Tere, hea vikerraadio kuulaja eetris Rahva teenrid ja täna on siin laua ümberkohad sisse võtnud Heidit Kaio ja Sulev Vedler Eesti ekspressist ning Lauri Hussar vikerraadiost. Kui teemasid kokku leppisime, pidime rääkima Kreeka pankrotist ja Euroopa vahistamismäärusest pärastlõunased sündmused Norras on aga midagi sellist mis kaotab võib-olla aastakümneteks rahuliku põhjamaa mõiste. Plahvatused Oslos ja tulistamine Utoya saarel noortelaagris on võtnud nüüdseks elu juba 91-lt inimeselt. Ja selle kohta on kõlanud ka hinnang, et tegu on rängima katastroofiga Norras pärast teist maailmasõda, et see, mis Norras on toimunud meist üleüldse mitte kaugel. See tundub täiesti uskumatuna. Jah, nüüd ma saan aru, et need sündmused praegu veel kooruvad seal lahti, et just üheksa 15 toimus Norras pressikonverents, kus siis ajakirjanikele infot jagati ja seesama fakt, et hukkunute arv on tõusnud 91-le, siis öeldi seal välja ja sealt ka siis sellest, et politsei, politsei püüab veel veest leida veel laipu, nii et hukkunute arv tõenäoliselt suureneb veelgi ja, ja seal oli ka juttu sellest, et siis valitsus valitsuskvartali plahvatuses hukkus, hukkus seitse inimest. Et jah, tõesti, et need, need sündmused praegu praegu tegelikult kooruvad ja käivad lahti või noh, nagu selguvad täpsemalt, et kõik need asjaolud, mis, mis, mis täpselt on nii, et see, mida meie saame rääkida, on, on siiski veel üsna pooliku pooliku informatsiooni põhjal, aga öö jooksul on ühtteist selgunud. No üht-teist on meil siiski teada, on teada üks paremäärmusliku taustaga isik tema nimigi on välja toodud Andres Behring Breivik. Ja, ja üks versioon, mis on, on liikvel, on, on seotud sellega et tema korraldas nii plahvatuse kui ka tulistamise ja, ja kuna ta on otsapidi seotud ka põllumajanduse ja väetistega, siis on arvatud, et on puuväetisest valmistatud lõhkekehadega, mida ta on siis kasutanud, peale selle on talle kuulunud automaatrelv ja püstol, mida ta on siis oma veretööde täideviimisel kasutanud ja, ja see on, see on üks selline peaversioon, mida praegu siis selle tulistamise ja plahvatuste puhul on, on kasutatud. Et, et tema on olnud mõlema veretöö taga on olemas ka teine versioon. Plahvatuse korraldasid islamiterroristid sellepärast et terrorirühmitus, mis kannab eestikeelset nime ülemaailmse paadi abistajad on võtnud vastutuse pommiplahvatuse eest ja ütlevad, et, et et selle põhjus on Norra tegutsemine Afganistanis. Ja sellisel juhul justkui selle versiooni kohaselt, et oleks siis pommiplahvatuse korraldanud see islamirühmitus ja, ja seejärel oleks see justkui aktiveerinud seda seda paremäärmuslikult meelestatud inimeste veretööle. Hommikusel sellel politsei pressikonverentsil politsei siiski ei andnud ei, ega jaa-vastuseid, et seal ei selgunud tegelikult ei, ei see, kas Anders Behring Breivik 32 aastane mees, et kas tema on mõlema selle plahvatuse taga või mitte, ei lükka, kinnita ümber politsei, kuldsed sõnad igas keerulises olukorras. Et tõsi on see, et nad vahistasid selle mehe seal Utoya saarel ja, ja ta on politsei käes, seda ähvardab siis maksimaalselt 21 aastane vanglakaristus. Seda sellest oli juttu tõesti selles pressikonverents, nii nagu nii palju, kui ma jõudsin hommikul seda seda läbi lugeda, aga mis need versioonid, mis tema motiivid on, see pole, pole veel täpselt teada. Ajakirjandus tõepoolest spekuleerib väga palju selle selle sellel pinnal, et tegemist on paremäärmuslasega, kuna ta on väga aktiivne netikommentaator olnud ja, ja tema tema arvamusi saab, on saanud lugeda siis norra nodo internetidokument punkt no et, et see on, see on see, mis on praegu Norra ajakirjandust ajendanud spekuleerima, et tegemist on jah, mingi ütleme, et parem paremäärmuslikku Extremistiga. Ja siin kuidagi kummaline on see, et kohe pärast plahvatust hakkasid tulema jutud, et et äkki on ikkagi tegemist al-Quaedaga või islamiäärmuslastega inimestel. Millegipärast mõtted lähevad plahvatuste korral alati sinna Poola. Ja eks ma isegi mõelnud kohe, et näed, et taanlased käituvad vist päris õieti kehtestasid sellise pistelise piirikontrolli ja need inimesed, tollitöötajad ei kontroll sugugi sellised väga valget värvi nahavärviga inimesi, pigem just selliseid, keda me tunneme rätipeade nime all. Et minul oli ka hirm, jah, ja ma mõtlesin, et mine sa tea, et eesti k ju sõdib Afganistanis, eks, et al-Quaeda kunagi lubas kõikides nendes riikides, kes, kes sõdivad mõne terroriakti korraldada. Kui siin veel paralleele tõmmata, siis paralleel on ju ka selles, et, et pommirünnak oli suunatud valitsushoone vastu ja, ja see, see koletu veretöösaarel oli suunatud valitsuspartei juhtiva valitsuspartei noorte vastu ja. On sealsamas üritusel pidi osalema ka peaminister. Hiljem seda küll jah, aga eile oli kogu aeg uudistes, ütles, et ta pidi seal osalemaks, jäi mulje, vähemalt et ta oleks justkui pidanud seal eelosalema ja täitsa tegelikult oli see väljastele võimude vastu keskvõimu osta. Et mina, kes ma lugesin ühe viimase raamatuna läbi Jon SPA, kes on väga kuulus norra krimikirjanikke, ilmselt üks, üks tuntumaid norralasi üldse maailmas praegu tema viimase eestikeelse raamatu, siis ma olin tõsiselt šokid, sellepärast et see mees kirjutab just sellistest asjadest, on küll siin tüüpiline krimikirjanik, kes kirjutab põnevusjutt, aga, aga tegevus toimub seal just selliste paremäärmuslaste vastu, et kes on imbunud politsei ridadesse, et käinud Oslos ainult ühe korra, minule jättis ta küll sellise väga vahva toreda linna muljet ei tundunudki nagu päris pealinnale. Ta oli pigem selline rahulik linnake nagu Tartu. Et mulle jättis sellise mulje. Ja ma olin väga šokeeritud, kuuldes eile selliseid uudiseid. Ma mõtlen, et küll Norra rahvast väga, väga kahju, tunnen neile sügavalt kaasa. Kuidas minu meelest on huvitav ja see, et, et nagu sa ka ise ütlesid, et, et Taani, Taani politsei teeb pistelist kontrolli piiri peal ja ja tõenäoliselt kontroll kontrollib just nimelt sellise tõmbuma nahavärviga inimesi. Me enda näiteks kaitsepolitseitööst saame jälgida, kas ütleme aastaraamatu vahendusel, missugust tööd siin tehakse ja, ja selgelt on näha, et tähelepanu pälvivad just nimelt sisserännanud, aga, aga, aga see õnnetus näitab, see juhtum näitab just seda, kuivõrd ettearvamatu on meie enda seest kassade terrorism. Ma ei ole