Seni kak. Tere, armsad raadio, kahe kuulajad, taas pühapäev, aeg kinnitada skafandri nööbid ja astuda pardale ning kihutada maailma avarustesse. Algab saade hallo, kosmos ja mina olen Ingrid Peek. Minu tänase saate külaliseks on kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juhataja Mare Kõiva. Ning tänaseks teemaks maagiline maailm eesti folklooris. Tunnustatud folklorist ja usundiuurija Mare Kõiva on eesti rahvapärimust uurinud üle kolme dekaadi. Teadustöö põhisuundadeks tal kultuuri uuringud, folkloori narratiivsed aspektid, ka tänapäevaseid teemasid, nagu näiteks kultuuriprotsessid, internetikogukondades ja palju muud huvitavat. Ta toimetab ka elektroonilist folklooriväljaannet, mille leiate aadressilt www. Folklooripunkt. Ee. Nii et uurige järgi, sealt leiate sel teemal üht koma teist põnevat. Mare Kõiva doktoritöö teemaks olid Eesti loitsud ja ta on sellest kirjutanud ka väga hea raamatu pealkirjaga eesti loitsud. Loitsudest tuleb tänases saates kindlasti juttu ja 11 võib saada ka autori poolt signeeritud teose omanikuks. Selleks minge saate foorumisse raadio kahe kodulehel R2 ee kaldkriips hallo kosmos või siis kosmonautide klubisse Facebook'is aadressil Facebook, punkt com kaldkriips hallo kosmos. Vajutage nuppu, meeldib ja leiate vastava teema, kus on raamatumäng? Sinna kirjutage oma isiklikest kogemustest loitsudega. Kas teie olete loitsu juures käinud, mis põhjusel, milline oli see loits ja kuidas ta mõjus. Kas te olete ise loitse teinud, milliseid, kui julgete, võite kirjutada mõlemal loitsu, näiteks, mis te olete ise teinud, sest see info on eriti huvitav just Mare Kõiva-le, nii et pange aga julgelt kirja kõik. Foorumis lisage kindlasti ka oma kontakt näiteks email. Lisaks loitsudele tahaks tänases saates uurida veel muidki huvitavaid asju, näiteks kuidas Dim meisterdati endale väeloomi saadi, millised peavad olema mõjuvad kaitseesemed, talismani, tabletid? Ta räägib pärimus ja usundiõpetuse, inimese hingest ja surmast, nõidadest ja ravitsetest, millega nemad tegelesid, mis olid levinumad, arusaamade meetodid, palju muudki. Muide, üks huvitav asi veel järgmisel nädalal, kolmapäevast, 10.-st augustist kuni püha päevani 14. augustini toimub üks huvitav sündmus, millest ma soovitan teil võimaluse korral kindlasti osa võtta. Nimelt toimub Jõgevamaal Pala koolis juba kuueteistkümnendat korda astronoomiahuviliste kokkutulek kuhu on oodatud kõik, keda vähegi huvitab see, mis taevas toimub. Seekord on peateemadeks kuu ja eksoplaneedid muidugi toimuvad kuu ja tähistaeva vaatlused. Just sellesse perioodi jääb nimelt perseiidide meteoorivool. Lisaks saab uurida taevalaotust spetsiaalsete päikeserobotteleskoopidega. Toimub palju huvitavaid loenguid. Lisaks astronoom asjadele saavad sõna näiteks ka minu tänane saatekülaline Mare Kõiva, kes räägib kuust folklooris Jaan Kaplinski, kes räägib tähtede nimedest. Reedel tuleb esmaettekandele ka saates hallo Kosmos külas käinud astromuusik Urmas Sisaski uudisteos, nüüdisaegne sodiaak ja palju palju muud huvitavat. Uurige selle kõige kohta lähemalt kodulehelt www. Astronoom ja punkt. Ee kaldkriips. Kokkutulekud muidugi natukene muusikat. Eks minu lemmikbände kolm pead, kelle uut sel sügisel ilmuvat albumit ootan pikisilmi. Nemad on oma loomingus kasutanud loitse ja kuulamegi nende ühte varasemat lugu, kaome koos. Minu tänaseks saatekülaliseks on Eesti Kirjandusmuuseumi folklorist Mare Kõiva. Tere, Mare. Tere. Nagu ikka, tahan algatuseks teada sinu lugu, kuidas sa selle folkloori uurimiseni jõudsid, mis siin nii väga köitis selle teema juures, et sellele oma töine elu pühendada. Oi, see on tegelikult päris pikki huvitav lugu ja ta on huvitav, võib-olla juba selle tõttu, et hästi paljud inimesed teevad oma pöördelised valikud kunagi teismelise heas. Mul on üks hea sõber põhjasaamiuurija Põhja-Rootsis, kes ütles, et tema hakkas otsustavalt saamiks, kui ta oli 16 aastat vana, et ta pidi valima endale, mis tema nimi tegelikult on ja pidi valima, millega ta tegelema hakkab. Ta otsustas, et ta hakkab saamiks. Ja minuga juhtus midagi niisugust tänu Elva keskkooli humanitaarklassile ja tänu sellele, et kui ma olin üheksandas klassis, siis tulid meile laulma ansambelHelle ära. Heller oli tookord umbes keskkooliealisi ja ja üliõpilasi alguskursuste üliõpilastest koosnev rahvalauluansambel. Ja ta tõi kuidagi hästi elavalt ja selgelt lähedale selle, mida meie täiesti kurtidele kõrvadele oli korduvalt rääkinud. Meie tubli kirjandusõpetaja ja luuletaja Ain Kaalep, kes oli öelnud, et kui eestlastel on millegagi minna Pariisi maailmanäitusele ja pälvida terve maailma tähelepanu siis need on eesti regilaulud või rahvalaulud. Ja see jutt oli tõesti kurtidele kõrvadele, sest üheksandas klassis me kõik olime õppinud pool aastat väga igavat regilaulu, poeetika ja Kalevipoega ja rääkida sellega mingit maailma paelub, see tundus täiesti noh, niisugune, las räägivad. Aga hella rooga koos laulnud eesti pikki eetilisi laule ja kõike muud sarnast siis äkitselt tekkis nagu mingi murrang murrang selles suunas, et on olemas palju luulevorme ja on olemas palju salapäraseid maailmasid, mis tegelikult avanevad läbi rahvaluule. Ja nii ma siis seadsingi sammud ülikooli otsustanud, et tema eesti rahvaluulet tingimata. Mäletan, et sisseastumiskomisjoni esimees, kes pärismaalt, et kuhu ma lähen, et tõenäoliselt ajakirjandusse, eks ole. Vaadates kõike, millega ma tegelenud olen, oli väga üllatunud ja küsis korduvalt ja korduvalt üle, et ega ma nalja ei tee, et ma lähen, rahvaluulet õppinud, aga ei teinud. Esimesel kursusel Eesti rahvaluule arhiivis ringi tuhnides avastasin loitsud ja, ja avastasin, et seal on tohutu paljudest erinevatest uskumus olenditest väga paeluvaid lugusid. On inimeste elu asi, mida nad on omal kombel püüdnud lahti seletada. Ja mulle tundus, et ma olen leidnud ühe korraga peaaegu kõik, millest ma olen olnud lapsena või varem huvitatud ja, ja kõik selle, millega terve elu võiks tegeleda ära, nii ta on olnudki kaasa tänaseks sellega tegelenud oled. Ma astusin Tartu Ülikooli 1973 ja lõpetasin selle 1979 nii õudselt kaua aega. Ja sinna juurde käivad tõesti paljud välitööd Eestis, aga ka välitööd väljaspool Eesti piire erinevate Meediumite arstide külastamised või siis ka uurimised, et miks inimesed käivad kloostrites, mis nendega juhtub, kui nad kloostri juures käivad, et kas see on neile vormi täitmine ja väga sageli on tegelikult väga sageli see ongi nii, et sa Lähed nagu kloostri juurde pühadust püüdma või midagi andeks saama. Aga tegelikult enamiku sellest reast sa umbes mugid saia ja pildistad mobiiltelefoniga iseennast ja oma sõpru ja, ja kogu see pühades hajub umbes ekskursiooniks või millekski muuks. Nii et jah, seal olnud kui pikk ja hästi mitmekülgne rada, mis on kõikunud neist loitsu test millasena algusest, kiindusin ja meediumitest rahvaarstidest, kellega mul oli hästi huvitav koos töötada ja, ja hästi huvitav neid uurida. Kuni tänapäeva folkloori hirmujuttude, igasuguste paranormaalsete nähtusteni ja kõige lõpuks, kuni selleni viimaste teemadeni välja, kui ma olen tegelenud internetikogukondadega või, või uurinud, et mis keeles ja kuidas eestlased räägivad oma lemmikloomadega või üldse loomadega. Nii et ikkagi lõpuks jõudsid ka lindude-loomade keeleni Nojah, see on nagu ilmselt müütide ja mütoloogia uurimisse sisse kirjutatud, et sealsed tegelased räägivad inimestega erinevatest keelt, Saku sageli niisuguses keeles, millest ka inimesed on võimelised aru saama ja väga huvitav on, mis keeles inimesed vastavad, kui nad ka aru saada, et mis, mis keeles nad vastavad või kuidas nad ise kirjeldavad seda suhtlemist mõne vaimolendiga või või Kristusega või, või jumalaga või Maarjaga, ükskõik kellega. Kas seal on nii, et inimene vastab ikkagi alati inimkeeles, aga siis, kas vaimolend või linnud-loomad saavad sellest kuidagi aru? Tegelikult väga sageli inimene oma peas, Ta nagu saaks aru, see kommunikatsioon toimuks nagu mingis üldises universaalkeeles pigem telepaatiliselt, pigem sellest saab nagu oma peas aru. Aga kui nüüd jutte on üles kirjutatud, siis on hästi huvitav vaadata, et siiski sageli neid vaimolendeid või haldjaid isegi kujutatakse ette, et nad räägivad mingist kummalises keeles, mis oleks nagu natukene kas laste pudikeele sarnane või, või selle nii-öelda lastekeele sarnane, kus ka emad või vanemad kasutavad lihtsustatud sõnavorme ja, ja nii edasi. Ja väga sageli suheldakse ka mingis pool eesti pool moonutatud võõrkeelses keeles. Et sellest on nagu aru saadud, iga kord ei ole päris selgelt aru saadud ja üllatav küll vastata Tõngas tavalises keeles, aga mõnigi kord on tuldud haldjale vaste on omakorda kasutatud lihtsustatud lastekeelt. Naljakas. Kas sa oled jõudnud ka kuidagi mingile järeldusele või arusaamisele, on see ilmnenud kuidagi, et kuidas siis näiteks lindude loomade keelt rääkima õpiti või kas oli selline juhuslik või anne? Vitav ta oli osadel kindlasti kaasasündinud anne ja kui seda vana pärimust vaadata, siis on üsna selge, et kasutati ja kasutatakse üsna tänapäevani mõnigi kord samu võtteid, see tähendab, et hästi tõhusad on suhtlemine, erinevate signaalide vile mitmesuguste kindlate hüüatustega, millele nii metsloomi kui linde on arvatud väga selgelt reageerivat. Ja noh, tegelikult ka reageerivad sellele. Ja selle kõrval on muidugi hästi vahva see segment, mis kestab tänase päevani, on need inimlikud mõtisklused selle üle, et linnud ja loomad tegelikult on võimelised ära õppima inimkeelt ja saama sellest aru. Nad on võimelised mõtlema nagu tegelikult nagu inimesed. Ja see tingib ka selle, et eriti nende loomadega, kellega ollakse lähedased, nendega püütakse rääkida, küllaltki pikkasid, juttusid ja võib-olla see, mis peegeldub vanust pärimusest vähem, aga mis on üsna selge 20. sajandi pärimuses. Et inimesed tihti on sunnitud vahetama oma emakeele mõne teise keele vastu, selleks et lind või, või loom või see, kellega ta koos elab, seisaks aru. Ma arvan, et üsna selge on see