Tere hommikust, head raadiokuulajad siis ka rahvateenrite poolt. Meie tänane kolmik on sellises koosseisus, et Tallinnas istuvad Neeme Korv Postimehe arvamustoimetusest. Tere hommikust, Neeme. Tere, Sulev ja Peeter Kaldre rahvusringhäälingu telepoest. Tere, Peeter. Tere. Tere. Ja mina, Sulev Valner, olen, olen siis siin päikselise mas Võrus ja, ja et see, ma ütleks, saate juhtimine siit võrust on võib-olla isegi suvisel ajal natuke sümboolne ehkida otseselt seotud ka sellega, et ta on selline tore puhkus, aeg jääks rahvateenrite põhisaatejuhid tahavad ju ka puhata. Aga teisest küljest ka suvine elu vist ei olegi Eestis väga Tallinna keskne, et mina näiteks nägin peaministrit eile Setumaal Peko etendust vaatamas ja mõnda riigikogulased kohtad siin munamäe trepil näiteks ja siis ma usun, et üldiselt üle Eesti inimesed liiguvad palju, kes, kes võib-olla talvisel ajal on tallinlased ja sündmusi toimub üle Eesti uskumatult palju. Igal nädalavahetusel peab täitsa täitsa tõsiselt valima, et et kuhu üldse jõuab ja kuhu ei jõua, et, et teie kahekesi olete ikka Tallinna-keskseks jäänud. No ma pean natukene täpsustama, nüüd sinu seda juttu päikesest meil Tallinnas sirab ka päike kõrgel taevas ja kraadiklaas läheneb 30-le plusspügalat, nii et nii et pole sul midagi seal uhkustada. Ka natuke, et meie elanikkond tõepoolest on ilmselt jaotatud rohkem laiali, sellepärast et sattusin siin näiteks nädalapäevad tagasi nädalavahetusel Pärnus käima ja no minu meelest seal tänavatel isegi kerge ruumipuudus jalakäijatel kõndimiseks, rääkimata sellest, et näiteks mõnes söögikohas õnnestuks ilma järjekorras seismata einet võtta, nii et nii et ilmselt ilmselt sul on selles suhtes õigus. Jah, aga muidugi nädal tagasi oli küll üks sündmus, mis tõi vähemalt vaimses mõttes ilmselt kogu Eesti Tallinnasse kokku ja see oli siis noorte laulu- ja tantsupidu, mis mis tagantjärgi on saanud vist küll ainult väga kiitvaid hinnanguid, noh, kuigi nüüd võib-olla nädal hiljem siin-seal ajakirjanduses natukese hakkab tekkima ka seda noh, ma arvan, et väga eluterveid küsimusi teemal, et kus täpselt tulevikus tantsupeod peavad toimuma ja kas oli ka korralduslikult mingeid asju, mida oleks saanud nii teha, aga aga noh, kahtlemata võrreldes selle, selle peo üldise, sellise kas öelda meie ühtekuuluvustunde suurendamise ja selle efektiga, siis on kõik sihukene, nipet-näpet asjad tegelikult. Jah, aga nipet-näpet, asjad on ju ka olulised, et et ikka tuleb küsida, et kuidas, kuidas on korralduslikult ja nendele küsimustele tuleb ka ilusasti vastata ja ma arvan, et just kõige õigem aeg nende asjadega tegelemiseks ka kaasa arvatud ka näiteks võib olla näiteks repertuaari mari analüüs ja nii edasi on ongi vahetult pärast laulupidu, sellepärast et kuskil vahepealsel ajal see teema nii väga jõuliselt ilmselt ei, ei ei tõstatugi ja ta ei, ta ei tõuse nii jõuliselt fookusesse, aga siis kui inimestel see vestlus ja see ühtekuuluvustunne on veel nii-öelda, see tunne on sees, siis ma arvan, et sellel harjal võib ka selliseid asjalikumaid asju natukene rääkida ja ma arvan, et seal kui siin on tekkinud natukene sellist tunnet, mida on viidatud, et et nagu, nagu häbi nagu arutada midagi sellist sellise tunde harjal, siis minu meelest see ei ole, ei ole ka nagu õige, et vaatasin siin 1928. aasta laulupeojärgselt näiteks osales ka Postimehe ajakirjanik koosolekul, kus arutati, kuidas laulupidu nii-öelda finantsiliselt läks üldse. Lõppkokkuvõttes analüüs, et minu meelest ei ole selles arutelus midagi halba. Noh, arutada muidugi, tuleb ka selliseid asju, aga no eks selle laulu ja tantsupeo kõige olulisem sõnum oli ka see, et kui see näitab seda eestlaste kummalist, et mitte öelda paljudele teistele rahvastele Arusaamatut iseloomu maas, et mis maa see on jah, et kuidas te saate, et noh, kolm aastat käite ringi rusikas taskus, eks ole, vaevalt telekate üks eest ja siis tuleb mingisugune sündmus, kõik tulevad kokku, tohutu ühislaulmine toimub, sinimustvalget tõmmatakse välja. Et siis pärast jälle koju minna ja elaga jälle kolm kuni neli aastat, täpselt samamoodi nagu, nagu enne pidu. No aga, eks see võib-olla eestlase sellises kinnises iseloomus kinni omavahelises suhtlemises ka, et noh, alates ütleme peresisestest suhetest, et ega siis ju ütleme, eestlane ju naljalt ka ütleme üksteisele ei ütle näiteks, et keegi on armas ja, ja kallis ja see on rohkem, nii et noh, et kas ise aru ei saa või? Et kui, kui, kui, nagu, nagu tekib vajadus ja ses mõttes, eks, eks ta ilmselt jah, nii on samas muidugi ma ise. Ma arvan, et et võiks neid laulu ja tantsupidusid võib-olla natuke sagedamini ka korraldada ja, ja sellele ühtsustundele natuke sagedamini seda seda kinnitust saada, aga noh, eks see on ka üks, üks järgmise arutelukohti kindlasti, mida, mida võiks ju, võiks ju äkki kaaluda, et võib-olla see, võib-olla see tsükkel ei pea nii pikk olema, mis kahe peo vahel on. No eks igalühel muidugi on sellest peost oma sellised tipphetked ja noh, need, kes kohal käisid, said ilmselt hoopis teistsuguse emotsiooni kui need, kes vaatasid seda pidu televiisorist, nagu, nagu nagu mina seda näiteks tegin. Aga minul oli nagu kaks momenti, mul telekas kogu aeg mängis maakodus, vahepeal toimetasin mingisuguseid asju seal, kuulsin kogu aeg, mis laulud tulevad ja siis, kui tuli Liivima pastoraal, siis ma tormasin tuppa ja ma vaatasin seda, millist, millisel moel seda esitati seal niimoodi, et judinad tulevad üle selja ja teine oli siis see, kui oli see, mis maa see on. Ja kui Siiri Sisask astus lavale minu jaoks olid need kaks sellist väga emotsionaalselt mõjuvat momenti. No