Alguses oli sõna. Alguses oli sõna otsib parimaid eestikeelseid laulusõnu, kellel seda ikka uurida kui kohalike vaimuinimeste tarkade kirjanike käest. Milline on nende meelest see tekst, mis on leidnud parima muusikalise väljundi. Alguses oli SÕNA, tänane alguses oli sõnakirjanikkonna Armin Kõomägi. Enne kirjanikuna nime tegemist Sai Moldovas sündinud Armin Kõomägi tuntuks ühena säästumarketite keti asutajatest, nagu Mart Juur on kirjutanud, leiame Armin Geomäe nime nii dividendiettevõtjate edetabeli ülemisest otsast kui ka Tuglase novellipreemia laureaatide nimekirjast. Ja novellides teeme ei kaomäele. 2005. aastal ilmunud anonüümsed logistikud. Kõomägi on avaldanud kolm raamatut, kaks novellikogu ja ühe romaani. Tema loomingut on tihti võrreldud näiteks Kaur Kenderi omaga. Ja lisaks on käomäe käsi mängus ka visuaalse kunstimaailmas, mida ta hindab ning toetab. 2008. aastal valmis novelli amatöörid alusel samanimeline lühimängufilm ning aasta hiljem kõmäe kunstiprojekt otsijad koos Aarne maasikuga. Ja kes oleks arvanud, et Kõomägi on veel lapsepõlves raadio kahe muusikajuhi Erik Mornaga bändi teinud. Mart Juur on öelnud Armin Kõomägi raamatunägu, mis jäi üle kohta järgmist. Raamatu võib julgelt kätte võtta igaüks, kes ei kannata huumorimeele puudumise või Ülearenenud sündsustunde all eesti kirjanduse kontekstis on tegemist ikka väga kerge meelselektüüriga. Kõomägi ei loe moraali, ei punnita isiklikest tankidest suurt kunsti testilleerida ega otsi vastust igavikuliste küsimustele. Ta jaurab enese ja teiste rõõmuks. Alguses oli sõna. Jah, sai natukene mõeldud ja mõtlesin välja, et selleks võiks näiteks olla Metro Luminal. Isa tuli koju. Tegelikult ma ei ole eriti laulusõnade selline kuulaja ja kuulja üldse, et muusika on minu jaoks eelkõige helid ja rütmid ja meloodiad, mida tuuakse esile siis erinevate instrumentidega. Tegelikult ka inimhääle tahaks eelkõige üks paljudest instrumentidest. Siiamaani minu jaoks ei ole erilist vahet olnud, kas refräänis kõlab nagu armastus on see või armastus, on seep või, või parukas on keeks või täitsa ükskõik. Et see kõik kõlab minu jaoks kuidagi üsna sarnaselt, et ma võin südamerahus mingite oma mõeldud ja valede sõnadega poplugudele kaasa laulda ning täiesti irooniavabalt. Aga proovisime näiteks bassikäiku muuta ei saa, hoopis teine laul tuleb. Vahest on jälle nii, et Nad muudavad laulu minu jaoks selliseks, et nendega justkui mängida ei tohi, ei saa, et kõik on nii paigas, et laul, mis on minusse imbunud kõrvust, ronib sealt muudkui edasi silmadesse ja ninasõõrmed sõjasoontesse. Kuni lõpuks ta Ta materialiseerunud kuidagi muutunud nähtavaks, isegi lõhnuid laulule rääkida. Ühesõnaga muutub palju enamaks, kui ühest laulust üldse oodata oskaks. Sellist asja juhtub minuga tegelikult väga-väga harva, aga selle looga on just nii läinud. Isa tuli koju, sõnad on ju tegelikult hirmus lihtsalt. Ning just see lihtsus ja lakoonilisus hakkabki koos suurepärase muusikaga oma sellist kuidagi Salakast ja sünget elu elama. Kui ma kuulan neid sõnu mitmeid kordi, korduvad sellised read, nagu isa tuli koju, lapsed magavad vaikselt, siis mul on tekkinud vahest küsimus, et huvitav, et kes laulab, kelle suust need sõnad tulevad, kes näeb isa ja tema lapsi, kes magavad, on see ema vaim, kelle sall on õues kasvavad, ka seotud või on see keegi teine, hoopis? Ma ei tea seda. Aga ma tean, et on keegi, kes tegelikult tõenäoliselt soovib head soovitab isased pahistuda, võtta tükk leiba, teha üks suits ning katsuda leinaga ühele poole saada sest eluga tuleb ju edasi minna. Sest nii nagu igal hommikul, lõpeb öö lõke kunagi pikk ja külm talv. Aastate jooksul tekkinud selle laulu põhjal üsna selge ettekujutus sellest majast kodust, kuhu ei saa, hilisõhtul saabub. Kuulen tuisku vinguma. Ma kuulen lund krudisema sisa piltide