koeraomanikele, kes teavad, et on teatud diplomaatilised väljendid või sõnad, mille peale koer või isegi ka kas kleepub su külge, see on näiteks see, et välja minnakse või kuhugi minnakse sõitma mille peale loom läheb rahutuks ja on valmis kohe kaasa tulema. Aga on muidugi ka selliseid sõnu või lauseid või väljendeid, mille peale ilmeksimatult koera ära läheb nagu näiteks küünelõikamine, põhikammid on vaja, mis ei ole sugugi nii meeldiv. Kas sa ise oskad lindude või loomade keelt? Ma usun, et ma saan oma kassidega päris pikad jutud aetud. Jällegi see põhineb sellel, et et ma olen veendunud, et nad saavad mu jutust väga hästi aru. Ma tean. See on selline raske elamus igale ühele, kes on käinud ülikoolis ja kes on kuulnud psühholoogia loengutes, kuidas loomad mõtlevad teisiti ja mitte nii nagu inimesed ja nii edasi ja nii edasi. Ja on päris päris põnev, ma arvan, lugeda neid niisuguseid vaidlusi, kus loomakeeleuurijad ja muud püüavad tõestada, et ja on tõestanud, et loomad sotsialiseeruvad keelde, et nad õpetavad oma poegadele keelt, et seal on teatud kindlad laused ja nii edasi ja nii edasi, aga tõesti, see on teistsugune kindlasti kui inimeste oma. Nii et ma olen kindel, et seda päris loomade keelt ei oska, ma ise ei oska ja, ja need oskajad on Eestist ilmselt ammu kadunud. Mainisid enne ka Kalevipoega, et mis sina arvad kalevipojast, et kas on ikkagi tõeline eesti eepos või on see selline meile peale sätitud kuidagi mingi religioosne mõistujutt? Ma arvan, et Kalevipoeg see on hästi-hästi sügav, hästi põnev kultuurinähtus. Et kahtlemata 19. sajandi Euroopas oli kultuurrahvaste tõsine mõõdupuu, oli see, missugune on nende mütoloogia, kui täiuslik see on, missugune see on ja tegelikult sajandeid enne seda juba väga paljud rahvad olid püüdnud saada nii-öelda väärikate kultuurrahvaste hulka selle kaudu, et tõestada, et neil on oma väga hea, väga korralik mütoloogia. Ja nii olid ju Skandinaavia rahvad vanema Eda tõlgete, vanema, Eda muude eepiliste laulude kaudu tõestanud oma õigust sellesse kultuuriruumi kuuluda. Ja loomulikult selliseks mõõdupuuks nii-öelda kultuursete rahvaste mõõdupuuks kippus kujunema eepos eepose olemasolu. Nii et kui baltisakslased ja esimesed eesti haritlased üritasid hakata e-post nii-öelda looma või kokku kirjutama siis ma arvan, et see oli ühtepidi selline kultuurinõue. Ja teistpidi ma arvan, et kindlasti need katsed kirjutada eepos kokku muistenditest Hiiu- ja Pägilas mõistenditest tegelikult hiiud on hiigelolendid, kes on natukene inimvaenulikud ja kes on selline. No ja rahvas loojad, olendid, kes loovad maastikuvorme, elavad oma oma elu, ehitavad oma maju ja võivad mõnel määral teha koostööd inimestega, kaitsta neid vaenlaste eest, sest sageli need vaenlased on ühised. Nii et see materjal, millest kangelaseeposest kirjutama hakati, kahtlemata ei olnud väga tänuväärne, sellest oli hästi keeruline epast kirjutada ja selle tõttu Kalevipoeg, kuhu on kokku pandud eestlaste loitse ja katkeid paljudest vanadest lauludest. Aga põhiosa põhisüžee ikkagi liigub natukene ümber disainitud ja kokku liidetud hiiumuistendite. Et see tegemine oli küllalt keerukas ja, ja selle tõttu seepas võib olla nagu öeldud, erineb natuke kahtlemata ka Kreutzwald seda kirjutades ei, ei tajunud seda, et regilaulik laulab spontaanselt ja see tähendab seda, et et Kalevipoeg on kirjutatud sisse natuke, liiga puhtad oliteratsioonide, seal on natuke liiga palju kordusvärsse ja kõike mida on uurinud ja, ja tõestanud tuntud üks tuntumaid Eestiga seotud folklorist Walter Anderson, kes näitas, et tegelik regilaul on noh, nii-öelda loomulike riketega see on võib-olla nagu iludusvõistlustel või, või ütleme ka supermodellide valikule, et see laul, see lugu peab olema ilus, ilmekas aga kindlasti väikeste efektidega, sest muidu ta on igav. Mis lisab siis isikupära, eks, ja kindlasti, aga kuna see Kalevipoeg on olemas, siis see on olnud öelda, keda on kujundatud ja ta on kujunenud rahvuslikuks sümboliks, nii või teisiti, nii et väga hea, et olemas on. Mainisid hiiud, kes siis juba Kalevipojas tegutsevad, et kes on veel need teised sellised mütoloogilise maailma folkloori tegelased, et vaimud, haldjad, päkapikud, näkid, kas sul on kuidagi tekkinud peas selline kaart, et kes elab ja täpsude, millega tegeleda? Või mida ta teeb ja kuidas ta välja näeb? Jah, ikka, et see põhimõtteliselt Eesti haldjamütoloogia või haldjatega seotud lugude on üsna mitmekesine, tõsine olendid võis, sfäärid ei ole päris võrdselt kaetud, et kui nüüd hästi-hästi lihtsustada, siis võib ju öelda, et väga palju erinevaid haldjaid on meil seotud vete vallaga ehk kõikide igasuguste veekogudega, milles elab palju erinevaid olendeid. Ja tuleb ka öelda, et need olendid kahtlemata on inimesele ohtlikud. Nendega on väga raske suhelda, võrdsel tasemel suhelda. Nemad on need, kes valivad ja ütlevad, kas, kas sa võid neid näha, kas ja kuidas sa saad nendega suhelda ja sageli see ohtlik suhe. Aga nad on kindlasti ka Eesti haldjatest kõige jõukamad, kõige rikkamad. Et kui kuskil on varandust ja tõelisi rikkusi, siis seal vetehaldjate käes ja palju erinevaid olendeid on olnud seotud metsaga. Palju erinevaid haldjaid on elanud erinevates maja osades inimese kodus tema erinevates eluhoonet des ja selle erinevates piirkondades. Kindlasti mõned pahad tegelased ja, ja muud on vee all elanud ahju juures kolde ümber on olnud erinevaid olendeid, kellel on olnud oma ülesanded. Ja loomulikult on olnud ka neid, kes on siis seotud kas vihmaga või või ilmastikuga või või hoopis maapinna ja mul hakkab ja terve plejaad erinevaid haigushaldjaid, kellest mõned on üsna kauged, üsna kaugelt rändavad näiteks molooriaga või halltõvega, nagu teda nimetati. Siinjuures tuleb öelda, et veel 18. sajandil oli halltõbi eestlaste jaoks nii tõsine probleem, et kuni 20 protsenti Tööealistest inimestest suri erinevate malaariavormide kätte. Et täitsa tõsine, aga see tõsine tegija oli üks neid, kes saabus meile saamide juurest lapimaalt. Ja teda kujutati sageli eteta, rändab kuskilt kaugelt kohale halli hobuse seljas on mingi selline väike kaval hall olend, kes katsub ennast inimesele sisse sokutada või või, või kuidagimoodi tema lähedusse elama jääda, et saaks haiget piinamas käia ja nende haigushoogude ja palavikega tulla. Ja loomulikult ka mitmed nõiad, nõidus, nõidus, olendid, needki olid sellised, kes tulid kaugelt põhjast, kas lapimaalt või kuskilt kaugemalt. Ja võib-olla eesti haldjate juures on üks hästi selge eripära on see, et kui mitmetel rahvastel paljud kummitusolendid või või ka haldjat on ennast päris hästi mugandanud tehnilise keskkonnaga. Ja kuigi hästi tuntud soome folklorist Liia Virtanen on öelnud, et kummitused ja haldjad taanduvad elektrivalguse eest, siis võime öelda, et päris nii see ka ei ole, et Rootsis on näiteks Rootsi metsahaldjas väga edukalt muutunud kummitavaks või haihtuvad Xe hääletajaks. Ja võime ka öelda, et paljude keele, sugulasrahvaste varide mordva laste juures on nii, et metsahaldjad on õppinud väga vabalt mootorrattaga sõitma, nii et lähedaga tundmatu noormehe toreda ilusa noormehe mootorratta peale ja leiad ennast mingis metsavõsas silmitsi üsna Puise ja koleda jändrikuga, kelle ainus ainus idee on, et, et kuidas, kuidas sulle kallale tulla või, või sulle liiga teha. Kui seda näidet kasutada, kuidas siis aru saada, et tegemist on haldjaga, mitte tavalise pätipoisiga? Üldiselt nad ei taha väga silma vaadata. Sellega on võib-olla nagu metsloomadega, et vana Eesti selline õpetus ütleb, et katsu metsloomale silma vaadata, et kui sa saad hundile silma vaadata ükskõik millisele metsloomale vaadata, silmad peale kassi mitte keegi ei kannata inimese pilku välja, saad neid oma pilguga nagu taltsutada ja paraku nii on tihti ka haldjaga, et ta ei kannata silma vaatamist. Ja loomulikult tuleb hästi teraselt jälgida, et tavaliselt on haldja, rahvale on veel mõningaid riiklike jooni. Üks reetlik joon, aga seda on hirmus raske loomulikult järgi proovida on see, et tegelikult nende soontes ei voola inimveri ehk kui nad viga saavad, siis see ei loe mitte midagi. Ja aga harilikult need on pigem mingid väikesed detailid rõivastuses või kui sa märkad, et teises jalas mingi teistmoodi king või näos on mingi selline hirve või mingid säravad hambad vilguvad suunurgast, siis mitte kuldhambad. Võid kohe arvestada, et tegemist on kellegi kellelegi koledaga. Mainisid ka nõiad siis kuidas need sellised tegelased, jaotused ja millega nad tegelesid, nagu nõiad, šamaanid, ravitsejad. See nüüd jällegi hästi suur valdkond, kus on läbi sajandite, on põimunud hästi tihedalt kokku fantaasia ja reaalne maailm. Sest reaalses maailmas inimesed vajasid nendes Vabade, nõidade ja ravijate abi. Ja mis seal rääkidagi, tegelikult ju tõhusam meditsiinisüsteem hakkas Eestis toimima 1900 kahekümnendatel aastatel. Minu ütleme 20. sajandi alguses, et kuni selle ajani ka veel hiljemgi üksildastes metsastest kohtades oli palju piirkondi, kus sinu ainukene lootus oligi see pärimusmeditsiin, mida sa ise oskasid oma kodust või et sa pöördusid peatud probleemidega, pöördusid tarkade või nõidade poole. Ja on üsna iseloomulik, et Nende, konkreetsete inimeste või isikute ümber need metoloogiseeruvad ja see tähendab seda, et nende ümber tekib terve rida erinevaid lugusid juba 19. sajandil, kuna seesama pose looja Kreutzwald ja mitmed muud haritlased võitlesid kõigiti nii-öelda päris päriselt arstide juures käimise eest ja ühtlasi tarkade juures käimise vastu. Aga ei maksa unustada ka seda, et Kreutzwald oli ametilt arst, eks ole. Nii et eks tegemist oli veidikene norm ka sellise konkurentsiolukorraga. Aga nii või teisiti külades ka suuremates piirkondades oli rida inimesi, Tarkasid, kelle poole pöörduti ja kellelt abi otsiti. Oli neid niisuguseid väga võimekaid arste, kelle juurde käidi tervest kihelkonnast ja mõnikord olid nad tuntumad ka kaugemal ja kes oskasid ravida väga paljusid väga erinevaid haigusi kes oskasid orstida nii inimesi kui loomi, lahendada