Head vikerraadio kuulajad, ilusat pühapäeva teile, eelmine kord meid, müstiline Venemaa viis ajas natukene tagasi, aga vast annavad meie kuulajad andeks sellepärast et teema oli kulinaaria ja söömine ja jõudsime ka meie peategelase juurde, Stalini juurde. Aga jäi omal ajal rääkimata, mida eelistas selles vallas Lenin ja lihtsalt kuidagi nii läks, nagu meile vahel läheb. Ajalugu on ju nagu suur jõgi, mis kannab meid siia ja sinna. Tulime ajas mõnikümmend aastat tagasi. Et natukene peatuda Lenini söömistavade söömiskommete juures ning tahaksin kohe mainida ka peamist autorit, kellele olen tuginenud pärast, et kui täna jääb natukene aega, tahaks kindlasti peatuda. Ja šampahliopkin tuntud nimi vähemalt Venemaal pole vist ühtegi koduperenaist, rääkimata Ta nendest inimestest, kes tunnevad tõsisemalt huvi Venemaa ajaloo vastu. Kellele see nimi midagi ei ütleks. Pahliopkin juhib veel ühele huvitavale aspekti, kelle tähelepanu, mis puudutab Lenini kujunenud söögikombeid eelistusi ja nimelt väga paljus on nad ju kujunenud meie lapsepõlves. Ning ta ütleb, praktiliselt oli Valodja väikese poisikesena jäänud ilma igasugustest maiustustest, mis võiks ju olla väga tervislik. Lastele me teame liiga palju komme ei tohi anda. Aga need olid täiesti välja jäetud tema menüüst ja nimelt ema oli ju veendunud ja sellest oli meil ka juttu. Lapsepõlvelaual ei valitsenud mitte niivõrd maitse ja erinevate kulinaarsete hõrgutisi küllus kuivõrd nisukene, ratsionaalne, kindel lähenemine ja kord kivistunud arusaamad, mis on hea, mis on halb. Ning väikese Lenini ema oli veendunud. Kommid on ette nähtud heal juhul ainult tüdrukutele. Poistel pole mitte mingisugust vajadust neid süüa. Samal seisukohal lähtuvalt muidugi hoopis teistest kaalutlustest oli ka isa, ei hakka nendel detailidel peatuma. Aga pohli optim kirjutab, et Lenin juba suure inimesena polnud üldse harjunud magusat sööma. Ja kuna tema lähenemine on mitte ainult kitsalt kulinaarne, vaid ta püüab leida ja näidata ka neid seoseid, seosed kõhu- ja pea vahel. Ja väidetavalt ei oska ju võtta siin mingit seisukohta, aga väidetakse, et magus on ju eriti oluline ajutegevusele. Ja nüüd, et Leninil seda tegevust poleks olnud, seda ei saa ju kuidagi väita, aga ju siis pidi midagi seda magusat mingi pingutus kompenseerima. Igatahes sellele aspektile on ta juhtinud samuti tähelepanu ja magusat sööma ning võib-olla ka nautima, õpetab Leninit alles krõpskaja. Tema olevat harjutanud oma meest magusaga ise, ta oli suur kommide ja magusate asjade sõber. Nii et harjutab ka veel kord Lenini ja köigepealt olevat ta seda teinud kissellid kompottide variandis, hiljem aga ka moos. Traditsiooniline ju vene viis juua teed ja kõrval on tassikele või niisugune väikene alus, kus on moos hiljem ka midagi muud nagu kommid, halvaad, kuivatatud puuvili. Pikapeale olevat hakanud Lenin tundma mingisugust naudingut ka magusast. Sellest oli meil ka juttu, et kui kuskil enne revolutsiooni Lenin ka hästi sai, siis selleks olid asumised. Ja mis on huvitav ja mis oleks nagu mingisuguseks sillaks ja õigustuseks, miks me ajas ka tagasi läksime? On kasvõi arvud, kui neid võrrelda kuivad Ta