Tere hommikust, tere ilusat keskpäeva peaaegu kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Läbi suve, olgu ta vihmane või päikseline, jätkame siis endise hooga ja ikka on meie stuudios kolmikajakirjanike. Eesti Ekspressi reporter Sulev Vedler, mina, saatejuht Aarne Rannamäe ja, või tänane kolmas liige on, nagu ma ütlesin, mõni minut varem enne uudiseid on üllatuskülaline tegelikult üllatusega pole siin midagi tegemist. Iivi Anna Masso, ajakirja diplomaatia peatoimetaja ja kaitseuuringute keskuse liige. Suhteliselt lühikest aega on siis meie rahvateenrite klubi järjekordne uus liige. Näide meil on niisugune komme, et kui tuleb uus liige, siis ta ütleb paar sõna enda kohta. A, mida ma oskan öelda tere kõigile. Ja nagu juba öeldi, diplomaatia peatoimetaja hetkel hariduselt ma olen filosoof ja politoloog, ütleme niimoodi. Ja ma olen ligi paarkümmend aastat tegelikult peaaegu kogu oma täiskasvanute elu elanud Eestist eemal, põhiliselt Soomes, natukene ka Ungaris, Ameerika Ühendriikides ja Skandinaaviamaades. Ja nüüd ligi aasta teinud jälle põhiliselt Eestis tööd. Kas Soomega? Täiesti lõpp? No ütleme, Soomega suhteliselt vähe jäänud sidemeid, et ma veel kirjutan vahetevahel kolumne võrgulehte uusi Suomi siia ja, ja mul on ka üks, üks raamatuprojekt lõpetamisel mis soome suundub, aga aga muidu jah, keegi ei tea ju kunagi, et mis, mis suunas voolud viivad, aga praeguseks on suhteliselt vähe, jah, kontakt. Jään sinu kirjatükke aegade jooksul loomulikult palju ega Eesti ajakirjanduses ilmunud ja ütleme, sellise elektroonilise meedia, raadio ja televisiooni jaoks olid sa päris suhteliselt kättesaamatu inimene, sa olidki, ela, seilasid Soomes ja olid olid seal pidevalt, et et kas see otsus nagu Soomest ära tulla oli nüüd nagu vabatahtlik või, või on sul selle üle väga hea meel, et seal on tagasi Eestis. Seda on raske öelda, hea meel on, heameel on toredate inimeste seltsis olla, alati. Ütleme, et see otsus küpses, võib olla jooksul või tekkis või see ei olnudki tegelikult konkreetne otsus, vaid vaid asjad lihtsalt läksid nii ja seda võimalust ma võib-olla nägin juba paar aastat varem, kui see tegelikult teostus, et ma olen viimased, ütleme paar-kolm aastat juba pendeldanud Eesti ja Soome vahet suhteliselt palju ja siis lihtsalt hakkas olema Eestis nii palju tööd, et nagu enam ei jõudnudki Soome poole. Aga tõesti jah, et ütleme sihuke praktilise elu ületoomine isegi niivõrd Väikse geograafilise distantsi puhul on üllatavalt keeruline. Ja, ja sellepärast sellepärast jah, teistpidi ka, et seal elades jälle oli siin kergem ütleme, võrgulehtede kaudu kohal olla ja raskem füüsiliselt kohal olla. No minu enda kokkupuuted Soomega on ülimalt põgusad, ma ei tea, kuidas sule sulla New York käinud, seal ma olen ka mõnikord käinud, ma arvan, et kokku alla 10 korra, ma olen soomes elus käinud, aga, aga meil tuleb täna väga palju kindlasti juttu ühiskonna või ühiskondade sellisest vaimsest tervisest. Et milline ühiskond nagu tervem on ja mida saab eeskätt selleks ära teha, et meie oma väikese Eesti ühiskond oleks, oleks tervem ja parem siis ei või kuidas sulle tundub, et kuidas nagu selles suhtes Eesti ja Soome võrdluse? Et kas ühiskond on parem, no see on minu meelest väga, väga palju oleneb sellest näitle, ühega teise kohta parem või halvem, juba oleneb sellest, et millest millele me keskendume, ütleme, teatud selline praktiline argielu, tehniline, praktiline argielu, noh, on Soomes kordades ja lõputult parem ja ma näiteks saan aru, kui see on paljudele inimestele ka noh, otsustav tegur eriti peredega, nagu et otsustada, kus elada see, et kas mul on jalgratta jaoks korralik turvaline lukustamis koht ukse taga KV esimesel korrusel või pean ma ta õlal kandma seitsmendale korrusele, tähendab, et et selles mõttes toimivad teatud asjad Soomes paremini. Ja, ja samas ütleme minu eriala paraku on nagu poliitika järgnemaksid, tegutsemisvõimalused on olnud niuksed akadeemia meedia või, või, või ka poliitika Akslil ja ütleme, selles valdkonnas ma näen nagu Eesti elu praegu niukse värskemana ja ja julgust andvamana. Ehk Eesti näkkin nagu dünaamilisem või tähendab ta kiiremini arenema? Tahan inspireeriva mõtlema, et selles nendes debattides on, on huvitavam osaleda siin. Ja kui me otsapidi tuleme meie tänase kindlasti ühe põhiteema juurde, ehk siis paneme sellesama jutu nüüd nagu norra konteksti siis kumb, nagu selles mõttes Sulev, sina ka, mis sa arvad, et, et missugune ühiskond on, on nagu selles mõttes noh, ma ei oska öelda, mis see õige sõna on, kas plahvatusohtlikum või, või, või, või kus võib tekkida selliseid probleeme rohkem Eestis või Soomes. Mul on minu meelest väga sarnased rahvad anatuurilt ei ole meil siin väga suurt erinevust. Küsimus on, mille peale plahvatatakse, et soomlastel ei ole kindlasti sellist noh, rahvusliku konflikti ilmselt ei ole nii palju, kui Eestis see võimalus on, sest meil on ikkagi peaaegu kolmandik elanikkonnast venelased. Soomes seda probleemi ei ole, aga plahvatust võib tulla hoopis mingitel muudel põhjustel. Mulle tundub, et siin on ka sellise suhteliselt individuaalse nähtusega tegemist ja näide Soomes olnud paar tükki, kuigi kuigi mitte nii suure mõõduga ja kuigi mitte nii nii nõudliku ütleme, niukse ideoloogilise taustaga tulistamise jah, need koolitulistamised, et ma näen nagu seda pigem nagu nagu nendega sarnasena, kui, kui mingi siukse rahvusliku võitlusena ja ja noh, mind nagu imestas tegelikult, et soome sisemine uus siseminister Päivi Räsane teatas kohe, et Soomes selline asi võimalik ei ole. No olgem ausad enne 20 teist juulit, et oleks võidud seda öelda ka Norras ja igaüks oleks pidanud seda loogiliseks eeskätt just Norras just nimelt jah, et me, me nagu me või seda teada, kuni kuni see juhtub ja, ja Soomes Soomes on selliseid vägivallapurskeid olnud ja, ja noh, tegelikult ma ise pidasin, kuna ma kommenteerisin nagu ühte neist esimestest koolitulistamisest kolumnis maaga pisut uurisin, et mida see inimene selgituseks andis ja seal oli ka küljel niitsete, küll oli ka mingit tüli inimest ja, ja muud sellist ja põlgust ja mis antroopiat teiste inimeste vastu ja ka teatud siukest süvasüvaökoloogiate Niukest, vihast rohelist ideoloogiat ja, ja siis mõni aeg hiljem, ma käisin niukse suhteliselt vaimselt kurnavat umbes tunnise telefonikõne selle, selle mõrtsuka isaga kes pani mulle pahaks, et ma olin nimetanud