erinevaid pereprobleeme või sotsiaalseid lahkhelisid, mis külas ja üleüldse igas igas kogukonnas on ju alati olemas ja tekkinud. Ja oli neid, kes olid üsna kitsa spetsialiseerumisega, niisuguseid, kelle ülesandeks olidki ainult arstide, kas teatud haigusi või, või panna luid, paika, tõmmata hambaid välja, ravida hambavalu ja nii edasi ja oli neid, keda loeti nii-öelda kõrgema klassitegijateks, need, kellel olid, kas tulesõnadeta suutis tuule ära pöörata tulekahjupaiga pealt või üldse tuld vaigistada ja neid, kes said hakkama erakordselt raskete haigushoogude haigustega kelle poole pöörduti muuhulgas näiteks marutaudi puhul või kui oli teada, et nii-öelda hull koer oli hammustanud ja erakordselt raskete loomade haiguste puhul. Nii et selline spetsialiseerumine oli kaheldamatult olemas ja muidugi nende ülesannete hulka, kes olid külas ämmaemandat või laste vastuvõtjad või sellesse sageli kuulus muule lisaks ka abistamine erinevates sassi läinud armusuhetes või, või olukordades, kus loodeti, et äkki saab mingit abi, äkki on võimalik teise tähelepanu köita või, või kuidagi muud moodi appi appi kutsuda. Oled öelnud ühes intervjuus seda, et inimesed ei usalda enam tavameditsiin ja käivad igasuguste imeravijad tervendajate juures abi otsimas. Mis sa arvad, miks see nii on? Tegelikult on rida kroonilisi haigusi, millega on suhteliselt keeruline hakkama saada. Ja ma arvan, et need ongi niisugused komplekssed, tõved nagu näiteks reuma, mida taas vanad eestlased kutsusid jooksvaks, kuna see valuhood ja kõik muu sageli liikus paigast paika, on terve rida psüühilise komponendiga haigusi, mille puhul inimestel on oluline abi saada või on ka niisugused haigused nagu nagu kasvajad või ka miks mitte diabeet, mille puhul seistakse silmitsi sellega, et sa leiad, et sa oled haigestunud. Ja tavameditsiin ütleb, et Sul ei ole tegelikult erilisi võimalusi. Ja nendel juhtumitel, kui avastatakse kasse oma lapsel iseendal või lähedastel inimestel mingi ränk haigus või, või krooniline haigus, millele tavameditsiinis ravi ei ole. Mis on kuulutatud lootusetuks, see on üks neid Kohti paiku, mille puhul kasutatakse väga sageli rahvameditsiini poole. Ja võib-olla eripäraks ongi see, et rahvaarstiga tõeliselt hea rahvaravi ja sul on isiklik kontakt, ta võib-olla pakuks sulle seda imeefekti tähendab seda, et selle juures on teatav müstika, sa kindlasti ka ise oled valmis selleks, et et sind aidatakse veidi tavatult kombel, aga, aga kahtlemata on see seotud sellega, et sa oled sunnitud oma elu ümber mõtlema ja võib-olla kõik see, mida soovitatakse, see tavatu see valmistab sind ootama selle ravija nõia-Targo abiga seda, et sa, sa suudad oma keha organismi oma vaimsesse panna tööle teisiti ja sa suudad haiguse peatada. Ja kuna nõidade ja tarkade pärimus on tegelikult täis imepärast, tervenemist, lugusid nii-öelda edulugusid, nagu ma olen neid vahel nimetanud siis kahtlemata need, need edulood on midagi niisugust, mis paneb inimesi samuti lisaks meeleheitele, abitusele, sellele, et sa vajad mitte ainult ravimeid, vaid tegelikult sa vajad üsna järjekindlat ekspert hinnangut, sa vajad võib-olla tuge sellele, mida sa mõtled või lihtsalt seda, et sulle antakse kasvõi vale, aga väga lihtsameelne seletus selle kohta, kust sa selle haiguse said, miks sa selle haiguse said ja see oli sinus võib-olla valesti või mida sa tegid valesti, mida sind ümbritsevad inimesed tegid valesti ja tuleb öelda, et ma olen ise olnud üsna vastandlike tunnetega mõnigi kord, kui ma olen kuulanud neid diagnoose või nõuandeid mõeldes, et kas see on otstarbekas, kui inimesele öeldakse, et see, kelle tõttu sa oled haige mõisel, miski ei õnnestu, on sinu enda lähedane inimene. Ma arvan, et peresuhted on õudselt keerukad ja kui miski asi kannatab väga kiiresti kulumise erosiooni käes, siis need on ju tegelikult inimeste lähisuhted. Seal peab olema kogu aeg väga tugev ka valmis reformideks, et et sellest kõigest jagu saada. Ja kahtlemata tänases ühiskonnas puuduvad mitmed traditsioonilised mehhanismid, kuidas teatud keerukatest olukordadest üle või ümber saada. Et võib-olla ka need eksperthinnangut võib-olla see ei lohuta see, võib-olla see ärakuulamine võib-olla need ennustused ja pakkumised, võib-olla mõnigi kord ka see, isegi olen ma mõelnud, et sinu lähedased sinu perekond saavad kuulda, et nad on kuulanud sind liiga vähe või nad on suhtunud sinusse. Noh, ütleme siis, mitte alavääristavalt, kallatan sind alahinnanud jätta see ongi võib-olla sinu haiguse põhjus. Et küllap kase psüühiline koormus külg, mida, mida see nõid tark on läbi sajandite aidanud avada inimsuhete juures ja haiguste juures, et küllap seegi on üks parandamisvõtmeid. Vahel öeldakse ju ka, et vahet pole tegelikult, et mis meetodit kasutada, et peaasi, et patsient saab terveks ka ma ise olen mõelnud nii, võib-olla needsamad rahvaarstide juures käimised või see, kui ma olen jälginud neid vastu võtta ja ma olen mõnigi kord Otto olnud noh, niisuguse eriti noorema linnastunud inimesele ma olen olnud mõnigi kord hämmastanud või võib-olla mõnikord isegi šokeeritud. Ja ma olen tihti ka küsinud, et mikspärast sellele inimesele niimoodi öeldi, miks temaga nii halvasti ümber käidi või, või miks oli niimoodi, et oli kõigepealt vaja öelda, et ma ei ravisinud, sa oled paha inimene. Alles seejärel, kui patsient ei lahkunute, said vaid küsib, et mis siis on, miks ma ei sobi, mis mul viga on? Et pärast niisugust patsiendid taltsutamist ja šokeerimist. Aga selle peale on mõnigi kord need ravijad öelnud, et tegemist on väga raske karakteriga, kes tegelikult ei allu ühelegi režiimile kes tegelikult käib ja korjab rohtusid, aga ei ole valmis ennast ravima. Et tal on olulisem võib-olla see Kondriline vajadus olla haige, olla mingi oma haiguse kaudu tähelepanu keskmes või või võib-olla isegi mitte tähelepanu keskmes, seal on palju võimalusi mitte teha võib-olla teatud töid, no ükskõik mida. Igal juhul on selge, et pikapeale siiski mõjub, mõjub ka tervisele ja ega need ei ole olematut kaebused sageli. Et see lugu, patsiendi ehmatamine selleks, et tegelikult võtaks seda ravi väga tõsiselt ja taaseid öelda, et rahvaluule põnev erikülg on see, et patsiendid või ka need, kes on käinud rahvaarsti juures, et lisaks edulugudele alati levivad ka hoiatusjutud ja need hoiatusjutud räägivad näiteks, et oi, sa lähed kaika lainet, Sa ei kuula täpselt, mis, mis ta käsib teha, sai seda, ülejäänud rohtu ei kalla ära imata maa sisse, aga siis sa saad niisuguse haiguse kaela, millest on peaaegu võimatu või lootusetu lahti saada. See oli nüüd üks näide, aga tegelikult neid hoiatuslugusid teemal, kui täpselt tuleb jälgida ja, ja miks tuleb rahwarsti sõna või selgeltnägija sõna väga selgelt täpselt kuulata ja jälgida. See pärimus on, on üks segment sellest vanast süsteemist, mis aitas võib-olla austada ja, ja tõsta tähelepanu, olla seda, mida sulle ravija tark räägib. Mis sa arvad, kas kõik tervenemine baseerub ikkagi usul? On olemas hästi huvitavaid uurimusi, tegelikult juba suhteliselt valu ja päris päris viimaseid andmeid ma ei olegi nagu üle vaadanud. Aga 20. sajandi lõpu uurimused ütlesid, et rohkem kui pooltel haigustele on psüühiline komponent moodustab haiguse enda juures üle poole. Ja see tähendab seda, et tegelikult lootus nii-öelda alternatiivmeetodiga või, või vaimsusega või ükskõik millega ravida on, on tegelikult hästi suur. Võib-olla see mentaalsuse korrastamine ja tasakaalu saavutamine ja ehk ka tõesti sellised Eluviisi korrektuurid, pöördumine taimede poole võib pöördumine ükskõik kas või sõnajõu poole. Et need on vägagi vajalikud. Inimene proovib kõiki meetodeid, miski ei aita. On aeg tulnud lahkuda, ta sureb. Kuidas käsitleti surma, et siit võib-olla jõuame ka natuke laiem aspekti, nii et mida üldse arvati hingest näiteks mis sai inimesest peale surma, kas olid inimesel hing või on, et kuhu ta läks, milline see vaade oli sellele teemale, sest et näiteks Aasias on surm, on suur teema oluline teema, mida õpitakse, eks ju. Suremise kunst kehast lahkumise kunst, Tiibeti surnuteraamat on pikk, põhjalik juhtnööride kogumuda, sellega tegeleda, et tänapäeval ikkagi igapäevaselt inimene surmas diaks kehast lahkumise peale eriti ei mõtle. Sa oled uurinud, kuidas folklooris surma teema. Avaldub võib-olla räägime hästi natukene enne sellest hinge demondikast ja seal taas võib-olla üks eesti rahvausundi uuritumaid valdkondi üldse ja kui miski on hästi, siis võib-olla ongi huvitavad need teatud teemade tagasitulekud, aga tuleme selle juurde jällegi natukene hiljem tagasi, et võib-olla siis hingest ja isegi hingekujutelma uurijaid tuleks selle juures ma arvan, mainida nimelt taas võrdleva usundiuurimise juurde käis sealhulgas Eesti usundiuurimise juurde on kuulunud see, et inimese hinge kohta on esitatud eestlastele üsna palju küsimusi ja selle vaimse pärimuse valguses, mida on 19.