on need normid, mis olid Tsaari-Venemaal ette nähtud inimestele, kes olid vangis ja asumisel ja võrrelda näiteks nende normidega, mis olid ette nähtud Nõukogude inimestele niinimetatud vabaduses siis need normid räägivad ju väga huvitavat keelt ja nimelt las meil üks näide olla väga konkreetne näide. See puudutab päev norme tõesti asumisel, Tsaari-Venemaal ja 1930. aastal, kui toiduained olid normeerid, et kui neid jagati normide alusel siis asumisel oli ette nähtud näiteks ühes kuus inimesele minimaalse normina 3,5 kilogrammi liha. Ja 30. aasta norm. Kui vaadata seda, siis nägi töölisele Ta 2,5 kilo. Ja ülalpeetavale, perekonnaliikmele ja kõikidele nendele need meil ju kunagi olid, kes ei olnud töölised, et need normid on veel väiksemad, poolteist kilo, nii et tahaks neid numbreid suisa korrata Tsaari-Venemaa asumisele välja saadetule kolm ja pool kilo ja Nõukogude Liidu töötajale tõelisele 2,5 ja ülalpeetavale 1,5 kilo. Lisaks tsaariaegsele asumisele saadetuna oli ette nähtud ka kuni kila leiba. Ja kui lugeda mälestusi ja muid kirjeldusi, siis väga paljud nendest, kes viibisid Siberis, olid välja saadetud tol ajal veel kord on vaja rõhutada, tegemist on ajaga enne seitsmeteistkümnendat aastat. Räägivad ja kirjutavad näiteks tangud köögivili, igasugused rohelised sibulad ja küüslaugud, aga ka pekk, muuseas, oli sisuliselt piiramatus koguses, nii et neid võis saada niipalju kui inimene soovis. Ja veel kord väga hea näide nendest oludest, mis valitsesid enne ja hiljem ei hakka pikemalt, sest ei tahaks selle Lenini ajastu juurde enam tagasi tulla. Vähemalt, mis puudutab konkreetselt Vladimiri Litši. Aga emigratsiooni ajal nendel aastatel arusaadavalt, sõltuvalt sellest, kus parajasti oldi või millised olid ka olud on söömistavad kombed, võimalused väga erinevad. Neid on üsna palju kirjeldusi säilinud. Veel kord, mis puudutab Leninit võrreldes Staliniga, siis siin seda informatsiooni on tunduvalt rohkem. Need on inimlikud kirjad lähedastele, vastused krõpskaja, kirja. Need on hästi palju seda informatsiooni, mida söödi, kus käidi, millist toitu tõttu tahetakse, ühesõnaga seda niinimetatud kulinaarselt informatsiooni on hästi palju. Ja näiteks, mis puudutab emigratsiooni aega, siis on säilinud krutskaja kirjad kus ta kirjeldab olukorda. Tase on aasta 1903 neli. Kui nad on Genfis. Ta kirjeldab ja räägib sellest, see on need kokku võtta mitmest kirjaste vastusest. Aga sealt võib välja lugeda. Peamiselt on toiduks võileivad ikka needsamad keedetud munad, neid on ju lapsepõlvest saadik lenin lakkamatult söönud juust. Üsna juhuslikult soojad lõunat, nii et need on suhteliselt erandlikud. Ja kui arvestada juba noorest peast, kurdab Lenin oma kõhuhäda, siis võib arvata, taoline valik, mitte kuidagi ei olnud tervislik, kasulik. Ja krõpskaja kirjeldab ka üht juhtumit, kui üks Šveitsi tööline olevat neile soovitanud, et ärge sööge nendes kohtades söögikohtades, kus söövad tavaliselt turistid. Nazan soovitus, mis kehtib ka tänasel päeval, kui kuskile sõita. Et eelistage pigem kohalikke toidukohti mainib eriti neid kohti, kus tavainimesed, autojuhid, kutsarid, musta töö tegijad, et seal on