Ja ilusat keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Ilm on tõesti ilus, pidu käib, pidu kestab. Täna siis on rahvateenrite stuudios rahvusringhäälingu poolt Urmet Kook ja Aarne Rannamäe. Ja lisaks on meil täna siin kolmanda liikmena ka üks aukülaline. Korduvalt püüdnud saada meie saatesse siia Tallinna stuudiosse, aga kes alati on keeldunud, aga keda siis nüüd noorte laulu- ja tantsupidu on siia kohale toonud ja tema nimi on Sulev vald. Oleks eriline rõõm sind siin Tallinnas ei pea oma kehakeelt Võru linnas, kus sa tavaliselt oled, et võta heaks, ega see Võrumaal nii kaugel ka ei ole? Ei kaugel ta ei ole, aga, aga sind lihtsalt ei näe. Ja väga huvitav on teha sellist vestlussaadet. Tegelik vaidlus saadet, kui kui üks liikmetest on, on kuskil ikka 100 kilomeetri tagant. Aga siis 11. noorte laulu- ja tantsupidu tantsu ja laulupidu ja, ja tema teemapidu maa ja ilm on siis eile ilusti käima lükatud. Pidu, nagu me teame, toodi aasta varasemale ajale. Aga ometi sellele vaatamata jätta järgmise nädala tippsündmusele kuidagi väga karmilt jalgu ja seda on ka väga karmilt välja öeldud, nimelt siis segab õllesummer ettevalmistusi. Sina, Sulev oli teljele paiga peale, mis ma küsin tavalise spordireporteri küsimuse, mis mulje jäi, ei, ei olnud veel tegelikult ei olnud, ma ei lähe eile ma sõitsin autoga, just kuulasin kuulasin sellist unikaalset nähtust nagu raadioreportaaž tantsupeolt. Ja väga huvitav oli, väga hästi tegid. Ainult kiitus, kiitus tegijatele ja. Ja noh, täna ma lähen vaatan siis kuidas see asi päriselt välja näeb. Et ei, ma jah, see on kindlasti tõsine põhjus ju ju Tallinna tulla kõigil, kõigil, kes vähegi ja noh, ilmselt ma olen natuke rohkem ka keskmisest seotud, lihtsalt mul oma laps laulab laulupeole, siis see on nagu ju see on ju täiesti määra põhjus kohal olla. Ja urvet sinul nominaati väiksed lapsed ja ma homme plaaningi vanema lapsega peale minna just, et kui ilm vähegi kallutada, aga, aga eile ta vaatas vaatasime koos Eesti televisiooni kaudu siis laulu-tantsupeo avamist, et et olen, olen seotud küll, jah. Noh. See oleks lausa kuritegu, kui sa sinna ei läheks. Kuritegu eestlase vastu, ilus ilus pidu, ma just enne saadet ütlesid, et mina ei tea tantsust ja laulust midagi, ma vaatasin rohkem, kuidas see asi nagu üles ehitatud ja ja natuke pisut võib-olla uimase mulje jättis, et pausid olid pikad sees ja oleks võinud vähe, vähe särtsaka mulle ja, ja noh, keerulised laulud olid ka nagu avapäevaks ja kõik, aga ei, ma ei taha midagi nagu, nagu selles mõttes halba öelda, vähemalt presidendiks mäe oli, oli minu meelest super ja president üldse tunneb ennast viimas rajal võrreldes väga-väga hästi. Tema viimane suurepärane soolo oli siis võidupäeval, kui ta Tartus avas kaitseliidu paraadi ja noh, eilne oli lausa selline. Ma ütleksin, popp ja noortepärane ja ilusti ilusti komponeeritud teksti ja ja, ja president oli täiesti tasemel. No tegelikult, kui meenutada, siis ka Lennart Meri. Ühel noortepeol ju oli väga kandvas rollis, kus ta kus ta juhatas ühe laulu, siis see oli see intsesti liikvestarite. Ükskord prahvatab vimm, mis kogunenud salaja ja siis kooride lõigul seal klassiga takk just ja koorid teadsid siis ja, ja see oli päris vahva, et need tõesti presidendid on, seda varemgi tänu Lennart Meri puhul, see nagu ei üllatanud, sellepärast et tema oligi õues. Kuigi ma mäletan toonasest ajast, et ega Lennart algul vist väga ei tahtnud seda show'd kaasa teha, aga lõpuks soostus ta muuseas ei olnud ilmselt tema lavastatud. Ega siin ainult kõrval veel ilvese ilvese puhul oli, oli väga-väga vahva ja see, et need neli, neli soovi esitas ja ja nii-öelda rahva elama pani, see oli, see oli jah, igati igati kihvt. Aga jah, et, et see õllesummeri värk, et järgmine nädal on, kui eile oli ikka rahvast, ütleme veel noh ilmselt täna ja homme on, tuleb rohkem rahvast ja lauluväljak nagu täitub, aga aga eile oli nagu rahvast ka kasinalt, noh, arusaadav, et esimene päev ja tööpäev ja kuigi on puhkuste aeg. Aga päris kasinalt oleks, ütleme, istepingid olid ju täis, aga muru peal oleks ikka väga palju. Ja need istepinkide vahed, mis laulu suurte laulupidude ajal alati on, on täis need, seal oli liikumisruumi küll no aga eile oli ka tantsupidu ja kui me võrdleme keskmise Kalevi staadioni täituvusega, siis sellega võrreldes kindlasti rublikut vähemasti kolm korda rohkem. Et selles oli, ta oli kindlasti, ütleme rekordiline tantsupeo publik võib arvata koha peal vaatamiseks. Noh, päris kindlasti kui noh, kui Ma ei oska öelda, mis, mis toimus kunagi aastal 1950 tegelikult ühe korra vist tantsupidude ajaloos proovitud, laulab lauluväljakul teha tantsupidu ja siis vahepeal on pausi ja ei tea, millal järgmine kord. Kas meie silmad tulevad? Aga, aga igal juhul jah, et selles mõttes noh, lihtsalt Kalevi staadionile ei saaks nii palju publikut mahtuda ühegi ühegi valemiga, et selles mõttes see on nagu ka huvitav. Et sa sedapidi võtta, see ei ole, ei olnud sugugi sugugi vähe ses mõttes, et noh, ikkagi selge on, et tõeline tõeline olukord, kus ütleme, rahvas hakkab ühel jalal seisma, see tuleb ikkagi pühapäeval laulu selle laulupeo publikuga, et siis oled küll olla probleeme seal mäel üldse üldse nagu seismist, koha leidmisega, istumiskohast ilmselt ei ole üldse mõtet rääkidagi, näiteks muru peal. Noh, ma kaks korda olen teinud väikese viite õllesummerile, ta ei taha sellel teemal vedu võtta, ärme siis võtame, ärme teeme väga, ei tahaks küll, kui sotsiaalvõrgustikus käiv, käib tõsine kampaania, isegi, et ei, õllesummerile on avatud, selline selline konto ja, ja seal on juba päris päris palju liikmeid, aga noh, mis peaks mingile asjale niimoodi? Mulle lihtsalt ei ütlema, kui kui lihtsalt küsimus on, on praegu rohkem selles, et et selle järgmise peo, selle alkohoolsete jookidega peo korraldajad, ütleme eesti keeles lihtsalt noh, matsid ja ei oska ennast väljendada ja, ja noh käituvad käituvad täiesti nii, nagu nagu ei, ei tohiks