tema poja mõtteviisi fašistlikuks. Ja siis me arutasime selle üle pikalt-pikalt ja laialt, aga noh, minu meelest siin on just see, et mingi selline äärmine kiikse, selline äärmine noh, mida ma fašistlikuks nimetanud mitte, mitte see, mida siin lehtedes ka arutatakse, et kas nad vihkavad, missugust grupi uute või või kedagi teist minu arust mitte, see ei ole oluline, vaid selline äärmine, just põlgus nagu teiste inimeste elamise õiguse vastu. Selliseid üksikuid Haapsalus, kus nii et mina ei läheks vandumad Eestis küll ei ole, noh, need võib-olla. See võib olla täiesti autoritaarne riik, see võib olla täiesti demokraatlik riik, seal ei ole mitte mingit vahet. Aga see ei tundu ikkagi, et kui ütleme ühiskonda nagu tervem ja ei ole, sellist ei ole, ütleme, elanikkonna gruppe, kes käivad ringi piltlikult öeldes rusikas taskus noh, Eestis on on see kindlasti olemas, Norras on see selle suure immigratsioonilaine tõttu olemas, Rootsis on ta olemas. Islandil tõenäoliselt seda ei ole olemas, et, et see ühiskond on nagu, nagu selles mõttes nagu ohtlikum või, või, või, või selles ühiskonnas võib juhtuda sagedamini selliseid asju või ütleme, tõenäosuse, et niisugune asi juhtub, on, on suurem, kui, kui ütleme, mõnes teises riigis. Tähendab, Islandil võib-olla ikkagi pankrotti läinud ettevõtja, kelle on pruut maha jätnud ja, ja sõber ka solvanud ja, ja veel paar sellist asja. Geono konkurendile taheti tappa, Islandi väljaastumised tegelikult ei ole sellist riik, tuleb jah, ütleme noh, ütleme noh, rahvusliku või usugruppi siis, et sellist suurt ei ole Eestis olemas, Soomest ta ju praktiliselt ei ole olemas, kuigi kuigi, kui soomlane võtab Nozpri täis, siis hakatakse rääkima rössedest endiselt ja tuleb jälle Karjala jutuks ja nii edasi, eks ole midagi mingi kasvõi väike rusikas, ikondas. Kommentaariumites sõimatakse rootsikeelseid täie hooga nõu seoses seoses sellega, et kui keegi rootsikeelne mingit sõna võtab, aga, aga noh, ma ei näe seda norra juhtumit rahvuslikul pinnal, ta tappis oma rahvuskaaslasi. Ka oma rahvuskaaslasi seal oli värskeid pilte matustest, ootame siis seal on kõik väga-väga tõmmude turdid. Kes seal matuserongkäigus on, et ilmselt selle tööpartei noortekogunemisel oli ikkagi, me ei tea seda, seda rassilist või ütleme seda, seda usu usulist suhet, kui palju tapeti ühte või teist ja aga neid teisi, oli palju. Aga seda on ka rõhutatult tehtud, minu meelest selles mõttes ronge kusjuures näidata käige spetsiaalselt, et nii käivad. Põlis norralased kui moslemid käivad kõrvuti Vaetu oli jah ja esimene maja tuli kurdi rahvusest võib olla seotud oma kultuuritaustaga, tahavad nata kiiresti oma ideoloogiline sõnum on surnud, et see on loogiline, et seal just just oli rohkem ilmselt tema tema suguvõsa. No selle noormehe või noore mehe teost ja tagamaadest on nüüd meie pressis ikka niivõrd palju juttu olnud, et on tulnud kõrvale ka nagu teine teema, et ärge tehke Võrtsukatest Londonis ma ise väga ei saa muidugi sellest aru sellest, et kui, kui tegu on massimõrvaga, siis massimõrvarid lähevad alati ajalukku ja nende nimed jäävad ajalukku, kas me tahame seda või ei taha, ei pea olema Hitleri või Stalini mastaapi mees, ka räppija Jack, eks ole, on igavesti ajaloos ja küllap ka see norra noormees jääb, nii et noh, see kangelaslikkuse eest rääkimine on minule vähemalt suhteliselt arusaamatu, et et noh, asjast ju tegelikult peab rääkima või pea rääkima või ei pea nii palju rääkima. Et sa nagu õhutab midagi. Minu meelest see on sõltuv inimeste huvist ikkagi meedia kui selline ja sageli rahuldab inimeste see, on ta siis lugeja, vaataja, kuulaja huvi, niikaua kui selle asja vastu huvi on, nii kaua meedik seda teeb üldiselt, aga teine asi on see, et kui seda valgustuslikult eesmärgile, eks siis ei pruugi lugejal kuulajal vaatajal huvi olla, aga aga meedia seda teeb siis, et praegu on. Igatahes on selle asja vastu huvi olemas. Need on minu meelest noh, küsimus ei ole loomulikult saab kajastada, küsimus ei ole selles, et salgame maha, et selline näotu lugu juhtus, aga, aga väga oluline on kuidas kajastada ja noh, see sangari tegemine on just see, et et, et noh, minu arust on kummaline, et selle mõrtsuka pilte ja veel nagu tema enda lavastama tud ja sätitud pilte on niivõrd palju meedias olnud olnud esil. Ja ei see noh, ta nagu ise selle plaani, nii et ta saab siis nagu oma omas selle nii-öelda sõnumit kuuldavale. Ja noh, minu meelest inimene teeb sellise teo, et ta tegelikult ei vääri musta, ei vääri nagu seda, et et seda tema sõnumit arutama hakatakse, ta nagu võtnud endale õiguse tegelikult, et sellele, et teda kuulataks. Et, et minu jaoks, et minu jaoks nagu huvitavam jah, tehakse küll, et minu jaoks nagu huvitav on debatt antud kuriteo ka seoses on see, et näiteks näiteks reageerimisvõime et miks võttis politseil aega poolteist tundi või ma ei tea tund nagu hiljem öeldi. Et kohale jõuda 40 kilomeetri kaugusele Oslo kesklinnast. Et noh, sellised asjad, et seal räägitakse kollektiivpuhkusest ja millest tahes või noh, see, et kas, kas meil on enam nii turvalisi kohti, kus ei ole mingit julgestust vaja, kus ei ole politseil vaja relva kanda et minu meelest see on nagu see reageerimisvõime on nagu praegu huvitavam küsimus kui see, et mida see hullumeelne ikkagi öelda tahtis. Aga osaliselt piltide näitamine jällegi kinni formaadis. Me oleme harjunud, et kui ilmub artikkel, siis selle juures on ka peategelase foto. Küll tuleb näiteks telelugu, siis seal näidatakse selle mehe pilte, mis pilt oli siis võta, temast olid sealtsamast tema siis sellest manifestist võetavad pildid, mida ta ise üles riputanud. Ja siis oli üks väga õnnetu filmilõik, mille tegi Norra televisioon üle saare lennates, kus see mees siis käis ringi ja veel tappis. Aga sellest sai kooperaator hiljem aru. Ja siis olid veel üksikud fotod, mida tehti siis, kui see mees viidi kohtusaali. Tegelikult oli suhteliselt napp materjal, mida üldse sai meedia esitada ja selle tõttu ilmubki nii palju selliseid klantsfotosid. No aga samas kaablid vaevleme tsiviilmainis, et, et ei, ei tohi hakata või tasu hakata arutama tema seda kirjatööd 1500 lehekülje paksust. Aga seda juba tehakse ka Eesti, Eesti meedia teeb täiega iga päev midagi, avastatakse iga päev loeme kuskilt, kas olgu see siis sotsiaalvõrgustik või kuskilt netilehekülgedelt ka siin kommentaaridest. Aga ta kirjutas ju seda ka. Pöörake