Eestis ei ole ühtki päriselt muuseumiks ehitatud hoonet ja lootus oli, et ehk uue kunsti muuseumi ehitus sujub tõrgeteta. Ei läinud nii. 96. aasta novembris otsustas riigikogu, et kunstimuuseumi ehitust alustatakse 99. aastal ja nüüd lükkas praegune valitsus selle alguse aastasse 2001. Kuid 98. aasta sügisel otsustas taas riigikogu eraldada 5,6 miljonit krooni riigieelarvest, et saaks alustada projekteerimist, siis töö algas, viidi läbi, riigihankekonkursid, kaasati konsultandid, töötavad nii Eesti kui ka Soome-poolne projektijuht. Kui lähtuda ideaalvariandist, oleks tuleva aasta arvesse olnud vaja 100 miljonit krooni tagasihoidlikumalt aga 30 miljonit, et töö ei katkeks. Tegelikult seisab järgmise aasta rea peal null. See tähendab, et ilus lubadus hakata ehitama aastal 2001 ei saa pidada paika, sest enne seda peab ikka projekteerima investeerimisest pääse. Riik ikkagi. Rüütelkonna hoones on avastatud vamm. See tähendab, et sellest majast peab muuseum igal juhul välja kolima ja kui uus muuseum viibib, siis tuleb pikem peatuspaik leida. Muuseumi direktor Marika Valk. Ja see ei ole mitte odav asi, see läheb maksma meile miljoneid kroone. Son täiesti mõttetult mahavisatud raha, minu meelest on see seis, on praegu selline. Leiba kostab Eestis ka hääli ja kirjutatakse, et kas selle projekti järgi ikka peabki ehitama, sest see on vananenud. Arhitekt ja kunstnik Leonhard Lapin ei pea seda juttu mõistlikuks. See projekt vananeb võib-olla 10 aasta pärast, nii et need inimesed, kes on esinenud sõnavõttudega või kirjutistega, et muuseum on vananenud, on asjatundmatut lihtsalt. Kui nüüd jäetakse projekteerimine pooleli, siis, siis on tõesti tegemist raha raiskamisega, sest praegu näinud raha nagu õige asja ette muuseumi projekti ja muuseumi ehitamise protsess on ju kogu aeg edenenud. Sama arvab ka arhitekt Pekka vabavoori, kelle töö rahvusvahelisel konkursil võitis. Sel juhul läheb kaotsi palju tööd, mis on juba tehtud uuesti alustada, siis võtab see igal juhul lisaraha, arvab Pekka vaba voori. Kuni Eesti pusib ja komisjone loob, on eestlased väljaspool Eestit asunud uut muuseumi toetama. Toetusfond Kanadas on tegutsenud juba aasta ja edukalt. Rootsi eestlaste toetusfond Stockholmis loodi paari nädala eest. See on aeg siin Eestis väljendada suhtumist uude kunstimuuseumi, nagu ütles Marika Valk. Tähtis pole summa, on see kroon või 10, tähtis on väljendada selle kaudu oma suhtumist. Hansapangas on avatud arve, toetusfond sirkulas, leidke see number pangast või muuseumist ajalehtedest. Kõige hullem on aga see, kui toimima hakkab stsenaarium, millele vihjeid juba laduda võinud eestlaste võimetus olla üle erakonnapoliitikast ja pöörata ka äkki kunstimuuseumi ehitus selle kännu taha. Ma loodan siiralt, et me pääseme nii häbiväärsest olukorrast.