tunduvalt odavam ja maitsvam. Ning Lenini krutskaja juhinduvadki sellest soovitusest. Ja krõpskaja kirjutab, et Lenin oli väga rahul ja sai väga hea isuga. Nii et need matused on küllaltki kontrastsed, kord nii, kord naa. No täpselt samuti ei ole ju mingit regulaarsust ka siis, kui viienda seitsmenda aasta sündmust rajal on Lenin tagasi Vene pealinnas arusaadavalt enamus sellest ajast on ta ju konspiratiiv korterites. Nii et erilist mingisugust mahti või ka aega söögiga tegeleda ja sellele tähelepanu pöörata pole. Võib-olla natukene erandlik on see aeg, kui ta on Soomes seal natukene teda turgutatakse. Ja siis algab niinimetatud teine emigratsiooniperiood ja mis puudutab seda kulinaarselt aspekti, siis algab see küllaltki traagilise sündmusega. Oleks võinud väga ju ka päris kurvalt ja nimelt kui Lenini groups kaev olid saabunud Saksamaale Stuttgardis läksid nad sööma kuskile odavasse restorani söögikohta, ilmselt toidu kvaliteeti, et oli väga vilets. Ja vähemalt kirjutatud on, et selles valikus oli kala. Ja kõik me teame, et riknenud kala võib-olla eriti ohtlik, väga ränk toidumürgitus. Nii et väidetavalt vaevalt jõuab Lenin hotellini. Ei tea, kui kaugel see muidugi sellest restoranist oli. Aga seisund on nii hull, tuli kutsuda arst ja milles on probleem? Miks nüüd mitte kutsuda arst arusaadavalt, kui inimesel on halb olla, siis tulebki pöörduda arsti poole. Aga nende vaatevinklist oli ju probleemiks see dokumendid võltsitud, nii et ei olnud nad seal mitte oma nime all, vaid võltsitud dokumentidega ja arstile ilmselt tuline dokumendid ka esitada. Ja mis oli veel üks probleem, väikene nüanssikena sinna juurde, nende paberite järgi reisis Lenin leni, nina ja mitteelukutse, professionaalne revolutsionäär, riigi kukutaja, vaid nendest paberitest tuli välja, et tegemist oli soomekokaga. Nii et nagu kiusta just niisugune eriala inimene, kes peaks vähemalt aru saama, mida ta oli söönud, millest võis olla põhjustatud toidumürgitus. Aga mitte mingisuguseid seletusi Lenini anda ei oska. Ja natuke oli meil sellest juttu, et kuni mingi ajani ta ei tunne üldse erilist huvi selle vastu, mis seal laual on, lihtsalt on maitsev, on hea. Aga see kulinaarne aspekt oli tema jaoks suhteliselt teisejärguline. Ja ei ole ju see sündmus leidnud väga pikka kirjeldamist, aga jällegi siin ja seal on mainitud, et ilmselt saab arst aru et tegemist on kahtlasevõitu perekonnaga. Ja ju siis oli tegemist taolise arstiga, kes otsustas seda situatsiooni ära kasutada. Ja on öeldud, et võttis selle visiidi eest üle mõistuse kõrge hinna. No mis siis üle jääb? Ju siis andis kuidagi mõista, et võib natukene ka seda informatsiooni nende kohta levitada, igatahes olevat see summa olnud niivõrd suur, et vaevalt jätkus Leninil raha sõiduks edasi Genfi, kuhu neil oli plaan minna. Ja arvestades kogemusest eelnevast kogemusest, kui nad saabuvad Genfi, siis vähemalt olevat nad esialgu püüdnud süüa regulaarsemalt ja natukene parema kvaliteediga söögikohtades. Sealt minnakse Pariisi. Ja see on need periood, kui groups Kaja ja ilmselt ka Lenin on otsustanud keeta kodus, üritavad käia groups ka loomulikult valdavalt turul, osta sealt