tähelepanu sellele Jani edasi kogu aeg see asi nagu kerid, noh ja nüüd nüüd on ta siis isolatsioonis, istub mõni nädal järgmine aasta tõenäoliselt kohtuprotsess, edaspidi me hakkame tõenäoliselt seda lugema. Sulev, sind tsiteerides, et, et on lugeja või vaataja huvi, eks ole. Et mida, mida see, mida see massimõrtsukas sööb, missugustes tingimustes ta istub, missugust programmida telekast vahib, millisena arvutimänge mängib ja, ja see asi nagu keriti kogu aeg edasi. Kusjuures see on ju täiesti tarbetu. Ja aga ta jääbki, see jääbki kerima ja ma arvan, et mingil hetkel hakkab dünaamast Hollywood täiesti selgelt huvi tundma. Sest nagu sõjatuletasin, öeldasin rappija Jacki siis kui palju sellest mehest on filme tehtud. Et ei tea, kui kiiresti sealt mingi film valmis vändatakse, norralast oleks küll väga-väga-väga ränk, sellist asja. Ja siis on niuksed tõesti poliitilised, nagu ma ütlen, et kaarnad kaarnad kallal, et noh, niisugune meeletu rünnak, ma seda näen, üks Soomes väga palju Soomes, Rootsis, Norras endas minu meelest, et mitte nii palju, sest sest seal ollakse võib-olla rohkem šokis, aga selline rünnak kõikide vastu, kes on kuidagi multikultuursusest kritiseerinud, kes on kuidagi parem poolseteks liigitavad isegi noh, isegi New York Timesis oli, oli noh, lugu, et oi, Euroopa parempoolsus ja Kameruni pildid. No no pliis noh, ei ole nagu Merkel, Cameron keegi. Ja noh, samasuguseid võrdlusi ei tehtud, ütleme et kui, kui ökoterrorist seis on, liiv aasta tagasi võttis, sõitis pantvangi, ähvardas inimesi, et et ta oli nagu algkooli nende looduskaitseteemalistest kirjutistest. Vaimustatud. Nojah, aga ta ei tapnud inimesi, selles on vahe, aga veel valmis tapma ähvardas langeb. Aga siin oli lihtsalt väga erakordne. Ja noh, sama samamoodi võib pin bin Ladeni ja tema hingesugulaste ja no Chomsky teooriate vahel leida Ameerika imperialismi kriitikana Sauri paralleel. Väikese vahekokkuvõtte teleöelge, miks teie arvates Eesti meedia nagu adekvaatselt kajastanud kogu seda asja? Meil on lausa mingisugused kirjutamata kokkulepped juba toimetustes, et kuidas seda asja teha ja, ja millele rohkem tähelepanu pöörata ja millele vähem ja ja kuidas nii-öelda üldse, milliseid seisukohti võtta. Et kas me seni oleme põhimõtteliselt hakkama saanud alati võib ju niimoodi enda käest küsida, kui, kui sa selle ala professionaal oled. Minu arust vähemalt see pool meedia, mida mina jälgin, on, on üsna hästi sellega hakkama saanud, täitsa täitsa normaalselt, ei ole väga ülepingutatud. Aga ma ei tea kõike, mis toimub sotsiaalmeedias, mis tänapäeval on teine pool meediast. Sellest ma ei saa vastutada. Minu meelest tunduvalt paremini kui Soome meedia näiteks minu meelest tasakaalukam ja just et siin ei ole sellist nagu nagu tohutut poliitik poliitilist, poliitilist rünnakut. Kas see võis tulla ka sellest, et näiteks sedasama norra noormees tahtis või ähvardas ära tappa, aga 5000 soomlast nagu seal kuskil tema manifesti ridade vahel? See on võimalik ja Soomes on noh, taustal on just äsja soomlase šokeerinud nende pärussoomlaste põlissoomlaste tõus väga-väga nähtav tõus Parlamenti ja, ja neil on seal kattuvusi kahtlemata Ta sealid ideoloogias ja retoorikas ja need tulebki analüüsida. Tegelikult loomulikult tuleb vaadata, et kus nagu muutub viha nagu viha õhutamiseks ja vägivalla õhutamiseks, aga, aga praegu noh, minu meelest Võrus, Soomest, siis mulle mulle suurem osa nende sõnumiste hoiakust ei meeldi, mulle meeldib rohkem ja maailmale avatud hoiak mitmes mõttes. Aga no ma ei usu, et seal on kuigi palju nagu vägivalla toetajaid või isegi mõistjaid ja noh, selline ajujaht, mis nagu praegu käib nende vastu, et minu meelest see on kuidagi maitsev. Et, et minu meelest nagu olulisem on ikkagi see, no ütleme, seesama manifest ka, ma ei ole seda uurinud tervikuna, aga ma tean, et seal on palju copy-past ja teistelt võetud asju ja ja ma olen erinevaid lõike ja juppe ja noh, minu meelest seal on oluline ikkagi see koht, kus ta ütleb, et ei mingit arutamist. Ja, ja seda sama retoorikat ma lugesin eile näiteks ühe vasakpoolse nii-öelda antifašistliku Rootsi blogikirju ja sulest, et nii, et nüüd on kõik Parempoolsed, vaadake nüüd peab hakkama fašismi vastu võitlema ja kõik see kapitalism on ka süüdi ja nüüd lähme võitlema ja vägivald on vältimatu. Ja, ja tähendab, et minu meelest nagu see, et kui keegi hakkab ütlema, et vägivald on vältimatu, on ta islamist, antifašist või siis mingi mingit sorti rahvuslane oma arust, et see on nagu see ilmselt see koht, mis on ohtlik. Soome valimistel oleks ka hoopis teine tulemus olnud, kui see norra veretöö oleks toimunud enne Soome valimisi on võimalik jah. Et siis ei oleks perussoo umbes ehk selline selline edu saatnud. Aga, aga muidugi meid sinna oma koduses Eestis kõige rohkem kindlasti praegu huvitab, on on see, et milliseid järeldusi meie võime teha. Aga me kuuleme juba siit ja sealt ja kõige kõrgemalt tasemelt, et et on muutmisel teatud seadused, on jälitustegevusmeetodit muutumas, relvaseadust tahetakse muuta. Mingisuguseid väetise suurte koguste muretsemine tahetakse nagu parema kontrolli alla võtta ja nii edasi ja nii edasi. On need teie arvates õigustatud? Võib-olla väga osaliselt, aga põhimõtteliselt mulle ei meeldigi selliseid vabadusi väga palju piirama hakatakse eriti kui seal toimub selliseid terrorismivastase võitluse sildi all, kus siis ütleme, meie eriteenistused saavad la ilma ilma kohtult luba küsimata operatsioone teha, meelega nuhkida mulle see ei meeldi, lihtsalt. Kas see meeldiks olla rohkem, kui samasugune asi oleks toimunud Eestis? Kas kõneleksid praegu teist juttu? Ei kõnele. Suudad sa panna sellesse olukorda ennast, et Eestis on niisugune kuskil Vormsi või Aegna saarel niisugune asi toime pandud ja? Jah, suudan küll panna, ma arvan, et täpselt samamoodi ikkagi vanemateks saada. Sellepärast et kui seal üks mees seda plaanib, siis tema IP aadressid filotside ei tea kui palju. Aga ei tule sealt mitte midagi välja, kui ta seda hästi planeerib. Ja nii palju kui ma aru saan, siis see Breivik tegi seda siis ei saa talle toimude järgi jälile, see võib täiesti puhas juhus olla, kui talle jälile saadakse. Kui seal on mingi suurema grupi inimesi, siis on see tõenäolisem. Nii et minu meelest ei tasu nagu sellist lauskontrolli peale küll siin minna ja praegu on natukene võib-olla üle pingutatud, aga ma mõistan ka samas, et