sinuga päris nõus, et ma sirvisin just enne tänast saadet ka kaitsepolitsei aastaraamatut ja ja kaitsepolitsei aastaraamatus on märgitud, et Eesti on marurahvuslaste ja paremuse paremäärmuslaste aktiivsus. Eestis on siis jätkuvalt nende kandevi pind väga madal. Ja kaitsepolitsei tõdes muuseas, et, et üksikute aktivistide ümber koondunud seltskondade ühinemiskatsed riigikogu valimisteks jäid eelmisel aastal tulemusteta ning parempopulistlikku parteid moodustada ei suudetud. Aga noh, Norra selline selline Selge märk, et meil ei ole ikkagi marurahvuslaste paremäärmuslastel oma oma jõulist katusorganisatsiooni ja ei ole nad ka koondunud, et sellega tuleb ju tegelikult nõus olla. Kaitsepolitsei hinnang on antud juhul adekvaatne. Jah, no Norra puhul me ei räägi ju parteist, kes ründas teist parteid, Me räägime üksik üksik. Mul on olemas ka paremäärmuslik partei, mis kuulub muuseas parlament ja, ja mille esindajad on sageli üsnagi selliste ekstreemsete väljaütlemistega välja välja tulnud. Tegu on siis Norra progressi parteiga, et seda on küll nimetatud ka selliseks parempopulistlikuks parteiks ja, ja tõenäoliselt mingil määral ta seda ongi, aga, aga seal on kindlasti olemas ka ekstreem, ekstreem, selline extrimistlikum suund ja, ja liikumine selle partei sees, kes, kes tahaksid tahaksid veelgi rohkem paremäärmusparemäärmuslik. Kus suunas liikuda, aga me siiski ei tea, mis olid selle ütleme, pommipanija tulistaja motiivid. Et need esimesed uudised, mis sealt tulid, meenutasid mulle väga kahjuks sündmusi, mis on toimunud Soomes. Koolitulistamist meenutas väga samasugust asja, keegi läheb noortelaagrisse, hakkab kõmmutama sellel mingit vahet selles mõttes, et keegi läheb kooli, hakkab kõmmutama. Kusjuures need olid väga vastikud uudised. Inimestele rääkisid, kuidas nad nägid politseini, kuulsid, eks kuskilt kostuvad lasud ja nägid, politseinik tuleb. Juba kõlas hüüet, näete, politsei tuleb, kõik on korras ja siis nad näevad, et see politseinik nende pihta tule. Äärmiselt vastik. No mina tõmbaksin ikkagi paralleele Ühe teise juhtumiga 95. aastal lasi endine USA sõjaväelane Timoti McCoy õhku Oklahomas Marri nimelise föderaalhoone ja seal hukkus 168 inimest teha. Ja McCoy taust oli, oli küll selline, et sealt võis võis kõike oodata, ta oli Dali Ameerika võimudes totaalselt pettunud, sõjaväekarjääris karjääriredelil ei tõusnud ta nii kiiresti, kui, kui ta, kui ta oleks tahtnud võtnud peale selle, väidab ta, või väitis ta, enne kui ta hukati. Et pommipanek oli tema selline legitiimne taktika tema sõjas võimupiire ületava föderaalvalitsuse vastu ja väitis, et ta oli kunagi pealt näinud ka ühte ühte politseivõimuliialdust, mille tagajärjel inimesed hukkusid ja ta väitis, et, et kõik see on kõik, see viis ta selleni, et ühel hetkel ta otsustas föderaalhooned pommi panna, et et selle McCoy puhul on oluline ka see, et, et ka tema oli väga-väga tihedatesse suhet, siis paremäärmuslastega ja otsis, otsis sealt oma mõtetele tuge ja tõenäoliselt ta seda ka sai. Rääkides Skandinaaviast oleme armastuses, siis siis tegelikult traditsiooniliseks Skandinaavia paremäärmusluse kantsiks peetakse siiski Rootsit, kes, kus on tõesti väga-väga pikad ja sügavad traditsioonid ja mis on ja väga lai kandepind siis pannes edetabelisse, siis tegelikult järgmisel kohal on pigem Taani, kus täpselt samamoodi on, on paremäärmuslusele ka tugev kandepind päris pikka aega olnud ja alles siis minu teadmist mööda tuleb pikk tühja maad ja alles siis saab rääkida nagu pööra paremäärmuslusest, et, et selline selline purse tõesti on šokeeriv üllatus. Meenutame, et sellel nädalal justiitsminister Rein Lang andis soovituse kõigele puhata Eestis ja mitte sõita eksootilistel maadel, aga tundub, et et Rein Langi soovitas, tuleks nüüd laiendada ka ka seni turvalistele maadele, kui, kui. Mulle meenub üks nendest Liibanoni ratturitest, ütles, et ta sõidab edaspidi rattaga ümber oma maja ja, või läheb siis lapimaale. Et mis on siis nagu näide turvalisest põhjast, et et noh, tõepoolest nagu Sulevi kirjeldas, mina olen ka Norra pealinnas Oslos käinud ja ma olen isegi selles veegee toimetuses käinud. Ja, ja nagu sa ütlesidki, see pigem on nagu Tartu sarnane väike rahulik linnake. Et seal sellist sellist tragöödiat ette kujutada on päris päris keeruline. Kuidas on juba jalgrattureid mainisid ja kui me vaatame ikkagi ka seda, mis Norras toimub, siis mulle tundub, et nii julgeoleku kui ka sisejulgeolekuga seotud teemat tuleb, tuleb uuesti tõsise luubi alla võtta ja korra läbi käia, sellepärast et, et need ohud tänapäeva maailmas võivad olla nii asümmeetriliselt, et me isegi ei aima, kust need võivad paista ja tõenäoliselt siin et siin siin on, siin on väga suur ja lai töö, võib, mis kõigele, mis kõigil ees seisab ja mitte ainult kaapol ja eesti jõustruktuuridele, vaid tõenäoliselt juba ka igal inimesel eraldi, kui, kui me räägime siin kas või reisimisest, kuhu reisimisest ja kuidas reisimisest. Et ja, ja tundub, et ainuüksi ka kõigest sellest ei pruugigi. Kutsunud üles norralaste, noh, see reisijad, ettevõtjad on ju siiski kohalikule saarele, et, et, et kahte asja Ma ei, ma ei räägi sellest, ma räägin natukene natukene laiemast pildist, aga, aga ma just tahtsin öelda, et silmad lahti ei tule käia mitte ainult islamimaailmas, vaid nüüd vanas eas ja turvalises eurooplase kodus. Kahjuks. Et me räägiksime, kannaksime oma naabrite peale keelt, et kuule, et ma lähen. Minul see asi ei ole ainult selles asi on selles, mis meil ka siin sees toimub, et me tegelikult peame lihtsalt lihtsalt võib-olla natukene üldse vaatama, mis, mis meie ümber toimub. Kui, kui me, kui me siin peame silmas kasvõi ka paremäärmuslust või või. Et ma peaksin ütlema, et kurat, minu naabrimehele on minu meelest vabandust vandumise pärast on liiga palju väetist, aia. Pidavat seda silmas hoidma. Seda silmas, et, et kui me siin vaatame, mis toimub ja, ja kuidas poliitilisel maastikul seisukohad kujunevad, kas, kas ja kuidas on olemas pinnas paremäärmuslus, eks või, või, või mingisugusteks, sellisteks käikudeks, mis võivad inimestes tekitada mingisuguseid mingisuguseid selliseid tundeid, mis soojendavad neid agressiivsemalt käituma siis siis ka antud juhul tõenäoliselt Eesti poliitikas eesti poliitikutel võiks, võiks ka nende sündmuste valguses oluliselt