produkte. Kuid ei ole, see ei ole nende jaoks mingi harjumuspärane tegevus. Groups kaja, kuid keetja on suhteliselt saamatu. Ka kallis on mainitud ja üks niisugune päris põnev väljapääs, mis puudutab ikka sedasama Mei huvitavat kulinaarselt aspekti. Et vahetevahel suhet sõitsid nad kuskile Pariisist provintsi, valisid mõne provintsilinnakese, et puhata ja peatuda seal mõnes Panssonis, kus pakuti odavat ja kvaliteetset toitu. Ja millele veel on juhitud tähelepanu. Peamiselt seda ongi ikka teinud seesama meie poolt nimetatud autor pahlobki. Et see on need ajajärk, kus Lenin peatudes erinevates Panssonitas erinevates prantsuse piirkondades hakkab tundma huvi toidu vastu just nimelt lähtuvalt võib olla piirkondlikust omapärast. Ja esmakordselt puutub ka kokku nende toiduainetega, millega varem pole kokku puutunud tulnud näiteks hapupiimaga. Ja ühes kirjas oma nooremale õele. Ka soovitab tal seda juua. Nii et mingisugused nisukesed momendid tulevad siia juurde. Jaa, Pahla Upkin ka rõhutab, et see on küllaltki tüüpiline tüüpiline meeste puhul, kes ületades või jõudes kuskile 40. eluaasta juurde hakkavad huvi tundma kulinaaria vastu, kuivõrd sügavalt raske seda öelda. Aga tema variandis on see suhteliselt levinud ja lenin ju enam-vähem selles samas vanuses. Kuid Pariisis on ka perioode, kus nad söövad. Ega alati ei ole ju see rahaline seis kõige parem. Näiteks emigrantide sööklas on seal taoline söökla, kus käivad vene emigrandid, teised emigrandid, revolutsionäärid valdavalt, seal olevat olnud odav, aga väga ilmetu. Kuid mis oli selle söögikoha eelis, miks seda vahetevahel valiti? Seal sai süüa võlga nii et ilma rahata hiljem selle toidu eest ka makstes. Ja mis siis on nüüd need Lenini eelistused, mida ta hakkab kuidagi teiste toitude seas esile tõstma, millest on jutt selles kirjavahetuses krõpskaja mälestustes? No need on näiteks seened kõik võimalikult seenesupid, kus siis üheks komponendiks on seened siis siin ja seal mainitakse suitsukala ja soolakala, nii et seda on hakanud Lenin eraldi kuidagi esile tõstma. Siis on kirjades jutuga pliini tast nii traditsioonilised vene pliinid, kõikvõimalikud mis puudutab, tahab magusat, siis ka vene traditsioonilised või idamaiselt, aga läbi Venemaa võib-olla tulevad Lääne maiustused neidu tol ajal Lääne-Euroopas pole võimalik saada nii et ka need on näiteks halvaad, on korduvalt mainitud, et ikka traditsiooniliselt mesi, nii et ka seda on siin ja seal. Ja neid Lenini uusi eelistusi on pannud tähele ka tema ema. Nad kohtuvad üle pika aja 1910. aasta septembris Stockholmis. Seal toimub ju sotsiaaldemokraatide suur kokkutulek, Lenin on ka sinna jõudnud. Jälle nii ema kui poeg mainivad ka rootsi lauda, kiidavad seda, kiidavad Rootsi piimatooteid. Nii et see kõik on tuttav tänase päevani. Ja miks nüüd see on oluline ikka sellest samast kulinaarselt vaatevinklist. Hiljem tulles poja palvetele vastu saadab ema mitmeid back toidupakke Pariisi. Nende pakkide ümber on korduvalt olnud juttu, kirjades räägitakse hästi suurtest pakkidest, tänatakse kirjutatakse oi viisakalt ikka, miks nii palju oli siis seda vaja, miks te peate nii palju kulutama? Ka