käituda, aga parim parim nii-öelda vastus sellele ongi, et nii-öelda mahavaikimine nendega tähelepanu lootsis. Vaicelgima kolleegid raadiouudistest alustasid siis värske Emori küsitluse tulemustega ja, ja Urmet, oled sellega rohkem nagu seotud ja tead, selle küsitluse taustu tähendab, tegu on siis nagu esimese sellise küsimusega rahva hulgas käest, et missugune presidendikandidaat, kuigi tegelikult praegu meil on. Ühtegi president, ütlesid juhikandidaat istuv president ja, ja siis on olemas kandidaadi kandidaat, kelle siis ilmselt Keskerakond oma oma augustikuisel kongressil üles mõni päev enne valimisprotseduur. Et jah, et rahvusringhäälingu uudistetoimetusega tellisin Emorilt küsitluse Emord lisasime selle meie küsitluse Emori, selle tavapärasele erakondade reitinguküsitlusele demor natuke selgitab meetodit ka, et EMOR teeb kondadele toetusreitingud uuringut kahe küsitlusega. Need on 500. kaks 500 valimisega valimiga küsitlust ja selle põhjus on asjaolu, et mõõta siis erakondade toetust veidi pikemalt kui mingil väga kitsal ajahetkel, et terve kuu kuu kuu jooksul saaks ja meie saime oma presidendi küsimuse sinna esimese 500 Se küsitluse peale. Nii et noh, tegelikult see noh, valimiks loomulikult alati olla kuskil 1000, aga, aga arvestades seda, et, et see on Emor, on ikkagi Eesti üks usaldusväärsemaid uuringufirmasid kui mitte kõige usaldusväärsem. Ja, ja see meetod oli ka see, et mitte telefoniküsitlus, vaid vaid vastajate kodudes näost näkku, et siis seal võib pidada ikkagi noh, üldjoontes küll mingi veaprotsendiga üsnagi nagu üsnagi, nagu usaldusväärseks ja, ja noh, minul oli mõnede nagu üsnagi nagu suur nagu huvi selle küsitluse vastu, et esiteks, et kuna keegi polnud ju ju testinud seda, seda olukorda, kus, kus Toomas Hendrik Ilvesel on vastas keegi teine kandidaat igakuiselt, saame peaaegu teada, et mis on presidendi institutsiooni usaldusreiting ja see ongi kuskil 60 protsendi ringis olnud. Aga sellises olukorras, kus mitte kõige kõrgem, ütleme nii kaugele ta on ikkagi suhteliselt suhteliselt tipus esimesega võrreldes poliitilistes institutsioonides on ta selgelt kõige kõrgema toetusega ja ajakirjandusest ka oluliselt kõrgemad vahetusega. Aga jõustruktuuridele näiteks läheb alla, et, et meil oligi huvi, et nüüd, kus on nagu kaks kaks kandidaati on noh, sisuliselt välja käidud, et tegelikult suhteliselt sarnase taustaga kandidaadid mõlemad. Et et kuidas see, kuidas see toetus nagu kulgeb ja, ja, ja läks siis jah, nii et et 49 protsenti arvab, et Toomas Hendrik Ilves oleks arvates parim president Eestile järgmiseks viieks aastaks 23 protsenti leiab, et et selleks ajaks Indrek saanud mõned korrad numbrid üle 12 protsenti leiab, et ei sobi kumbki peaks olema kõigi kolmas. Ja 15 protsenti vastanutest ei osanud oma arvamust öelda ja ja nagu siin Marta, ka raadiouudistest oli kuulda, et et et väga suur erinevus tuleb eestlastest ja mitte-eestlastest vastajate puhul, et et eestlaste puhul on, on Ilvese toetus veelgi suurem 62 protsenti ja tarandil 22 protsenti. Aga mitte-eestlaste seas on kõige rohkem neid 28 protsenti, kes ei oskagi arvamust avaldada, kellest võiks saada Vene president. Teisel kohal on nende hulk, kes ütlevad, et nad tahaks näha kedagi kolmandat ja siis tulevad tarand ja Ilves, nii et et see oli nagu suurim aknaosa. Aga kui teisi sotsiaaldemograafilisi näitajaid mul on see küsitlus detailsem osa ka olemas, siis ilvesel on nagu üldtoetusest suurem toetusprotsent alla 35 aastaste Lääne-Eestis elavate ja kõrgema sissetulekuga naissoost vastajate seas ja tarandil seevastu oli üldtoetusest suurem toetus üle 51 aastaste Lõuna-Eestis elavate madalama sissetulekuga ning meelsust vastajate seas, nii et et mõningad nagu sihukesed väikesed kõikumised erinevate erinevate karakteristikute vahel nagu olemas. No mida me siis nendes numbrites nüüd järeldama? No esiteks hakkame Homsest otsast peale, et et see ongi siis nüüd integraatsele sellised numbrid. Et integraatse võib oma asjad kokku pakkida, et venelastel on, on jumala ükskõik, kes on Eesti vabariigi president ja, ja viisakusest öeldakse tegelikult, et tegelikult see Arne ilmneb ka kõikidest teistest küsitlustest, et näiteks mida Turu-uuringute aktsiaselts teeb sedasama, mis meil, palun viite sinna, on institutsiooni usaldusväärsuse uuring. Mitte-eestlaste usaldus Eesti erinevate institutsioonide vastu on oluliselt madalam kui, kui eestlaste usaldus. Et selline passiivsus või usaldamatus või ei oska öelda vastused mitte-eestlastest vastajate seas enamikes küsimustes oluliselt rohkem ja mis selle põhjused on erinevad, ilmselt vähene informeeritus, vähene huvi, mis iganes me jällegi jällegi tsiteerin iseennast, enne saadet me siin arutasime. Et ilus, ilus pidu on käimas, meil lauluväljakule, aga aga mida, mida üks neljandik elanikkonnast, missuguse missuguse pilguga üks neljandik elanikkonnast vaatab, kas, kas enamuse pilgus on niisugune arusaamatu, et miks Chuck naad ennast imelikult riidesse pannud ja mingeid imelikke laule laulavad või siis noh, muidugi nad teavad ju, mis jõuavad, mis, mis pidu see on, aga, aga ütleme, nende nende kaasamist nagu ei, ei ole küll, vähemalt eilse eilse põhjal ei ole küll märgata. Sulev tegi siin ka inetut nalja ja ütles, et üks mingi eesti kool kuskilt eestist our kuskilt kaugemalt mittetallinlaste ööbib siinsamas meie vastas vene vene koolis, et see ongi integratsioon, et et, et selles mõttes mõtlesin, et asjad on nagu pahasti. No võib-olla on, aga ega mingis mõttes on see ju lihtsalt reaalsus. Noh, ma arvan, et mis puutub sellesse presidendikandidaatide valikusse siis loogiliselt noh, me võimegi ju ette kujutada, kes oleks see kandidaat, nii-öelda keegi kolmas, eks ole, keda, keda mitte-eestlased tegelikult tahaksid näha, me võime seda ju aimata. Aga teisest küll, et selles mõttes, et kumbki neist kahest see lihtsalt ei ole ja see võiks olla mis, mis taustaga inimene see võiks, aga, aga teisest küljest ütleme siis