suurem vastutus muuseas kõikvõimalikke kõikvõimalike emotsioonide ja meeleolude õhutamisele, et ühel hetkel, kui mina näiteks Youtube'is on, nüüd täna hommikul just vaatasin, kui palju on on olnud kõik kõikvõimalikke norrakeelseid, selliseid ekstremistlikke avaldusi norra poliitikute poolt. Ja, ja seal on seal on mitmeid tõlgitud tõlgitud lõike sellest, kuidas, kuidas kutsutakse tõepoolest ka välismaalaste vastasele vägivallale ja multikultuursele vastasele rünnakule ja nii edasi, see on, et see on tegelikult väga-väga Mitte siis nagu, nagu seda on parlamentaarne süsteem ehk siis parteid ja oma oma mõtete selge väljendusparteiprogrammide näol on siiski tervitatav. Aga kui see kutsub vihkamisele kui see kutsub vägivallale Mida sa siis mõtled, et kapo astub majja, ütleb, et kuulge, halloo, teie, teie erakond, mis on siin äsja registreeritud, kutsub vihkamisele või see pigem? Parteide registreeritud. Seda küll, aga vihkamisele võib kutsuda väga erinevat moodi, et võib lihtsalt pidevalt rõhutada seda, et et vaadake siia tulevad nii nagu norra poliitikute puhul on seda seda täheldatud. Vaadake siia tulevad välismaalased, välismaalaste lapsed peksavad meie lapsi. Nad võtavad ära meie töökohad ja nii edasi, ka nii on võimalik tegelikult neid probleeme tekitada. No see on sama asi, mis tähendab põlissoomlastega ja mis toimub ka mitmel pool Euroopas, aga just nimelt need on kanaliseerunud parlamenti parlamentaarses diskussioonis, inimesed annavad hääle ja seda tarvis on parlamendis on seal väga hea just nimelt niikaua kui see on parlamendis, on see väga hea, nii et, et ma küll ei kutsuks kuidagi üles, et, et me peaksime piirama seda osa ühiskonna ühiskondlikust debatist. Oluline on see, et senine mõistlik joon säiliks. Ma arvan, et lähiajal kuuleme üsna palju debatti teemal, mis on neonatsid ja mis on paremäärmusluse. Mõelgem, et eile hommikul oli uudistes üks põhiteemasid, aga üleeile õhtul siiski Rudolf Hessi haua hävitamine ja tema säilmete merre puistamine, kuna see haud muutus neonatside fiks pühamaks ja alles siis tuli suur pauk Norras ja ma arvan, et järgmisel nädalal pöördub päris palju maa maailma meediast Eesti poole, kuna meil toimub sinimägedes järjekordne sõjaveteranide üritus ja sinna pannakse nende kahe ürituse vahele mingi noh, me ei saa panna võrdusmärkega. Neid hakatakse kuidagi siduma sellepärast et vanad SS-mehed, eks kuidagi seal. Mulle tundub, et seal tekib mingi side. Mul on, ma arvan, et see, see Norosse juhtunu kindlasti tegi paremäärmuslastele karuteene, et, et kindlasti on see ütleme, et ühiskondlik sallivus nende nende suhtes see on, on, on vähenenud, sest tõsi on ju see, et seesama nii-öelda võõraste vihkamine ei ole ju, ei ole ju lambistunud, see on või noh, see ei ole midagi, midagi sellist, mis, mis, mis oleks võõras, aga aastakümnega. Seda ma võin öelda, et see terroriakt ei toimunud võõrastav osta just, vaid vastupidi, maha lasti maha oma riigi poliitiliselt aktiivseid noori, sugugi ei lastud maha mingeid islami. Moslemid pole ühtegi toimunud neegreid. Sellest jook oma meeslasi omasid maha, et jällegi me ei tea, mis selle põhjusele ja minu jaoks on kerkinud sinna ülesse üldse küsimus, mis asi on terrorism, et alguses öeldi kohe, et see on terrorirünnak, aga siis pärast nagu selgelt oma meeslasi siis nagu terrorisõna on justkui praegu hakanud nendest uudistest kaduma. See on, see on täpselt samasugune. Meie ratturite röövimise alguses räägiti, justkui terroristid võtsid kinni ja praegu on see terrorism jällegi kadunud, et mis asi on terrorism? Minu jaoks näiteks terrorist oli, oli kurikamõrvar sellepärast et mu tuttavad näiteks kartsid selles pargis käia kaks inimest ära, tappis seal jube, eks, ja see oli minu jaoks terror, aga keegi süüdistanud teda terrorismis, kuigi inimesed tõesti kartsid Tallinnas samamoodi, me võime mõelda sellele pommimehele, kes Lasnamäel pani pomme seal õhkas majasid, et ta oli ka terrorist meie jaoks süüdistuse terrorismis. Et sind siin tekibki küsimus, et kui nüüd kurikamõrvar oleks järsku öelnud, et vot mulle ei meeldi tulumaks, siis ta oleks kohe juba tembeldati realistlik terroristlik, sest noh, et see on üks riigi põhialuseid, millele ta oleks läinud kallale, aga kuna talle lihtsalt ei meeldinud naised, siis vabandust, ei olnud ta terrorist. Nüüd me lähme natukene teemast kõrvale. Jah, see see teema kindlasti leiab olulist laiendust lähipäevadel ja ja kuna see nädal on toonud ka palju teisi uudiseid, siis vahetaks teemat ja me lubasime rääkida ikkagi ka Kreeka uuest abipaketist. Või siis Kreeka pankrotist, nii nagu mõned vaatlejad on, seda on, seda on seda tõlgendanud, aga, aga selge on see, et Euroopa Liidu riigijuhid, valitsusjuhid on kokku leppinud selles, et Kreeka abistamise pakett number kaks pannakse kokku, tehakse seda suuresti Euroopa finantsstabiilsusfondi raames. Mida siis Euroopa Liidu liikmesriigid garanteerivad ja mis võtab omakorda laenu selleks, et restruktureerida Kreekaga varasemad laenud? Ja, ja, ja seda on peetud ühelt poolt peaasjalikult ametlikus retoorikas väga asjalikuks sammuks, aga, aga samas on kõlanud ka mitmeid selliseid seisukohti, millest millest me päris hästi ei ole nagu aru saanud ja vahepeal on siin jooksnud avalikkuses läbi ka lauseid, et me saame ikkagi ju Kreekale antud laenu puhul tagasi dresse ja, ja nii edasi, et samas, kui laenu garanteeritakse ja saadakse tagasi intresse, siis ka see on tekitanud väga palju küsimusi. Mu ma olen vaadanud, et siin ka majandusteadlane Andres Arrak on selle kohta küsimusi esitanud, et kuidas see võimalik on, et, et kuidas te praegu seda sõnumit hindate misse Euroopa Liidu liikmesriikide juhtide poolt on tulnud, et tundub, et see Kreeka abistamise paketi ei ole siiski väga selge, seda enam, et, et seal on, seal on ka kirjas, et ka erasektor peab siin võtma väga selge, selge vastutuse või ka osa sellest Kreeka abistamise paketist, aga, aga kuidas ja miks ja millistel tingimustel keegi peaks üldse Kreekat abistama minema? See tundub küll praeguseks olema väga ebaselge. Vot siin on tegemist sellise asjaga, mida nimetatakse poliitiliseks avalduseks. Tegelikult siin ei ole mitte muu midagi muud, kui lihtsalt poliitikud on üritanud turgusid rahustada. Et me ei tea tõesti selle tehingu detaile veel, sellepärast, et need