-st sajandist alates hästi palju ja hoolikalt kogutud, on teinud põhjalikumaid hinge uskumuste uurimusi. Muidugi, Oskar Loorits. Aga tema kannul on uurinud võrdlevalt Põhja-Euraasia rahvaste hingekujutelmi teine Eesti hästi tuntud usundiloolane seni Ivar Paulson, kes on vaadelnud nii ja võrdlevalt lausa vaadelnud ka seda, kuidas, missugused on loomade hinged või mida kütid näiteks arvavad sellest mis juhtub loomadega pärast nende surma. Need juba Oskar Loorits on näidanud, et tegelikult et see kujutlus hingest oli hästi mitmekihiline, sinna kuulus tohutu palju erinevaid nagu alaliite ja selle tõttu, Oskar Loorits ongi jaganud hinged keha hingeks. Ja sedasama on põhimõtteliselt kaama fenominoloogilises uurimuses jätkata armunud Ivar Paulson, kes on öelnud, et kahtlemata on olemas keha, hing või kehahinged see tähendab seda, et inimest elustes hoidis elus näiteks hingushing või hingamine. Ja et erinevates kehaosades leidus üks osa sellest hingeainest või hingeolendist hinge olemusest. Näiteks veeres juustes hammastes, mis tähendas ka seda, et nende kõigi olemasolu tähendas, et su hing on võimalikult tugev ja et neid hinge sisaldavaid aineid või vedelikke või ka kehaosi sai võinud jäta lihtsalt laokile. Näiteks et kui sa juukseid kammid, juuksed tulevad ära või, või sa juukseid lõikad, siis sul oli võimalik juukseid kinkida kellelegi, kellest sa teadsid, et ta on sinu suhtes sõbralik, ta hoiab sind. Ta kaitseb sind, et sa võisid anda juuksed kellelegi, kellest sa teadsid, et ta ei kahjustes nendega sind või küüned ka need tuli väga hoolikalt koguda, sest vastasel juhul oli võimalik sellega teha kas kahjustavat loogiatega, teine võimalus, et sa jätsid nad tuule kätte, näiteks juuksed ja see tähendas seda, et, et see oli, tekkisid püsivad peavalud ja nii edasi ja väga huvitavat hingekujutelmad. Nii looritsa kui Paulsoni arvates. Põhja-Euraasias on olnud seotud nimega ehk sellega, et teatud nimi nime järgi hõikamine. Nime teadmine tähendab tegelikult seda, et sul oli selle inimese selle olendi ka müütilise olendi haldjajumaluse üle või hoopiski kurjade vaimude üle olemas meelevald. Sina said neist jagu, kui sa nende nime teadsid. Ja see tähendas ka, et nimele omistati hästi suurt tähtsust ja tähendust. Tihti kasutati teatud olukordades hoopis peitenimesid, varjunimesid hüüdnimesid. Selleks, et Sa nime nimetades ei looks selle olendi inimese või looma aga sidet, et ta ei kuuleks sinu juttu. See oli üks selline usk mõnusat, et kui näiteks söögilauas sa räägid hiirtest, räägid metsloomadest, siis metsloomad tegelikult kuulevad seda. Ta kuulab ära, mida sa kavatsed tema vastu, aga mitte ainult seda, vaid nimepidi. Temast rääkimine põhjustas ka tema sigimise levimise. Ta hakkas kasvama, hakkas selle võrra paremini elama, kui sa teda nimetasid, niisuguste viljastavate produktiivsete tegevuste juures. Ja eraldi on Loorits jaga Paulsen nimetanud une hinge. Mis siis rändab ringi une ajal. Ja et me olemegi jõudnud selleni, et arvati, et tegelikult siis inimese olemust kõige paremini kajastab. Ja on temaga seotud see nii-öelda vaba hing. Mis siis une ajal muudel aegadel, kui inimene parasjagu lamas, teadvusetult maas ka raskepalaviku ajal rändas ringi. See oli nagu inimese tõeline esindaja võidi näha teisikuna, nii-öelda teisik hinge, no kui, kui see vaba hing rändas ringi täpselt inimesega sarnasel kujul on teada üks tore, tore. See ei olnud tegelikult sugugi tore lugu selles mõttes, et juhtusse noore naiskooli õpetajaga, keda nähti tundide ajal väljas jalutamas õue peal ja kelle peale see juhtus vanal Liivimaal, kelle peale lapsevanemad kaebasid, et ta ei anna tunde, vaid jalutab tundide ajal ringi. Ja uurimise käigus selgus, et tegelikult oli õpetaja klassis. Aga, ja siiski see hinge rännak maksis sellele õpetajale näiteks töökohas. Noh, see on nüüd üks niisuguseid vanus ka tõestisündinud ja natuke uuritud lugusid. Aga väga sageli inimene nendest hinge rännakutest sai aimu unenägude kaudu ja arvati keelt. Et inimesed, keda sa unenägudes, kellega sa tutvud need kohad, kus sa käid, et need on paigad, kus hing rändab. Ja nüüd kahtlemata teine küsimus on, mis sellega seoses kerkib, et tore hing rändab kehast välja kuidas ta tagasi tuleb või kuidas teised inimesed seda hinge näevad. Jällegi need kujud olid tohutu erinevate päikesed linnud, liblikad, väikeloomad, sageli nähti halli varjuna hinge ringi liikumas, mõnikord liikus ta ringi tuulega või tuule keerisena. Ja nii on meiegi vana folkloor täis lugusid üsna sarnaseid kesk ja lõuna-ameerika indiaani pärimusega. Tugevatest tuule iilidest tuult tuulispasast, millena nõia või kahjustaja hing ringi liikus. Ja välispidiselt, kui seda hingerännakut või seda, mida hing teeb, jälgiti siis see oligi üks selline liblika või, või tuulekeerise rännak. Kui inimese keha liigutati või tema asendit muudeti siis hing ei saanud uskumast, ärge enam tagasi ja inimene jäi teadvusetult lamama, kuni hing uuesti sisse pääses. Ka, kui seda hingekuju vigastati nende rännakute ajal, siis see mõjus tema füüsilisele kehale. Nüüd meie nõialugudes on palju rahwaretseid, hästi levinud terves maailmas laialt tuntud motiive, näiteks sellest, kuidas tige inimene või väga armunud inimene või keegi, kellel on kellegagi mingid võlasuhted, käib kas teise loomi painimas või käib lihtsalt inimesel, Luubaine jaks võtab tal hinge kinni magamise ajal need magamise aegsed hingamisraskused. Ja kui nüüd seda kuju, kes kahjustamas käis, öösel õnnestus vigastada või selle peale piitsaga lüüa või midagi muud siis kasefüüsiline isik ilmus välja täpselt nende kahjustustega. Nii et need on niisugused põnevad, põnevad, vanad hingega seotud kujutelmad. Aga nüüd üsna huvitav on tegelikult ka see. Ivar Paulson on öelnud, et kõik on väga selge ja väga lihtsasti liigitatav sarnane Põhja-Euraasia rahvastel. Kuni tegemist on elava inimese hingega. Et kõik on selge, toimuvat hingerännu, kuidas inimene võib haigeks jääda, kui hing on pikemat aega kuskil vangistuses? Kõik on väga selge ja kõik muutub kardinaalselt ja läheb kohutavalt keerukaks erinevaks lahknevak sel juhul, kui saabub surm. Ja need võikski ju nende samade mitmete erinevate hingekujutelmad kohta võiks küsida, et aga missugune on siis meie surematu hing või mis siis ikkagi hingega saab. Tore, et teil on keha hing, selge, et veri ja, ja maksja kopsud ja süda lähevad teiega puutumatult tõenäoliselt hauda kaasa. Ka, mis ikkagi saab surematu hingega, mis saab selle vaba hingega. Ja mitmeuurija sõnutsi ongi siis nii, et need kehahinged jäävad tõesti maetakse koos inimesega hauda, aga temast täiesti eraldi hakkab ringi liikuma vaba hing. Kes siis jääb sellele suremis kohale teatud ajaks või siis jääb matusepaika või hakkab käima gaasi oma endises elukohas, kui tal on mingeid võla, tundeid või, või midagi, mis tal jäi selles elukohas pooleli. Ja ta on seal vanade uskumuste järgi 40 päeva ja seejärel rändab edasi. Ja kuhu ta edasi rändab? See on juba tõeliselt keerukas valdkond, sageli usutakse, et, et hinged nii nagu haldjadki elaksid nagu mingis paralleelmaailmas või mingis maailmas, mis on kuskil lähedal nii-öelda tolles maailmas, mis on kuskil võib-olla meie kõrval on kirjeldusi sellest, kuidas hinged rändavad kuhugi kaugele maailma otsa, kus on suur mägi maailmamägi pilvedesse vajunud. Nad peavad läbima kõleda külma pimeda halli ala selleks et selle mäe otsa ronida. Need, kes mäe otsa saavad, need on tegelikult jõudnud täiusliku paika, mida võib-olla võiks nimetada taevaks või, või paradiisiks. Ja on loomulikult ka palju palju muid kujutelmusid, mis on seotud sellega, kuhu ja kuidas hing siis läheb. Võib-olla taas huvitav, selle juures on suhtumine ker emotsiooni, mis on ju väga hästi levinud ja tuleb öelda, et tänapäeva vanematest inimestest päris mitmed arutlevad selle üle, et mis saab nende surematu hingega. Äkki see põleb siiski ära, äkki see tähendab seda, et sinu hing kaob ära ja ei ole enam mitte midagi, mis, mis saaks kunagi üles tõusta või millekski muutuda, saaks uuesti tagasi maa peale tulla. Nii et siin kohapeal on Tänapäevaseid mõtlemiskohti hästi palju. Võib-olla need hirmud on natukene sarnased selle suhteliselt halva ja ma ütleksin võib-olla tervet perekonda isegi rohkem halvanud kui inimeste ennust halvanud murega. Nimelt see, kui enesetapjaid ei lubatud matta tavalisele kalmistule, vaid Nad maeti kuhugi umbes kirikuaia taha. Et see oli see hirm ja, ja häbi, mida, mida tegelikult tõsiselt kardeti. Võib-olla need hirmud on omavahel võrreldavad, need kui mõelda selle vana eesti kultuuri peale, kuidas toimus see surmaks, valmistuda mine või, või suretamine? Jah, kindlasti oli jällegi teatud reegleid, mida praegu ei osata järgida. See oli tõepoolest väike normide süsteem, mida tuli järgida. Vaikust tuli hoide surija, kuidas on keelud, mis ütlevad, et sa ei tohi rääkida mitte ühtegi ärritavat või väga ärevust nähtavat uudist? Sa ei tohi üldse elevile ajavaid uudiseid rääkida sureva inimese juures, kuna ta hing võib äkitselt huvituda, sellest ta huvi võib tekkida ja ta võib jääda nii-öelda kohe vahele, et ta ei ole valmis, ei surema, aga ta ei jaksa enam ka edasi elada. Nagu juba nimetasin. Vaikus oli hästi oluline selle tõttu, kuna kardeti ka, et surija küljest võivad hakata mitmed haigused, sealjuures eriti kardeti jõuetust ja väsimust ja muid siis rasedaid ja väikesi lapsi soovitati mitte surajate juurde lasta. Kusjuures ilmselt siin on seesama vaikusenõue ja, ja palju muid nõudeid. Nii et see oli üks aeg, mis kindlasti jäeti omaette olemiseks. Teisalt ütleb kogu see omaaegne traditsiooniline raamistik ette kõiki tavainimese soove tuli täita tema sõnumid ja saadetised tuli tingimata edasi anda. Tuli leppida temaga kokku, milline on see rõivas, milles ta tahab maetud saada, tuli temaga rääkida läbisi, kuhu ta täpselt maetakse, koodi ta maetakse. Ja nii siis selline soovide arvestamine, soovide täitmine, toidud, joogid, mida suri ja soovis, need tuli tingimata Ta talle võimaldada. Ja kui nüüd tagasi tulla selle hinge ja hinge lahkumise juurde, siis 19.