tegelikult ju seesama küsimus, mis maa see on, on minu meelest väga õnnestunud, küsimusi on kõik need, meie jutud ju keerlevad ka selle ümber, aga kas nüüd just seda üldlaulupidu nii palju käibemaks on mõtet ajada, et on ju räägitud ka sellest, et näiteks ma ei tea, jalgpalli maailmameistrivõistluste turniir võiks võiks olla olla, olla tihedalt, aga samal ajal siis on temal ka nagu mingisugune eriline tähendus, eriline väärtus, aga, aga niisugused ühtsed üritused pole meil ju sugugi olnud ainult üldlaulupeod ja noorte laulupeod, vaid meenutan siin näiteks 2000 2008. aastal oli, oli siis see öölaulupidude tähistamine, mis oli selline pool spontaanne üritus, osalesin seal ise ka ja, ja see oli, oli ka tõeliselt võimas. Võimas, võimas hetk ja, ja ma usun, et paljudel-paljudel on see meeles ja on siin ju tänavugi tulemas veel midagi taolist. No on ikka jah ja punklaulupeod ja, ja meeste tantsupeod ja et mitte üht-teist muidugi vahepealsetel aastatel on ellu kutsutud, et et kindlasti kindlasti see on üks, üks, üks suur asi, aga ma usun küll, et see laulupidu tekitas kogu selleks nädalaks, mis nüüd sellest möödas on ja ilmselt ka palju kauemaks ajaks kui ainult see nädal mingi natuke teise foonil ka nendele juttudele, mida inimesed omavahel räägivad ja kuidas nad, kuidas nad elule vaatavad ja võib-olla võib-olla said, et paljud inimesed pisut nagu sellest tavapärasest virisemisest kõrgemale tõusnud, kuigi nii et võib-olla see on ka jälle mõnes mõttes hea hea situatsioon läbi viia mingeid selliseid otsuseid ja poliitikaid, vähemalt poliitikute arvates, et, et need laulupeojärgses sellises ajas, et inimesed ei ole ei ole väga pahased ka näiteks sellise sõnumi peale, et elektri hind hakkab tõusma ja ja mõned muud sellised sellised lood, et et, et see, et see võib ka pisut olla niiviisi niiviisi kokkulangev sellise suure suure suvega, mida see, millal see laulupeojärgne aeg siis nagu peaks tähendama. Et kuidas hästi palju on, et sel nädalal jah, olnud olnud juttu sellel teemal, et sellest elektrihinnast võimalikust juba juba järgmisest tõusust, et me teame, et üks elektrihinna tõusu meid tegelikult tuleb meil niikuinii esimesest augustist ja elekter kallineb kuskil kuus protsenti ja see on siis jaotusvõrgu hinna tõstmine, mis noh, ma ütleks, et mulle nagu on see nagu arusaadav see seletus, et seda, et seda jaotusvõrku on vaja parandada, katkestusi oleks vähem, et kui tuleb mõni sügist, Normet siis tõesti see ei tähendaks automaatselt seda, tuhanded pered on jälle ilma elektrita või et vähemalt et see et see, et see asi läheks vähemaks, noh ega ta päriselt nii-öelda ideaalseks seda teha, selleks on ilmselt vaja päris palju aega ja, ja ülisuuri rahasid, aga aga noh, et seda asja parandada, et selleks nagu natuke rohkem maksta tundub mulle arusaadav. Aga nüüd on esitatud mingi uus taotlus, mille puhul ma pean tunnistama, et ega ma väga hästi aru ei saa, et miks, miks siis nüüd, mis siis nüüd, järsku on vahepeal veel juhtunud, võrreldes varasemaga? Kommenteeriks kõigepealt seda korra, seda jaotusvõrguküsimust, et tõepoolest on see kindlasti põhjendatud, aga samal ajal loodaks ka seda, et, et see ettevõte on piisavalt läbipaistev, et me tõepoolest Lähme siis ka neid tulemusi reaalselt. Mitte et meile luuakse fabritseeritakse mingit sellist olukorda, nagu minu arvates näiteks mõned mõned mobiiliettevõtted on siin teinud, kes on kuulutanud, et kõik Eesti on kaetud mingi kiire mobiiliinternetiga, et see on, see on küll täielik väljamõeldis, et et sõidad natuke maad Tallinnast eemale. Ja siis ei ole seal mingit mingit seda ülikiiret internetti, aga, aga et lihtsalt nüüd puutub sellesse hinnatõusu, siis minu arvates ka. Ega, ega ettevõte seda ju väga selgelt oma väljaütlemistes ju ei põhjendanud ja isegi siin oli oli momente, kus, kus tundus, et isegi nagu hoidutakse täiendavatest kommentaaridest ja teadupärast on meil suurepärane majandusminister Parts kes on kes, viibib ka puhkusel ja justkui nagu ka ei saanud mingeid vastuseid küsimustele. See meenutab mulle natukene seda nõukogude aega, ma mäletan, tastegi avati selliseid Ekstraordinaarset avaldusi andis kellelegi pasunasse või teatas mingisuguse räige otsuse just reede õhtul. Ja Eesti Energia teade tuli just vahetult enne laulu- ja tantsupidu, nii et selles selles mõttes selline piinav tegevus on kuidagi väga kummaliselt sarnane neil. On no vaata, ma natukese küll, ma ei tea, tähendab minister Partsi motiive ega ta, kuna ta on puhkusel temaga ju, eks seal ühendust ei ole keegi siin väga võtnud, aga et et ma, ma nüüd ei tea selles mõttes, et kas, kas minister Parts puhkusele minnes teadis, et energiast on tulemas hinnatõusu taotlus, ütleme nii, et selles mõttes võib-olla teda nüüd päris õige või aus ei ole süüdistada selles, et tema läks puhkusele selleks, et põgeneda umbes selle elektri hinnaga küsimuste eest, eks ole, tõenäoliselt emapuhkuse planeeris varem ikkagi. Ja see hinnatõusu taotlus võis tulla teisel ajal, aga noh, see on nüüd ütleme üks üks detail selle juures tõesti, aga, aga mu meelest jah, see ütleme see käitumine, ega ilmselgelt see Eesti energia põgenemine avalikkuse eest seda täitabki, et tegelikult argumenteerida ei ole. Ja, ja, ja ausalt öeldes mõl tekib ka küsimus, et mille poolest Eesti energia praegu oma käitumises erineb sellest Tallinna vee pidevast hinnatõusu soovist? Jaa, tohutus kasumite saamisest, et kui, kui Tallinna veega seesama valitsuskoalitsioon maadleb nagu, ütleme nagu püha sõda peetakse peaaegu, eks ole, et vot, et Tallinna vee hinnatõus on, on kuradist. Sellega noh, tuleb nagu võidelda kõigi riiklike