viimastel riigikogu valimistel rohkem hääli ja aga siiski ütleme, et noh, on selge, et, et see, et erakond on esitanud Indrek Tarandi, on kahed andnud talle ka teatud usaldusele osa siiski mitte-eestlaste seas on ja ilmselt selle küsitluse järgi ma arvan, et et ei ole nagu muud põhjust arvata, miks Indrek Tarand peaks mitte-eestlaste seas olema praegu nagu soositum, presidendikandidaat kui Ilves. Aga noh, ma arvan, et sellest ei pea ka mingeid suuri järeldusi tegema, sest see ei ole ka nii valdav ja ja tegelikult need tulemused on hästi huvitavad, aga, aga, aga niiviisi vaadates väga ootuspärased, et noh, me võime ju eeldada praegu võimul oleva presidendi reiting on, on kõrge noh, selles see oleks olnud nagu üllatav ja imelik, kui ta ei oleks kõrge, noh, kas mõni protsent siia-sinna, aga nad ütleme nagu see, et umbes pool vastajatest ütleb kindlalt, et nad tahaksid teda presidendina jätkamas näha. Noh, see ei ole ju üllata. Ja teisest küljest Indrek Tarandi protsent ei ole üldsegi väike ette 23 protsenti, ütleme ausalt, Toomas Hendrik Ilvese vastu, eks ole, kandideerides tegelikult väga korralik tulemas. Et see ei ole üldse, ütleme selliseks stardipositsiooniks. Sellises olukorras ikkagi nii-öelda väljakutsuja, no see on täitsa arvestatav arvestatav stardipositsioon, et noh, ma ei tea, ma kujutan ette näiteks, et mis iganes vastaskandidaat Ameerikas näiteks Barack Obamale, kuidas abistada pida stardipositsioonid 23 protsenti on juba väga kõva kõva lähtepositsioon, eks ole, kampaaniaks ise küsimus, mis selle lähtepositsioonist nagu edasi saab või kas see on nagu kas seal Ameerikas, Ameerika, noh, tuleb see vastaskandidaat noh, seda võib 100 protsenti kindlalt öelda, kas elatist või kuberneride hulgast ja ja tegelikult, ega need tüübid, kes sinna vastu tulevad istuva presidendi vastu ongi väga-väga raske minna. Meil on ju selles mõttes ikkagi teistpidi. Et tarand ja banaan, kuberner, kuberner, jah, aga mis iganes, aga, aga, aga ta on ju nagu nagu tuntud ja meie ühiskond on väike ja kõik teavad lõppude lõpuks see 100000 häält Europarlamendi valimistel on ju piisav nagu selgitused, et noh ta, ta, ta oskab teha head kampaania, nii et ja, ja ta on tuntud ja tema, tema trikitamise meeldivad ja nii edasi. Aga no ütleme, kui sa võtad ikkagi taustaks seesama 100000 siis 23 protsenti ei ole nagu, nagu päriselt vastav sellele nii-öelda tuntusele. No aga ütleme näiteks, võtame sellesama 100000 puhul siis seal tal Ilvest vastas ei olnud. Kui me kohe võtta saame nii-öelda asetame mänguväljale näiteks selle, et sellest eelmistel europarlamendi valimistel ilves kõige suurem häältevõtja, eks ole, et selles mõttes alati on küsimus mingis kontekstis, eks ole, et et kellega konkureeritakse ja mingit pidi muidugi on, on see 23 protsenti tarandi toetuseks hästi sarnane näiteks ka ühe erakonna toetusprotsendiga viimastel Riigikogu valimistel. Noh, kuigi ma kohe-kohe mitte ei arva, et see nüüd kuidagi üksüheselt siin kattuks, seda, seda kindlasti mitte, et ma arvan, see on üsna üsna erinevad ja selle erakonna toetus tuli, tuli ikkagi palju tegi Tallinnast ja Ida-Virumaalt, aga, aga tarandi toetus on suurem, ütleme Lõuna-Eestis ja madalapalgaliste inimeste seas, et neid on natukene teistsugused. Valijagrupid. No ilmselt ta on praegu ütlema selles üldrahvaliku toetuse küsimise juures kahtlemata ta kehastab teatud nagu sellist protestikandidaati alternatiivkandidaate, eks ole. Et inimestel, kes tahaksid nagu näidata, et noh instinktiivselt, kas või otsida mingit muutust. Aga, aga samas nagu võiksime prognoosida, et näiteks. Ma arvan, et riigikogu tulemust selline küsitlus mõjutab kaunikesti vähe. Noh, ütleme seal on hoopis teised mõjuväljad. Valimiskogu puhul võib juba sellel päris suur mõju olla, sest ma arvan, et valimisnoh, juhul kui Riigikogus valimine nii-öelda ei õnnestu. Ehkki see tõenäoliselt Ta võiks olla teisiti, aga noh, me siin, kus me, kus me ikka oskame siin ennustada ja, või õigemini, miks, miks võtta nii-öelda miks võtta mängu ilu ära või selles mõttes öelda, et, et aimame seda või teist, eks ole, ütleme, et kõik on lahtine, võib minna nii, võib minema. Just tahtsin öelda, et tolmetasid, et et sa ootasid, nagu huviga võib põnevusega neid, neid tulemusi, et aa ma küsin siis niimoodi kiuslikult, et Amis neid küsitlusi teha. Et noh, rahvas nagu ei otsustaja midagi, okei, me saime teada, et kui me paneme nii-öelda selle asja asja nagu üldrahvalikult valimi selle presidendi, siis, siis me saame sellise tulemuse ja Toomas Hendrik Ilves võib ennast tunda peaaegu et presidendina järgmiseks ilu, isiklik seisukoht, ütleme näiteks selles küsimuses, et praegune presidendivalimiste kord on hea või halb. Et ma ütlen, et see on hea. Et ma arvan, et sedakorda ei ole vaja muuta, ehk ei peaks andma presidendivalimiste rahvale, sest see tekitaks noh, üsnagi nagu palju nagu probleeme suhetes valitsuse Parlamendi nõnda edasi, et et rahva poolt valitud presidendi mandaat on oluliselt suurem, tekib kohe küsimus, kes jah, ikka seisma. Aga miks see antud juhul maksumaksja raha raiskasid niisuguse, ma arvan õnnitluse. Et ka need poliitikud, kes teevad valikud 29. augustil, sest et neile läheb rahva arvamus korda ja mõnes mõttes võiks minna. No eks läheb ikka mingil määral. Ei, mina maksumaksjana annan Urvattilasele tellimise andeks kindlasti. Et ei ole, ei ole halvasti kulutatud, et, et ma arvan, et seda on nagu hea ja vajalik teada, et et mis see seis on, et see loobki, selle tausta, et siis ja noh, ütleme kahtlemata ja arm, ütlen seda, vabandust, ma segan vahele, et meil on plaanis üks küsitlus augustikuus veel taevas veel raha raisata. Sama samasugune tähendab samal ajal küsimustega sama, võib-olla selleks hetkeks on tulnud ka veel kandidaate? Ei tea? Nojah, et kuigi jah, ma arvan, et riigikogu valimiste toimumisel, seened ja nii määrav ei ole kuigi muidugi kindlasti ütleme riigikogu liikmetele, kes võib-olla natukese kõiguvad, et kas nüüd