-st sajandist palju üleskirjutusi sellest et kui inimene oli suremus, siis aknalauale tuli panna kausike puhta veega ja käterätik ja vana primitiivse seletuse järgi siis hing, mis inimesest lahkub. See peseb ennast kõigepealt, kuivatab ja alles seejärel lahkub, lahkub majast ja, ja sellest perekonnast. Kui midagi selle juures valesti läks, siis taas see tähendas seda, et seesama inimese hing hakkas uuesti kodus käima, tuli korduvalt ja korduvalt tagasi. Tarkusi van tätaarsena veel enam teadis vanaema, kuis leida ja õnnetust läinudkuist peita vikerkaart, maavillast kleiti. Kui Soida vete, peate emale bar, kuis leida allikas tulevast Starr. Nägingi sind, vana männipuu gurma rohtusid korjates, tee, jälgisin kaua ei reetnud end. Ma kartsin sind minema, kohuta jälgisin, kaua ei reetnud. Ma kartsin, pindmine. Kõndisid iidsesse laande, hõljusid õhus, sind koduni, saates seal, kus on lagendik varjatud. Leidsin soosmiku kuldsetes kiirtes, seal, kus on lagendik varjatuudi, leidsin su Asmiku kuldsete piirde. Häälemine, keerutan suur tuuletõmme, lootes, et lõpuks toob mulle õnne. Taar uuele tarvid rajoonist paani, tuule, painuta, paju. Nõnda saab teada, et rikkam armastust täis elu vastu on. Punu siin pärijad siis sulle ja mulle puista tiinomeniku. Tulin pärijad olla sulle olles ja tulin pärijata, pea olla sulle ainult ja olla suhtleja. Pagesid paanikas mätaste taha, jätsin ja närtsinud maha, mina ei mõistaks. Ja mu poole ja mulle selgus, mina ei mõistnud õunu ja pelgu, hüüa mu poole ja too mulle tellilgust. Pääle eerutan suur tuulekell. Üks seto. Taara ele tarvide rajoonid plaani tuul läve painuta paju-lõuna-kagu arvates täis joovastust. Puudekaare tean, ühte ide madu ei sääski teha, nüüd ta üksinda Arlen eemaldub kõigist ja kõigest ja nii ma tean, et ta üksinda rändad siin ilma eemal kõigest ja kõigist viima. Kati kamina, kui nõid sulle ei kõlba, kas Seida hakata ka siis kui minu vägisub peale ei mõju? Kui raiskan asjatult loitse ja sõnu, leiad mind peagi ta operdus, kivi mu ihusse absinule, lahkumiskiri. Päälerinud, keerutan, suur tuuletõmme loodud lõpus toob mulle õnne. Tormide rajoonid, kaani, tuule painutaks paju, nõnda saab ikka mu meel armastust täis joovastust. Oh, loida suur tuli ja valgus ta päeva sädemeid pillumis, võimsama väega langeksid südamemehele. Et ta kord paneks mind tähed. Kui siis on, on ka lõpp selle loo, vaata, kas sa leiad. Kallid raadiokuulajad, käimas on saade hallo, kosmos ja minu tänaseks saatekülaliseks on folklorist ja usundiuurija Mare Kõiva ning Me räägimegi maagiast eesti folklooris. Eelmise saatetunnis tuli juttu sellest, kuidas loomade ja lindude keeles räägiti hiidudest ja haldjatest nõidadest ja tervendajatest, inimese hingest, mida arvati olevat lausa kolm. Keha, hing, unehing ja surematu, vaba hing. Ning ka surmast ja selleks ettevalmistumisest. Asume nüüd Mare Kõiva doktoritöö teema juurde, milleks on Eesti loitsud ja Mare on sel teemal ka väga huvitava raamatu kirjutanud, mille pealkirjaks ongi eesti loitsud. Selle omanikuks võid saada ka sina, hea kuulaja, kui jagad oma loitsudega seotud kogemusi foorumis raadio kahe kodukal või kosmonautide klubi lehel Facebookis aadressil Facebook kaldkriips, hallo, kosmos, kust leiad operatiivset infot ja huvitavat lugemist, saates hallo kosmos käsitlevatel teemadel. Nagu teate, saate nii seda kui ka kõiki eelmisi hallo Kosmosesaateid raadio kahe kodulehelt R2. Ee kaldkriips, hallo, kosmos just teile sobival ajal mõnusalt järgi kuulata ja ka arhiivist alla laadida boot Kärstida. Nüüd aga väike muusikaline vahepala eesti muinasmetal'i bändil metsadel on mitmeid loitsulaule, nagu näiteks lugu metsaviha kaks 2005. aasta plaadi pealt terast, mis hangunud meie hinge. Meie tänane külaline Mare Kõiva on kirjutanud oma uurimusest raamatu Eesti loitsud mis ilmus selle aasta algul, need kuulajad, seadke sammud raamatupoodi ja uurige seda huvitavat teost 11 võib saada ka raamatu Eesti loitsud omanikuks, mis siis autori poolt signeeritud. Selleks väga lihtne, head kuulajad, mingi raadio kahe kodulehele, R2 poee kaldkriips, hallo, kosmos foorumisse või kosmonautide klubisse Facebook'is aadressil Facebook punkt com kaldkriips hallo kosmos. Ja kirjutage sinna oma isiklikest kogemustest Luitsudega. Kas te olete ise äkki mõne loitsu teinud või olete käinud mõne Luitsija juures, kas olete sellest abi saanud? Sellised isiklikud kogemused, muljed, läbielamised loitsude teemal teretulnud, sest need on abiks ka Marele uurimuste tegemisel ja neid on huvitav ka teistel lugeda, nii et kes tahab saada raamatut eesti loitsud, pange sinna kirja Mare avamegi, selle põneva teema, sinu ühes spetsialiteedi loitsud loitsimine, et palju seda materjali on, mis sa oled läbi töötanud ja mis tõdemusteni sa jõudsid, et kas on mingid sellised ühtsed mustrid, mis näiteks välja joonistuvad või mingeid teatud teema. Jah, on ikka, kuule, sa praegu küsisid, et kui palju neid loitse on, siis need on tegelikult paarkümmend 1000 üles kirjutatud, mis on kohutavalt suur arv. Ta on suur arv just arvestades paari asjaolu, nimelt seda, et loitsu tuli, mõnel määral oli ta kui nüüd välja arvatud need asjad, mida tõesti pidi iga perekond ise teadma ja ja teatud väikseid astraalloitse või pöördumisi perekondades ikka põlvest põlve kanti edasi siis tegemist oli tegelikult omalaadse salakeele või salateadmisega, mida päris igaüks ei ei teadnud. Sest see käis kaasa tavaliselt targa või teadjaametiga. Ma arvan, et üks maagia kõige vanemaid liike ongi sõnum Nokia loitsud, mida on üles kirjutatud kõige vanematest kultuuridest alates ja mis on säilitanud ka ühe osa oma põhilistest mustritest. Nii et neid on üles kirjutatud hirmus palju. Ja nüüd kindlasti tekib see küsimus, et kuidas neid on võimalik olnud nii palju üles kirjutada, kui samal ajal kehtivad nende kohta niisugused reeglid. Sa tohid neid anda endast nooremale akkase tohib neid edasi anda ainult ühe korra elus või või äärmisel juhul kolm korda, sest iga kord, kui sa need loitsud käest ära andnud nad edasi kellelegi õpetad, siis tähendab see seda, et sa oled valmis oma ametite üle andma, sa oled valmis selleks, et need sõnad sinuga enam ei mõju. Ja see oli üks põhjus, miks väga sageli loitsu Sid enne ei antud nii edasi, kui tark või teadja leidis, et on vana. Tal on hambad suust ära nimelt leiti, et loits, seal peavad olema hambad tingimata terved olles kui tal olid mingid keerukad haigused. Sest jällegi vanarahvas ja sageli teadjate pärimus ütleb, et kui sul on haigus endal küljes, siis annad oma haiguse teisele ja valud teisele edasi. Nii need kesksed teemad on kindlasti huvitav, eks ole. Ja see on põnev veel selles mõttes, et iga rahva loitsud tõesti natukene erinevad. Ja miks nad erinevad, see on kahtlemata see, et meie nagu öeldud, peresuhted või perede ülesehitus ka need sotsiaalsed suhted ja võimustruktuurid, milles me liigume, muutuvad ja on küllalt erinevad. Ja meie looduskeskkond on erinev. Niisiis, kui ma enne ütlesin, et meil on sellised haigusvaimud nagu nagu halltõbi ehk malaaria, väga tõsine haigusvaim tegija, kelle vastu on siis teada ka päris mitmeid halltõve väljaajamise sõnu, mis on juba suhteliselt sarnased eksortsismi üritustega kui mingit tõesti kurja roojast vaimu näiteks inimese kehast välja. Aga näiteks ka ussisõnad. Eesti on väga rästikute rohke ja ussi on eemale peletanud, ussihammustust on ravitud sõnadega. Ütle mõni ussi sõna loits, et kui keegi siin veel saab sutsata, mida võiks siis. Sinna peale öelda, need on nüüd tohutu palju erinevaid variante. Sest selliseid üldiseid tavalist nagu haigust välja ajavaid asju on ilmselt laiemalt tuntud. Eks harakale haigus varesele valu ja on ju selline väga levinud. Ja selle juures on hästi tore ja juhin tähelepanu sellele, et seal peitub ka üks eesti loitsude tõsiseid ühisjooni. Kuna meil on suhteliselt metsarohke kogu aeg olnud nii veekogude ja kõige muurohke siis meie loitsud on säilitanud ühe vana erijoone ja see on haiguste ülekandmine erinevatele loodusobjektidele. Näiteks ma ei loe praegu otsekohe ussisõnu, aga ma loen ühe teise sõna, mis on tegelikult vanad reumasõnad. Ja sellegi juures on hästi vahva see, et seda haigust saadet takse tegelikult loodusesse tagasi. See on niisugune, et haigus Soele mine karule, mine toomele. Mine kivi peale magama. Sind lõigatakse nabast välja. Sind lõigatakse igalt poolt välja. Mine toomele, mine kivi peale magama. Mine hundile, mine karule, mine toome puhmasse, mine kivi peale magama. Sind lõigatakse inimesest välja. Et ta on inimesest eemale saatmine ja täiesti selgesti ta saadetakse ära tagasi loodusobjektide juurde, isegi mitte seekord tagasi selle juurde kesta põhjustanud on. Millegipärast satuvad mulle praegu ma sirvin praegu tegelikult ühte ühe loitsi ja loitsukogumikku ja nagu kiuste satuvad mulle roosisõnad ja siis satuvad kurja inimese vastased sõnad. Palun kurja inimese vastaseid sõna ilusa ilma sõnu ja siis muidugi selliseid suurepärase kaaslase ligimeelitamiseks. Ma vaatan, kas ma leian suurepärase kaaslase juurde meelitamise sõnu tegelikult on ma ütlen siia vahepeale lihtsalt need poolnaljaga öeldud. See armsama juurde meelitamine on üks kahtlane tegevus, sest öeldakse, et need, kes on maagiaga saadud, nendega ei tohi mitte kunagi abielluda, sest juhul, kui sa ametlikult abielluda selle asja teed ametlikult kas kirikus või, või mingis ametiasutuses nii-öelda püsivaks siis saad sa endale väga tigeda vihkava inimese üsna kiiresti majja. Nii, aga kadedus ja see on üks neid nähtusi, mis tegelikult on võib-olla tänaseni leevendajate repertuaaris vastu pidanud. Need on need nii-öelda, keegi on su ära teinud, kiigon ära nõidunud, keedan sulle needuse peale pannud või midagi muud. Varem seletati seda sageli sellega, et keegi on su peale kade, keegi on sind kiitnud, aga võib olla ka, et keegi on sind vaadanud kadestavate silmudega. Kadestamist. Sellist sisemist varjatud kadestamist on peetud kõige ohtlikumaks tervisele ja kõige ohtlikumaks inimese heale käekäigule üleüldse. Praegu mulle sattusid kätte ühed Lõuna-Eesti kahetuse või kadeduse sõnad. Selle vastu tuhandeid pisi nipikesi ka, näiteks kui keegi sind kiitis või kui keegi sulle näiliselt midagi midagi niisugust soovi saab kaasa, said aru, et tegelikult ta mõtleb äkki midagi muud siis oli hästi produktiivne oli see, et sa ütlesid talle, kus avalikult mingi lihtsa vormeli, see oli lihtne, süütu vormel, näiteks, et enne oli ilusam või oh, mis nüüd minul ilus, sina ise väga ilus. Aga oli ka, kui juba tervis oli tõeliselt rikutud, siis loomulikult tuli minna väga juurde ja siin on nüüd ühed niisugused ära arstimises sõnad. Et poiste kadedus juurest ära, naiste kadedus juurest ära, poisikeste kadedus juurest ära neidude kadedus juurest ära, mustaverd, inimeste kadedus juurest, valgetverd, inimeste kadedus juurest ära, viletsa vere, kadedus juurest ära, tugevam kadedus juurest ära, hulkuja, kadedus üle mere minema ülevete suurde sohu, laia laande, paksu paju rägastikku sinna, kus Kikkade kire ja kus kanad ei koorita, sinna sind oodatakse, sinna