vahenditega, siis. Ma ei näe väga suurt erinevust praegu Eesti Energia ja Tallinna veekäitumises ma ei oska nagu näha. Tuleb alustasid oma jutlusele, et küll on tore suvine aeg, et võib poliitikuid ja ministreid näha igal pool ringi tatsuma ja vaatamas, kohtumas valijatega, jah, vaatama suveetendust ja nii edasi, aga aga kui sa oled minister ja tehakse selliseid otsuseid, mis, mis puudutab ju absoluutselt iga inimest siis no ausalt öeldes katkesta puhkus, tule välja. Loo selgus majja ja mine uuesti puhkama, kui vaja on. Me ei saa ju riiki seisma jätta, et nii kui saabub suvi, ministrid lähevad puhkusele, agu juhtub midagi, et siis keegi enam puhkuselt välja ei tulegi. Ma ei tea viimaseid valimisi meenutades, et võib-olla siis Juhan Parts käib praegu valijaid mööda ringi ja räägib, kuidas kodukulud tuleb alla tuua. Aga et see oli nagu niimoodi kurjalt öeldud, aga, aga tegelikult on ju veel lisaks sellele energiahinnad küsimusele, mis päevakorda on tõesti kerkinud, on ju, on ju ka olemas on ju ka olemas Eesti Energia nõukogu liikmete vahetus, mis on äärmiselt oluline ja, ja puudutab nii seda ettevõtet kui perspektiivis ka samamoodi energia hinda ja, ja ka need küsimused on ju otsapidi vastamata, et, et ma arvan, et ma arvan ka, et mingisugustel hetkedel vähemalt kasvõi siis puhkuselt üks päev tuleb reserveerida selle jaoks, et avalikkusele olulisi asju seletada. No mulle tundub, et ega Juhan Parts ilmselt ilmselt kõike seda kriitikat kuulanuna, ma, ma ei imestaks, järgmise nädala algul ka mingi puhkusepausi teeks. Suure tõenäosusega see võib nii olla. Aga muidugi mul tuleb ette ka selline elementaarne kord, et kui valitsuses üks minister läheb puhkusele, siis teadaolevalt ju keegi teda asendab. Et ühesõnaga, ma ei teagi, kes valitsuse sisesest tööjaotusest peaks praegu majandusministrit, siis noh, keegi ju kirjutab tema eest alla mingitele kiiretele asjadele. Et seda oleks nüüd tegelikult muidugi ma saan aru, et selline asendaja noh eriti, kui tegemist on sellise kogenud poliitikuga, siis noh, ta väldib nagu tuld, seda ta mingil sellisel teemal sõna võtaks. Kuidas seda kuidagimoodi tegema pole sunnitud. Aga, aga noh, see iseenesest ilmselt siin peaks ju olema see, et, et keegi peaminister läheb puhkusele, keegi asendab, eks ole, vastab peaministri nimel näiteks mingitele asjadele, et noh, ilmselt majandusministriga peaks nagu sama olema. Aga noh, see vaatame siis ütleme nii, et eks need küsimused jäävad õhku ja loodame, et me saame neile mingid vastused. Vaata muidugi jah, jah. Nii et see on selline nagu noh, vältimatu asu, et see tuleb nagu noh ütleme nagu äikesepilv, eks ole, sa ei saa seda ära hoida ja kõike seal äikesepilve alla jäävad, saavad, kas märjaks, saavad välgunoole selga, eks ole, see on selle elektrihinna tõus puudutab ju kõiki täpselt samasugune asi, kuigi sellega kahjuks ilmselt Juhan Parts tegeleda ei saa, sest meil on ikkagi vaba tururiik, eks ole, on ju see suhkru hind mis tõusis lakke vahetult enne seda, kui hakkas sissetegemise hooaeg, kui inimesed hakkasid maasikaid ostma, maasikaid sisse tegema. Ja nüüd on see järjest rohkem populaarsust kogunud ja siis sa lähed ja jõllitad poest seda suhkru hinnanumbrit, sa näed, et see on mingisugune poolteist eurot, eks ole, ja, ja samal ajal sa loed artiklid, et Soome, mis on ju väga-väga kallis riik, et seal on suhkur täpselt poole odavam. Et siis noh, see on ka niimoodi, et inimesed pannakse jälle sundviskes, eks ole, no ilma suhkruta võiks läbi ajada, aga paraku noh, kõik ei ole sellised mõru kohvijoojad ju näiteks kes ei moosi ja nii edasi. No kohv kohvi sisse vist võib-olla jaksab selle suhkru osta, aga moosidega küll tõesti. Ma lugesin ka täiesti uskumatut lugu sel nädalal, et, et kas tõesti on mõistlik juba suures koguses suhkrut käia Soomest toomas, et väidetavalt selline asi täitsa toimub, et see, see kõlab küll täiesti uskumatult, et nii nagu ütleme, et soomlased tulevad siia, ütleme, suures koguses laevaga alkoholi üle viima ja siis vastu tulevad suhkrulaevade. Hiljuti tegi ju Eesti Ekspress väikse eksperimendi ja puhtteoreetiliselt selgus, et Saksamaal on lennukiga nii-öelda odavlennufirmat kasutades odav, odav poes käia odavam kui, kui Eestis, nii et isegi selle lennupileti tasub kuidagi kuidagipidi ära. Kui kõik asjad niimoodi täpselt kokku langevad, et mingid sooduspakkumised on ka ja, ja, ja nii edasi. Aga see suhkru hind tundub veel seda hämmastavam, et nii palju, kui mina olen aru saanud, on see ikkagi väga sügavalt, et ju Euroopa liidu nii-öelda sisepoliitika küsimus, nii et selles mõttes Peeter, et, et, et parts part saab võib-olla mõjutada seda küll, olles ise ka Euroopa liidus ametis olev minister. Nojah, kuidagi kaude, aga noh, vaevalt et riik hakkab nüüd suhkrule mingisugust piirhinda kehtestama. Sellist asja vist olla ei saa, sest osa. Pigem pigem on siin vist küll tegu nüüd natukese sellega, mida tegelikult Eesti on kogu aeg Euroopa Liidult soovinud, et seda turgu liberaliseeritud, et, et varasem väga odav suhkru hinda Euroopa liidus vähemasti mingis osas oli ikkagi seotud sellega, et Euroopa liidus suhkrutootmisele maksti hullupööra palju peale ja on nüüd vähendatud ja selle tõttu ka hind on tõusnud, et eks see on, see on natuke seesama lugu, mis, mis võib juhtuda väga paljude muude toiduhindadega veel. Ütleme, see praegu nad juba toiduhinna tõus, eks ole, on meie tarbijatele noh, väga-väga tõsine. Aga kui nüüd rääkida tõsimeelselt sellest näiteks, et ehk Euroopa liit muidugi järsult seda oma põllumajanduspoliitikat ilmselt ei muuda nagu elu, näitab. Aga et kui, kui näiteks lõpetada