nats. Aga see on selline aeg, kus on, Me oleme šokeeritud Norra, ainult et ka meie ja sellisel ajal me küsima selliseid küsimusi ja täitsa loogiliselt ametnikud sellisel ajal annavad ka vastuseid ja ütlevad välja neid ideid, mis nende peas on juba varem küpsenud. Lihtsalt see satub sellisele pinnasele praegu. No aga kas sa ei näe sellist analoogiat, et et ükskõik kui ebamugav ja tüütu mul näiteks lennujaamas ei ole, kui mind läbi otsitakse, otsigu mind kasvõi tund aega läbi, eks ole, peaasi, et ma lähen turvaliselt lennukisse, seal lennukis midagi juhtu. Et, et noh, tõhustame kõike seda, mis, mis võib anda tulemusi, me ju ei tea, kas ta annab tulemusi või anna tulemusi see meie arvutites sorkimine ja, ja ma tõesti see on ebameeldiv, kui ma tean, et, et aeg-ajalt sealt keegi läbi käib salaja minu teadmata, eks ole. Aga, aga no no pagan, no las nad siis käivad, kui, kui, kui see, kui see miljon otsingut tehakse ja see üks annab tulemuse Aga see tekita ikka, kelle lennusõitu täiesti jahutakse. Teine tuli kaks uudist, näiteks eks Poolasse teine Prantsusmaalt mesilasi. Piloodid võivad eksida. Lisaks sellele küll. Jah, kiida eksimuse vastu loomulikult ei saa, aga ma mõtlen, kui, kui mõni mehkeldab pardale nagu väikese mingisuguse vedeliku või pommi. Aga me ei saa seda vene sotsivad mu kinga kontsadesse, otsivad nad. Ikkagi viiakse sinna ikkagi täielikult välistada. Seda ei saa, sest kui ma vaatan noh, olles olles palju sõitnud, sõitnud näiteks Helsingi ja Tallinna vahet ja, ja osa Ordi, sellest autoga ma näen niukene noh, niuke ootamine ja passimine see niikuinii on ja noh, ma võin ette kujutada, mida see tähendaks, kui hakataks läbi vaatama kõiki autosid, et seal kindlasti pommi ei ole liikluseks lihtsalt seisma. Et selles mõttes ma olen nõus Suleviga, et teatud asju lihtsalt ei saa täielikult välistada. Tooksin analoogia majandusteooriast on olemas selline asi, imelafeeri kõver, see räägib, kui suured on riigi maksutulud. Riigi maksutulud on null kahel võimalusel. Esiteks siis, kui maks ei ole või teine võimalus, kui võetakse kõik ära kogu teenistus sest siis ei tegelike tööd, mingit teenistust ei ole. Seal on täpselt samasugune olukord tegelikult, et kõike läbi otsida. Selleks absurdi takistaks elule. Okei, aga no tähendab, mingisugused järeldused Eesti endiselt enda jaoks peab tegema ilmselt. Me teemegi, et, et noh, kasvõi selle relvaseaduse muutmine. Eesti politsei komistas endale vastu rinda ja ütles, et on meil niisugune asi, ei ole võimalik, et me oleme ikka paremad kui, kui norra. Ma küll ei kujuta ette, kuidas, kuidas Eesti oma oma ressurssidega oma rahaliste võimalustega kas või suudab olla olla parem kui, kui Norra politsei. Aga noh, see selleks. Ei, no kujutame ette näidata karmistama relvalubade väljaandmist, et me ei anna enam mitte ühelegi hullule relva eeldades, et kogemata mõni hull on saanud, et seda enam ei juhtu. Aga inimene saab selle loa kätte, läheb pärast seda hulluks, missisena ikkagi ei ole välistanud. Kas tuleks iga päev käima kontrollida? Sa oled paduliberaal? Ei ole, aga ma ütlen, et ei saa kõiki võimalusi välistada. See nagu, et on, see on küll kummaline, et noh, niuksed poolautomaatrelv on, on nii Rootsis kui, kui Norras kus politsei relva ei kanna, on nagu siis üksikindiviididele lubatud. Kummaline, see on Eestis ka. Ja mu tuttavad ütlevad, et tegelikult ei ole väga raske seda teha ka automaatseks endale ise relvi tunne ei oma relva. Nojah, see on sõjarelv, seda ei ole vaja, ei, ma ei tea, lasketiirus sportimisel jahilt, et, et miks see on küll kummaline, et miks, miks see võib inimestel olla ja nagu see teatud sihuke noh, eba ebakõla, selle vahelised politseil ei tohi olla. No ma tsiteerin ühte spetsialiste, taktikalise laskmise keskuse juhatuse liige Martin Bahovski näiteks alles värskelt öelnud, et rohkem relvi aitaks relvastatud kuritegevust vähendada. No ütleme, kui antud saarel oleks olnud relvastatud vaht, siis oleks palju inimelu, seda ta väidab, et te väidate seda nende noorte hulgas, kes oleksid olnud siis relva kanilise ja see oleks olnud relvad, siis oleks see see massimõrvar lihtsalt kohapeal maha kõmmutada. No see on juba keerulisem, sest siis on täpselt samamoodi ka suurem tõenäosus, et rohkem rohkem hulle saab kergemini relvi kätte, et see on nagu niisugune üht ja teistpidi asi. Jah, aga siin on jällegi, et. Sõltub ühiskonnast, eks, et USA-s ja Kanadas on, mäletan, et vaatasin ühte filmi korra, kus vaadati piiri, linnasid ühel pool piiri. USA-s oli meeletu tulistamine ja teisel pool Kanada sealt mitte midagi. Kuigi nad olid täpselt kõrvutada. Minu teada Kanada ja, ja ka Uus-Meremaa näiteks on riigid, kus tavakodanik ei saagi relva kanda. Ei antagi sellist lugu, mis ei tähenda seda, et relvi ei ole. No relvad on jah, aga ütleme sellist relvamüüki, et sa lähed poes teatud protseduuride läbimise järel ja saad relva osta. Minu minu teada näiteks ei ole seal jahirelv ikka seal on inimestel no jahirelvi ja aga, ja ongi, ongi turvalisem ühiskond kui Ameerika ühendriigid. Jah, aga ma ei kujuta ette, siin nüüd relvaseadust tahetakse muuta just selles suunas, et need riva taotlejad peavad hakkama mingit täiendavat psühhiaatrilist ekspertiisi või läbivaatust läbima. Et, et see tundub küll kuidagi nagu kuidagi tuulest tõmmatud niisugune mõtteviis olevat, et, et ja selle vastased ütlevad samas, et see vähendab nagu, nagu perearstide ja siis politsei konstaablite nagu vastutust või, või tööd. Ma ei saa ausalt öeldes, kummastki väitest aru. Näeb, noh, perearstisüsteem on, on meil nagu ta on, mõned perearstid tõesti tunnevad mõningaid oma patsiente, kes paremini, kes halvemini. Kas teie teate, kes on teie konstaabel, näiteks piirkonna konstaabel? No hea küll, meie elame Tallinnas, eks ole, aga isegi oma oma suvekodus ma mulje aimu ka, kes on, kes on minu piirkonna konstaabel, ma arvan, et temal ei ole ka aimu, et mina seal elada. Ja, ja kui ma lähen psühhiaatri juurde, siis näete ka mind esimest korda, kui ma lähen tema juurde, eks ole, relvaluba nagu taotleva hankima siis tema näeb ka mind esimest korda ja kuuliga hullu läiget silmades ei ole ja ta teeb mulle mõned oma kõige lihtsamad katsed läbi, siis siis ta annab mulle selle loo. Et see tundub suhteliselt nagu, nagu väljamõeldis asi asja pärast või, või ma ei tea, kuidas, Vaat siin on jälle see asi, et me hakkame rääkima sellest teemast tegelikult