oodatakse kõiki inimese hädasid ja vigasid. Tühi aamen. Nüüd see oli mul praegu väga ühe tooniliselt esitatud, aga tegelikult see energia ja jõud, millega näiteks saunas hea tervendaja või või hea vihtleja kas või sauna tänusõnu luges, need olid üsna muljetavaldavalt tempokad ja tõesti head. On seal ka mõni ilusa ilma loits käepärast, sest praegu on jah veel kena suveccine, aga üsna pea tuleb jälle kaamos, et siis on võib-olla inimestel hea ja natukene. Seda päikest välja paluda. Tegelikult jällegi on siin väike vastuolu, sest vana ja mille ma unustasin enne Öelda, et kahtlemata on eestlaste loitsud neist suur, suur enamik tegeleb. Me võime isegi võib-olla öelda, et üks, 60 70 protsenti kõigist loitsu teist tegeleb väga erinevate haiguste tervendamiseks ja kummastaval kombel muidugi, kuna tegemist on põlluharijatega, siis haigustest on näha, kui kohutavalt palju on selliseid äravenitatud või ärava vaevatud keha haigusi. Muidugi on külmetust ja traumade vastaseid haigus ja kõike muud. Aga see tähendab ühtlasi ka seda, et need imeilusad rannailmad, mis meil sageli praegu on, mis kõrvetavad pinnapuud kollaseks ja muudavad rohu koltunuks see tähendab, et vana eestlane sageli hoopis meelitas vihmu sest tal oli vaja saada põllu pealt saag kätte. Nii et vihma sõnul on meil jällegi palju-palju rohkem kui ilusaid päikesesõnu, mida ma praegu otsin meeleheitlikult ja ma pean ütlema, et sellel, sellel Orstjal, ma ei näe tal üldse ilusa ilma sõnu, aga Ma leidsin ühe teise väga toreda ja väga vajaliku sõnad, mida tegelikult kasutatakse natukene tänase päevani. Ja see on on see, et kui noort kuud siis on tark taskus või rahakotis kõlistada münt. Ja kiiresti soovida, et tere kuu. Tere, noormees, sina vanaks, mina nooreks, mulle kuld karmanisse sulle hõbe karmanisse. Ja noore kuu poole saadeti ka väga mitmeid kasvajaid soolatüükaid ja kõike. Need on jällegi vormeleid, mida mõnigi kord tänase päevani osatakse. Kuidas kuuvalguse käes vihelda ja sinna üle kanda igasuguseid erinevaid haigusi. Aga nüüd ma leidsin ühe pisitillukese päikesesõna räbala, ma võin öelda räbal, sest ta ei ole väga pikk ja väga ilus, aga see on siis selline, et päävlik pätslik, tule välja, Tutslik. Tule välja, tule välja, annan sulle leivatüki. Annan sulle jahumati. Annan sulle tüki hõbedat, päev tule välja. Ja see on vajalik talveperioodil, eriti sinu raamatus, Eesti loitsud on ka erinevaid Luitsusid, eks ju. Mida siis inimesed saavad uurida, lugeda, mille järgi iseendale võib-olla midagi meisterdada. Jah, kindlasti on, see on selline fantoloogiline, valiku on põimitud igast eluvaldkonnast ja takkajärgi. Võib-olla olengi mõelnud selle üle, et sinus sai hästi palju erinevaid variante haiguste kohta aga sai ka mitmeid sotsiaalsete suhete korrastamise ja kõike muud sarnast. Ja on üsna palju loomadega suhtlemist, veterinaariat ja muud sarnast, nii et põhimõtteliselt kõik kuni tõesti varga sõnadeni välja, mida siis lugeda, kui asjad on, asjad on kadunud või ära varastatud, sest eks on ju hästi palju väikesi, maagilisi lipikesi, kuidas kuidas siis usuti, et et neid asju saab tagasi tekitada või sündmusi saab ümber pöörata või, või muuta aia ja et veel tulla selle praeguse Eesti loitsude valimikku juurde, siis siin on sisse võetud tõesti ka neid vanu sotsiaalseid suhteid mis kindlasti annavad meile aimdust ka nendest probleemidest, millega puutusid eestlased kokku 19. sajandil ja ka 20. bändi alguses. Osa neist on selline pärandvara, mida on peetud oluliseks neisse nõidade käsikirjalistest raamatutesse ümber kirjutada, kuigi on selge, et sel ajal, kui ümberkirjutusi tehti, neid enam päriselt vaja ei olnudki. Näiteks sellised on vitsavalu äravõtmise sõnad ja see juhib meid võib-olla nendesse aegadesse, millest kirjutab oma ajaloolistes romaanides ja ka ilukirjanduses ja üsna palju Eduard Vilde ja mida me õpime ajalootundides ja mida tegelikult on praegu erakordselt keerukas ette kujutada. See, kui tühist eksimuste pärast koristati väga vääritul kombel avaliku peksuga või siis peksuga mõisatalli juures või või tõesti peksuga üles, mis minu meelest on eriti õudne. See peksmine avalikus ruumis, avalikult teiste inimeste nähes, häbistamine häbistamine on tegelikult, ma arvan, et kui need vitsavalusõnu ja kõike muid lugeda, siis seal alati, kui ma neid lugesin, siis kerkiski silme ette, seal on ju väikesi nipikesi, kuidas valu ei oleks tuntav, ei oleks tajutav. Siis kerkis mulle silme ette ka võib-olla üks eestlaste kõige traagilisemad ajaloolisi sündmusi. Ma arvan, et 1905. aasta kui pärast mõisate põletamise ja ülestõuse sageli mitmel poolmõisaid ei põletatudki, nagu näiteks minu sünnipaigas Põltsamaal, kus ei tegelikult mõisad jäid kahjustamata ja Need karistussalgad kutsuti nalja, inimesi peksti, lossihoovis peremehi. Talu omanik tegelikult oma taluomanikke peksti avalikult selle tõttu, et nad nõudsid eestikeelset haridust ja selle eest, et mõned neist olid näiteks kaevanud, et mõisnik oma jahiseltsi listega sõidab üle viljapõllu. Ühesõnaga, see oli niisugune rumal, rumal kättemaks, avalik häbistamine, kättemaks, väga traagiline ja sama traagikat oli tegelikult ju üle terve Eesti. Aga kahtlemata reedavad natukene sellest vanast külakultuurist ka kohtusõnad. Ja sageli need kohtusõnad ei ole mitte kohtusõnalt, et sa lähed võrdse inimesega kindaga võimult samaväärse isikuga kohtusse. Vaid need on ikkagi, et sa lähed ebavõrdsele kohtuistungile. Sellel teisel teine on ülemus, teine on mõisnik, teine on saks nagu vanasti nimetati kõiki neid, kes olid parema positsiooniga sotsiaalse positsiooniga rikkamad või mingite muude eelistega. Nii et kohtusõnu on kahtlemata palju. Ja kui veel keda neist vanadest sõnadest, siis on üks sõnaliik, mida on küll väga edukalt 20. sajandil ka ümber tehtud ja kaasaegsetele oludele mugandatud. Need on saksa ehk ülemuse vastased sõnad. Ja siia juurde kahtlemata teine sõnade liik, mida meile üles kirjutatud on vähem. Need on eneseülendamise sõnad ja ma arvan, et need on inimestele hästi olulised. See on midagi, mis tõesti võib-olla aitab sul kinnitada, nagu paljud haigussõnadki aitavad sul kinnitada usku sellesse, et kõik läheb hästi. Tänapäevase nimega talisman või amulett ehk siis kaitseese on midagi sellist, mis kandjat hoiab ja kaitseb laetud müstilisel moel ja ideaalis just kandjale tehtud eesmärgiga sõnumiga millised olid eesti vanas pärimuses sellised peamised kaitseesemed, mille vastu neid kanti. Poolt neid oli palju ja väga mitmekesiseid ja võib-olla nendega nagu tänapäevaste kaitseesemetega. Nad kuulusid nagu sellise olemusliku riietusstiili juurde, et väga keeruline. On isegi öelda, et oi, et see on nüüd tingimata amulett, näiteks teatud ehted, mis käisid rahvariiete juurde ja mida siis vastavalt vanusele. Neid ehteid tuli järjest juurde ja kandmisluba laienes siis noh, kiiresti. Ja, ja võib-olla nende hammu lettide kohta võibki öelda, et et vanadel ammu lettidel oli üks eripära, mida ma arvan, millest me tänapäeval eriti ei hooli. Et naljaga või tõsiselt. Tegelikult Meie sisemine minu on valmis olema noor inimene ja küllap me kõik sisemuses olemegi kuskil 20 midagi või 30 midagi ja sealt naljalt vanemaks enam ei lähegi. Aga vanade ammu lettide üks eripära oli, et nad väga sageli reetsid sotsiaalse staatuse, vanuse Nad olid tihti seotud sugupoolega ja mõnigi kord on camu letil ja mingi teatav väike niisugune poliitiline sõnum juures. Sellega võrreldes tänapäevased kaitseesemed on palju neutraalsemad, palju diplomaatilisemadi väga palju isiklikum kahtlemata. Et need ammu letid, mida kasutati vanasti, olid näiteks pihlakaoksad, kadakaoksad, ühesõnaga taimed, teatud taimekesed, mida kas kanti mõnikord kaitseks kaasas või siis hoiti kuskil ruumis, et, et nad tooksid midagi head. Väga sageli olid selleks kindlad oma küüned või hambad, mingid naha tükid taas ei mõelda, et võib-olla neist kõige pikemalt neist kaitseloomadega seotud kaitseesemetest on vastu pidanud näiteks jänese sabakesed või käpatutid, mida väga pikka aega on lasterõivastele külge pandud või külge jäetud. Järelsünnitusi nabaväät olid näiteks sellised asjad, mida varem hoiti väga hoolikalt alles ta oli nagu selle inimese kindel kaitse. Erilised kivid ka tavaliselt kujundad ja tegelikult tänase päevani me kujundame endale välja teatud rõivad, teatud rõivaesemed, mis tagavad meile õnne või hea eduluga, oli vanasti hästi-hästi oluline isiklik nuga, mida sai kasutada tõrjeriituste juures jagamiska kõike kõike eemale tõrjus, mis vähegi halvad olid ja teatud maagilised märgid, mida, mida kasutati nii rõivaesemetel kui tegelikult ka esemete valmistamiseks, näiteks pentagrammid või viiskonnad, ristimärk, igasugused erinevad muud maagilised märgid, mis ka ruuni märgideks või need on vähem jah, neid on kasutatud vähem, pigem võib öelda, et nad on praegu uuest tulnud hästi intensiivselt tagasi. Ja neil on oluline koht tekkinud praegu kaitseesemete hulka. Kas kõikide nende kaitseesemetega selline ühendav joon on see, et sa pead ise ta enda jaoks kuidagi siis laadima või talle andma selle nagu ülesande, eks ju, mis teeb sinu jaoks? Või teine võimalus on, et ta kingitakse ekstra sulle? No selles suhtes peeti hirmus oluliseks varem ka näiteks neid nii-öelda nime panemise juures kingitud lusikaid või midagi. No hästi vahva, ma käisin Rootsis mingi kümnekonna aasta eest intervjueerimas väliseestlasi ja seal oli päris mitmel inimesel oli kaasa võetud põgenemisteel, et see lapsele kingitud esimene lusikas, kui noh, niisugune õnnetalisman, kaitseesemete võib-olla selline erijoon ongi, et et sulle kujuneb õnne või kaitseesemeks see, mille sa kogemata leiad näiteks sõrmus kui mingi ehe, mille sa leiad kuskilt ta võib-olla teise inimese ära kaotatud. Aga see on sinu õnn. Ja kahtlemata on kaitseesemed, kõik need, mis on ekstra ja täiesti ainult sulle valmistatud. Nii et varem loeti kaitseesemeks näiteks ka seda, kui ekstra sinu jaoks keegi kirjutas mingi lühikese palve paberi peale või siis ka see, kui sulle anti näiteks mingisugune kasvõi sinu Ta nimi, mis oli kuhugi kirjutatud või peale põletatud või mingil muul muul kombel sisse lõigatud. Need tänased kaitseesemed on hästi-hästi palju laienenud ja kui me võime öelda, et varasemast niisugusest kristlikust sümboolikast, kiriklikust, sümboolikast olid olulisel kohal erist või ristimärk, mida siiski ka iga päev ei kantud siis praegu võib öelda, et on tõeline. Miks tuuri aeg? Et kui vaadata kas või autode armatuurlaudadele, siis sealt võib leida katoliiklikke palvehelmeid, sealt võib leida esemeid, mida püha näiteks pühaliiva, mida on toodud Jeruusalemma kandist. Sealt võib leida igasuguseid erinevaid jumalate kujukesi, sealt võib leida kaitsvaid mänguasju. Nimelt väga sageli selliseks õnne või tasakaalutoojaks ongi tähendab päeval ka väikesed mänguasjad, mänguesemed ja kindlasti see suveniir või mänguesemete tähtsuse tõusmise märgiks kultuuris on see, et et väga paljudel inimestel, kes praegu on üle 30 aasta vanad või isegi vanemad on olemas üks kindel kaisuloom, keda on väga pühalikult olles hoitud või mingi pisitilluke kaisupadi, mis sulle on kingitud või või, või mis on mis on olnud sinu juures lapsepõlvest saadik. Hästi tuntud 20. 