avaldused, mis siiamaani on avalikuks tulnud, need on suhteliselt üldsõnalised. Ja Ma näiteks kujutan ette, et siin võib järgneda veel veel mitmeid asja. Näiteks reitinguagentuur Fitch on juba välja öelnud, et Ta võiks siis välja kuulutada selliseid kreeka seal inglise keeles on selle mõistes sellektiv difoolt, ehk ta siis on nagu osaline pankrot, mis tähendab seda, et Kreeka võlakirjad ei ole enam aktsepteeritavad näiteks tagatistena mis võib kaasa tuua omakorda seda, et et Kreeka pangad, näiteks, aga ka teised pangad, mis on teiste riikide pangad, mis on investeerinud päris suuri summasid. Uuesti kapitali saamise vajadus sinna prognoositud, et näiteks Küprosel, Belgial, Saksamaal, Portugalis võiks tekkida täiesti suur vajadus uuesti pankadesse hakata raha panema. Ja sealt omakorda näeme, et on tekkinud sellesse lõppavaldusega. Siis siis selline punkt, et, et võib anda see fondide anda ennetavaid laene, ehk põhimõtteliselt võib hakata font ka pankasid päästma, et me, me ei tea veel, kuhu koguse see päästmisoperatsioon välja läheb, kui sügavaks mured võivad osutada see, selle protsess, see protsess alles käib, siin ei ole praegu mitte midagi ära lahendatud. Õnn on see, et Kreekal läheb reaalselt raha vaja alles septembris. Nii et siin on veel noh, ütleme vähemalt kuu aega julgelt aega selliseid detaile paika panna. No kui sa ütlesid siin, et fond võib hakata päästma pankasid, siis sisuliselt see tähendaks seda, et avaliku sektori rahaga Euroopa maksumaksja rahaga ostetakse erainvestorid Kreeka riigi võlakirjadest välja. Natukene küll, aga teistpidi jällegi siin on ikkagi ka see sees, et pangad tulid omavahel kokku ütleme, Deutsche pangapealike esindas neid ja põhimõtteliselt keskvõim ikkagi surus peale, pangad peavad siis erainvestorid peavad selles programmis osalema, ehk ka nemad peavad osases kaotusest enda kanda võtma, siis on küsimus selles, et kui palju nad seda on valmis tegema seal väga tõsised läbirääkimised, õlad ja see oli näiteks Saksamaa, Hollandi soomlastena kindel nõue oli, et erasektor peab seal kaasas olema, et kõike ei pea ainult maksumaksja kinni taguma. See lahendus on äärmiselt kompleksne, et et see ei ole sugugi kerge ja ma arvan, et Eestis on neid inimesi, kes selle asja detaile mõistavad, on võib-olla ainult mõnikümmend inimest, et ja nad ei ole väga jutukad, sellepärast et iga nende lauset loetakse väga ja kuulatakse. Väga võidakse kasutada nende vastu. Kasutada nende enda vastu. Nii et ja, ja seal on väga-väga kerge, on neist valesti aru saada, sellepärast et asjad on äärmiselt keerulised. Mind jälle huvitab selle selle Kreeka võlakriisi puhul nagu meie valitsuse seisukoht, meie valitsuse positsioon selles läbirääkimisprotsessis, et päev enne enne seda, siis otsustajate tulekut tuli välja valitsuse pressiteade, mis, mis teatas, et et kõigi meetmete eesmärk on euroalast stabiilsuse tagamine ja seetõttu on Eesti valmis toetama Kreeka tulevasi programme, programmi kõiki rahastamise võimalusi, ehk siis me oleme tingimusteta nõus kõigega. Ja siis seejärel tegi ka avalduse Taavi Rõivas, kes Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees ja ja teatab, et toetame konsensuslikult valitsuse otsust. Ehk siis mulle tundub see kuidagi jube pioneerlik käitumine, et me oleme nõus. Riskima suure rahaga või panema palju mängu ja, ja ma tahaksin kasvõi kasvõi formaalseid tingimusi, et me oleme nõus toetama sellistel tingimustel või või me tahaksime, et võetakse arvesse seda või teist. Et me siin siiski mängime, meie väga vaene riik, mängime rahaga, mis meile on, oleks väga suur ja väga, väga oluline ja, ja meie meie väikeses riigis annaks väga suure suure arengulüke lüke meile endale. Et ma tahaksin siin küll kui valitsuse poolt kuulda kasvõi kasvõi formaalseid, aga ma tahan kuulda tingimusi. Sest siin on tingimusi, oli kolm, ütleme, sina lugesid ette nendest põhimõtteliselt esimesed. Me oleme valmis Kreeka võla, siis ütleme sellise tabamise. Et seda suudetakse tagasi maksta, aga seal oli ka selline viimane punkt, mis ütles, ütles, et see miinimiseeriks otsese kaudse riski Eesti eelarve finantssüsteemile. Tegelikult valitsus ikkagi on kogu aeg mõelnud selle üle, et Eesti võtaks mingeid üle jõu kandvaid kulutusi enda kaela. Ja siis, kui seda uut stabiilsusfondi loodi näiteks siis minu meelest eesti ametnikud käitusid väga vastutustundlikult. Et Eestil on kogu aeg öelnud, me oleme Euroopa Liidu osa ja Meie roll on, et kui keegi siin eurotsoonis jääb hätta, siis meie lähme ka neile appi, nii nagu Euroopa kogu aeg meile raha andnud, nii peame meie ka neile raha andma, vajaduse korral. Aga me ei pista pead tulle. Et siis, kui seda fondi loodi, siis alguses oli näiteks põhimõte, et iga riik peaks osalema vastavalt oma rahvaarvule. Aga eestlased ütles, et see ei ole aus. Iga riik peaks osalema vastavalt sellele, kui rikas riik on. Ja tänu sellele Eesti võitis sisuliselt vanas rahas kaheksa miljardit krooni. Meie osalus lihtsalt vähenes nii palju. Minu meelest eestlased teevad seal väga toredasti tööd, ainult me ei tea sellest eriti palju. Nojaa, aga minu küsimus on ikkagi ka selles, et et kui minna appi, siis küsimus on ka selles, et, et kellele appi minna, antud juhul minnakse siis appi riigile mis varsti juba ligi 40 aastat, mille eelarve on olnud 40 aastat defitsiidis. Ma olen näinud tabeleid, mitte ühelgi aastal ei ole Kreeka eelarve olnud selle aja jooksul tasakaalus kuni eurotsooniga liitumise, nii tehti väga lihtsalt pidevalt veeriti oma oma valuutat ja seetõttu saadi saadi probleemidest üle, aga eurotsooniga liitumise järel on tekkinud lihtsalt riigil meeletu võlakoormus ja, ja, ja, ja võlg on võõra, oma, tuleb tagasi maksta, aga Kreeka puhul me seda kahjuks kahjuks ei, me ei või selles enam kindlad olla, kas Kreeka on võimeline üleüldse selle laenu kunagi tagasi maksma ka selle 30 aasta jooksul, sellepärast et kui me vaatame, mis on kreeka riigi majanduse mootoriks olnud siis Kreeka riigi majanduse mootoriks on olnud avalik sektor ja avaliku sektori osakaal sisemajanduse kogutoodangust ületab neil väga selgelt viitekümmend protsenti. Ja kui nüüd kui nüüd hakata vaatama, et seda avalikku sektorit tuleb oluliselt koomale tõmbama hakata, siis siis väga selgelt kannatavad ka kõik teised sektorid kui siin euroni uusi pealtki. Täna