eeldusel, et norra tulistaja oli hull. Millegipärast eeldame, et ta oli hulluste, aga äkki ta ei olnud. Kogu kogu see Et, et see inimene ei või päris normaalne olla, kes nii külmavereliselt tapab, aga see, aga sellega ma olen nõus, et, et jah, et ei ole nagu ei pruugi olla võimalik meditsiiniliselt tuvastada midagi, et see on, et mis sorti kiikse siis on. Mis sa siis olid, kui ta vaimuhaige ei olnud, aga ma ei tea, talle tehakse ekspertiisi ja et ei saa karge maa pealt talle seda panna. Et see on ikkagi spetsialistide teha, esialgu ei ole teda tuvastatud, see inimene oli hull, et oli vaimse häirega. Pigem võib-olla ikkagi tuleks tunnistada, et ka Põhjamaad ei ole nagunii siuksed turvalised, rahvakodud enam, et kui sul on ikkagi sadu noori koos ja see on poliitiline, ürituse suletud ruum, et seal võiks olla paar turvameest kaasas. Ja noh, sama nagu norrakad on imestanud, et miks seal valitsuse hoone ees mingisugust valvet ei ole. Noh, muidugi jälle see valve ei oleks ilmselt iga mööduvat kaubikut hakanud kontrollima, nii et ma ei tea, palju sellest abi oleks olnud, aga no iseenesest see nagu see eelduseks. Meil ei juhtu midagi ja meil ei ole vaja mingisugust kontrolli, et noh, see nagu ei pea enam paikast noh samamoodi Rootsis tuli järjest neid nagu raha transpordirööve ka mingid saab automaat, kuulipildujad tüübid ja valvurid ja valvurid ja politsei ei saa nende vastu midagi, sest nemad ei tohi relva kanda. Noh, kuidagi siukene. Hästi abitu nägis Rootsi politsei välja nende sele nagu röövide seeriaga seoses. Mina selle nädala ekspressist, tuletasin meelde ühte väga-väga kurba juhust leti peal aastal 1076, kus kurjus piirivalvur tappis ära seal suvepäevi pidanud gaasitöötajad tõsis gaasitöötajate suvelaager, põhimõtteliselt samasugune juhtum nagu Norras ja kus see toimelise toimis piiritsoonis põhimõtteliselt kohas, kus peaks olema eriti turvaline on sellepärast et sinna ju tavaline nõukogude inimene ei pääsenud. Kahjuks pääses Aasias ja piirivalve pääses, kes oli purjus. Et me ei saa tagada täiesti sellest julgeolekut. Ei saa jah ja sama asi, et ma siin räägin, et politseile rohkem relvi kätte anda, et alati võib nende hulka või keegi, kellel on niisugune idee fix nagu ilmselt seal Norra mõrtsukas. Galojan politseisse tööle minna liberaalsest vaatest, et nagunii me ei saa ju garanteerida lõpuni välja või viia viie riske, nullin, aga, aga ega see ei tähenda seda, et nüüd käed jõuetult rippu laseme ja ootame, et hakkaks toimuma igal pool, meil kaasa arvatud niuksed asjad. No midagi, midagi ju peab ette võtma, eks ole. No miski miskisugused samuti peab nüüd astuma mitte nüüd, vaid üldse tähendab selles selles muutuvas maailmas. Ega see norra juhtum, see oli õudne ja kohutav küll, aga, aga tegelikult tegelikult see nii-öelda. Mulle küll tundub, et see silmus suure maailmasilmus tõuseb, tõmbab meie ümber ikka väga, väga selgelt koomale. Noh, tuletame pantvangi asju meelde ja palju paljusid muid meie missioon Afganistanis, Iraagis. See sepise, see pidu jutumärkides, jõuab lõpuks meie õuele ka. Jõuab küll, tegelikult on ju jõudnuna, ta on jõudnud selles mõttes, et Eestis elab siiski kolmandik rahvast, kes ei ole Eesti rabaseks ammu siia jõudnud aga, aga hea ja kurja tundmise puust peab olema kuskil siin meie sees kasvama. Mina ei näe mingit muud võimalust. Tavaliselt on ka niimoodi, et noh, et kui ühiskond muutub jõukamaks, siis on seal ka parem elada, kuidagi turvalisem. Aga norra näide jällegi välistab seda. Norra eriliselt jõukas maa ja seal ei saa nagu selgitada seda, et vaene, vaene ja tõrjutud ja. Et tihtipeale, et kui on terrorit, selgitatud sotsiaalsete probleemidega, et keegi on kasvanud õnnetutes oludes ja vaene ja tõrjutud ja sellepärast on aldis mingitele vägi valgetele ideoloog Norra ei ole selle ümber, aga Norras ja Rootsis ja nüüd üha rohkem ka Soomes on ikkagi ütleme, see demograafiline situatsioon hakanud ikka väga-väga kiiresti muutuma. Täpselt nii, nagu ta Eestis muutus 40.-te lõpu viiekümnete alguses siia imporditud, eks ole, võõrast tööjõudu ja tekkis, tekkis hoopis teine situatsioon. Need ilmselt ongi ikkagi asi selles, et need asjad peavad liikuma väga-väga aeglaselt, et nii-öelda riigi põliselanikkond selle selle vaikselt alla neelaks. Kui see toimub sellise tempoga nagu kasvõi seal Norras toimunud ja Rootsis siis siis noh, see, see, see riskifaktor on sellepärast oluliselt oluliselt kõrgem. Kujuta ette, kui meie meiega meie immigratsioonikvoot on praegu vist 0,1 protsenti rahvastikust, mõtleme laias laastus 1000 inimest, meil ei tule seda täis. Eesti ei ole selles mõttes nagu atraktiivne riik veel. Aga kui kujutame ette, kui, kui siia tõesti hakkab iga aasta saabuma 1000 ja saabuva kontrollimatult loome, teeme sellist teooriat, eks ole, 1000 1000 tõmmud sellist turdi meesterahvast, kelle kellelgi, kelle taust meile päris selge ei ole ja mis, mis hakkab toimuma nahtleme alguses on väga, väga tore, eksole, Viru tänav täitub igasuguste toredate restoranidega ja, ja me läheme igale poole kaubitsejaid ja, ja, aga, aga milline probleemide hulk sellega ju kaasneb. Õnneks meil veel seda ei ole. Norra on seda teinud, noh, ütleme nii-öelda vabatahtlikult. No ütleme, ma ei tea, ma oleks väga ettevaatlik sellega, et sellega, et nagu ühiskonna kirevusega minna seda vägivalda selgitama, et et noh, muidugi pinget, pinged tõusevad, kui ühiskond muutub, aga minu arust antud juhul on ikkagi ikkagi midagi hoopis hoopis muud küsimuses, et see ei ole nagu ei ole reaktsioon, ta ei läinud sisserändajate kallaletalaks kõigi poliitiliste noorte kallale. Ja. Poliitiliste noorte kallale, kelle, kelle partner, keda ta süüdistab jah, jah, kirja partei tegelikult olnuks kaua võimul ja kes kes, kes on üks nii-öelda see aga siin ei ole sellegipoolest siin ei ole selles mõttes mingit loogikat. Et, et kui me räägime islamiterrorist, mis on noh, mõne poolt tundub praegu, et sellest ei tohigi enam rääkida, tähendab see on ju täiesti olemas ja see on nagu organiseeritum jäideoloogilisem, kui, kui see, mida me äsja oleme näinud Aga noh, et ma ei näeks seda mingil juhul vastusena sellele, sest see on ju noh, tähendab kui, kui, kui meid motiveerib hirm, et tulevad Vägivaldsed islamistid ja löövad maha neid inimesi, kes nendega ei ole sama meelt, et noh, et tähendab, et milleks sellele reageerida, muutudes ise samasuguseks, ehk siis hakata lõi lööma