21. omandi kaitseesemed on pisitillukesed, kas isetehtud elukakesed, loomad, Suisakesed, puisakesed, mida kantakse kaasas näiteks eksamitel või või mis võetakse kaasa reisile. On ka selliseid pilte, fotosid ise joonistatud pildikesi või kirjakesi mis näiteks rändavad mõnes seltskonnas või sõpruskonnas ringi kas või ümber terve maailma selleks et tagada, tagada õnn ja heaolu. Ja näiteks kirjandusmuuseumis on üks inimene, kellel on Malist kaasa toodud mask mis on käinud temaga kõikidel välisreisidel igal pool maailmas. Ja loomulikult on tänapäeval veel üks huvitav kaitseesemete liik. Kui me ja öelda, et varem inimesed läksid sõjaväljale ja neil oli kaasas kõige kallima inimese juuksesalk või mõnikord oli kaasas foto siis tuleb öelda, et tänasteks kaitseesemeteks on ka väikesed pildid mobiilis endale laadsetest, kaitsvatest paikadest, kohtadest ja samuti meile kõige lähedasematega inimestest. Samal kombel on tihti läpparis päikesed pildisarjad kõige kõige olulisematest inimestest. Aga kui nüüd võta lahti rahakott, mis on inimesel tavaliselt hästi asjalik koht ja kus nagu peaksid olema igasugused kaardid, liikme tunnistused ja raha ja rahakaardid siis me võime sealtki tänapäeval leida mitmeid toredaid esemeid. Ja, ja mõnigi kord selle, ma nüüd unustasin öelda võidule. Tänapäeva kaitseesemete üks erijooni on see, et nad on sinu oma laste tehtud. Nad võivad olla koledad, nad võivad olla jumala mõttetud, aga millegi poolest on nad välja valitud ja rändavad sinuga kaasas. Ja nüüd ma tulen tagasi sellesama rahakoti juurde. Nimelt kui nüüd rahakott lahti võtta, siis mõnelgi on seal lapse tehtud kaitseise. Ja näiteks ühel mu kolleegil on seal üks pisikene sätendav tükike. Võib-olla ta on kalakujuline, aga päris kaladega ei ole. Tema nimi on emme rahahaldjas. See on see, kes toob emale raha. Aga mõnigi kord istuvad rahakotis nüük või mingisugune täiesti jabur tükike, mis peaks nagu rahaasjad korras hoidma. Üks huvitav teema on ka väeloomad, et kuidas sai inimene endale oma väelooma, oma isiklik väelooma, kas šamaanirännaku kaudu? Jah, sageli aga mõnigi kord, kui nüüd tulla šamaanikultuurist Eestile lähemale siis une ja unenägude vahendusel on viimastel sajanditel eestlastel näiteks olnud tava, et see loom, see olend, see puu, mida unes nähakse hästi sageli. Et seda peetaksegi selleks, kes sind kaitseb, kes on sinu oma, kes on sulle hästi oluline? Jah, šamaanide puhul ja ka neošamanismi puhul või uusšamanismi puhul on tegelikult suhteliselt oluline see mentaalne rännakule minek mille käigus vastutulev loom, sellest kujuneb, sulle kaitse olen aga jällegi hästi kiire, hästi lühike hüpe vanasse eesti rahvausundis. Et meil on mõned üleskirjutused sellest, et kui looma või inimese juures ei olda sel hetkel, kui ta sünnitab. Kui sünnib uus loom, uus elu või kavus laps siis sünnib temaga samal ajal veel üks nähtamatuks olend loom, laps, kellest kujuneb sellel sündiva inimese kaitseolend kaitsehaldjas. Ja nüüd ehk on põhjust meenutada, et just viimase viie aasta jooksul on hästi oluliseks tõusnud. Osalt tänu Šveitsile, ma arvan, osalt ka tänu katoliiklike tavade teadmisega igasuguste filmide vaatamise tõttu on hästi uuesti moodi tekkinud üks kaitseolendite liik ja need on kaitsehaldjad või kaitseinglid, isegi kes siis vanasti usuti, et igal inimesel tema sünnist saadik istub vasakul õlal kaitsehaldjas kes siis vaatab ja jälgib, et ta elu läheks hästi ja korraldab tema eest ära mõnegi saatusliku eksituse või saatusliku asja. Hoides seda ära, aga uuemal ajal, siis usutakse sageli, et on olemas inglid, kes sind selles selles osas aitavad. Muidugi me leiame neid, inglikujusid vanemast pärimusest, aga väga sageli pigem selles positsioonis, et kui inimene surema hakkab või kui ta on väga raskelt haige siis istuvad inglite juures, istub ingel, valvab ja kurvastab. Samal ajal võib tulla ka mõni muu olend, et sageli inimese ja tema tema surnu ümber toimub nagu valguse ja kurjuse olendite omavaheline võitlus või diskussioon. Üks huvitav nähtus õliga krati meisterdamine, et paranda mind, kui ma eksin, aga ma umbes nii mäletan, et üks levinumaid legende oli nii, et kuidas täiskuu ööl ideaalis siis neljapäeval või kaduneljapäeval mindi nelja tee ristile kaasas vajalikud materjalid ja seejärel siis vanakuradi abiga endale meisterdati kratid kes siis peremehe soove täitma hakkas, talle head-paremat kokku korjas. Et sellise abilise hinnaks vist oli kolm tilka verd. Ja, ja põhimõtteliselt see, et tegelikult olid sa tema teenistuses ja pidid arvestama, et kohe, kui sa ei suuda teda tööga varustada ja talle tööd anda siis ta kõigepealt põletab seal maja maha ja seejärel viipsunud ahingeminema Exurmapsu. Kas kratt oli siis loodud nagu eneseväe pealt või oli ta enda tahtele allutatud selline väline vägi Leliga selline saatana käepikendus, nagu? Hästi keeruline tegelikult täpselt rääkisin, et usuti, et et lapse sünni või loomu sünni juures sündis veel keegi nähtamatu. Et tegelikult ka selle krati algupära on hästi erinev, et tükk ühe osa kohta ongi, ongi öeldud, et tegelikult on need inimese hing või on mingisugune selline noh, nii-öelda sündinud liigne. Täpselt nagu libahundi puhul öeldud, et kui hundil on seitse poega, siis kuuest saavad hundid seitsmendast Sakk libahunt, täpselt unga krati kohta selline arvamus, et kratt nagu on selline lisasündinu, keda mingil põhjusel tavalises olukorras ei nähta, muudetakse nähtavaks väga sageli, ta pannakse lihtsalt nõiaväega kokku erinevatest esemetest, mida siis elustatakse kas sõnade ja vere või mingisuguse väega ja osalt ja see on loomulikult rändmõistendites hästi levinud ongi see, Ta oleks nagu nõiaüks hingevorme, aga teistpidi ta oleks nagu tõesti kuradi käepikendus kelle saad endale nagu abivaimuna või niisuguse olendina, kes aitab sul kõik kõige raskemadki tööd ära teha. Kes aitab sul erinevate varandust juurde saada. Aga kes, kui sa temaga hakkama ei saa, võib minna väga kergesti maksma seal kõik selle, mis sa kokku kogusid. Aga seal on ainult üks osa lugusid. Väga paljud lood räägivad siiski sellest, et parandusele pandi grotiga alus Londonis on siiani selle perekonna käsutuses järelikult kas sa tead ka mingeid tänapäevaseid krati loomisnähtusi ilminguid? Tead, päris neid samu vanu võtteid on, on inimesed ikka ja alati katsetanud. See on üks osa, ma usun niisugust keskaegset pärimust, mis, mis ajab inimeste meeled väga elevile, nagu näiteks, kuidas muutuda nähtamatuks, kuidas nähtamatult raha kätte saada. Kuidas saada kätte selline rohi, mis avab kõik uksed. Kuidas on võimalik tuua varandusi ära igalt poolt, ilma et sa vahele jääksid, kuidas ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. See on üks üks selline pikk loetelu, millega kaasneb komplitseeritud ja keerukas maagiline pusimine. Ja mida ikka aeg-ajalt proovitakse. Ja ma olen seda hästi sageli rääkinud. Räägin selle siin ka, et et pärast ülikooli lõppu lõpetamist paari aasta pärast juhtus minuga mitu niisugust naljakat kummustavat lugu selles samas rahvaluule arhiivi naabruses töötades. Üks neist lugudest on võib-olla loitsude kinnituseks, see on see, et ühel heal päeval astus uksest sisse ligi kaks meetrit väga ilusa kehaehitusega blondi noort meest kes küsis, et kas te saaks enesekuidagi enesekindluse tõstmise sõnu. Et ta ei saa inimestega suheldud ja tal on hirmsaid raskusi selle tõttu ja modi sisemiselt, et ma ei teagi, üllatununa ma tõesti need Kolga-Jaani ühelt tuntumalt loitsijalt üles kirjutatud sõnad talle ulatasin ja ma ei teagi, mis neist sai. Aga minu palju suurem üllatus oli tegelikult seotud kahe järgmise juhtumiga. Üks oli üks tore Võrumaa mees, kes seal ilmus kohale koos sõbraga ja rääkis, kuidas nad olid katsunud krati teha. Neljapäeva õhtul ris teel. Muide unustasin enne öelda, et, et vana uskumuse järgi ristteelt või viljapuude juurde jäetud kõige ilusamaid ehteid, esemeid ehib, ehiv tasunud üles korjata, kuna arvati, et sellega on sinna maha jäetud mingisugune kurjus või haigus või mingisugune muu häda. Nonii, aga nemad olid katsunud krati teha ja nad olid siis löönud punn ja kui need hernevarred olid hakanud, liigutav, millest nad krati püüdsid teha jääb igaveseks mõistatuseks, eks ole, kes seal mida liigutasin, mis seal täpselt juhtus. Ja kolmas selline minu jaoks väga-väga mõtlemapanev juhtum oli, kui taas üks mees käis otsimas sõnu. Ta oli nimelt püüdnud vanno keskaegse maagilise retsepti järgi ennast nähtamatuks muuta. Jällegi väga õudne tõesti selline retsept. Kuidas neljapäeval ristteel seda oli Tallinnas tehtud, oli pandud püsti lõke, pada tulele ja kui vesi mulinal sees keeb, siis tuleb must kass ilma ühegi valge karvata, tuleb sinna sisse keema panna. Ja pärast tuleb tõmmata läbi hammaste konte. Üks koltidest muudab su nähtamatuks. Iga tähelepanelik kuulaja või lugeja saab