krõpskaja kirjades on korduvalt juttu, kuidas siis valadia läheb seal kapi juurde ja sealt midagi võtab. Ja mis nendes pakkides on, see tuleb ka kirjadest välja ikka seesama suitsukala. Arusaadavalt pakid viibivad teel mõnda aega, nii et kõike saata ju ei saa kalamari Vene maiustused, nii et see on see peamine valik. Ja mis puudutab emigratsiooni aega ja seda elupaika, kus nad viimati on siis selle kohta on krõpskaja oma mälestustest kirjutanud, et jälgides pererahvast, õppis ta keetma. Ja kui me nüüd vaatame, kui vana ta tol ajal on siis ta on ikka juba tugevalt naiste puhul vaatamata isegi groups kaela ei sobi vanust nimetada, aga aga ütleme siis nii, et ta on ületanud 40. eluaasta piiri ületanud päris kõvasti, olgu siis niisugune niisugune variant. Ja nüüd ta siis alles teatab nagu olla midagi õppinud. Kuigi edaspidised kokkupuuted temaga selles vallas ütlevad, et lõpetus oli nagu ta oli. Mis puudutab seitsmeteistkümnendale aastale järgnenud aega kuni Lenini surmani siis valdkond, mida ta sai, on päris hästi teada. Ja enamus sellest ajast, need on ju ka küllaltki närvilised, keerulised ajad. Ei hakka jällegi meelde tuletama, sõda ju kõik meie kuulajad teavad, et siin esmajärjekorras on ju oluline küsimus, kuidas võimul püsida aga mitte see, mida süüa. Ja nendes kirjeldustes peamiselt mainitakse ja mälestustes ka võileivad, võileivad, võileivad, kiire on ikka needsamad munad, üks Lenini, traditsiooniline toiduainepiim. Et väga sageli mainitakse ka seda üsna imelised road, eriti raske. Ta on kodusõja aastatel, võib isegi öelda, et inimene nälgib. Ja ei ole ju puudust võib-olla tema jaoks produktides, aga on mingisugune ka kulinaarne andetus. Jällegi, kesse meister on meister jutumärkides, kui mitte krõpskaja need on tema leiutised mannapudru suhkruga, mingi nisukesed road siis olevat abikaasale serveerinud ka ilmselt võttes sõna-sõnalt seda soovitust leiba soolaga. Seda olla siin ja seal soe toit üsna erandlik, kui seda võetakse kremli sööklast ja ka selle kvaliteet. Ta on üsna kesine. Ja on teada ja tõesti, kõik see, mida mõned vanad seltsimehed Leninile kuskilt provintsis saatsid ta need kuulsad lood suitsukalaga Sošenkantsada kirjeldanud, need Lenin saatis edasi lastekodu lastele. Nii et see valik oli nagu ta oli. Aga midagi uut on juurde tulnud ja võib isegi öelda, Lenin on sellest peaaegu sõltuvuses, võib-olla see ongi õige ja see on tee hästi kange tee. Seda on väga palju. Loomulikult arusaadavalt pinget, meele tult, kuidagi on ju vaja ennast turgutada ja Lenini variandid selleks joogiks on just nimelt tee. Ja võib-olla pole ka kaugelt mitte juhuslik, kui vaadata nõukogude võimu esimese dekreet, et seadusi siis nende seas ühe esimesena on ju dekreet tee kohta. Ja võib-olla selle dekreedi inspireerijaks ongi otseselt Lenini eelistus. Ja juttu sellest kreedis on sellest, et tuleb Köik teevarud konfiskeerida nii et kõik nad laod võtta riigikontrolli alla. Sõjaväele partei ja nõukogudetöötajatele tuleb teed jagada tasuta ning müüki, mis seal veel, jääb müügiks see fikseeritud hinnaga ning odavalt. Nii et tee on kindlasti üks produkt, mida Lenin oma elu viimastel aastatel üsna ohtralt tarvitab. Loomulikult, kuni selle ajani 20.