naha, neid, kellega me ei ole sama meelt. Tsiteeri Seer, ma arvan, et meil on hoopis teine hirm, ma arvan, meil tekivad teistsugused sotsiaalsed probleemid. Moslemi tegi väga palju tööl, sest me peame neile abirahasid, hakkab maksma ja ja siin kardame varguste lainet ja nii edasi ja nii edasi. Selliseid asja päris tapmisi nende puhul üldiselt ei kardeta. Üldiselt. No ütleme noh, London ja London ja Madrid ja need asjad on nagu noh, arusaadavalt tekitasid ju tekitasid, et noh, palju hirmu kindlasti Euroopas ka ja aga, aga tähendab samamoodi tekitab hirmu etena tema, ta ju ta ju ei vasta sellele hirmule ja ta ei võitle mitte nende vaenlaste vastuvõtjad, käitub vastupidi, ta käitub ise täpselt samamoodi. Samas ma käisin Swedbanga pealiku Michael Wolfi juures umbes paar kuud tagasi ja tema ütles, et meie Rootsi Rootsi siis sisserännanud, et see on ju tegelikult, meil on selline väga suur potentsiaal, mida meie riigis ei ole suutnud rakendada. Tegelikult teil seal Eestis guugeelsed Nad on samasugused ei ole osanud neid tööle panna, pankur vaatab asja hoopis teistmoodi. Ei, no tähendab, loomulikult on jah, inimesed iseenesest on potentsiaali, minu meelest ei saa nagu kus kuskile ei saa sisserändaja lüüa ühe mütsiga ega ega ka mitte moslemi lüüa ühe mütsiga. Et noh, kui probleeme on mingite rühmade või mingite ideoloogiliste tegelaste käitumisega, siis tuleks tegeleda just nende probleemidega. Mind näiteks häirib see, et et noh, praegu on Skandinaavias ka palju seda debatti, et igasugune islami kriitika on kurjast või kuidagimoodi selle selle vägivallaga seotud religiooni peab saama, kritiseerida ja islamil on palju, teeme ja põhiliselt kannatavad nende probleemide all moslemid ise, nagu kõik see kõik seevastumeelsust sõnavabaduse vastu ja kerge ketseriks tembeldamine, see tähendab põhiliselt nende endi hulgas Teha neile inimkeeli selgeks selle väga suurele osale kirjaoskamatust, massist ja, ja ilma hariduseta ja väga rasketes sotsiaalsetes oludes kasvanud inimestele. Et nende usus midagi paha see on, see on vägagi. Ei, no see on väga keeruline, aga tähendab see, et noh, tähendab, ma ei näe, ma näen nagu seda vägivalla debatti siin meie hulgas nagu täiesti erinevate debatina, et see ei ole nagu see ei ole nagu üldse sama asi, et seda ma olen ikkagi rohkem turvalisus küsimusena. Nonii tõmbame sellele teemale praegu joone alla. Me räägime ju Eesti sisepoliitikast ka, juba oleme rääkinud, aga, aga räägime sellest natuke konkreetsemalt on küll nii-öelda suvine hapukurgihooaeg ja Tallinn on vähemalt tänasel päeval muutunud tõeliseks merelinnaks, ehk siis enamus tänavaid on juba laevatatavad. Vihma muudkui sajab ja sajab, mujal Eestis olevat asi natukene parem. Aga siis alles eile oli see, üleeile tuli siis värske nii-öelda meie erakondade populaarsuse edetabel või reitingute edetabel ja, ja seal on toimunud mitu olulist muudabki. Reformierakond on endiselt, et nii-öelda esikohal, aga, aga jõuks number kaks on siis tõusnud sotsiaaldemokraatia ja Keskerakond on, on jäänud selgelt kolmandaks natukene populaarsust kasvatanud Isamaa, Res Publica liit aga aga, aga on ta siiski veel selgelt neljandal kohal. Ja sellega sellega seoses siis on nagu kaks asja, mida siis mida võib nagu nüüd meiega juttu üle rääkida. Esiteks see, mis toimub keskerakonnas, kes valmistub hoogsalt ja väga lärmakalt oma oma augusti lõpukongressiks ja siis nii-öelda Isamaa ja Res Publica Liidu esialgu ma ei ütleks, lõhkiminek, aga aga, aga igal juhul pinged on seal täiesti olemas. No see ei ole üllatus, et kõigi nende kakluste taustal sotsid on oma positsioone parandanud ja tõusnud meil teiseks juhuks Minu jaoks isegi natukene on, sellepärast et sotsid ei ole ju väga palju mitte midagi väga palju teinud, ütleme see on kuidagi neile kätte libisenud, Segaht. Ei olegi midagi teinud? Ei ole midagi, midagi rumalat, ei ole ka midagi suurt ära, nii et kui teil on midagi halba teha Jah, see on selline puhas juhus. Latovi. Minu meelest ei ole juhus, sest et, et noh, on palju asju, millega inimesed rahul ei ole, opositsiooni on vaja ja üha suurem hulk inimesi ilmselt ei ole ei pea nagu keskerakonda arvestatavaks või tõsiseltvõetavaks opositsiooniks, et minu meelest selles selles mõttes on väga loogiline, et sotsiaaldemokraadid kasvavad. Ei noh, see on muidugi loogiline, ei, me ei taha siis väga vastu vaielda, aga ma ikkagi ütlen, et ta on selline lotovõitja, teistel läks lihtsalt kehvemini ja nad on tõusnud. Et tänu sellele. Ma näen ainult ainult seda, et kuna teised kaklevad siis ja ei ole mitte midagi mõistlikku saanud teha, siis tänu sellele on sotsid sotsid kasvanud, et kui sotsid oleks mingeid selliste suurepäraste ideedega viimasel ajal välja tulnud, siis ma ütleks, kes väärivad seda täiesti. Aga kuna nad ei ole seda teinud, siis on minu jaoks on see natukene kummaline. Natuke hirmutav, mis ei tähenda, et mul oleks midagi sotside vastu. Jajah, no aga on ka suvine aeg ja valimistest tegelikult ei ole möödas ja väga palju aega, nii et paar kuud pärast valimisi läks nii-öelda lõõtsutamise peale ja nüüd tuli siis suvekuu peale ja, ja eks siis sügisel hakkab paistma, nende esimene töövõit on muidugi presidendi äravalimine. Kes on tegelikult nende mees, aga seda, et, et meil on nelja nädala pärast presidendivalimised, seda nüüd küll kuskilt näha ei ole. Presidendikandidaat number kaks ehk Indrek Tarand on kuhugi täiesti ära kadunud. See on omaette selline huvitav asi, et me ju loodame, et president valitakse ära riigikogus kõik märgid, näitata, valitakse riigikogus. Ja kui tarand peaks justkui tegema ka mingit tööd, siis ta peaks tegema 101-le inimesele. No tegelikult see ei ole päris nii, sest nii palju kui mina tean eelmistest presidendivalimistest ma ei olnud ise sel ajal Eestis. Nii et ma tean vähem kui, kui suurem osa siinolijaid. Aga nagu ma asjast aru saan, oldi, oldi ka istuva presidendi jätkamises suhteliselt kindlad mingisugusel hetkel ja, ja ma saan aru, et, Muutus oli ikkagi järjekindla kampaania tulemus ja, ja eile seal oli võrreldes rüütliga oli teistsugune sõnumi, oli midagi öelda ja oli midagi, mida ta mida ta esindas, aga praegu oli nagu küsimus ainult sellest, et kust saaks teise kandidaadi, et nagu see sisu sisuliste küsimuste arutamist ei ole ju üldse olnud. Nakad toet neljast parteist, kolman nailon, toetame praegust presidenti, nad sind nagu enam sellist