pidada kinni nii-öelda neist kindlatest poliitilistest kokkulepetest või hakata kuidagi nagu kõigutama tema eks ole. Ja selle selle peale ju suuresti mäng käib, et praegu nagu teoreetiliselt peaks olema ilvesel hääled koos nii-öelda selliste ametlike poliitiliste, parteide lubaduste järgi, aga aga samas on selge, et kui õnnestub, ütleme kümmekond häält näiteks noh, ütleme, et inimesed osutuvad olevat väliskomandeeringus ei jäävad haigeks või või mis iganes. Et siis siis, siis võib see asi nagu kahtlaseks minna. Aga või noh, ütleme, et lihtsalt mingis fraktsioonis tekib, et vot, meie anname hääletamise vabaks, iga, eks hääletab oma südametunnistuse järgi tekib mingi sisemine tüli, täitsa noh, mingi võimalik, aga. Ma arvan, et see kõik saab tekkida ka vaadates neid tulemusi, aga vaadates üldisemat olukorda pigem juhul kui, et pigem keegi ei võida nendel valimistel Toomas Hendrik Ilvest nii naljalt, kuivõrd et kui tal endal noh ütleme midagi juhtub, kui tema nii-öelda tema võib need valimised kaotada. Aga kuigi ma ei usu sellesse, eks selles mõttes, et ei ole nagu näha, et miks ta peaks komistama või mis, mis see, mis peaks. Kui sa seal elama teoreetilisena üles praegu viskasid, mis see tähendab kuidagi, kui temaga midagi juhtub. No ma ei tea, no tekib mingi tohutu skandaal ümber ümber ümber tema enam ei tea viki Leaksid noh, ütleme, et ta suudab öelda midagi kohatut, mis võimendatakse tohutult ülesse ja tehakse sellest noh, selline ma ei tea, probleem. Ma ei oska ennustada ja ega sellist asja ei saagi ennustada, aga samas on ju järgmiselt tõenäoline, et, et need inimesed, kes ei taha, et ilves ja kes kohe, kes kohe-kohe väga ka ei taha, et ilvesest presidendiga jätkaks. Et need inimesed kindlasti noh, nii-öelda õngitsevad ja söödavad meediale ette lähema ütleme kuu-pooleteise jooksul midagi. No kohe kindlasti see isegi ei ole mitte nagu noh, nii-öelda, et äkki see juhtub, vaid ma usun, et kindlasti juhtub, et mõne toimetuse, ütleme supertoimetuse kuskilt liftist leitakse mingid paberid, mis kompromiteerivaksid praegust presidenti. Ma arvan, et see on suhteliselt tõenäoline, et mingi selline katse tehakse. Kas see toob mingit edu, kas midagi muud kohta andmeid, et selline katse võib tulla? Ei, ei ole, ei ma ei, mul ei ole sellist, see on lihtsalt noh, ütleme see on suhteliselt nagu tõenäoline muster, mis sellistes olukordades kahjuks igalt poolt poliitikal ei saagi olla, sest haljas on ainult üks lift ja see võib ka muna muna. Äkki sinna tulevadki klavereid, aga Eesti on üldiselt niisugune, sotsiaalse on minu arust arrogant maa, et siin juhtub kogu aeg midagi, kogu aeg on mingi skandaal. Keegi Sammerdab kuskil mingisuguse armukesega, võetakse pistist ja mis siis kokkuvõttes tervikuna ei, ei muutu nagu, nagu, nagu mitte midagi, eks ole. Noh, võtame sellesama, sellel nädalal juhtum või mis, mis tegelikult muidugi ei ole see nädala juhtum, vaid mille juured ulatuvad juba võib-olla paari aasta taha, kui kui kapo hakkas uurima ühte detailplaneeringud, mis on seotud siis selle Tallinnas asuva hipodroomialaga. No ja miks see meid ei üllata, miks sa ei saa enam, absoluutselt ei üllatanud, järjekordne ametnik on, on jäänud pistise võtmisega või saamisega vahele. No see on omaette nagu, nagu norm, eks ole, et noh, et talvel on hanged ja suvel paistab päike ja ja, ja kõik juhtuvalt siukseid asju ja kõik ehitavad õlgu. Nojah, ja mis siis, et noh, ikka juhtub ja, ja on enne juhtunud ja ma isegi ei tea, mitu korda on juhtunud võib-olla siin nagu noh, nagu taustaks tehaksegi seda ka ütlema, et arvata, et Tallinn on nüüd selline koht, kus ainult sellised asjad juhtuvad. Ei ole ka päris õige, et lihtsalt neid päris väikeseid omavalitsusi, kus, kus ikkagi tellimusi antakse oma onupojad peale või ei lähe ma selle inimesele, et selliseid asju on ikka väga palju, lihtsalt sinna ei ole nagu kontroll selle üle meilt niivõrd jõuliselt nagu see pakub veel vähem huvi, et seal taga on väiksemad seda, et ei maksan nagu kujundada arvamust, et sa ütled, et noh, nagu Tallinnas jälle järjekordselt nagu näide, et, et noh, see ongi ainult Tallinna probleem. Ei, see ei ole ainult Tallinna probleem, see on ka muu Eesti väga mõnusasse kohta ka sotsiaalministri nõuniku Tsahkna probleem, eks ole, millest on siiski natuke nagu isegi vähem räägitud, kuigi noh, ei saa öelda, et ei räägitud. Kas siin siin Tallinnas on lihtsalt suutäied magusamat, midagi ei saa teha, summad on suuremad ja krundid on kallimad ja suuremad panused on ja loomulikult ja Tallinnas on, on võimul üks teatud erakond, kes, kelle, kelle tegutsemisviisid lihtsalt on, on väga paljudele pinnuks silmas ja ongi kogu lugu, sellepärast on saanud no praegu ka ikkagi kõige suurema omavalitsuse üks ameti juht, Eesti üks tippadvokaate noh, absoluutselt prominentsusega kaetud täiesti, absoluutselt täiesti kollase pressi jaoks on täiesti piisavalt. Jah, need ongi huvitav, et kuidas näiteks samase Bar toimetus, kelle liftile sa vihjasid selle sündmust nagu jätkuvalt edasi käsitleb, sest. See nii-öelda ju kuuse algne asi on ju, meenutame seda, et hipodroomi ju ju kinnisvara arendust seal tahaldud ja Jaan Manitski kes enam ei ole Eesti Päevalehe omanike ringis, kes, mis mõni aeg tagasi selle omaosaluse, Hans Luigele ära. Huvitav, kas ta teadis sellest asjast? Või, või oli see lihtsalt juhuste kokkulangevus? Ajalehes on väitnud, et ei teadnud, mõistab hukka inimesi, saab hukka ja üllatas ja muidugi. Aga kas sa oled kuidagi, et keegi tahab veel manitskile nüüd veel mingisugust kruvi keerata? Eiei Ma pidasin silmas hoopis seda, et, et kas see, et selline uurimine on, on hakanud selle asja ümber, oli Manitskiga, et oleks hetkeks teada ja see võis olla põhjuseks, miks ta, miks ta oma osalusest taoles loobusid, mitte sellele väljaandele selle, selle asjaga, kus ta võib lõpuks ka õigeks osutuda, kahju tuua. Aga see on huvitav, huvitav juhtum ikkagi selle poolest, et et varem ei ole nagu, nagu mina vähemalt