selline totaalne põllumajanduse suur toetamine kuidagi näiteks paugupealt või lühikese aja jooksul ära lõpetada, siis ju on selge, mis, mis toiduhindadega ka muus osas väga palju toimub, et ega suhkruga mingis osas on see niiviisi lihtsalt läinud, et suhkrule Euroopa liit ei maksa enam peale sellepärast et loodeti, et siis, et niikuinii mujal maailmas toodetakse odavat suhkrut ja siis me saame selle odava suhkruga nagu oma vajaduse kaetud, aga selgub, et maailmas on teatav suhkru puudustega. Pigem pigem tegelikult ikka maksab peal, aga ta maksab vähem. Osad tootjad on selle tõttu selle liberaliseerimise pärast lihtsalt tegevuse pidanud lõpetama ja Euroopa liit lihtsalt ei suuda enam nii palju toota. Ja mis puutub nendesse muudesse riikidesse, siis jah, väga kõige Brasiilia, mis on, on, on suurtootja näiteks, kasutab osa sellest materjalist ära ja autokütuse tootmiseks ja, ja, ja seetõttu tõepoolest ei ole nagu tulemas seda nii palju peale, kui võib-olla arvati. Järelikult Eesti on paljuski vale asja eest võidelnud, kõik need aastad, kui me oleme tahtnud seda, et suured põllumajandustoetused Lääne-Euroopas kaoksid ära ja toetusi võrdsustatakse. Et kui need toetused veelgi rohkem ära kaovad, siis tuleb see hele laks, millele järgneb kohe tume laks ju ka meie tarbija pihta. No eks ta mingil määral tuleb jah, et kõigi põllumehed muidugi noh, ütleme seal on kahtepidi, et kõrgemast hinnast räägime suhkru kõrval teised kaks asja, mis kõige rohkem on hinnad tõusnud aasta jooksul, olid kartul ja kapsas, eks ole. Et siis noh, need võib öelda ju Eesti põllumehe seisukohalt vaadates on ju päris ütleme hea, et kartuli Sa hind on, on tõusnud selliseks, et neid asju tasub jälle rohkem kasvatada ja ja võib-olla, eks see, eks see turumajanduses peaks vähemalt ju niiviisi käima, et kui nüüd hind on kõrge, siis järelikult pannakse rohkem kartulit ja kapsast maha ja siis jälle langetab hinda sellepärast et turule tuleb rohkem rohkem toitu. Aga, ja see kõik võtab natuke aega teatud nihkega. Et, et jah, praegu oleme selles faasis, kus see hind on tõusnud, et ehk siis järgmiseks aastaks tehakse sellest põllumeeste poolt mingid järeldused, pannakse rohkem kartulit maha ja siis selgub järgmise aasta lõpus, et ai Poolast tuleb jälle odav kartul peale ja ei tule, ei saa midagi. Sellised võnked on ju siin siin kogu aeg käimas, et samal ajal oli juttu, et näiteks köögivilja hind langes mõnevõrra sellepärast, et oli see kuulus kolibakteri skandaal ja see ikkagi ikkagi sealhulgas näiteks ka värske värske tomati hinda, mida, mida näiteks erinevalt, mida ma isiklikult tunnetan, mida erinevalt kartulist näiteks poest osta. Sest kartul kasvab mul niimoodi vanade traditsioonide kohaselt maal vanavanemate juures. No näed, sa oled juba natuke see hinnatõusu vastu ennast kindlustanud, et ilmselt ilmselt aina rohkem ütleme inimesi võib-olla tuletavad jälle selle vana kombe veel, et kartulilapp olgu omast käest, kuigi ma ei tea, kas veel ikka päris kasulik tänase seisuga veel on, et olenemata sellest hinnatõusust et ta on võib-olla rohkem, jääb ikka sellele tasemele, et sa veel, et, et on tore seda harida, aga, aga eriti kasulik ei ole. Aga noh, nii et me jõudsime selle hinnaga kahtlemata see puudutab ülimalt palju meid kõiki. Ja, ja ütlesime mingi mingi ringi peale, kuigi ma kardan, et mis puutub nii energiat kui suhkrut kui kartulit, siis ega ega selles tunneli lõpus küll muut perspektiivi ei paista kui see, et et ega need hinnad nüüd odavamaks küll tulevikus ei lähe. Ja palgad ka tõuseb. No ei tea, äkki äkki siiski majandus ju majandus ju numbrite järgi meil meil ju kasvab? Mulle meenub üks Postimehe majandusportaali E 24 ettevõtjate seas läbi viidud küsitlus hiljuti, kus noh, see oli selline kus otsiti lihtsalt erinevaid ettevõtjaid välja, siis seal mõned küll ütlesid, et ikkagi palgatõus nende sektoris on ka vältimatu ja eks, eks, eks selles Euroopa liidus ju niukses niisuguses ühendatud anumate süsteemis oleme, et, et kuigi kuigivõrd peaksid need ikkagi seal nii-öelda sinna nii-öelda keskmise poole nii-öelda voolama. Kuigi ja, ja ma, ma arvan seda, et kindlasti eurotsooniga liitumine kindlasti seda protsessi pigem ikkagi kiirendab. Nojaa, aga siiamaani nagu need märgid, millest räägitakse, ju räägiti enne Eesti astumist Euroopa liitu just sedasama ühendatud anumate printsiip ei ole vähemalt palkade osas ja mitte kuidagi toimunud, sellepärast et eestlase palk võrreldes näiteks ikkagi soomlase või, või ütleme ka sakslase palgaga on ikkagi naeruväärne, lausa. Tõsi, majandusanalüütikud vaidlesid sulle vastu või ütleksid vähemalt, et ekspordi suhtes vähemalt on kindlasti mingi mõju olemas. Nojah, aga samal ajal kui sa ise viitasid Ekspressi artiklile, et tuleb käia Saksamaalt põhja ostmas, eks ole. Ja et teed hinnad nagu ei, liiguvad ühte suunda, palgad liiguvad teise suunda ja ja kes aru saab, kusse? Ja kõigele on nagu põhjendus ka olemas. Aga samal ajal arusaamine muutub meile ju järjest selgemaks, sellepärast et olles seal eurotsoonis on need hinnad, on kõik inimestele väga hästi võrreldavad. Järk-järgult harjume harjume nende nende eurodes olevate hindadega ja kalkulaatorit kasutama. Ilmselt vähem. Ma vaidlen sulle vastu, sina ikka, mitte ainult mina, vaid ka need minu tuttavad, kes võtsid suurte rõõmuhõisete ka vastu euro tuleku ja olid kohe valmis, nagu, nagu peas ka selle aju korrukese teistpidi keerama, et eurodes mõtlema hakata, on läinud krooni hindadele tagasi. Nüüd käivad järjest rohkem inimesi, käivad kalkulaatoriga ringi sellepärast et on aru saada sellest, et okei, kui sulle mingi asi maksab seal üks