suurt võitlust, kui sellist ei ole. Ma ei tea, mis trikiga peaks nagu tarand selgeks tegema? Ja noh, vaja ütleme, et see kampaania oleks ainult 101-le inimesele, et see ei pea ka selles mõttes päris paika minu arust, et need 101 inimest esindavad oma valijaid ja ütleme, et kui tekiks rahva hulgas väga suur noh, liikumine, et kuulge, et ma tahan, Me tahame midagi muud. Et noh, minu meelest demokraatlikus riigis peaks saama mõjutada rahvaesindajad rahvaesindajaid, mõjutades rahvast, aga see tuleb välja kandid. Konkureeriv kandidaat ütleb, et, et jah, et aga, aga vähemalt me saame debatti ja siis kuu aega kuule keegi, mitte kellestki, mitte midagi. Ja, ja siis oli see eilse või tänahommikuse seisuga tuleb, tuleb see kandidaat või tuuakse põõsast välja ja ta ütleb, et aga mis siin debateerida nende 101 inimese eest, noh, see ei ole nagu väga veenev. Seal ühe reaga, aga alguses alguses öeldigi, et Ilvese tagasivalimine on puhas formaalsus, siis hakati mõtlema, et oo, nüüd tuli teine ja, ja Keskerakond on teinud geniaalse käigu ja nii edasi. Aga nüüd tundub, et, et ei ole siin geniaalselt käiku ega midagi, sest presidendi kandidaat number kaks on kuhugi ära kadunud ja nüüd kui mingisuguses kanalis ta andis nagu pikema intervjuu ja sellest jäi mulje, et ta ei tahagi väga enam Keskerakonna kandidaat olla ja mingisugust ühisdeklaratsiooni mida, ütleme siis veel alles eile vist Kadri Kadri Simson lubas, et ikkagi Tarandi ja Keskerakonna ühisdeklaratsioon tuleb, et tarand ei olegi huvitatud, et mida, ma ei saagi aru, kas ta on, kas ta on nüüd jõudnud nagu äratundmisele, et et see ei ole ikkagi nagu õige temp, mis ta on teinud selle, selle erakonna kandidaadina tahab ta seda või ei, aga ta siis on selle erakonna kandidaat, kuna parlamendiparteidest ainult üks erakond teda toetab või või, või on siin mingid muud taktikalised kaalutlused, ei oskagi öelda, aga, aga igal juhul äärmiselt imelik, et vähem kui kuu enne enne väga olulisi valimisi ju tegelikult. President on ikkagi ju väga oluline figuur ja meie visiit karkass või siis välismaal, et et noh, on täielik surmavaikus, valitseb selles asjas. Ei, no tähendab, vaevles ka ütleme, tarandi edasisele poliitilisele karjäärile, et isegi kui tal noh, kui on teada, et tal ei ole suurt loodust, lootust riigikogus kuigi palju hääli saada Noh, see oli see märk, et ütleme, kui see on ainus eesmärk, siis on täidetud ja siis ei olegi tõesti vaja rohkem teha, kui saab siis nagu Euroopa liidus kuskil näidata, et ma olen ka presidendikandidaat Ta ei ole, jah, see oleks. Saab alles neli päeva enne valimisi, kui saab. Aga no iseenesest see positsioon, see annaks ju suurima foorumisena meedia kõikide meediakanalite huvisenaks foorumi, kui midagi öelda on, eks ole, noh, räägime kontrastis, eks ole, Breivik iga, kui ma ütlesin, et tema on teinud sellise tembu, mis, mis võtab talt isenesest õiguse olla kuulatud Sis Tarandandeid sellise tembu, mis annab talle nii õiguse kui ka võimaluse olla kuulatud, aga ta ei kasuta seda ja see on nagu väga huvitav, miks. Kuu jooksul siiski eeldan, et ta ilmub meie meediasse, ilmub päris jõuliselt ja siis randa jah, tarand. Ja ma eeldan, et ta on. Et ta ei võta siiski tagasi oma kandidatuuri. Et siiski näiteks, et debatt, mis on muuseas ka rahvusringhäälingus, et see siiski toimub, et, et ei jää meil üks kandidaat, nad siis ei ole ka debatis oleks võinud monolooge. Et minu meelest tal on veel võimalust esineda aines, mis, mis on, on see, et nad näib küll, et tal ei ole šanssi saada valituks. Eelmine kord oli hoopis teine situatsioon, et võitlesid kaks meest, kes olid oma. Kas täiesti erinevad oma mõtteviisilt ja eesmärkidelt. Totaalne teistsuguseid imago tuli neil, aga kui me vaatame ilvest ja tarandit, siis nad on ajanud ikkagi tükk aega ühte asja. Eks nad ise üks minister, teine juhtis ministeeriumis samal ajal ütleme siis seal tegevjuht, et. Ma ei tea, seal ei ole sellist suurt nagu ideoloogilist vahet, ma ei näe. Minul välispoliitikalehe toimetajana oleks olnud väga huvitav kuulata. Näiteks, et mis mis asjus mida, mida? Väljakutsuv kandidaat või konkureeriv kandidaat istuvale presidendile välispoliitika osas näiteks ette heidab, mida ta teeks teistmoodi, mida ta ise mõtleb? Ma ei ole seda kuulnud, aga, aga ma usun, et me saame. Kuulda, ega äkki ei olegi talle etteheiteid, tähendab mina ei saa üldse aru, tähendab milles see debatt nagu sisuliselt noh, alati võib ju vaielda, ma, ma võin ju alati väita risti vastupidist, kui minu oponent väidab, no lihtsalt vaidlemise pärast, eks ole, aga, aga vaadata nende nende taustu siis, mille ülejäänud nagu sisuliselt ikkagi peaksid vaidlema. No iilid sa nüüd peatoimetaja ma ütlengi, et muuhulgas välispoliitika üle. Et president on, on ikkagi väga oluline esindaja ja visiitkaart. Eestile maailmas. On on aga, aga ütlen, et üks, üks nii-öelda konkreetsem asi, et, et mis see võiks olla mingi, kus, kus, kus tarand astub nii-öelda Ilvese vastu. Tõsiseltvõetavate argumentidega, mis, mis vallas, mis küsimuses, mis, mis see peaks olema, kus, kus tegime kui tõsine debatt, no kasvõi välispoliitika, no aga seda tahaks, seda peaks just nimelt tarand ise nagu sina välja välja käima, sina kaunite asjadega tegelema. Ajakirjanikuna suudad, suudad sellise asja välja mõelda? Minu meelest kandidaadi asi nagu, nagu teatada, mida tema teeks teistmoodi, mida tema arvates praegune president on teinud valesti. Kas meie presidendi volituste juures nii-öelda laiemas plaanis ja selle selle taustal, mis ta on teinud, esindanud meie riiki, kas on üldse kuskilt mingisugune selline konks konks võtta, kus kus, kus võiks nagu kinni hakata ja teda rünnata? Mulle jääb mulje, noh, mulle endale väga meeldib eriti eriti see, kuidas, kuidas ilves on Eestit esindanud mujal maailmas, et, et ma ise nagu sellist etteheidet ei leia, aga mulje jääb ka mulje, et ütleme et Ilvese suhtes kriitilisel meedial on olnud väga raske seda leida, sest järjest tullakse juurde mingite noh, täiesti täiesti ebateemade juurde, kuidas ta välja näeb, kas ta on päevitanud alla võtnud ei ole, kuidas nad oma peres omavahel rahaasju ajavad, et tähendab, et noh, nagu seltskonnaajakirjandus ei ole tõsine ajakirjanduse. No mulle tundub, et et see vahe on väga, väga selline, et ühesõnaga, et et, et see nagu jätab mulje, et, et noh, kaks võimalust, et kas, kas see ajakirjandus ei tegelegi tõsisemate teemadega