ei ole kuulnud, et et pistis või ütleme, raha üleandmine inimeselt inimesele nimetatakse laenuks ja, ja siis pärast summa makstakse ilusti tagasi. Et reaalne või geniaalsusele lähedal seisev kombinatsioon ja isegi paber on selle kohta olemas, mis allkirjastatud leping olemas. Et kuidas, kuidas võtad kinni, kas, kas tippadvokaat ei tohi naeratava heale tuttavale raha või? Noh, nii palju, kui mina olen, olen kuulnud natuke selle juhtumi tausta, siis, siis algselt oli ikkagi olnud ikkagi see esmane. Et see ei ole mingit tõe või see on lihtsalt nagu, mis nagu mis, nagu meedias ringlenud ja mujalgi. Väited ikkagi see esimene pakkumine ikkagi ei olnud nagu seotud otseselt sellise laenuna vormistus misena, vaid ikkagi väga konkreetselt oli see natuke teistsugune pakkumine olnud ja hiljem lihtsalt tehti nagunii, aga, aga kõiges kõik seda näitab nagu uurimine, et fakt on muidugi see, et eestiks nimekamaid advokaat Viktor Kaasik lahkus advokatuuris need mis muidugi ei tähenda, et ta ei saaks oma oma tegevuses nagu jätkata, et noh, me eeldame, et vandeadvokaat ei ole ka Allar Jõks, endine õiguskantsler aga aga esindas väga väga ja väga hästi kohtus oma hõimlast Toomas tooli. Nii et juristina saab ta ju samamoodi edasi ja õigusruum on vaba ja ega keegi nagu ja kiirelt kiirmenetluse korras tehakse asi ära ja teine mees jällegi jäi oma kohast ilma ja, ja oli sunnitud parteipileti lauale panema. Mõnes mõttes võib seda tõlgendada ka nii, et et ärme sellest enam kõva häälega räägime, aga ma tunnistan ennast süüdi ja, ja teeme selle võimalikult kiiresti ära, et minna kokkuleppemenetlusele see tähendabki seda, et käravoibuks. Nojaa, aga ilmselt see ka näitab siiski, et üldiselt ollakse nagu uurimisorganitel õigele jäljele, et et noh, et ja see on, tegelikult on see sümpaatne, ütleme ka ja ka natuke erinev paljudest varasematest juhtumitest. Et ei ole alanud selline tohutu tagasiajamise kampaania, et ei ole, ei ole selline tohutu ambra suurile viskamine ka, ütleme näiteks Tallinna poliitilise juht konna poolt, eks ole, et see on uskumatu kiusamine ja et nii-öelda poliitiline on väga-väga adekvaatselt on, on ajakirjandusele kommentaare ja rääkinud nagu asja sisust mitte nagu võtnud sellist noh, nii-öelda süüdistamise positsioone jälle kiusatakse teatud ringkondi ja nõnda edasi. Selles mõttes on see, kes siis veel, kui mitte Viktor Kaasik oskab leida õigeid sõnu. Absoluutselt kuidas on ta ju kindlasti samm edasi, noh, menetluse koha pealt, et, et on toimunud vanad eksimus, inimesed saavad karistuse lahkuvat oma positsioonidelt ja ja toimub ehk nagu teatud võiks nagu toimuda teatud puhastumine. Kuigi jah, see ausalt öeldes see juhtum pani küll mõtlema veel kord, et et võib-olla ikkagi selles, et see puhastumine Tallinna linnas peaks natuke suurem olema, ilmselt mõeldes järgmistele kohalikele valimistele. Et, et vist on ikka mingisugune nagu kriitiline ma täitsa kuna tunnen, et ikka mingi kriitiline hulk sellist jama nagu ületatud küll, et et tavaliselt sellisel puhul nagu lihtsalt on mõistlik toimuks mingi vahetus ja ja ringkond üks ringkond vahetuks teisega, et lihtsalt selles mõttes, et saaks, saaks nagu rohkem puhtamaks Lähen, aga kas keegi suudab kokku lugeda mitmes pistiseskandaal siis nüüd oli viimaste viimase paari aasta jooksul näiteks linnavalitsuses või linnavalitsuse haldusalas olevates ametites ma küll ei suuda. See võib, eks ole, ühest küljest sa viitad sellele, et sa teeb meid kõiki juba tuimaks, nii-öelda, paneb käega lööma, aga, aga ma arvan, et ühel hetkel noh, selliste asjade kordumine siiski noh, ütleme ka paneb kodanikud nagu täiesti ilma isegi võib-olla otseste poliitiliste sümpaatiate antipaatiad deta kodanikud mõtlema, et tegelikult oleks päris hea, kui toimuks mingi vahend. Õige Sulev just nimelt kodanikud paneb mõtlema ja linnavalitsus on valinud enamasti mittekodanikud. Ma ma ei ole küll sirvinud nüüd venekeelset ajakirjandust, aga kuidas, kuidas seal seda on kajastatud näiteks, et palju sa üldse nagu nendeni jõuab ja kas linnapea ise on vaevunud ühegi pistiseskandaali puhul mingisuguseid kommentaare jagama öelnud, et ennekuulmatu hukka mõista sellistel ametnikel pole kohta ja nii edasi. Ma ei ole, linnapea, on praegu puhkusel ja linnapea kohuseid täidab Kalle Klandorf, kes on selle hukka mõistnud. No ma siiski arvan, et kui täpsemalt teadmata seda valijate koosseisu enamik valijaid Tallinna linnas on siiski kodanikud. Neist küll suur osa on, eks ole, selle Emorliku liigituse järgi mitte-eestlased, eks ole, aga, aga nad, ma arvan, et mittekodanikud päriselt enamuses siiski Tallinna linnavõimu ei vali. Nii palju neid siin kajale päris mittekodanike kogu Eestis, eks ole, nende arv juba langes alla 100000 ametliku statistika järgi, siin hiljuti oli uudis, et järelikult ei saa neid Tallinnas kuidagi olla nagu valijate enamus. Neid on palju, aga noh, lõpetame selle teema siis multifilmikangelase sõnadega vastik, vastik, vastik ja, ja seda ta tõesti on ja, ja loodame, et ja me teame, et KAPO teeb head tööd. Jaa. Jaa. Küllap neid asju avastatakse veelgi, kasutades ära seda toredat situatsioonis, et meil on stuudios pressinõukogu juht. Mitte lihtsalt Haanjamaa mees, vaid vaid pressinõukogu ja pressinõukogule ots on olnud siin viimasel ajal päris palju tööd ja, ja paar väga huvitavat juhtumit, noh viimane oli siis see, kui Eesti vabariigi põllumajandusministeerium tegi kolmele suurele Eesti veebiväljaandele ettepaneku avaldada raha eest kodumaise toiduteemaline artiklite sarja pidi see olema. Ja artiklite sari, kui ta ilmub niisiis välja nägema täpselt niisugune, et tegu on tavalise kirjandusliku tekstiga. Et et, et ajakirjanikud on selle kirjutanud ja, ja mingisugust mingisugust muud taustu seal ei olegi, et lihtsalt me oleme kõik nagu surev kodanikud patrioodid ja meile meeldib eesti toit ja hakkamegi siis nii-öelda toimetuse otsuse järgi siis toitu promoma. Ja siis kohe selgus, et need asjad küll niimoodi