euro või 20 eurot, siis on see tehing väga lihtne teha. Aga kui ta maksab sul näiteks 0,76 eurosenti, maksab ta 0,96 eurosenti siis need hinnatundlikud inimesed, kes varem kohe selgelt tabasid, kui palju see kroonidesse vahe on, eks ole, mingi siis 20 senti on siis kolm, kolm Eesti krooni, eks ole. Ja kui sa saad nagu igalt ostult kuue krooniga mööda pükse tänu sellele, et sa ei oska neid 0,0 nulle Žanna panna, et siis on mindud tagasi tagasi kroonide arvestuse juurde. Ma näen inimesi, kellel ei ole ka eurokalkulaatorit, et käes, siis kauplustes ma olen näinud, käivad mobiilidega ringi ja kui vanasti nad rääkisid mobiilidega, siis nüüd ma olen näinud, mis nad seal teevad nad mobiilis oleva kalkulaatoriga toksivad hindu kroonidesse tagasi. Jah, no mina pean ka tunnistama, et ega need, ütleme, päris kalkulaatoriga käsikäes ringi ei käi, aga, aga tegelikult see kroonideks arvestamine toimub ikka kogu aeg küll peas, et kui vähegi nagu, kui vähegi meelde tuleb, ütleme päris igal sammul nüüd iga hinna puhul ei, ei tule nagu meelde või ei hakka seda lisa liigutust nagu peas tegema, aga aga kui ikka meelde tuleb ja siis enamasti kui meelde tuleb, siis tabab sind selline kahjuks küll üllatus selles suunas, et oioi kui kallis tegelikult. Ma mõtlesin siiski pigem seda sedasama Soome näidet, et me siin siiski rääkisime ka eurodest, et me ei arvutanud neid hindu hindu ümber, aga kindlasti inimesi on, inimesi on erinevaid ja aga näiteks ka olen näinud Tallinnas veel hiljuti soomlasi arvutamas hindu tagasi oma markadesse. Nii et, et see, see ilmselt, et kestab ikka päris pikka aega, see, see kohanemine sellisel kujul võib-olla jah, vabandust, et võib-olla siis tõesti inimene muretseb mingisugust, ütleme väga kindlat kaupa, ta on harjunud seda, seda pidevalt ostma ühte ja sedasama kaupa, siis, siis ta oskab võib-olla paremini helistada, seda, seda hinda. Nojaa, aga see võõrutusprotsess muidugi nüüd astus juulikuus sellesse etappi, et enam ei pea krooni hindasid eurode kõrval näitama ja ilmselt niiviisi kavalamad kaupmehed, seda ma ei oska öelda, kas või kas see on tark või ei ole, aga ilmselt need, kes tahavad nagu midagi kallimalt müüa, need enam seda krooni hinda meelde ei tuleta. Kuigi võib-olla jälle teisalt just nimelt need, kes tahavad, et tõepoolest kaup hästi läheks, neil on võib-olla mõistlik seda krooni hinda sinna kõrvale näidata, et see on teatud usalduse näitaja. Tahaks, et ahah, ma saan kohe aru, et kui palju see asi tegelikult maksab. Et see on ikka nii, et eurodes on mingi hind ja siis kroonides sa saad aru, kui palju see asi tegelikult maksab? On ju nii? Sellest me oleme rääkinud. Jajah, aga mis meil meil on, neid teemasid ikka hullupööra nii sise- kui välismaalt, aga aga jah, et üks selline pool sisepool välismaine teema nüüd värskelt tuli, siis tõesti on teada, et Liibanonist on, oleme saanud nagu uue video on saanud, õigemini nende röövitud jalgratturite omakesed. Näed, seda videot ei ole nüüd avalikkusele näidatud ja ilmselt vist ka ei näidata, aga aga et noh, mis me sellest oskame, oskame järeldada, ega praegu teada oleva napi info põhjal nüüd otseselt sellist uut infot sealt me veel veel väga nagu ei tea, et oleks uusi nõudmisi või või, või siis uut uut muud selgust, noh, mis on, mis on hea. Me teame, et nad on elus läinud selle video järgi. No see ongi kõige olulisem see teadmine, et nad on elus, sest kokku on ju nüüd pantvangistajad saatnud kolm videot, eks ole, kaks vareme, üks siis nüüd sugulastele, mida tõepoolest ei näidata, see on, see on nagu selline selline reegliasi, see on punkt üks, et me teame, et nad on elus ja punkt kaks on oluline see, et suhteliselt noh, võrreldes nüüd neid pantvangidraama teepikkusi erinevates riikides on siis selle suhteliselt lühikese ajaga ikkagi kolm korda otsitud akti, ehk siis selle video saatmine näitab seda, et pantvangistajad tahavad hoida kontakti üleval, kuigi tõepoolest vähemalt senise info järgi ei ole ka selles uued videos mingisuguseid nõudmisi. Nii et see, need, need kaks momenti on oluliselt minu meelest. Nii, ja mis veel, võib öelda, selline pooleldi eestisisene, pooleldi piiriülene kindlasti sel nädalal kõmu tekitanud teema on see, et et kaitseminister Mart Laar võttis, võttis natukese jälle Venemaad ärritada või õigemini, ma ei tea, Venemaa ärritus Mart Laari ütluse peale mu meelest. Kui Mart Laar rääkis, et Eesti noh, ütleme rääkis teema, et, et Eesti on, Eestil on teatud valmisolek tõrjud tõrjemiseks, juhul kui peaks tulema sealt ida poolt mingisugune mingisugune soomusrünnak, siis noh, ma ei tea, mu meelest Mart Laar küll rääkis asjast, millest ju noh, võib-olla et. Ma ei oska öelda mingisuguse, ülima poliitilise korrektsuse mõttes, et ärge ärme torgi ärme räägi, aga tegelikult rääkisime elementaarsest asjast, et kui ma kasvõi eile vaatasin seal setomaal seda Peko näidendit, siis seal ju põhiliselt suhetest Venemaaga. Ta oligi ja ikka neist nii-öelda rasketest suhetest. Et ega seal tegelikult inimesed ju ei unusta seda ikka nii ruttu ära, et, et meil on seal idanaaber, kellega on olnud probleeme. No see Mart Laari ütlus selle Eesti sõjaväevõimekuse kohta hoida siis vene tanke kinni niikaua kui kui NATO appi tuleb, oli ju tegelikult üks väga väike osa tema pikemast intervjuust Delfile, kus ta rääkis väga erinevatel teemadel. Vahemärkusena öelda, tegelikult lõppeva nädala üks võtmefiguure ongi tegelikult Mart Laar kui selline. Aga noh, võib-olla me selle juurde veel tulema, et see, et Venemaa nii valuliselt reageeris ja see, et Kremli selline tõeline õuevalvur nagu Dmitri Rogozin, suursaadik NATO juures hakkas