-te täiesti alguses, kui ta on juba haige kah sellel perioodil pikemalt peatuma, tahaks üldse selle Lenini teema ruttu lõpetada. Aga üks tähelepanek, mida võiks kindlasti teha muidugi seal tähelepanek, mis lähtub tänapäeva teadmiste tasandilt ja nimelt kõik see mida serveeriti haigele Leninile lähtudes just nimelt tervislikest kaalutlustest, ehk dieet või need toidud, mis peaksid nagu kaasa aitama tema paranemisele vähemalt tänapäeva teadmiste tasemelt on kõik nad hoopis vastupidise toimega. Nii et ilmselt mitte ükski arst tänasel päeval neid toiduaineid ei soovitaks, ei hakka nendelt peatuma, mida tol ajal soovitati Leninile ja see ei olnud mitte kaugeltki soov rutem ta eluküünalt kustutada, vaid see oli lihtsalt tolle hetke teadmiste tasand. Aga kes oskab öelda, mida 100 aasta pärast soovitatakse, võib-olla tullakse nende asjade juurde tagasi, see käib ikka lainetena. Kuid jätame nüüd Lenini ja selle aja ja tuleme lubatud teema juurde või lubatud inimese juurde ja nimelt pohliopkini juurde. Ja miks me võiksime seda teha kahel põhjusel, peamiselt kahel põhjusel. Kõigepealt on tegemist ühe nõukogude aegse inimese saatusega inimese saatus, aga kes ei olnud ju mitte otseselt selle võimu vastu töötav vaid kelles võim nägi mingisugust ohtu, dub ja illustreerib ju väga hästi seda, kui paranoiline see kõik oli. Ja teine aspekt, miks teda võiks käsitleda, kolmas on ju ka veel, on see, et väga paljude nõukogude ja tänapäeva Venemaainimeste jaoks on tema näol tegemist vist ainsa ajaloolase ka, kelle nime tuntakse. Ja muidugi enamus nendest inimestest arvavad, et tegemist on üldse pseudonüümi ka sest pahloptin, inimene, kes on kirjutanud nii palju kulinaariaalaseid raamatuid et juba perekonnanime pahliotkin. No kuidas seda tõlkida, on raske öelda. Midagi lurri taolist võiks pahliopka olla. Et see peaks kindlasti olema pseudonüüm. Ja lisaks ei suuda ükski inimene kirjutada nii palju raamatuid nagu on kirjutanud selle nime all figureerib autor, nii et tegemist on tõenäoliselt pseudonüümi ka, mida see ei ole. Ja kolmas moments lisama aamen. Et tegemist on inimesega, kes oli väga tihedalt Eestiga seotud, nii et kolm nisukest aspekti. Ja tema lugu võiks ju äral tahmane täis ajaloolase looga, meil on olnud siin mitu näidet tar-le ja teised, kuigi ta kuulub natukene hilisemasse põlvkonda, sünniaasta on 1923. Ja kus suhteliselt omapärane perekonnanimi ei olegi tegelikult ju nimi perekonnanimi, vaid see on tema isa revolutsiooniline pseudonüüm. Isa oli suhteliselt tuntud revolutsionäär, võttis enesele selle nime. Ja veel kummalisem ja miks inimesed arvasid, et tegemist on ikkagi pseudonüümi k perekonna ees on ka eesnimi ja see oli vilja andma. Nii et vilja pahlotkin nagu kuidagi ei ole vene inimesele sobilik paar. Ja neid võib tekkida ka küsimus, kus siis William kui isa on suur revolutsionäär, miks siis neid esmapilgul võõrapärane nimi. Aga tuleneb see eesnimi Vladimir Iljitš, Leninist vill ja lihtsalt mugandadesta mingi üks nimeks oleks hääldada kuidagi suupärasem sai sellest vilja. Nii et isa lähtus sellest eeskujust ja kunagi kandis poeg ka