ei ole päriselt. Vot siin ma pean muidugi need küll tagasi tõmbama selle, et pressinõukogusse see juhtum pole küll tulnud ühegi kaebusega ja selle tõttu ma kindlasti ei saa kuidagi võtta siin mingit seisukohta pressinõukogu poolt. Et kui siis ma saan täitsa kodanik Valner ja räägib nüüd nii. Ennekuulmatu lugu, kuus pool 1000 eurot. Pakkumine tehke meile selle eest niisugune tore kommertstekst, millel ei ole kommertstekst peale kirjutatud, mingeid logosid ei ole. Minu hinnangul on siin väga üheselt tegu nii ajakirjanduseetika koodeksi rikkumisega kui ka reklaamiseaduse rikkumisega, et et põllumajandusministeeriumi turu võõrandamise büroost Aleksander Vucert, kes sellise kirja välja saatis, kirjutati otsesõnu, et tegemist ei ole. Ma tsiteerin seda dokumenti ja siinkohal suur tänu meie kolleegile Vikerraadiost Arp Mülleril, kes tegelikult selle teksti või dokumendi põllumajandusregistri dokumentatsiooni registrist üles leidis ja, ja tänu kellele aktuaalne kaamera sellest ka loo teha, et see Vucert kirjutada, selles kirjas on väga-väga selgesti. Et tegemist ei ole kommertstekstide, vaid eelpool nimetatud teemadel põhinevatele, heale ajakirjanduslikult tasemel artiklitega, mis on oma sisult ja teostuselt võrreldavad tavapärast teie väljaannetes ilmunud artiklitega. Põllumajandusministeerium maksab artiklisarja eest koos käibemaksuga 6500 eurot. Et seal on väga selgelt öeldud, et me ostame artikleid peavad olema vormistatud kui tavalised ajakirjanduslikud nagu tooted. Ja kui aktuaalne kaamera küsis selle nimetatud ametniku käest, et kas meile lihtsalt kahtlus, et kas ta äkki noh kuidagi nagu eksinud sõnastuses kirjas, siis kinnitas kaameres otsesõnu, jah, need peavad olema vormistatud kui tavalised uudised. Et noh, see nagu selles mõttes usna ennekuulmatu ja kui BNS nüüd eile Ta küsis neilt kolmelt meediaväljaanded. Et kuidas nad siis nüüd sellele pakkumisele reageerivad, siis minu hämmastuseks kaks meediaväljaannet küll pisut nagu hämades, öeldes, et, et nad ikkagi osakonnad tegelevad mittetoimetuse, poolia ja Juhan eraldavad kuidagi jäsemed eraldavad sellest. Aga pärast nii räiged pakkumist oleks olnud ikkagi minu meelest kõigil nendel meediaväljaannetel ikkagi tulnud selg sirgu lüüa ja öelda, et meie sellise jamaga nagu kaasa ei lähe, et selleks on nagu, nagu pretsedendina ka nagu oluline, et praegu ikkagi saadeti ikkagi signaale, et no päris nii ei või, aga natuke kuidagi teistmoodi saab. Selles mõttes minu meelest oleks olnud nii Delfist kui õhtulehest ikkagi sõltumatu käituda siis saata puu taha, plasma las ma olen siis selles küsimuses natukene nagu klopka rollis, kuigi kuigi see, see roll kuulub ainult Marika tuusile igavesest ajast igavesti, aga aga no ja ma küsin ja mis siis? Riigiasutuste igasuguste rahvusvaheliste organisatsioonide Brüsselist, Strasbury, ÜRO, välissaatkondade ja muu muu toel. Sõidetakse, kirjutatakse, pannakse lehte artikleid, tehakse saateid raadios, teles, no ja mis siis? Et kas on siis nagu nagu omamaist kaupa, mis on, mis on igati kontrollitud, mis on super ja kvaliteetne. No mis siis kirjutame artikli valmis selles mõttes, et sisu suhtes on südametunnistus puhas? Me ei tee nagu midagi, midagi, midagi sobimatut me mingit saasta ei haipi üles, vaid kirjutame, toredas täiesti toiduainest ja ma ja preemiaks purus punkte saame veel kuus pool 1000 eurot. Eesti vabariigi täiesti seaduslik, ometi suhteliselt. Jah, ei, see on, ütleme, see on, see on lugu. Ja selles mõttes, ega siin midagi nagu midagi õige õigustavad tegelikult ei ole. Et selles mõttes noh, selle ma ütlen kohe nii-öelda alguseks, et see on nagu, et noh täiesti ka täiesti selge, eks ole, katse osta artikleid ja, ja sellist asja ei noh, ei, ei tohi nii-öelda, kuigi seal ajakirjanduse poolne pigem pigem küsimus ei ole mitte nii-öelda mingisuguse ametiasutuse PR-osakonna soovis seda teha, kuivõrd see peab olema ajakirjandusepoolselt täiesti selge, et selline asi on võimatu. Ja, ja, ja selles mõttes on jälle ka kahetsusväärne, et nagu ma aru saan praegu, eks ole ei ole, ei ole need vastused olnud sugugi nii-öelda, et, et me ei võta seda vastu. Ja, ja, ja ma kardan, et varasemas tegevuses need signaalid ei ole olnud nii üheselt, et just kui me räägime igasuguste igasuguste ajalehtede selliste lisade ilmutamisest, siis see poliitika kuskil seal toimetusel reklaamiosakonna piiril on paljudes väljaannetes olnud tegelikult noh, suhteliselt selline noh, ütleme mitte mitte liiga kindlale liiga sirge, tihtipeale sedasama mõtet, vastik, vastik, aga, aga mis ma vasta mu küsimusele, et aga mis siis, mis selles siis halba, aga Arne, mis on nagu, mis me kunagi ei teki, et Venemaa kõige demokraatlikum riik ja, ja saan selle eest pappi ja, ja, ja Suumann on Venemaaga tuleb, ütleme, mingi poliitiline jõud ja maksab sulle. Ja selle eest, et sa kirjutaksid artikli tavalises nagu sõltumatu sõltumatus vormis selle eest, et see erakond on ikkagi üks tubli erakond ja selle erakonna juhid on ikka väga õiged mehed ja nõnda edasi ja arvestanud sellega tavapärase nagu sõltumatu artiklina vanemate juurde sellele, et selle eest valimisodame, vaadake, sõbrad, nüüd ütleme mina kirjutan artikli ja kiidan eestimaist kurki ja saan selle eest kuus pool 1000 eurot. No ja mis siis, kui sa teed seda omast vabast tahtest? Ehk ongi hea? Jube hea kurk on Luunja või Peipsi, miks sa siis pead sellest raha saama, lisaraha sellele, kui sa juba töötad nagu ajakirjanikuna, miks sa tahad selle lisaraha saama, mul on küsimus, kas Sa leiad, et eestimaine kurk on hea, sa töötad rahvusringhäälingusse, kirjutas sel teemal artikli, aga miks sa tahad siis saama veel lisaks mingi 6500 eurot, kas Eesti rahvusringhäälingu uudistetoimetusel voolab raha üle ääre või? Noh, kuskil on ka mingi väärikuse sõltumatuse küsimus. Nagu te aru saate, minu peale ei maksa praegu vihastamine, olen sõnumitooja, pank, nokka praegu, eks ole. Et, et järelikult reisivad ametkondade raha eest ja teevad seda