Laari naeruvääristama ja soovitas tal rohkem tablette võtta. See näitab seda, et vabandust näitab seda, et Venemaa siiski vaatab Eesti poole ka sellise pilguga, muidu selliseid reaktsioone ei oleks. Et ma ma ei usu, et see on umbes sellepärast, et kui venelased võta siis teatama, et oi, et Eesti-Venemaal ei olegi selliseid plaane kunagi olnud, et miks luule üldse on vaja üles tõsta, siis see, et nii kiiresti ja nii valulikult reageeriti näitab minu meelest seda, et neid plaane on hautud. Vähemalt nad on kuskil paberi peal olemas. Nii et selles mõttes minu meelest Laar torkas, nagu öeldakse, kepi väga-väga hästi sinna herilasepessa ja vaatas reaktsiooni. Nojah, eks see asetada sellesse laiemasse konteksti, et NATO on viimasel ajal siiski rääkinud Venemaa suhtes, ajanud sellist natukene teistsugust retoorikat kui, võib-olla siin mõnevõrra varem ja ja, ja samas on, on seda ka võib-olla siin mingisugused inimesed kritiseerinud, keda omakorda on siis kritiseeritud selle pärast, et nad hoiavad kinni mingitest külma sõja, aegsetest, paradigmadest või mis iganes. Ja, aga noh, eks, eks selle nende väljaütlemistega on ju nii, et kui tuleb ühelt või teiselt poolt neid neid väljaütlemisi, siis kipub olema nii, et et sellisel madalamal tasemel neid neid võimendatakse ja halb on see, kui neid neid üle võimendatakse. Siin, mis siin eestipoolne, kui kipub teinekord olema, et, et niipea, kui keegi kuskil ühe ühe piiksu ütleb, siis on on kohe tegemist sellise portaali juhtiva uudisega, kus siis kommenteeritakse paremale ja vasakule Täitsa nõus, aga samal ajal ka selliseid asju ei saa teistpidi ala võimendada, sellepärast et see tekitab sellise uinuv olekuna kuju, tegelikult Lääne-Euroopas on juba ammu tekkinud Venemaa suhtes, et ah, küllap noh, Medvedjev on niisugune tore demokraatia ja noh, et Venemaa on ikka muutunud ja siis tuleb 2008 meid veel on saanud presidendiks ja minnakse Gruusiale kallale, eks ole. Või keeratakse gaasikraanid kinni või tehakse veel midagi, eks ole, või ostetakse mis traallaevu ja ja mida iganes, et minu meelest ikka see noh, keegi peab olemas. Kanaarilind kaevanduses, kes ikka aeg-ajalt noka lahti teeb, ütleb, et vaadake, sõbrad, et meil on, meil on selline oht olemas, et noh, me ei ütle, et see oht nagu realiseerub kohe, aga silm tuleb peal hoida. No Mart Laar muidugi selles rollis hea meelega ka on, tema on seda sageli olnud. Jah, täiega temal selles mõttes mingit sellist pelgust küll ei ole selliste sellistel hetkedel ja noh, tuleb tunnistada, et peaministrina on ta võib-olla astunud ka mõningaid tänu sellele mõningaid samme tänu sellele iseloomuomadusele, mis mille, mille eest Eesti võib kindlasti kindlasti tänulik olla Mart Laarile. Nojah, aga muidugi siin peab selles kontekstis Ei saa välistada ka seda võimalust, et noh, sisepoliitiliselt ja Mart Laar sattus nagu teises tähenduses rambivalgusse sel nädalal ja ja kogenud poliitikuna ta võib olla ka täiesti aimas, et kui ta ütleb midagi tugevat Venemaa kohta, siis võib-olla natukese varjutab seda teist teemat, mida temaga seoses sel nädalal on palju räägitud ehk seda, kuidas ta endale sajunõuniku. Et see nagu on kuidagi kuidagi nagu teistsugune teema, et, et siis noh, kes ei ole võib-olla suvisele rajal uudiseid jälginud, siis teadmiseks, et siis Mart Laar sellise konkursi korras sai endale uueks nõunikuks oma hea sõbra Lauri Vahtre. Kes siis oli, on olnud pikaajaline võitluskaaslane temaga riigikogus ja noh, seal ütleme just on nagu selle konkursi puhul tõstetud esile sellise teatava nagu, Kummalise, või siis ütleme selgelt läbinähtava sele sellise omadusena seda, et, et taheti sellisele nõuniku kohale doktorikraadiga inimest, mida, mida enamasti sellisel puhul sugugi sugugi ei nõuta. Sellisele PR-tööle nagu doktorikraadiga inimene peab olema, et enamasti võib sageli öelda, et et heale parteikaaslasele piisab ka täiesti keskharidusest sellise asja tegemiseks. No seda teemat põhjalikult, Mart Laar kommenteeris eilses uudis plussis. Minu meelest oli säilinud kus ta seletas, et tegemist vähemalt Ma nüüd refereerin tema juttu, ega ma ju ka ei tea, mismoodi olukord tegelikult on. Tegemist ei ole mitte Pi PR nõunikuga, kes suhtleb ajakirjanikuga, vaid tegemist on analüütikuga, kes ajakirjandusega üldse ei suhtle. Selleks, et analüüsida ja monitoorida välismaa ajakirjandust ja kanda sellesse ministeeriumi juhtkonnale, et see nõuab analüütilist mõtlemist, punkt üks, punkt kaks, väitis ta seda, tegelikult osales sellel konkursil üheksa inimest, kellest lisaks Lauri Vahtrele oli doktorikraad veel kahel. No ma ei tea, ma konkursist. Kusjuures siis kvalifitseerunud. Ja, ja punkt kolm on see, et noh ütleme niimoodi, et terase mõtlemisega, intelligentne isamaaline inimene sellise analüütiku koha peal ei ole ju tegelikult paha lugu. Et. Jääb sügavalt arusaamatuks, et miks siis sellist konkurss üldse on vaja, et miks ei võiks lihtsalt olla olla üks poliitiline nõunik neid ju ikka võetakse endale. Aga see ei ole poliitiline nõunik, seda ta nagu rõhutas, et tegemist ei ole nõunikuga, vaid tegemist on analüütikuga. No minu meelest siin ongi, siin ongi nagu kaks poolt ja mina ei üldsegi ei kritiseeriks teemat, et miks Lauri vahtrast sai kaitseministeeriumi nõunik, et ma arvan, et ta absoluutselt kvalifitseerub sellesse rolli ja ja võrreldes oleme paljude inimestega, kes tõepoolest on nõunikud ja kelle puhul sügava õlakehitused ja mõtled, et mis, mis pagana oma nõus niisugune inimene annab, eks ole, kuidas ei ole mingit mingit ütleme, aju hiiglastakse pehmelt öeldes et siis siis Lauri Vahtre kindlasti kvalifitseerub väga hästi