all. Ma näen väikest majakest selle kõrval kõrget koske eemalt tumedat tihedat metsa, külmunud sõrmedega, kisu visa huule külge kleepunud, kuni kui ta seisatab akna ees, millest kumavad tema laste magavad. Lapsed on Eestist ei saa väga kaua oodanud, kuid lõpuks väsimus neist võitu saanud ja nad on uinunud üksteise kaisus. Viis aastat tuppa, mulle löödi näkku vanade aegade veidi kopitanud lõhn, ta istub köögilaua taha ja võtab kätte tüki leiva ja lapsed tal on jätnud. Ema ei ole enam. On ainult. Ja lapsed ja leib ja ta peab edasi elama. Nagu harilikult. Nii räägib see laul. Ma leidsin selle laulu, mitte mitte CD-plaadilt, mitte kusagilt mujalt kui mingilt kassetil tern. Hirmus ammu tegelikult. Et siis kassett tuli välja, ma arvan, et ma ostsin poest ja kuulasin ja tegelikult on see laul aktiivselt suhteliselt aktiivselt mul minu kuskil aju sees olnud terve see aeg, mis ta siis saab? 17 aastat. Väga harva juhtub selliste asjadega, võib-olla veel mõni Modern Talking, laulja on ka samamoodi teadusega hoopis teistel põhjustel. Tegelikult selle lauluga on juba nii pikalt koos oldud, et nüüd ta vist kipub tulema juba mingites nagu olukordades, et ma otseselt ei kuula teda, et ma, see kassett on ammu-ammu kadunud ja lihtsalt aeg-ajalt raadiost satud selle peale juhuslikult, aga kui ma satun sellisesse ümbrusesse, mida see laul minu enda jaoks ka kuidagi markeerida, mingi selline süngus ja midagi on juhtunud? Ilm ei ole selline ilus päikesepaisteline, vaid just kõik vastupidi sellele. Ja samas sa saad aru, et noh, nii on lihtsalt läinud ja edasi elada. Vaat siis tuleb see laulja tuletab ennast nagu veel kord meelde. Metro Luminal laulust isa tuli koju, räägib lähemalt bändi solist Allan Vainola. See periood või selle mingi 94 viis umbes selline aega siis Metro luminali eelmise plaadi tekstid olid nagu teistsugused. Et no kiirelt paari sõnaga vaidlust rääkides, siis Mait on nagu geniaalne luuletaja, kelle luuletustes on siis kuidagi ühildunud selline kerge piinlik vorm, tal on luuletused alati riimis sellised kompaktsed lühikesed ja siukse kindla mõttega, aga samal ajal nagu siuksed sügavmõttelised ja siis inimesi puhtamad sellised toekat tükid, onju, aga samas ühesõnaga sellises kolme nelja tuuri poprokkvõtmes nagu väga hästi esitatavad, et sellises Maidul selline teine periood talgusesse Metro Luminal tekstid olid valdavalt sellisest nooruse energiast kantud, et paneme pidu ja mingid joomingud ja ja siis saab väljanäitamine, kuidas kõik muu maailm nagu üldse ei huvita. Umbes umbes sellised sellised lõbusad, ütleme, populistlikud teemad. Aga siis oli mingi aeg mööda saanud, võib-olla natuke vanustele juurde tulnud ja siis hakkas, hakkas nagu mõtlemine ka nagu teiste inimeste peale ja ja üldse maailma peale siis tegelikult see isa tuli koju, siis ta on, on selles mõttes huvitav tekst, et ta noh, ühesõnaga niisugune rokkmaailm, mis välistab sellised asjad nagu isa ja ema ja kodu ja soojus ja niisugused asjad, et pigem nagu räägitakse ikka siklideste naistest ja joomingutest ja narkotsist ja sellest, kui kõva mees käigannet selles mõttes noh, kohalise potentsiaal nagu selget sihukest sünget rokk esitav bänd nagu sellistest asjadest, et seal on niisugune kõva kontrast vahel. Ja et, et noh, see võib nagu äratada nagu siukest suurt huvi. Lubinali selline väärtus või panus ei olegi tegelikult ainult nendes Maidu tekstis, et pigem on see Raineri Antsise kitarrikäsitlus ja üldse niisugune uus lähenemine, aga kui rockil, et see on isegi nagu noh, ütleme need on tasakaalus, et fifty-fifty selline ja siis isa tuli koju jah, see selliseks nagu lipulauluks, et aga muidugi Luminori looming tervikuna tegelikult on nagu üldiselt siukene, stabiilne mingisugune lugu välja, mille järgi nagu bändi teatakse, et selles selles mõttes see on loomulik värk.