me ei pea olema viisik. Sotsiaaltöötajad peaksid ennast aga ühiskonnas rohkem kuuldavaks tegema. Lauristin tõi näiteks, et sel aastal oli sotsiaaltöötaja erialale väga suur konkurss, kuid ajakirjanduses kajastati seda ebaprofessionaalselt isegi halvustavalt. Me ei ole oma seda sama töötaja professioon jälle Eesti avalikus arvamuses ja liidetavate summa, mis välja surnud, piisanud. Töövõtjad ja tööandjad peaksid teadvustama, et sotsiaalsfääri eest vastutavad ka nemad. Tööandja kohustused ei piirdu ainult majandusega. Hiiumaa omavalitsuse sotsiaaltöö juht Riho Rahuoja nentis, et sotsiaaltööprobleemid ei kao kunagi. Kui me võrdleme kas või kahe või ühe aasta taguseid teemakäsitlusi, millised olid töö 1000, kuidas arutati probleeme, siis sellelt on ilmselgelt näha, et on, on tõusnud sotsiaaltöötajate professionaalsus, töötahe kui oskus oma, võib-olla ütleme neid probleeme üles tõstatada ja ka neid lahendada. Pärnu linna sotsiaaltöö juht Valter Parve tõi esile finantseerimise kitsaskohad. Tema sõnul peaks ministeerium rohkem usaldama kohalikke juhte, kes oma kodukohaolusid paremini tunnevad. Kiiresti muutu toetuste jagamise masin ei arvesta alati piisavalt mitte toime tulevate inimeste vajadusi. Ja sotsiaaltöötaja, kes on kohapeal sunnitud kliendi probleemi lahendama, on üsna hädas mõnikord ja sel läheneval sügisel eriti. Konverentsil ei räägitud ainult kitsaskohtadest ja muredest. Võru valla ja hämmastavad näitajad nendega tõesti rõõmsad, kuidas suhteliselt tihti esineva hala kõrval on võimalik midagi tõeliselt väärtuslikku ära teha. Töökohti on loodud, on vähendatud abisaajaid, on rohkem neid inimesi, kes saavad sissetulekud, kes maksavad maksu, kes vastasid täpselt selle konverentsi diviisile, eesmärgile, abisaajast, toimetulijaks. Kultuuriministeeriumi osakonna juhataja ja kaua aega raadiotegemises olnud Peeter Sookruus. Päevakaja saab täna 14000. Vaatame tagasi, vaatame ette. On olnud Päevakaja roll Eesti meediamaastikul, milline peaks olema tulevikus ja kuidas ta sobib? Ütleme sellesse Euroopa avalik-õigusliku ringhäälingu uudiste kokkuvõtva saate rolli. Ma arvan, et ta on üks selline huvitav fenomen, et juba see, et ta on üle 40 aasta vastu pidanud jäänud Eesti Raadio keskseks uudisteprogrammiks räägib palju enda eest, aga ta on endiselt mitmekesine, ta on väga laia teemaderingiga, ta on ka nii muidugi afiliselt lai, mis ka sellepärast, et ehedaid lugusid, see tähendab lugusid väljastpoolt Tallinnat, kus on inimesed sündmuste keskel, on seal palju, nii et ta on igal juhul niimoodi mitmedimensiooniline, väga mitmekesine uudistesaade ja selles mõttes on ta selline huvitav nähtus, mille puhul mõnedel riikidel on midagi sellist vastu panna, mõnedel ei ole. Aga kui rääkida päevakaja rollist ka minevikku seltsi Eesti raadio uudistesaadete rollis, siis nüüd augustis 99 meenutada seda, et 10 aastat tagasi, kui oli Balti kett, oli laulev revolutsioon, Vorid, suured rahvakogunemised öisele päeval lauluväljakul, siis Eesti raadio estraadiuudistesaated, seda kõike vahendusega operatiivselt ja ka nagu kultuuriminister Signe Kivi oma tänases heas tervituses ja õnne soovides Eesti raadio uudistesaadetele päevakajale ütles on kõigil hästi meeles ja tänu inimestele siin, kes tollal töötasid rahvale selle eest, mis tehti ka 91. aasta nendel ärevatel öödele päevadel, jaanuaris ja augustis kui Eesti raadiole täiesti uudiste keskel ja oma ja, ja ajalookujundaja. Teisalt muidugi võib öelda seda, et Päevakaja on jäänud mõneti heas mõttes konservatiivseks, ma pean seda tänapäeval sellises küllalt tormakas ja võib-olla väga-väga kiiresti muutuvas maailmas ka heaks nähtuseks, soliidselt, konservatiivseks. Ühelt poolt on ta muutunud kaasaegsemaks muutunud dünaamilisemaks tempokamaks ütleme nii, lood on muutunud lühemaks, päevaga, enda, kogu saateaeg on muutunud lühemaks, teiselt poolt on ta jäänud välja peetuks soliidseks ja niimoodi firmamärgiks heas mõttes. Ja veel ilmast. Eeloleval ööl on muutliku pilvisusega ilm, sajab hoovihma, paiguti on äikest. Puhub lõuna ja edelatuul neli kuni kaheksa meetrit sekundis, sooja on 10 kuni 16 kraadi. Homme päeval püsib muutlik pilvisus, paljudes kohtades sajab hoovihma ja paiguti on äikest. Puhub edelatuul viis kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Sooja on 16 kuni 19 kraadi. Selline oli siis tänane 14000. Päevakaja. Head õhtu jätku teile.