ja ütleme, et kui Mart Laar võib-olla oleks hoopis sirgjoonelisemalt öelnud, et ta saab võtta Lauri Vahtre tööle sellepärast et ta on nii-öelda veendunud tema omaduste sobivuses, et siis ju tõenäoliselt avalik, kus seda väga nagu isegi võib-olla ei tekitaks sellest nii suurt probleemi kui nüüd, kus sellele asjale jäi selline nagu selline kõver teemaik natukese külge, et pigem kui probleem oli ju selles vormis, mitte selles sisused nüüd, et et kellelgi oleks probleeme sellega, et kas Lauri Vahtre on väärt seda, et olla nõunik. Ühesõnaga, tahtsime paremat, aga kukkus välja nagu alati. Nii ta oleks, oleks pidanud lihtsalt sirgemalt ja otsesemalt võib-olla tõepoolest neid asju rääkima, et et ma usun ka, et, et ega siis ju keegi ei kahtle ja ma arvan isegi seda, et et võib isegi nii öelda, et ma arvan, et, et ega Lauri Vahtre kindlasti Mart Laaril oleks olnud head nõu ka niimoodi, et ta ei oleks tööl. Aga samal ajal kui ta, kui ta on ikkagi nüüd selle selle analüütiku kohal, siis ma arvan, et avalikkusel ütleme see lihtsalt, kuna see, kuna see lihtsalt kukkus välja nii-öelda ka ajakirjandusega suheldes halvasti, siis, siis tänu sellele ongi, võib olla põhjus selles siin niimoodi pikemalt rääkida. Kes nagu mingi sarnasus selle elektri hinnast teatamisega, eks ole kuidagi hästi, et üks üks üks ajas nagu mingisugust udu ja samas heidan pool ka. Pigem toob mulle meelde paraparalleeli Evelyn Seppa määramisega ühele ametikohale hiljuti, et siin juba Sven Mikserist võttiski sõna ja kirjutas, et tegelikult IRL-i poliitika kaadripoliitika meenutab meenutab, nagu Keskerakonna oma paljuski. Jah, et, et see, see IRL-i poliitika iseenesest on küll selline märksõna, et ma arvan, et siin märgid on juba õhus, et, et siin saab varsti sel teemal nagu pikemalt rääkida. No aga siis räägime varsti sellel teemal pikemalt. Üks selline uudis värskelt, mis meid küll üldsegi ei rõõmustanud, tuli just eile. Et üks lennufirma Air Baltic kavatseb ootamatult lõpetada esimesest augustist oma lennud Tartust Riiga. Ja, ja see just siin, Neeme, ma saan aru ka sinul tekitas tõsist ohutunnet ja muret ja ja seoses natukese sellega, et käib, käib mingisugune arusaamatu vaidlus võimalike lendude üle Kuressaarde. Ja niiviisi nagu kipub jälle jälle olema see, et et ega Eestis peale peale Tallinna lennuvälja nagu teised mida, millele on justkui suuri lootusi pandud, et sealt saab ka kuhugi lennata, et need hakkavad nagu jälle ära vajuma. Noh, see on üks pikk ja huvitav teema, millel, millele võiks anda päris palju üldistusi, et ma võib-olla kõigepealt alustaks sellest, et meenus sellega seoses kaks sellist seika, et kaks pilti, et üks nendest siis 2009. aastal, kui Tartus valiti taas aasta tegu, mida teeb siis Postimehe Tartu lisaleht Tartu Postimehes koostöös linnavalitsusega. Ja mäletab rahvas. Ja 2009. aastal ma ei mäleta, kes need seal on alati päris palju kandidaate olnud, aga, aga võitis. Air Baltic võitis võimsalt nii-öelda Tartu, kui Tartus avati rahvusvaheline lennuühendus sisule meenub veel samast vastast kohalike valimiste eelne ETV valimisstuudio, kus Tartu poliitikud istusid kõik rivis ja põhimõtteliselt üritasid kõik igaüks enda enda nimele kirjutada põhimõtteliselt seda, et, et selline lennuliin sealt käima hakkas Riiga. Sest toona teatavasti oli ju selline olukord, kus, kus ka Estonian Air seda Tartu lennujaama kasutust nagu uuris. Aga, aga Air Baltic jõudis ette. Ja, ja, ja mul on tunne, et et, et nüüd praegu on tekkinud niisugune olukord, kus, kus, kus riik ilmselgelt peaks hakkama mõtlema eesotsas siin Tartust pärit peaministriga, et kuidas neid, kuidas neid lennu lennuküsimusi lahendada, et selge on see, et, et sinna on, siin on aastate vältel pandud päris kõvasti nii investeeringuid kui ka, kui ka on olnud seda tartu, Tartut kui nii-öelda lennu väravat propageeritud nii Eesti siseselt kui rahvusvaheliselt. Ja, ja kui nüüd lastakse sellel asjal nii-öelda noh vajuda siis minu meelest on see on see küll äärmiselt nukker lugu ja eriti veel olukorras, kus nüüd Estonian Air on siis täiesti riiklik lennufirma on, on see veel eriti kummaline, et, et, et üks selline ja Kuressaare Kalju tegelikult täpselt samasugune lugu, et Kuressaare haakub selle probleemiga jälle niimoodi, et et seal on Seal on ju tegelikult aastakümnete jooksul kogu aeg lennutatud Tallinna ja, ja see on inimestele harjunud ja, ja selline selline mugav Tallinnas käimise võimalus ja täpselt samamoodi on, on niimoodi, et sealt peaks seal tekkinud vaidlus selle üle kus ühel pool on riik. Teisel puhul on maavalitsuse ja kolmas pool on siis see liiklik lennufirma ehk siis riik vaidleb kolmel tasandil iseendaga, et kuidas, kuidas edasi edasi tegutseda, sest Estonian Airi leping tuletan meelde, kehtib aastani 2013 sele Tallinna Tallinn Tallinna liini peal ja nii Tartuga Kuressaare lennujaamad on ehitanud endale välja lööd selle maandumissüsteem teemi Ilzi eks ju, mida, millest kõik Eestis väga hästi juba teavad mis võimaldab iga ilmaga maanduda. Ja, ja minu meelest on küll küll väga kahju, kui selle, kui see regionaalpoliitiline mõõde meil lennundusest ära kaob, sest riigid tegelevad sellega, erinevad riigid tegelevad ja Eesti puhul tuleks sellega kindlasti tegeleda. No aga siis oleks tulnud juba eelnevalt airBalticule, kelle kohta ju on ammu juba ringelnud, sellised väga-väga kahtlased skeemid ja jutud oleks pidanud õigel ajal käe ette panema. Nojah, aga ega need need ei saanud takistada, aga selles mõttes küll on ilmselt tegu sellega, et Air Balticul on omad raskused ja, ja lihtsalt nemad muudavad oma strateegiat ja, ja see, et nad tartust lennud