ja eile tulid uudised selle kohta, et mida kreeka inimesed siis asjast arvavad, siis, siis eraettevõtjad ütlevad, et nende, nende tulud on niivõrd kokku kuivanud, et et nad saavad seal kuskil nelja-viiesaja euro euro kuus ja mitte rohkem, et, et ka see on Eestis väga väike palk ja ja, ja noh, nii-öelda ka Eesti mõistes ei ela need Kreeka eraettevõtjad kuigi hästi. Nad siin Kreeka puhul ongi see, et kahtlus oli muidugi väga suur näiteks siiamaani on Kreekale andnud laena kõik euroop eurotsooni riigid eraldi. Eesti sellel ajal, kui need laenu anti, siis Eesti veel ei kuulunud sinna eurotsooni siis meie ei ole andnud. Nüüd praegu tõsteti nii-öelda Kreeka abistamine sinna fondi sisse ainult selle tõttu, et äkki oleks muidu tekkinud mõnel riigil kahtlused, kreeklased ei suuda tagasi maksta ja nad ei taha Kreekale laenu anda. Aga kuna nad on kõik fondis osalised, reservfond saab anda. See on näiteks üks asi, teine asi on, ega me ei tea, mida IMF teeb, praegu on selles üleskutses oli, enne kutsume, kutsume IMF-i osalema, sest alati on rahvusvaluutafond Euroopa Liiduga kaasas olnud, aga pole sugugi kindel, et valuutafond tahaks Kreekat praegu väga abistada. Kusjuures see on vist see rahvusvahelise valuutafondi teema, on ka see, mis mulle huvi pakub sellest sellest punktist, et kui IMF läks Lätile appi, siis olid seal ju väga-väga konkreetne pakett, mida Läti peab tegema selleks, et seda laenu saada. Okei, võib-olla IMF-i, Lähen Kreekasse. Aga ta on Kreekas ja see on olemas, selline pakett olemas. Aga miks me räägime sellest, et see on ikkagi poliitiline otsus, et ootame, mida nüüd planeerida, Olütiline? Tabame olid, nemad saavad raha ilma nagu näitamata üles selgelt valmidust neid kärpeid teha, mida näiteks Läti veri ninast väljas. No Läti ega Eesti tegi täpselt samamoodi, aga minu minu hinnangul oleks päris huvitav näha Kreeka kärbete võrdlust Baltikumi kärbetega ja Läti ja Eestiga, et kui palju siis Kreeka on eelmise aasta algusest alates kärpinud ja kui palju on neil plaanis veel kärpida ja ja, ja kuidas nad kärbivad, et see võrdlus oleks ju päris huvitav, et meil on ju tegelikult oma, aga isiklik kogemus kärbete osas olemas ja, ja tõenäoliselt kõik siin laua ümber olijad kogenud seda, mida, mida kärped tähendavad. Ja, ja seetõttu meil oleks väga hea ka võrrelda, et vaadata siis, kui palju on kreeka võrrelduna näiteks Eesti või Lätiga kärpinud. Jah, aga ma jällegi toonitaksin, me räägime praegu Kreeka abipaketist, aga tegelikult see pakett on praegu laiem, et samamoodi räägitakse siin ka Iirimaast ja Portugalist. Nende laaninglikud nimetab Kreeka noh ütleme jah, aga sõnum. Tegelikult see, et me ei räägi ainult Kreekast, me räägime hetkel ka Portugalist räägimegi, Iirimaast, kes saada, kellel laenud tehaksegi ümber pikemaks ja, ja odavamaks ja tegelikult ütles, ütlesid siis eurotsoonijuhid, et nad on valmis minema appi nendele riikidele, kes veel ei ole hädas nii-öelda ennetavad laenud. Kreeka, Poola näiteks on fond valmis ostma ka järelturult võlakirju, mida te siiamaani tohtinud teha. Nad seal kõik varasemad tingimused sisuliselt ümber vaadatud. No aga see erainvestoreid ostetakse sealt Kreekast välja avaliku rahaga. Osaliselt küll jah, aga osaliselt peavadki erainvestorid sinna raha sisse, paneme nad hoiatama ja pigem jah, ütleme siis jätma, sest ka nendele öeldakse, et kuulge, te ei saa oma Valgani kiiresti tagasi. Sest näidake mulle seda erainvestorit, kes praegu tahaks Kreekasse investeerida ja ma tahaks seda erainvestoreid kohe näha. Kusjuures me räägime ju kogu aeg seda, mismoodi Euroopa, Euroopa keskpanga, Euroopa pankade juhid, pea pea otsas huugab, mõtlevad välja, kust raha leida ja kuidas seda finantseerida, aga me ei kuule seda, mida Kreeka on valmis tegema, et mind siiski siiski nagu häirib see, et, et Eesti tõesti on väga karmid kärped läbi teinud ja Läti veel hullemad, et ma mäletan, et kui see kärpimiste suvi Lätis oli, siis siis seal õpetajate palku, lennu pealt alandati, pandi koole kinni, et seal oli nii, et lapsed käisid, lõpetasid kevadel koolja sügisel ei saanud sellesse kooli minna, sest et suve jooksul võeti otsus vastu, et tuleb kinni panna, et need olid ikkagi väga seal, olin tõesti kiire kelgusõit mäest alla paljude jaoks. Aga Heidit me teame väga täpselt, mida kreeka inimesed arvavad. Kõige paremini. Paremini on oma arvamust väljendanud minu meelest sealsed taksojuhid kes lihtsalt ei sõida ja vahepeal küll sõitsid, aga sõitsid ümber ministeeriumihoone sellepärast et seal oli siiamaani piiratud arv taksolitsents, aga nüüd põhimõtteliselt tahetakse vabaks teha, sest see turg igaüks kord taksot sõitma hakata. Põhjus on väga lihtne, kuna tööpuudus on juba nii suur, siis tuleb mingeid töökohti luua. Jah, ja see ei meeletu protestilaine, taksojuhid hakkasid ümber ministeeriumi sõitma edasi, Nad lihtsalt keeldusid inimesi teenindamas, tulid taksodest välja, läksid lippude all, eks mööda tänavaid. Siis on taksojuhid, kujutame ette, missugune kreeklastele, noh olukord sünnitada, oma ettevõtteid müüma. Põhimõtteliselt pannakse suured tükid ettevõttetest müüki, aktsiad, aktsiaosalused lähevad korraga sisuliselt müüki, et kas seda on kõige targem teha niimoodi? Kiirmüügis ei ole ka just kõige mõistlikum asi lauga kassi maha. Siis on, mida müüa, et et ma vaatan sind ka riigiraudtee kohta andmeid, et 2009. aastal teenis Kreeka riigiraudtee 174 miljonit eurot tulu maksis palkadeks 246 miljonit eurot ja ette võtta kogukahjum, mis kaetakse eelarvest, oli 937 miljonit. Arvad et millise hinnaga sellist ettevõtet müüa? See on, see on hea küsimus ja kui sa siin rääkisid streikimisest, siis, siis Euroopas peetakse üsna üsna täpselt arvet ka selle üle, et kes on Euroopa kõige suuremate streikijad ja muuseas, kreeklased on ülekaalukalt kõige suuremat streikijad. Andmed 2005.