kogu aeg ja, ja nii see ilmselt jääbki olema. On ainult meie asutuses on natuke piiratud seda, eks ole, aga põhimõtteliselt me oleme pärast iseseisvuse saavutamist, ma ei tea, mitusada korda ma olen seal Brüsselis käinud, ma liialdan, aga, aga, aga noh, 10 paarkümmend korda ikka. Ja ma ei, mul ei tule meelde, et ma oleksin kunagi käinud oma puhtalt täiesti oma oma raha eest. Aga kas sa sealt tulles oled tulnud ja, ja rahvusringhäälingus võtnud sõna ja rääkinud sellest, et vot kui, kui head asjad on need mis iganes, mida seal nägid või tegid või ei, aga aga jama ja aus on ka alati deklareerida, et sa, kelle rahaga seal käisid. No tegelikult on ikka väga selge ikkagi ju punkt, ütleme ka ajakirjanduseetikakoodeksis, et reklaam ja ajakirjanduslik materjal peavad olema selgelt eristatavad. Kui mingi materjali ilmutamise eest on makstud raha, siis selle asja nimi on reklaam peab olema lihtsalt reklaamina märgistatud, siis on okei põhimõtteliselt noh, kuigi ka siis on küsimus, et kui hästi see märgistus on näha ja ja kui, et probleem ongi selles, et aina rohkem reklaami tahab olla välja näha nagu ajakirjanduslik materjal vaadata kuidas väga paljud teleklipid, näiteks reklaamiklippidena tihtipeale on vormistatud umbes selliselt, et uudisteankur justkui nagu esitaks uudiseid ja siis ja siis tuleb tegelikult mingisugune eks ole see või teine asi. Et tegelikult noh, et, et just nimelt seesama euro kas või et, et justkui toimuvad uudised, et sõnu kõige puhtam nagu nende rollide segiajamine, eks ole, ja mida mida reklaam nagu väga-väga varmalt tahab ära kasutada, mis iseenesest on, muidugi ei ole kompliment ajakirjanduse üldisele usaldusväärsusele, et järelikult on mõtet seda piiripealset mängu mängida, et kui, kui oleks tõsi, see ütleme ajakirjanduse kriitikute jutt ajakirjanduse usaldusväärsus on nii väike, et, et teda ei ole mõtet jäljendada, noh siis eks ole, ei ole ja ei oleks niiviisi mõtet teha. Nojah, aga ikkagi asja üldine nimetaja on vaesus ja ressursinappus, mis üldse ajakirjanduses on, et noh, tegelikult peaks igasuguse sellise sellise rahale ei ütlema ka ametkondade toodetud tele ja raadiosaadetele ja ajakirjanike sõitudele mis iganes ja ütlen, ma lihtsalt ei ja, ja me käime oma oma raha siis täpselt nii palju, kui on vaja. Aga vaja on. Meil on lihtsalt niivõrd suur, et vaja on palju rohkem kui selle juhtumina nagu, nagu nagu nii-öelda üldse nagu esile tõstes oligi see selle pakkumise üsnagi sihuke räiges sihukene nätaki silmade vahele, et kuule, et me käime pappi ja teie kirjutage Me meistriks positiivne, rääkimata sellest, et selles ametiasutuses ei tunta seaduste taheti, taheti otseselt nagu kutsuda seaduserikkumisele, et see, see on seal õigus. Peaminister Ansip on kuuldavasti esitanud kaebuse pressinõukogule, on menetlus, ei ole menetlenud, ei augustikuus ja jõuame, see tegu puudutab seda Eesti Ekspressi artiklit, kus, millega peaminister rahul ei olnud, et Kreekaga seoses. Ma ma arvan, et kodanik Ansipil on täpselt samasugune õigus esitada kaebust, nagu hiljuti menetlesime kodanikke Ergma kaebust ja ja ma arvan, et sellesse ei pea suhtuma kuidagi kuidagi teistmoodi oluliselt, kui, kui mõnda teise tähendab tähelepanelikult ja oluliselt ikka see on hea, et, et kodanikud pöörduvad nii-öelda läbi filtri teie poole ei, ei lähe samu, otse otse kohtumajja ja ei hakka esitama, et selles, selles mõttes see süsteem nagu töötab. Jah, tundub küll, et aina aina rohkem, et selles mõttes nagu see on ilmselt jah, mõistlik, sest ega ausalt öeldes, kui näiteks me kujutaksime ette, et peaminister iga artikli pärast noh, ütleme suhteliselt sageli hakkaks näiteks ajakirjandusvälja anda ka kohut käima, siis me ilmselt arvaks, et see võib-olla ei ole see, millega, millega ta peaks saama aega sisustama, millele peaks raha kulutama. Sulev, et kas sinu jaoks on see augusti keskel, ma saan aru või millal ta tuleb see arutusele? Noh, presinuga esimehel on see kuidagi nagu teistmoodi olukord, kui ma ei tea, kodanik Rannamäe või kook oleks mingil teemal nagu kes on väikesed mutrikesed kuskil esinenud kaevus, kui see esitab seda Eesti vabariigi peaministrit? Ma ei tea, ei, ma ei arva, miks see peaks väga, miks see peaks teistmoodi olema ja ma arvan, et et kui kodanik Rannamäe või kook mulle esitaks, kes on mu head tuttavad, eks ole, selles mõttes see oleks võib-olla palju seal ta vastutusrikkam küsimus. Teisipidi, eks ole. Et kodanike Ansipiga me ei ole nii head tuttavad. Ei noh, Ansip, Ansip võiks, aga, aga see, see, see artikkel, mida me, mida me siis sind nagu taustal silmas peame. Tegu on tegelikult nii sihukese keerulise küsimusega lõppude lõpuks fiskaalmajanduspoliitilise küsimusega ja erinevate protsesside tõlgendamisega, et teil peab olema seal oma oma jälitusrühm, kes hakkab nagu nagu verekoerad ajamas jälge, et kus see jama oli ja kus siis läks nagu nagu õigele rajale ja kus ta õigelt rajalt ära tuli. No tegelikult ju meenutama, et Eesti ajakirjandusest on olnud üks suur, kõige esimene pretsedent sama samalaadne, et kus, kus konkreetse artikli tarbeks ei räägitud, selle artikli nii-öelda kangelasega oli kunagi favoriidis nii, mis ajakiri, mida peatoimetaja Priit Pullerits toona, ma mäletan, oli case selles, et foorid tahtsime kaanelugu teha, Erki noolest aga nool keeldus. Ja, ja siis artiklile jäänud ilmumata vaid see artikkel kirjutati kokku noole varasemate meedias ilmunud raamatute kohta. Põhjal. Ja, ja Donald seal tekitas tõsist arutelu, et kas nii tohib teha. Et ega siis inimene ei saa ära keelata mingisugust artiklid, mis teda käsitlemist, iseasi, mis seal artikli sisu on ja, ja kas kas taseme mustati või kuidagi näidati vales valguses, aga põhimõtteliselt ju ju tohib kirjutada igast inimesest mis no ilmselt ikkagi seal noh nagu ma kujutan, täitsa tuleb päris nagu keeruline pretsedent teile, et selles mõttes ma lugesin selle artikli uuesti läbi, et noh, näiteks seal oli üks otseselt pannud pandud üks vähese tsitaate, mis