aru, et sellel retseptile on üks kohutav viga. Peale selle, et ta on üleüldse ebainimlik. Selle retsepti juures ei ole õpetust, kuidas see uuesti nähtamatust nähtavaks saada. Ja see on muide paljude maagiliste tavade lõks, on vanad head õpetused paljude maagiliste kommete juures, et mõtle järele, enne kui sa kasutad, sa võid olla üheksa aastat õnnetu. Ma arvan, et see, see nähtamatuks saamine on pikem kui üheksa aasta lugu muidugi, aga nende meestega oli juhtunud nii, et nad olid tõesti seal vist kolme mehega kassi keetnud, tõmmanud luid läbi hammaste ja ühe juures, nagu, nagu see mees väitis ühe juures oli üks neist hakanud hägustuma. Se hägustumine lõppes sellele, kes hägustus Tallinna vaimuhaiglas. Ka minu mulje oli, et kas see, kes, kes Tartusse jõudis abi otsima, et kas ei olnud enam päris hästi. Et noh, nii selle maagiaga on. Milline roll oli ju ka sellel osal maailmast, mis ilmneb siis, kui pilk taevasse pöörata, päeva valitseja, päike, öö, valitseja, kuu tähed, räägi paari sõnaga võib-olla kosmilisest mütoloogiast, nendest uskumustest, ka sellest ma lugesin ühte sinu artiklit ufoloor, ehk siis ufo folkloor, kus on siis sellised kokku kogutud legendid ja jutud ja kogemused erinevatest ebataolistest nähtustest ka kontaktidest, eks ju, mida siis võiks tõlgendada tänapäeval justkui kontaktid tulnukatega, et räägi natuke sellest ufoloorist? See on selles mõttes üsna põnev valdkond, et teda on võrreldud natukene ka haldjapärimusega, nimelt enne seda, kui ufod hakkasid inimestel järel käima ja neid ära viima. Enne seda. Tegelikult sattusid inimesed mõnelgi korral haigete perekondadesse hoidjatele külla lihtsatele pulma või mingisse olukorda, kus nad viidigi haldjate juurde nad tulid sealt tagasi sageli, kui nad tagasi tulid, siis nad olid mitmes suhtes muutunud. Esiteks võis olla muutunud see aeg või ruum, tähendab, nad sattusid väga palju hiljem, kas teise kohta kaugele, mingisse imelikku paika või need inimesed, keda nemad olid tundnud, olid kõik kõik kadunud või nad ise olid imelikud, teistsugused et see on üks põhjus, miks näiteks ufo pärimust on üsnagi palju võrreldud ka haldjatega vana haldjapärimusega mille need ufod nagu oleksid välja vahetanud. Ja on täitsa tõde see, et kahtlemata Ta ufode kohta. Kui me nüüd ei võta mängu mõningaid 20. sajandi viie 19. bändi lõppu krati kirjeldusi siis Me ufolugusid varasemast pärimusest ei leia. Niisiis, ufode hallijatel on nagu mingi väike ühisosa aga kahtlemata kui erinevusi ja võib-olla see erinevus, mis peegeldub tänapäeva UFO loorist on see, et tegemist on kõrgema tsivilisatsiooniga kellegagi, kellel on palju paremad tehnilised ja kellel on ka väga palju paremad intellektuaalsed võimed. Ja see, mida inimesed kardavad ufode puhul või mis nendega juhtub, see, et nad viiakse ära, nendega, tehakse katseid, neid uuritakse, missugused nad on. See on taas ühte otsa pidi sarnane varasema pärimusega, see on pärimus, mida räägiti rikaste ja, ja suurte teadmistega inimeste kohta räägiti tegelikult näiteks professionaalsete arstide või muude kohta. Et nad eksperimenteerivaid, nad katsetavad, aga sageli nende ufode või uforöövidega kaasnevad ka haiguste külge pookimine see nüüd midagi, mis eristab päris tuntavalt vanast folkloorist. Aga vastupidi, ka inimesed võivad sealt tagasi tulla eriliste märkidega ihul. Või nad võivad tagasi tulla ravivõimetega selgeltnägija võimetega millel jällegi varasemas pärimuses päris selgeid vasteid nagu polegi. Et võib-olla me võime öelda kokkuvõtlikult ufoloron lõpmata mitmekülgne. Psühholoogiliselt huvitab juttude ja usku juuste ahel temaga nagu usundiliste juttudega tihti on nii, et need lood on usutavad ja neid on mõnus rääkida nendele, kes sind usuvad, kes, kes on sinuga samas samal lainel. Et see ühendab neid kahtlemata vana usundiliste juttude pärimusega. Aga on ka täiesti selge, et, et selles ufo looris, nagu ta praegu meil levib väljenduvad ikkagi inimkond, no allasurutud hirmud ja usundiliste juttude puhul on üsna selge, et just hirmud sotsiaalsete kiirete muutuste ees hirmud väga kiirete tehnika muutuste ees ja hirmud tuleviku pärast on need, mis neid lugusid tekitavad, joojendavad, see ei ole seletus sellele, kuidas ja miks need rännakud tekivad või missugused kõik need lood on. Aga on selge, et üks nende käivitusmehhanisme on tõesti see ebastabiilsuse tunne, see on midagi niisugust, mis paljusid tänapäeva folkloori just narratiivsed liike käivitab. Mul on ka selge, et paljud kohutavad vähilood või või tundmatute haiguste lood ja muud ka üks osa kuritegude kuritegevuse ja, ja ka kohutavate tehniliste katsetuste prohmakate maailma lõpptehnikaüliarenemise läbi ja kõik muu sarnane. Et sellegi põhjuseks on seda käivitab sageli ja, ja annab sellele kõige fantastilisemaid kõige liialdatumad jooned meie ebakindlust tuleviku suhtes. Mare sinult on vist kõige paslikum küsida seda, et mis sina arvad sellisest ütlusest, mis on viimasel ajal veel eriti levinud kuidagi, et meie, eestlased, me juba oleme kord selline nõiarahvas. Nii ja naa. Ühtepidi see ajas mind naerma ja teistpidi ma jäin mõtlema, et kahtlemata on see üks iseloom no jooni, mida on paljud läbirändajad kirjutanud eestlaste kohta üles. Aga kahtlemata see väikeste käsikirjaliste nõiaraamatu, kes teoravi ja ja loitsude arvukus ja paljud palju muudki on niisugune, mis lubab arvata, et paljud eestlastest arendasid oma vaimsed võimed hästi välja. Ja küllap ka need väiksed riukat, mida eestlased mängisid mõisa vastu. Küllap seegi oli üks ajendeid, miks seda nõiarahva nimetust väga sageli eestlaste kohta kasutati. Aga miks ma mõtlema jäin, oli võib-olla see, et ma mõtlesin, et milliste rahvaste kohta veel on öeldud, et nad on tõsine nõiarahvas. Mitmed väikesed kultuurid, mitmed põhjarahvad ja üleüldiselt ju tõepoolest Bakijat ja nõidust on uskunud ja kartnud paljud inimesed, kes ei saa oma keskkonna või ühiskonnaga hakkama. Aga kui ma võrdlen seda nende paikadega, kus ma olen käinud välitöödel siis ma võin öelda, et tänapäeva eestlane, aga ma olen kindel, et ka kliendini eestlane oli üks ütlemata ratsionaalne inimene. See tähendab seda, et kahtlemata on neil olnud väga võimekaid nõidu ja on kasutatud palju maagiat. Aga see eratsionaliteeti ja ratsionaalne iva on ikkagi domineerinud väga pikalt. Ja eks ta määrab praegugi paljud. Mare, kas sul on endal mingi selline maagiline rituaal, mida sa sooritad mida sa võiksid ka kuulega jagada ilma etava maagilist väge ka? Mul on tegelikult mõned väikesed abinipid, mulle meeldib hirmsasti käia mägedes ronimas, aga ma olen niisugune. Mis see siis on, kontorirott jah, arvutiinimene, kontorirott. Ja ma ei viitsi trenni teha. Mis tähendab seda, et kui parasjagu ronin mingi väikese, päris tegelike mägironijate jaoks, need mättad, ma arvan mingi sihukese kolme või nelja kilomeetrise mäe otsa või natuke kõrgemale siis mall on tegelikult ühe Aafrika poisi nimi. Šemrai selle järgi on väga hea sättida sammusid. Kasutan seda hästi hea meelega. Ja ma arvan, et noh, niisuguse õige hea rütmi leidmine on väga oluline. Aga tegelikult on eestlastel olemas üks kohutavad hea rituaal. Ja see on see, et kui sa tahad oma päeva edukalt alustada siis on tark teha endale tassike lõhnavat teed või tassike auravad kohvi. Ja mõelda selle juures ühele hästi toredale asjale, mis läks õnneks. Ma arvan, et see on üks paremaid rituaale, mida, mida põhjamaalased endale saavad lubada, ma võin siia juurde öelda, et see kuuma kohvi või ka auraga lõhnava kohvi lõhn, eriti kui, kui sa lähed välja kriipsuga lume peale või ükskõik millise külma vihma kätte siis kohvi või tee lõhn, see omandab täiesti erilise, erilise tunde tunnetuse veel. Iga saate lõpus on ka selline rubriik nagu ankeet, kus ma siis kõikidelt külalistelt küsin, viis standard küsimust, nii ka sinult, nii et palun tahaks teada, mis on elu mõte. Ma arvan, et elu mõte on areneda ja arendada ennast selliseks nagu nagu selle on, nagu seal on kaasantud maksimumini ja võib-olla natukene. Mis juhtub aastal 2012 on üks tavaline kuuma suvega, aasta. Mida peaks inimene teadma või tegema, et olla õnnelik. Ma arvan, et hästi oluline on leida endas tasakaal ja kulla maksimaalselt koos inimestega ja olukordadest, mis teevad sind õnnelikuks. Kui sulle. Antakse ülesanne tervitada inimkonna nimel tegelasi kosmosest, mida sa neile ütleksid? Tere tulemast meie koju. Mida sa soovitad inimesel lisaks uurida, on sul mõned märksõnad? Lingid, autorid, keegi tahab Well teada nende teemade kohta, millest me täna rääkisime. Mul on koduleheküljel minu enda koduleheküljel on üleval mõningaid loengute tekste ja powerpoint. Et võib-olla tasub vaadata www punkt folklooripunkt ee kaldkriips. Siis on see tilde ehk niisugune loogiline, loogiline kapsaraud ja Mare et seal all on rahvausundi all üht-teist. Võib olla näiteks ka pühapaikadest ja muudest neistsamadest Luitsetest üht-teist lugeda. Jah, selle lingi ma panen kindlasti ka raadio kahe kodukale foorumisse ja Facebookis asuvasse kosmonautide klubis, mis asub aadressil Facebook, punkt com kaldkriips hallo, kosmos. Foorum kui raadio kahe kodulehel R2 ee kaldkriips, hallo Kosmose all, kus on üleval ka kõik varasemad saated ja kuhu saate siis jäta oma kogemusi, oma läbielamisi ja võib-olla ka mõtteid või selliseid kokkupuuteid loitsude ka, et kas te olete ise mingeid loitse teinud, kasutate mingit loitsu. Olete käinud mõne loitse juures, kas te olete saanud sellest abi, et kõikide kirjutajate vahel läheb loosi üks Mare Kõiva raamat eesti loitsud mis on autori poolt ka signeeritud, nii et kui teil on vähegi kogemust, siis jagage, et ka Marel tema töös uurimistes abiks teada saada inimeste lugusid ja kogemusi. Suur aitäh sulle, Mare Kõiva. Meiega oma teadmisi jagasid eesti rahva folkloorist mütoloogiast, maagiast, müstikast, väga põnev. Ja suured. Tänud teile, kallid raadiokuulajad, et meiega kaasa rändasite. Kohtumiseni. Taas nädala pärast samal ajal samal sagedusel kell kaks raadio kaks, seniks aga olge rõõmsad. Sees on raadiol kakk.