kahte eesnime. Ja teine oli August Paabeli üks, nii et ta oli ka August William august, aga hiljem see august kadus ära. Kogu sõja veetis pahliopkin rindel oli luuraja ja sai ka haavata. Ning samal ajal jõudis ära õppida ka saksa keele. Pärast sõja lõppu astub Moskva ülikooli rahvusvaheliste suhete osakonda. Lõpetab selle, on ka aspirantuuris, ei hakka kõikidel nendel asjadel peatuma. Aga võib-olla peamine tema huvide suund, mis ta toobki hiljem või seobki hiljem Eestiga on seotud Skandinaaviaga. Nii et tema, need varasemad uurimistööd puudutavad seda piirkonda. Ja ta on ühe ajakirja asutaja, hilisem peatoimetaja ja seanskandinaskis Vorniks Skandinaavia kogumik. Selle ajakirjaga eesotsas on ta aastatel 55 61. Ja selle ajakirja toimetus asus Tartus, kus Tartus ülikooli juures ja siit ka see side Tartuga, nii et Tartus on viibinut hästi palju pikalt ja minu teada ka tema esimene naine on pärit tartust. Eestlanna ei tea, kas on pärit Tartust, aga igatahes eestlanna kindlasti. Kuid mitte mingisugust karjäärida ei tee isemõtleja väga suur. Kui hiljem töötab Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis, pakutakse talle doktoriteemat. Ta ei ole selle teemaga nõus, keeldub, lahkub, nii et nisukene kaskes käib oma pead. Ja kuivõrd keeruline on tema positsioon või situatsioon ja nimelt näiteks kirjutab Ta Soome kohta on ta avaldanud mitmeid raamatuid, need on kõik ilmunud hiljem aga kirjutab ka Kekkose eluloo väidetavalt endisele või oli ta tol ajal veel ikka Soome president, igatahes see raamat meeldib. Ning ta saab ka või teda otsustatakse autasustada. Kas oli mälestusmedal igatahes mingi autasu, kuid luba sõita Soome, aga Soomaa on ju nõukogude suur sõber? Igatahes sõita sinna lubada ei saa? Ei saa. Ja mis veelgi kuidagi muudab nõukogude võimu suhtumist temasse. Täiesti paradoksaalne lugu. Ta 68. aastal avaldab inimesed nõukogude ajal mitte ei avalda, vaid nende raamatuid avaldatakse esmapilgul täiesti süütu väljaanne ja ongi süütu väljaanne. Ta kirjutab raamatu tee päritolust, tee ajaloost, nii et 60.-te lõpust lisaks muudele huvidele huviga kulinaaria vastu. Ja see raamat saab populaarseks üks väga paljude inimeste seas ja nende hulgas on ka teisitimõtlejad ainuüksi sellepärast, et ta on kirjutatud normaalse raamatu, kuna ei ole seal ülistust, Nõukogude võimule, ei ole seal mitte midagi muud, oleks tavaline raamat. Ainuüksi juba see tekitab mingisugust kahtlust, et ta tunneb neile kaasa ma jõu, kui tema raamatut loetakse. Ja sisuliselt ei avaldata mitte midagi. Aga see tema võime kirjutada lihtsalt uskumatu, kui palju ta kirjutab sahtlisse. Ja natukene muutub tema olukord seoses ühe sündmusega, mis tol ajal olnud kõmuline ja võib-olla keegi meie kuulajatest isegi suudab selle sündmuse meenutada ja nimelt 1977. aastal puhkeb ootamatult viina konflikt. No kes ei tea, see kindlasti ei arva ära, milliste riikide vahel võis konflikt puhkeda ja kuidas see üldse võimalik on, aga näeb rand, traditsioonilised erinevatel barrikaadidel pooltel paiknevad riigid. Kuigi nad mõlemad kuulusid ühte sotsialistlikus laagrisse leeri nimelt Poola ja Nõukogude Liit või Venemaa. Mis siis juhtub 