ja ei saa nendest aru või, või on see nii, et nad tegelikult ei leia nagu noh, ametisse puutuda tuvate tegelike asjade juures midagi ette heita midagi sisulist. Minul küll ei ole meeles ühtegi mingit erilist pohmakat, mida oleks Ilves teinud presidendil, millal ta saaks olla ta iga kell ette heita. Ei ole olnud selliseid naljakaid asju, nagu president Rüütel tegi näiteks, kes kutsus seal rahuest ühislaulma midagi, ta ei ole selliseid asju väga raske midagi ilvesele ette, selles rahu eest ühislaulmiseks nii halba. Ei see ei olnud, see ei olnud prohmakas, mõtlesin selliseid naljakaid asju. Nojah, aga ei, muidugi, jääme huviga ootama ja oodata on ju vähe ja, ja rahvusringhäälingu nii tele kui raadioeetris need debatid, kui saab neid nimetada debattideks ja seal on kaks presidendikandidaati siis nad tulevad ja kui seal ei ole kahte presidendikandidaati, on vaid üks ehk istuv president tuleb ja ja peab monoloogi, siis tegelikult selle teise poole peavad endale enda kanda võtma siis ajakirjanikud, kes siis ei saa ka presidendil lasta päris rahulikult kõike rääkida, seda, mis ta nagu kavandanud ja nii või teisiti huvitav saab igal juhul olema. Ma tean, Sulev, et sa seal südameasi on, on elektrihinna tõus järjekordne, sa tahtsid kindlasti täna selles saates rääkida natukene veel mõned mõned minutid aega. Et need, need pingutused, mida Eesti energia meie kõikide taskutes teeb on hoopis otse, on see, on see uus hinnatõus ja, ja need põhjendused, mida sa oled kuulnud Eesti Energia peamajast, on need sinu jaoks nagu piisavad ja ammendavad, et et Lassaga tõstavad. Ja minu meelest Lõssov tõstavad selles mõttes, et mul ei ole mitte midagi selle vastu. Nemad teevad katset küsida kõrgemat elektrihinda. Teine asi on see, et kas siis konkurentsiamet ka need läbi laseb. Minu meelest küsida võib alati selline reklaam. Seal olid kaks, kaks erinevat asja, lastaga tõstavad ja teine asi on, et konkurentsiamet peaks juhatama. Täpselt nii ta ongi, muuseas sellepärast et süsteem töötab, nimetatud firma läheb kõigepealt ikkagi ameti juurde ja esitab taotluse ja amet vaatab selle läbi ja ütleb, kas see on põhjendatud. Niikaua, kuni seni süsteem kehtib, süsteem kehtib veel poolteist aastat. Nii kaua firma saabki kogu aeg küsida. Ja vabandust, see on see asi, et seal peavad töötama ametnikud, kes need et töötajad ka ametnikud, kes vaatavad need taotlused ilusti läbi. Et muidugi see firma teeb selles mõttes lollisti, et Nad läksid suvepuhkusele, jaganud palju selgitusi ja nende maine on ikka äärmiselt kehvaks läinud. Igaltpoolselt kogu aeg peksa. Et ma mõtlen küll selle peale, et jah, ma olen nõus Sandor Liivega, kes ütleb, et aastal 2013, kui tekib avatud turg, et me peame siis olema äärmiselt konkurentsivõimelised, et me peaksime praegu rohkem raha küsima, siis ei oleks šokk nii suurem, aga samal ajal kui nad mängivad oma maine maha, siis aastal 2013, kui tekib vabaturg, siis võib juba tarbija jalgadega hääletada minna mõne teise firma juurde. Ma kujutan ette, et Latvenergo ikkagi hakkab siin Eestis müüma mingil hetkel elektrit ja siia tuleb ka odav Vene elekter sisse mingite vahendite kaudu, kas näiteks Leedu kaudu tavatu siia. Ja siis on ostjal valida, et kui Eesti energia oma maine selleks ajaks maa teeb siis palju õnne talle. Ei pea seal midagi lisada. Ei sel teemal ei ole Eesti nõus. Minu meelest on, on Eesti Energia puhul lihtsalt tegu tõsiste kommunikatsioonihäired tähendab, ei osata suhelda ja ei osata selgitada. Nojah, teistpidi jälle, kas ettevõttel on ka selline, mille käest nagu kõike tahetakse, ma mõnikord mõtlen see Sandor Liive sugune inimkhati juhatud Keenias olevana ühest küljest riik tartu käest meeletult dividende saada, tal peab olema suur kasum kasumit saada, peaksid tal olema head hinnad, sama meeletu surveta hinda ei tõstaks. Siis ta peab hästi palju investeerima, et meil oleksid sellised moodsad seadmed. Ja samal ajal öeldakse, et kuhu te raha kulutate Öeldakse, et ta peaks olema hästi efektiivne, seal oleks võimalikult vähe töötajaid ja teisest küljest ei tohi koonduda, et tal on ikka täiesti noh, selles mõttes kreisi elu minu minu mõttes, et nad on imeinimpeab olema seal. No, ega ta seal üksinda ei ole oma pea kohal, nõukogu, seda küll, jah, ma olen nõus, aga sellest ettevõtteid kuidagi nõutakse nagu eriliselt palju praegu. Kellelt sa veel nõuad? Kui meie iga igapäevane pirn toas ei põle ja on oht, et see ühel hetkel nagu ära kustub või midagi juhtub või meil on pidevalt, eks ole, suvi on nagu ta meil on, elektrikatkestused, nõutakse, nõutakse kvaliteeti, nõutakse, et elektrikatkestusi ei oleks nii palju ja nii edasi, eks ole, et, et siis siis noh, ongi ja kuna ta on monopoolne ettevõte, siis kohatise Nõudmised on nagu üksteisega vastuolus, seda ma tahan öelda. Et aga õnneks tuleb aastal 2013 pooleteist aasta pärast, siis on turg vaba. Ei, siis peab ka muidugi Eesti Energia selles mõttes olema nagu valmis ja et neil ei oleks voolukatkestused. Need liinid oleksid alati terved, jah, seda ta peab tabama, aga elektrit osta. Ma ise rõõmsalt, jah, no see on fakt, et Eestis on üks odavamaid tagant potis teine odavuselt elekter, Euroopa liidus aga aga veel kord selgitada, selgitada, tähendab hinda võib tõsta, kui hinnatõus on põhjendatud, kui hinnatõus on põhjendatud, siis tuleb seda selgitada, sellepärast et see on niivõrd niivõrd tundlik teema, et et täna selgitada, sul on nii suur kasum, kasuminumbrid toodi välja samal samal samal päeval, kui teatati, et kuus kuni 80 protsenti elektri hind tõuseb järgmisest aastast või nad tahavad, tõuseks tuleb lihtsalt selgitada, tähendab, see on, see on väga selline teema ja, ja, ja no ma olen sellega nõus. Stame ütlengi ära, ei tee, aga, aga, aga selgitused peavad olema ikka ikka palju läbipaistvamad. Lihtsalt vähe rääkinud. Küsimus pole selles, et nad selgitasid Meil oleks läbipaistvam, nad on lihtsalt liialt vähe esinenud. Tegid oma taotlused ära, läksid puhkusele, nüüd tulevad puhkuselt tagasi. Esimene asi on tõesti teatud kasuminumbritest, ütlevad, et jahene tahame hindadest, et need ei lange hästi kokku. Sõnumeid. Olgu lihtsalt me peame siia nüüd saatele punase joone alla tõmbama, mikrofonid välja lükkama ja tõdema, et Ivi Masso debüütsaade Rahva teenrite saates on toimunud Sulev Vedler ja Aarne Rannamäe osavõtul ja aitäh kolleegidele, aitäh kuulamast ja ärge siis vihmastega Heiutajas laske.