-st kuni 2007. aastani räägi räägivad seda, et seal streigiti üle 300 päeva. Ehk siis üks aasta seitsmest läks kreeklastel streikima. Mina saan praegu aru, et Kreeka esitab neile tingimusi, mitte esita neile, me vaatame neid täpselt need tänaval streikivaid kreeklasi, kes oma sõnumi väga edukalt edastavad meieni. Noh, see on see vanasõna, eks, et ka seal on laen siis see on sinu mure, aga kui see on väga suur laen, siis on pangamureks, et täpselt niimoodi, et kui Kreekal oleks suhteliselt väike hädalisteleks kreeklaste mure ja hetkel, kuna neil on väga suur häda, siis on see juba kogu eurotsooni mure. Sest ikkagi võitlus käib selle nimel, et euro oleks stabiilne maksevahend. Et see eurotsoon ära laguneks. Õnneks tegelikult mitte keegi ei räägi praegu vähemalt valitsusjuhtide tasemel, et need eurotsoon lagunema hakkaks. See on pigem selline hüpoteetiline asi, mida armastavad ajakirjanikud ja mõned majandusanalüütikud. Et praegu on järjekordne samm tehtud selle nimel, et nad poliitikud on öelnud, me abistame, abistame, abistame, et euro oleks kindel. Hästi aga abistama ja küll, aga aga kui me vaatame, et, et lihtsalt erainvestoreid ostetakse Kreeka Kreeka riigi võlakirjadest välja mingil mingis osas tõenäoliselt võib-olla annad, on nende kahjudega arvestanud. Euroopa Liidu avalik sektor on piisavalt tugev, et see kahju enda kanda võtta, ehk sisuliselt ühel hetkel kantakse see kahju, kui nähakse, et Kreeka maksujõuetu. Seega on tõenäoliselt ka rahul, et nad ei pea enam nii palju maksma, kui nad pidid varem maksma. Aga küsimus on selles, et et aga kuidas edasi? Kuidas edasi, kui Kreeka ei ole võimeline ka seda praegu võetud kohustust, kus, kus laenuprotsendid on oluliselt madalamad ja laenu ajatatakse 30-ks aastaks ja nii edasi, kui ta ei ole võimeline ka seda täitma. Ja, ja kui ta ei ole, võime võimeline ka ka eelarve tasakaalu kriteeriumi täitma. No vot see ongi siin see üks põhiküsimuse praegu rahustatakse turge, poliitikud rahustavad, et külge põhimõtteliselt sisuliselt ju lükati otsese tegema natukene jälle edasi. Et lihtne nipp on nii nagu pangadki teevad. Kui laenuvõtja jääb hätta, siis esimeseks nad pakuvad välja, et natuke maksepuhkust teeme intressid võib-olla mõnikord odavamaks, tegelikult Eestis, kellel oli vastupidi alguses tehtiv kallimaks Kreeka sai ka päris soola sinna ka raha laenata alguses. Ja noh, nii need asjad käivad, et ega siis ei ole mitte midagi teistsugust. Kas praegu ei ole Kreeka riigi pankrotti laskmine tehtud natukene lihtsamaks tänu sellele, et siin erainvestorid ostetakse, välja öeldakse, me hoiame ära järjekordse finants? Kriisi ei osteta välja, nad vastupidi diood kava rahaga sinna sinna sisse kinni mul raha kinni. Tead eestlastel, eestlaste lavane asi, et eiei see mäng on nii kahe otsaga, et suured pangad saavad seal ikka päris kõvasti lakki ja ma ütlen, võib-olla oleme sunnitud. Meie, see ei ole nüüd eesti rahaga, Euroopa liit on sõlmitud siis mõned liikmesriigid oma pankasid hoopis natukene päästnud selle läheb sinna raha kinni. No siin suutis Euroopa liit veel ühtselt käituda, aga Euroopa Liidu ühtsuses on löödud tõsine võra sel nädalal ka teisel rindel. Seostub see siis FSB-s jätkuvalt töötava kunagise nõukogude liidu eriüksuse alfa ühe juhi Mihhail, vaata või ka, kes siis külastas 14. juulil Austriat, võeti ta seal lühikeseks ajaks Leedu vahistamiskäsu alusel vahi alla ka Leedu suur või vabandust, mitte leiduvaid Venemaa Austria suursaadiku jõulise sekkumise järel ta vabastati ja lennutati tagasi Moskvasse jäätise, leedu vahistamiskäsk täitmata ja, ja siin olid mõned päevad tagasi isegi õhus kahtlused, et kas üldse diplomaatilised suhted Leedu ja Austria vahel säilivad. Nii, nii Leedu kui ka Läti on seoses kolovaatovi vahistus vahistamiskäsu mittetäitmisega esitanud ka Austriale noodi ja ja Austria on püüdnud küll tugineda või kohaneda, juriidiliselt on kõik korrektne. Põhjenduse taha aga, aga, aga selline Algne reaalpoliitiline soov Venemaaga suhteid mitte rikkuda on tegelikult selle, selle selle põhjenduse taga, nii et antud juhul on, on tekkinud äärmiselt kahetsusväärne olukord, mis on Euroopa Liidu ühtsusele ja koosta vaimule küll väga tõsise mõra löönud, kui me vähemalt vaatame balti riikide poolt vaadates. Ja minu meelest on see ka väga, väga huvitav juhtum, huvitav ja kahetsusväärne isenesest ka. Et mis näitab muidugi seda, et, et Leedu ei ole Wiesenthali keskus ja vaatame, pole Harry Männil, et et on selgelt olemas poliitilisi jõude ja mis, mis mis see, kes suudavad oma sõnumit palju selgemalt maailma ette tuua, kui, kui väiksed Balti riigid. Ja siin on kindlasti Eestil ja Lätil ja Leedul oluline koostööd teha ja oma oma seda sõnumit viia, püüda välja tuua. Ja see sõnum, sõnum on nimelt selles, et, et mees, kes on, kes on juhtinud eriüksust ja kes on andnud käsu 14 ütlema tuli, mille tulemusel siis rahumeelses meeleavalduses hukkus 14 inimest. Ta peab kohtu ette jõudma täiesti selgelt. Et kui, kui meil on siin Euroopa ajaloost mitmeid muid juhtumeid, kus ka väiksemate tegude eest noh nagu needsamad isend, talikeskuse sebimised, kus, kus ka inimesed, kes teoreetiliselt võisid osaleda või kes teoreetilistel oli, teoreetiliselt oli, oli võimalus anda käske inimeste tapmiseks on on selgelt tagaotsitavad ja neid Neid nõutakse kohtu ette, siis siis selline kolovaatovi sarnane mees peaks peaks kindlasti vähemalt kohtadest läbi käima. Ja noh, iseenesest on ka Lätil ja, ja Eestil ju mitmeid-mitmeid, juhtumeid, mis on Euroopa Inimõiguste kohtust läbi käinud, mis siis peaks olema see lakmuspaber, kuidas Euroopa meie neid, meie arusaamist nendest stalinismi kuritegudest mõistab, et ja, ja noh, need nende puhul ma saan aru, et on noh, üldiselt üldiselt see, et, et kui süvenetakse saadakse aru küll, aga, aga, aga neid ei võeta nagu üheselt neid ei võeta nagu see selge sõnumiga kohe, et, et et neid, neid pisikesi väikseid riike tasuks siin kuulata. Kolovaatovi puhul on tegelikult äärmiselt huvitav fakt, et kuidas oli ikkagi võimalik see, et pärast vahistamiskäsu väljaandmist, et sai mees segamatult käia ja Euroopa Liidu liikmesriikides kaheksa korda ja mitte mitte kordagi löönud ühelgi piirivalvuril tuluke põlema, et selle mehe kohta on olemas vahistamiskäsk ja, ja nüüd nüüd on tekkinud selline olukord vähemalt Austria meedias arutletakse ka selle selle võimaluse üle, et kuidas on küll selline asi võimalik, et nüüd Austriat karistatakse selle eest, et Austria piirivalvur jälgis väga täpselt kõiki regulatsioone ja avastas, et mehe kohta on on kehtiv vahistamiskäsk, et miks ei avastanud seda Küprose või Soome piirivalvur. Ja vot siis ongi nagu põhjust, et Leedu võiks ju ka Soome Küprose saadiku välja kutsuda ja küsida, et mis värk oli? Mind näiteks huvitab, kas see mees on käinud ka