77. aastal? Sündmus, millele esmapilgul alguses Nõukogude liidus ei pöörata mitte mingisugust tähelepanu. Aga Poola ajaloolased nagu väga sageli ajaloolased on ideoloogilise rinde eesliinil või paisatakse sinna avaldavad töö uurimuse, milles selgub, et viina hakati jooma Poolas ja valmistama tunduvalt varem kui kuskil mujal ja seega riigiks, mis võib pidada ennast viina sünnimaaks, on Poola. Esmapilgul paistab olevat, milles küsimus, lisaks ei ole jaak tervislik, nii et las olla. Aga sellele teaduslikule avastusele järgneb esitatu pretensioon kaubamärgiõigusele. Ja selle taga on juba miljoneid-miljoneid ja võib-olla sajad miljonid, kellel on õigust oma viinapudelitele panna see silt viin. Teame neid vaidlusi ka hilisemast ajast. Ja nüüd nõukogude maal tõeline paanika pahameel. Ja kuna Poola saabki õiguse sellele kaubamärgile ei hakka kõike neid detaile enam nimetama. Tema. Igatahes väliskaubandusminister pöördub pohlopkini poole, tema poole pöördutakse konsulteerida, anda siis omapoolne hinnang ja pohli opkinni töö tulemusel. Kolme kuu mõõdudes on ministri laual käsikiri 300 lehekülge uurimas väga tõsine uurimus. Ja selle tulemusel Moskorias viin umbes 100 aastat varem kui Poola aladel ja põhja Upkin täpsustab ka Poola uurijate tulemusteta tunduvalt varasemal ajal, kui nemad ikkagi maskorias varem. Ja kuna tegemist on niivõrd põhjaliku ja niivõrd allikate baasil oleva uurimusega, siis rahvusvaheline arbitraaž annab ka õiguse Nõukogude liidule sellele viina nimetusele. Ja pärast seda sündmust loomulikult nagu võiks midagi muutuda, aga tegelikult midagi eriti ei ilmu, vaid kaks raamatut Soome kohta. Ja veel mõned üksikud prossöörikesed. Aega on vähe, sellepärast jõuab Ahjuptini kõikide loendamatute raamatutel peatuda, aga lõpetuseks sündmus, mis on tänase päevani minu teada jäänud ju lõplikku seisukohata kurjategijad pole leitud. Aastal 2000, märtsi lõpus ka kuupäeval teadmata tapetakse, tapetakse erinevad versioonid oma korteris, Padolskis elab seal täieliku erakuna, ei televiisorit, ei telefoni, ei pesumasinad, ainult kirjutab. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on avaldanud antud üle 50 vist raamatut tema sulest üldtiraaž ligikaudu 100 miljonit, kolossaalne produktiivsus, väga tõsised uurimused diplomaadid ajaloost, heraldika, etnograafia, kulinaaria vallast, tema viinaajalugu tõlgitud mitmetesse keeltesse, ka inglise keelde ja tapmise motiivid. Mõnede arvates see hiiglaslik dokumentide kogu mõnede arvates kättemaks raamatu eest suurt pseudonüümi kus ta käsitleb Stalini eluloo erinevaid aspekte. Aga ei ole ka välistatud, et sattus peale röövlit teletapetud on ta kruvikeerajaga ja sa vana luurajate komme, nii et väidetavalt olevat kruvikeerajat alati endaga kaasas kandnud ja sellesama kruvikeerajaga andaga tapetud. Aga veel kord, kui meie kuulajatele on huvi, siis raamatukogudes kindlasti leiab pahlokini raamatuid väga huvitava raamatu, kuid just nimelt huvitavaid selle pärast, mis puudutab kulinaariat, et seal ei ole niivõrd mitte retseptid, kuivõrd nende toitude päritolu ajalugu. Nii et võib kõikidele huvilistele soovitada. Ja selle soovitusega täna ka lõpetame.