üldse Ansip nagu sõnaseid Osoosesitaatri pandud. Aga siis oli, pani, leiavad Ansip ütlesid, või arvasid Ansipi Ligi? Kuidas saab olla otsetsitaat? Kaks inimest ütlevad teie küsimusele, et noh, selles mõttes nagu näitasid, avaldasid sama arvamust jah, aga otsetsitaat parafraas ja siin tekibki küsimus, et kellelegi tegelikult sõnaline jõudo sulavile ja kolleeg selle asja käsitlemisel juuli oli siis eile ja eilsest hakkas hakkas seadus kehtima. Ja kõige selliseid Apetiidsemad nende hulgast, millest väga palju räägitakse ühest küll tunduvalt rohkem kui teisest, et siis liiklusseadus ja selle seadus ja liiklusseadust on tõesti väga palju viimasel ajal räägitud, uusi liikluseeskiri on, on tutvustatud. No ma arvan küll, et juba juba tüdimuseni, et noh, eks hakkab paistma, kuidas, kuidas ta toimima hakkab ja kuidas käitub eksimuste korral politsei, kas antakse nii-öelda täie rauaga eksijatele. Ja Ma arvan, et siiski midagi, midagi hullu ei ole, kui mu isiklik veendumus on, on, on jätkuvalt selline, et meie, meie liiklus on ülereguleeritud ja ja üldse sellele teemale pööratakse liiga liiga palju tähelepanu ja et uus liiklusseadus, jõuline, mitmeid selliseid kaheldavaid momente ja eks siis näis, kui, kui ütleme, siin hakkavad juhtuma mingisugused ja hakkavad nad niikuinii juhtuma mingisugused õnnetused, mis on seotud siis just sellega. Et missugune oli vana liikluseeskirja, missugune nuus, noh, ütleme siin kas või jalgratturite staatus ja nii edasi. Aga siis keeleseadus on, on muidugi muidugi huvitav, et seda, seda tahaks küll näha, et et kui uus keeleseadus võõrkeelsele nimele kohustab nii-öelda sildina maja seinale näiteks välja panema ja trükiste läheb mingisuguse selgitava sõna või sõnapaari, et millega, millega on, siis ma tahaks, ma tahaks näha, mismoodi toimub siin jah, et mõned nädalad tagasi Eesti ajakirjanduses ilmusid mitmed artiklid, kus, kus olid nagu justkui justkui sa võis jääda mulje, et, et kõik need, ütleme need võõrapäraste nimedega logod ja sildid, mis meil väljas on, siin Coca-Cola Plazas saan sa kõige rohkem ekspluateeritud näide, aga ka Solaris ja Eesti on ja, ja Estonian Air, et need tuleks kütust. Aga Eestis teda need et tegelikult Domus, kes, kes käis vikerraadios rääkimas seda, et tegelikult seekord kehtib juba 2000 seitsmendad kaaslast, et et ega, ega olemuslikult midagi nagu ei muutu, et piisab, kui sa, ütleme, Swedbanga kuskil pangakontoris on kuskil nagu teade väljas, et see on koht, kus pank asub ja kas peamajal näiteks seina peal olema minu meelest Deutsche Bank ja siis alla kirjas poom. Ei, ma sain aru, et ei pea olema ja et see ei tähenda seda, et, et kõik need suured ettevõtted peaksid oma mingit korporatiivsetes. Kes oli ka see eilne aktuaalne kaamera üleeilne, mina kuulsin ja ma nägin, voolab lausa alla kirjutama, et seal meelelahutuskeskus või, või kino või kuidas need omanikud. Mina kuulsin Ilmar Tomuskil pikalt rääkimas vikerraadios, kes ütles, et piisab, kui selles asutuse sees on kuskil, nagu see viide tegeleb, tegemist on kinoga. Aga siis tegelikult selgub, et see seadus ei muuda ega reguleeri. Just ongi nagu Kointiate natukene liiga palju vahtu selle ümber tekkis, aga ega ega olemuslikult midagi muud. No oleks ka veider, kui majaseinu hakkaksid kaunistama veel mingisugused neoontuled, et et mis, mis asutusega on, on tegu. Et kui on mingisugune paar, siis alla on kirjutatud stripibaar näiteks eesti keeles või mis iganes, aga tegelikult tegelikult minu mõtted viis see asi hoopis selleni, et mis pagana pärast ikkagi meil meil lubatakse rumalaid nimesid panna asutustele, keskustele, seal keskustel on nagu, nagu eriti popp, Tallinn on täis näiteks mingit plaasasid Noonse. Tööstusrajoonis järvel ilutseb mingisugune tavaline klaaskuubik ja ta nimi on plaas aegsemaid menetlemisele, esimene pool oli igasugused KV delta ja murd, plazad, mis, mis hullus see on, mis, mis sunnib selliseid panema. Kas noh, ütleme nii, et kui seal oleks näiteks, et nüüd on see mingi palee sisse mõjuks ütleme ka üsnagi nagu kentsaka nomis paleeda on tavaline, tavaline betoonist ja klaasist kus asuvad väikesed kuudid, mida nimetatakse ohvisideks ja mingisugust paleed ei ole, paleed on ühes teises kohas ilmselt kas eks ole, tõukejõud on olnud ütleme, see turistide hord, et kui eile õhtul üle pika kõndisin sumedal õhtul või lausa öösel vanalinnas, siis seal tõesti oli väga palju turist, eks ole, seal võiks ütleme, Nende marsruutide peal võiks nagu aru saada sellest ütleme, mingisuguse lounge'i pidaja lootuses, et äkki mõni mõni väljamaalane nii-öelda pigem sellise inglisekeelse sõna peale nagu paremini sisse, kui ütleme, eestikeelse kohviku või või, või mingi restoranist saavad küll kõike üldiselt rahvusvaheliselt muidugi väga hästi aru. Aga tõesti, need plazad Katre linnas seal nagu ka ette kujutada, et mingisugused investorid sinna nagu väga kogemata tänaval jalutavad ja siis lihtsalt vaimuvaesus tähendab eestikeelset sõna või Eesti mingit huvitavat väljendit ei viitsita välja mõelda ja siis võetakse järjekordne. Ja see on, see on, see on tõepoolest aga, aga seda ei saa ju seadusega, ütleme inimlikku lollust ei saa seadusega ära keelata, sest ega seda peab ikka, sellest tuleb ikka välja kasvama, ütleme, sellest peab välja kasvama ja ma kujutan ette just nimelt ikkagi meie omad tarbija lihtsalt peab sellele kohvikupidajale noh nagu ütleme siis natukese mõista andma, et tead, sul võiks ilusam ilusasti nimi olla, siis kas te üldse välja kunagi kasvatatakse? On sul ikka, on ikka nii suur ja inimestel nagu see keeletunnetus ja, ja paneme mingisuguse inglisekeelse sõna, mis, mis ei ole inglise keeles k, vaid on mingisugune selline veider moodustis ja, ja äkki äkki tõmbab inimesi rohkem ligi või ma ei kujuta ette, mis, mis paganama loogika seal on, kuulge, aga ikkagi ilus aeg on, ärme nüüd niimoodi lõpetame sooja ja ilusat ilma ja tantsu ja laulu ja teile ka seal seda kuulamas jälgimas ja täna siis olid meil