Eestis? Täitsa tõsiselt sellepärast et tegemist on väga hea suusataja, aga Nõukogude Liidu koondise endise liikmega. Ja hetkel saan siis ka Venemaa Suusaföderatsiooni asepresident, ehk siis tegemist on selle organiga, kuhu tahtis tööle minna, Mati Alaver. Tema oleks siis saanud justkui ka Mati Alaveri kaudselt pealikuks. Et kas see mees näiteks on käinud Otepääl? Ma ei tea vastust, kuna tal on Schengeni viisa ja ütleme, kui ta siin otse üle Eesti piiril üle tuleb näiteks Eestis ütleme, Läti või Soome kaudu. Lihtsalt tuleb täiesti vabalt kohale. Ja ongi kõik, eks. No tänane Eesti Päevaleht on ka kolovaatage poolset versiooni, see on väga-väga huvitavalt esitanud ja kolovaatav, nõuab seal Vene justiitsministeeriumi jõulisi vastusamm. Tõenäoliselt peate silmas siis kõiki Baltikumi riiklasest kriitikat on kõigi riikide aadressil tehtud ja ja, ja mis kõige hämmastavam on see, kuidas siis selle eriüksuse alfa veteranid põhjendasid 91. aasta sündmusi, kuidas, kuidas nad küll tulistasid, aga nad tulistasid paukpadrunitega ja päris kuulidega lasid hoopiski ekstremistid või kuidas nad seda igatahes väitsid, et see on tõenäoliselt küll väga selgelt nagu siseturule suunatud suunatud avaldus, aga sellegipoolest, et midagi nagunii nahhaalselt väita ja selleks peab, selleks peab ikkagi tõesti selle vale suurus olema vist vist küll nii suur, et seda mehed oma kõige halvemates unenägudes ka ise ei usuks? Mina proovisin eile panna Interpol otsingumootorisse kola, vaataja inimene ei saanud seal ühtegi vastust. Aga ma olengi lihtne ajakirjanik, ma ei ole mingi piirivalvur või politseitöötaja samas näiteks Eesti poisid, kes seal Liibanonis ära rööviti, nende nimed olid seal rõõmsasti üleval. Seda küll, aga Euroopa Liidu vahistamiskäsk ei liigun Interpoli jõudu. Et Euroopa liidul on oma justiitssüsteem, mis peaks, mis peaks toimima tõrgeteta, aga nagu me näeme siinkohal küll tõrgeteta toimunud, ei ole see, see kolovaatav juhtum, tegelikult toob välja veel ühe huvitava asja. Et, et kui me räägime siin ikkagi selle väga eetilisest Lääne-Euroopa poliitikast ja väärtuspõhisest Lääne-Euroopa poliitikast, siis kahjuks on meil järjekordne näide selle kohta, kuidas, kuidas Lääne-Euroopas armastatakse viljeleda sellist selgelt reaalpoliitikat heade suhete või, või heanaaberlikkuse poliitikat ka ka selliste väga tundlike küsimuste puhul Venemaaga ja samal ajal Kesk ja Ida-Euroopa riigid, kelle kohta Lääne-Euroopas arvatakse sageli, et tegu on ikkagi selliste pool metslastega, et nende puhul on olemas väga selge väärtuspoliitika ja antud juhul ka nende abipakettide puhul ja ka Kreeka puhul. Tegelikult me näeme seda, et Kesk- ja Ida-Euroopa riigid on, on, on sageli palju vastutustundlikumad nende küsimuste lahendamisel kui, kui Lääne-Euroopa riigid, kes, kes lähtuvad ikkagi väga sageli sellisest üsna üsna lihtsasti labasest omakasust. Naat, aga asi on ka selles, et näiteks Eesti püüab kogu aeg olla selline näidisriik musterriik. Põhimõtteliselt püüame järgida kõiki reegleid. Peaaegu et täidamegi. Võtame ennaktempos neid vastu, et kui me vaatame näiteks majanduslikult Eestit, siis ta on mingi selline totaalne erand, justkui selline friik kes saab kõigega peaaegu hakkama. Pioneeritööline pioneer. Et see ongi meie olemuses, et eestlane ju olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks, et me justkui nagu ei peagi ennast eurooplasteks. Kuigi kui nüüd võtta geograafiliselt, siis Euroopa keskpunkt on meil ju leeduseks. Et meie ei peakski olema Euroopa kese. Kuidas kolovaato juhtunud toob mulle meelde, et need, et selle nädala alguses või eelmise nädala lõpus oli ka üks silmapaistev, juhtub ju Saksamaal, kus kus Inimõiguste autasu kadriga autasu taheti anda Vladimir Putinile, mis millest silma kirjalikumate ütleme, juhtumit on raske raske ette kujutada, et mulle tundub küll, et et need, ütleme, et siis Lääne-Euroopast palju pragmaatilisemad oma oma otsuste tegemisel ja Austria viga ju siin ei ole. On ju, on ju selles, et, et, et see on tolliametnik, kes oma tööd tegi, tegi tõesti hästi, tegid saksa korrektsusega. Pigem on küsimus selles, et Austria ei teinud erilisi katseid selleks et Leedut protsessi Osata Leedule anti liiga vähe aega, kuigi võimalusi oleks olnud anda rohkem rohkem aega ja võimalusi. Ja ka just see tänane globaatovi Leedule anti vähe aega või miks sa arvad, et vahistamiskäsk ja sellega seoses oleva motivatsioonikiri ja kõik muu, et see oli halvasti vormistatud, et et see võib olla selline tagantjärele retoorikaga, aga võib-olla oli kõik väga korrektselt vormistatud lihtsalt. Kuna kuna Austria välisministrile Austria peaministril oli äärmiselt ebamugav kolovaata või vahistamine ja võimalik, et ka Leedule üleandmise üleandmist ees ootav kohtuprotsessis oli, siis nad valisid kahest halvast halvast parema, ehk siis selle olukorra kiire lahendamise, et ei tekiks suuremat sorti. Sellist kriisi me ei tea ju, mis survet Venemaa Austria. Tänane intervjuu Eesti Päevalehes, kus Miller vaatame, on andnud RIA Novostile. On väga lahe, et siin on seal väga jõuliselt ka, just nimelt, et siin on näha, mismoodi suursaadik on ikka väga sebinud noh, jõuliselt ja, ja põhimõtteliselt istunud pähe, kes tee peale ette jäid selleks, et kolovaatav vabaks saaks. Mis tähendab seda, et ta tegi oma tööd hästi. Seda vene Vene diplomaate, kes tõesti viitsisid rabeleda. Aga ega see, mis on, on nagu probleem on see, et, et kolovaatav sai vabaks 24 tunni möödudes, kuigi teda oleks võinud kinni hoida veel ühe ööpäeva, ehk siis pärast vahistamist 48 tundi ehk siis anda. Leedule veel üks, üks ööpäev sebimiseks ja, ja ka noh, ise ise samasuguse surma surve avaldamisega. Ma meenutan vahistamiskäsuga veel seoses seda, et, et kui te meenutate, siis Ahmets Akajevi kohta oli antud välja ka vahistamiskäsk Venemaa võimude taotlusel ja Poola pidas Akajevi isegi kinni. Aga aga pärast pikka arutelu leidsid nad, et vastased süüdistused on poliitilised, mitte kriminaalset iseloomu omavad ja sellepärast natsa kaeviga vabastasid. See on üks üks näide lihtsalt lihtsalt pisut sarnasest olukorrast, aga, aga me lubasime rääkida aga pisut Eesti sisepoliitikast. Ja ma küsiks kõigepealt teie käest küll eriliselt te võite ka mitte vastata, et, et head saatekülalised, et kuhu on jäänud Keskerakonna Indrek Tarandi ühisdeklaratsioon pidi tulema siin 18. Juuli lubati. Keskerakonnas on ilmselt muud tegemised käsil praegu, et on jällegi mitmel rindel sõda pidada, on keeruline. Kiuse valmi kiuse, valmiv. Nagu see Jüri Ratase Keskerakonna esimehe kandidaadiks saamise lugu on kindlasti äärmiselt põnev, sellepärast et, et mida aeg edasi, seda huvitavamaid tuuluse kogub, et kui juba Ida-Virumaal avaldati Jüri Ratasele toetust ja leiti, et Ida-Virumaa piirkonna arvates võiks esimehe kandidaat olla olla ratas ja, ja ma saan aru, et siin Keskerakonna keskkontor on väga aktiivset lobitööd teinud, et piirkondades ja ja seetõttu on on pinged kasvamas, siis, siis võib oodata päris huvitavat kongressi, aga, aga, aga minu jaoks on isegi veel huvitavam küsimus see, et kui tuleb pingeline kongresse selline üsna terav väitlus tõenäoliselt mitte niivõrd niivõrd tõsine toll, Ratase ja Savisaare vahel on, on üsna üsna tõenäoline arvata, et Savisaar suudab siiski Ratasest üle olla, siis siis selle, selle kongressi mõju järgnevatele presidendivalimistele ja seal antavate antavatele häältele võib-olla ka üsnagi kõnekas, nii et minu arvates Keskerakonnal on sees väga, on ees väga huvitavad ajad. No mis, mis mõju sellel saab väga seal presidendivalimistel olla, tilles valitakse presidendiks. Kas nüüd mõni Keskerakonna liige hääletab ka Ilvese poolt või mitte, seal ei ole reaalselt mingit mõju, kellesse pika presidendiks? Aga hästi, aga teoritiseerime veel võimaluse üle, et Keskerakonna esimeheks saab Jüri Ratas. Niisiis, Edgar Savisaar saab auesimeheks. Väga võimalik, et sellele on Jüri Ratas ka vihjanud, et, et, et kas, kas me, kas me võiksime sellist skeemi välistada, ma arvan, et päriselt mitte, et võib-olla see on üks, üks võimalus, et, et mängidagi Keskerakond kaksikud juhtimise kätte, et hakkaksid keskerakonda koos juhtima. Tandemratast Savisaar. Noh, kuna ta oli Ratase ka Tallinna linnapea Edgar Savisaar oli samal ajal majandusminister, et me ei tea, tulevikus võib igasugu variante tulla ka, esimees jääb üldiselt tavaliselt olla ainult üks. Siin on näiteks Arnold Rüütel, oli ka auesimees rahvaliidus, et, et seal oli seesama skeem, et Villu Reiljan esimees, Arnold Rüütel Villu Reiljan juhtis seda just nimelt ja teine oli kaub. Poolas toimunud nimel teoreetiliselt niisuguse noh, nagu teoreetilise mänguna on see muidugi huvitav, et näiteks kui mingil põhjusel tarandil õnnestub Riigikogus siiski ilvest lüüa, mis on väga hüpoteetiline võimalus, aga juhul kui ja siis läheb see Aga see, see löömine tähendab seda, et, et ilvese kogu kahte kolmandikku häältest ja see oleks juba siis tarandi jaoks pisike. Pisike võitja, siis läheks see nii-öelda põllule ehk siis otsesed, eks valijate kogu ja siis juba eks ole, oleks teoreetiliselt väga suured võimalused. Savisaarel ja muidugi tarandi võimalused on seal nullilähedased, et nii-öelda põllu peal ei ole ta mingi tegija. Et noh, teoreetiliselt on see selline noh, huvitav konstruktsioon, aga, aga ma arvan, et läheb nii, nagu ütles Sulev juba enne siin õlgu, kehitas, et mis siin, mis siin arutada. Tõenäoliselt ongi riiet, mis seal. Taseme puhul on see pluss, et ta on kogu aeg öelnud. See sõnum on väga oluline, et Keskerakonna rahaasjad tuleb korda teha. Et Edgar Savisaare all on rahaasjad läinud väga kehvasti, seal ei ole piisavalt head finantsdirektorit. Ja see on väga oluline sõnum, sõltumata sellest, kas ratast saab pealikuks või ei saa. Sellel parteil on vaja oma finantspoolt korda sättida, tugevdada. Üks märk on sellest nädalast tulnud veel ja ma ütleks välja, et pärast seda nädalat on üsna selge, et Mart Laari kolmandat tulemist enam ei tule. Ja, ja põhjus selles, et, et IRL-i Isamaaliidu tiib on järjest selgemalt väljendamas oma oma rahulolematust toimuvaga nüüd on siis ka kaheksa erakonna liiget saatnud Laarile. Võib öelda, et avaliku kirja, milles nad väga selgelt kritiseerivad partei juhtimises aset leidnud ja ja sellel on ka Mart Laar vastanud, kes ütleb siis, et üks inimene ei saa olla erakonna ühtsuse garant ja, ja seda enam. Mul tekib küsimused, et, et mis siis, mis siis nagu Laari puhul hakkab nagu mängima, et ühelt poolt, et IRL-i või Isamaaliidu raudvara ehk Skampsunud on temas pettunud. Aga samas ka, kui me vaatame teiselt poolt, et poistebändile ei pruugi enam teda vaja olla, sest ta ju ise ütleb, et ta ei suuda olla erakonna ühtsuse garant, nii et küsimus lihtsalt tekib ühel hetkel sellest, et kellel on vaja Mart Laari, Isamaa ja Res Publica liidu eesotsas Kusjuures minu jaoks selles IRL-i konfliktis on kõige huvitavam just nimelt see kaheksa liikmed, kaheksa Tallinna Tallinna piirkonna liikme saetud kiri Mart Laarile, et, et ma arvan, et see on uskumatult aus ja, ja sellest seal on ka factioloogiliselt näha, et, et nii-öelda siis poistebändi või siis Res Publica tiiva seltskond on, on näidanud suurepärast sahkerdamis joont, et see on, see on noh, väga tõsised süüdistused, mida ka ajakirjandus peaks rõhutama ja välja tooma, et, et kui me tõepoolest keskerakonnale ei anna ühtegi ühtegi sammu andeks ja ma arvan, et ei peagi ühtegi vääratust andeks, siis, siis täpselt sama sama rangelt peaks vaatama ka IRL-i, et, et need, mis IRL-i sees on toimunud näiteks erakonna liikmetega erakonna liikmete arvu suurenemisel suurkogu eel ja siis ka pärast suurkogu nendesamade liikmete väljaastumine selleks, et, et, et nad annaksid need ajutised liikmed annaksid hääli ühele erakonna tiivale, et need on ikkagi uskumatud. Uskumatud võimu kuritarvitused. Samas jällegi see küsisid, et kellele on vaja Mart Laar, et Mart Laar on selle partei kõige suurem häältemagnet sellele parteile tervikuna. Mart Laar. Mina prognoosin, et nende tülide tõttu Isamaa ja Res Publica liidu toetus kukub viis protsenti ja, ja kui see hakkab olema alla 10 protsendi, siis siis võib-olla just see madal reitinguid vaid aitada, aidata neil ridu koondada, sellepärast et et on ju teada, et, et on väga palju just just neid Isamaa ja Res Publica liidu liikmeid, kes seda reitingut vaatavad väga-väga kiivalt ja neid kutsutakse ka koondnimetusena poistebänd, nii et elame, elame, näeme, kuidas nad tegutsevad pärast seda, kui tulevad järgmised avaliku arvamuse uuringud välja. Kahjuks saateaeg on, on läbi saanud, tänased rahva teenrid olid Sulev Vedler, Heidit Kaio ja Lauri Hussar.