lõpetavad, nad võivad küll ettekäändena ja sellise põhjusena tuua selle, et ühel korral ei olnud lennujuhti ja sellepärast ei saanud lennuk, eks ole sealt õhku tõusta. Aga tegelikult noh, ilmselgelt ju ei saa see olla need põhjused, terve liin ära lõpetada, seal polnud lennujuhti. Et see saab olla, see on kindlasti hea ettekääne, mida ära kasutada, aga, aga ilmselt ilmselt Air Balticul on ikkagi mingi suurem strateegia muutus ehk kokkutõmbumine käsil ja ja kui nad omale ajal sinna tulid ju Tartusse ja ka Tallinna suure hurraaga, siis ju nende lootus oli ikkagi kogu see turg endale võita. Ja vahepeal ilmselt on nende tiibu ikka üksjagu kärbitud ja elu on lihtsalt kärpinud ja, ja, ja kui nüüd Tallinnast lendab ka näiteks Ryanair, et siis ilmselt Air Baltic on teinud noh, teatud sellise käega otsus, et nad ikkagi seda Eesti turgu nagu päriselt endale ei saa. Ja selle tõttu ka Tartusse lendamine on kaotanud sellise strateegilise tähtsuse, mis neil võib-olla oli, noh, ilmselt oli neil ikkagi üks selline lootus ka, et nad ajavad Estonian Airi lihtsalt pankrotti ja see firma lihtsalt lihtsalt kaob. Ja siis neil õnnestub nagu väga suurelt seda turuosa nagu üleval. Peab tunnistama, et nii-öelda turunduslikult on airBaltic küll päris vingelt tegutsenud, et nii see see turule tulek mängiti, mängiti hästi välja kui ka nüüd nüüd see, seda, seda minekut osatakse väga osavalt põhjendada ja täpselt samamoodi on põhjendatud ka neid, neid probleeme, mis on olnud seoses sellega, et, et reisijaid on ikkagi ka päris sageli transporditud bussiga Tartust Riiga. Ja selles selles osas on muidugi nad nad, nad nad tõepoolest hästi tegutsenud, aga me peaks minu meelest mõtlema ikkagi selle peale, et kuidas asi mida, mida, mida teha siin on paari viimase aasta jooksul näiteks hästi sageli küsitud küsimust, et miks näiteks ei ole miks näiteks ei võiks Estonian Airi nii-öelda sisse regionaalne haru näiteks mõelda ühe ühe suunana näiteks Tartu-Kuressaare lendu kas või osadel osadel päevadel, sest Kuressaares on on päris palju tegutsemast Tartu Ülikool päris aktiivselt tegutsemas. Samamoodi on, on juut tudengid, kümned tudengid, kes käivad, käivad, tahavad võib-olla vahetevahel kodus käia natuke kiiremini kui kuus-seitse tundi bussisõitu. Ja et, et noh, kui riik ei saa loomulikult selliste asjade puhul täiesti arvestamata jätta neid neid nii-öelda kommertshuve, aga minu meelest ainult kommertsuuest lähtuda antud küsimuses ka nagu ei saaks, et et oluline on see, et see, see, see, see, see aastatega nüüd ära tehtud töö, et Tartu lennuväli on meil olemas, lennujaamal olemas, töötab sealt saab lennata ja nii edasi, et, et see ei lastaks raisku lihtsalt niisama Siin on veel üks põhjus puhkuselt ära tulla. Absoluutselt, või vähemalt pärast puhkust, ütleme võib-olla sellega nüüd jõuab ka pärast puhkust tegeleda, aga mina siit Lõuna-Eestist ütleks ka, et ega Tartu lennujaam ei ole ju ainult Tartu linna lennujaam. Tartu lennujaam on ikkagi Lõuna-Eestist lennujaam tegelikult ja niiviisi võiks seda asja vaadata, et mitte ainult Tartu ütleme 100000 inimest, vaid siin, Lõuna-Eesti vähemasti 300000 inimest on, on tegelikult see tagama, mis, mis Tartu lennujaamal on ja ja sellest perspektiivist vaadates noh, peaks seda tõepoolest vaatama hoopis hoopis laiemalt ja ütleme siis nii, et et minu meelest Tartu Lennujaam võiks saadagi ikka nagu päris lennujaamaks, et ega see mingis mõttes Air Balticu poolt tartlaste Riiga vedamine, et neid siis nagu päriselt lennuki peale panna, kuhugile lendama. Et ega see on ju ka ainult selline poolik lahendus või see, see oli selline, et ütleme, nagu kahuriliha veetakse, veetakse ette. Et siis nagu sealt lähtuvad need pärisliinid, et kui ikkagi vähe ambitsioonikamad mõelda, siis Tartu lennujaamast võiks ikkagi ikkagi lennata. Ta mingid lennud ikkagi sellisesse päris sihtkohta. Ma ei tea Tartu Pariis näiteks Tartu München, et see oleks ei noh, selles mõttes, et siis oleks, ütleme, kasvõi mull lõunaeestlasena tegelikult see dilemma, et ma tõepoolest lähen Tartusse ja ma lendan sealt kuhugi sest teisel juhul on see, et miks ma üldse hakkan siis sinna Tartusse sõitma. Ma ma sõidan siis juba kohe Riiga. Ei ole nii väga palju, tegelikult läheme või ütleme, ei anna näiteks ajaliselt nii väga suurt ega, ega mugavuse suhtes nii väga suurt kokkuhoidu. Et selles mõttes ikkagi, kui juba nagu päriselt seda seda lennujaama püüda välja arendada, siis veel väheke suuremalt ja ja üks teine mõte on mul see, et tegelikult see lennujaam on ka nagu natuke asi iseeneses. Jah, teda on arendatud, sinna kõvasti miljoneid sisse pandud. Aga kui me mõtleme näiteks kui me, et võrust või Põlvast või Valgast, kui inimene näiteks sõidab siis ega ükski buss, mis näiteks Võru ja Tartu vahel sõidab, ei pööra lennujaama sisse. Aga see tähendab seda, et potentsiaal seal reisijal lennuki peale minna või lennuki pealt tulla ei ole ikkagi nii väga lihtne. Rääkimata sellest, et ühes kaasaegses lennujaamas oleks loogiline haru, sõidaks lennujaamast läbi ja rong, eks ole, mis ütleme, et tulevane Rail Baltica näiteks kui ta läbi Tartu läheb, eks ole, et asja oleks loogiline, ta sõidab läbi Tartu lennujaamast. Et see oleks jah, see, see võib-olla ei nõuagi isegi, kusjuures trassi puhul mingit väga tohutut tohutut, nagu väikest põiget kõrvale lihtsalt. Siin rääkis praegu potentsiaalne tulevane regionaalminister väga põhjalik programm, Sulev välja töötatud. Jajah muidugi võiks ju mõelda selle peale võiks ju mõni mõni ka selline noh, miks mitte mõni odavlennufirma, mis Tartus noh, võiks ju Tartust kuhugi kuhugi otse lennata ja ja sellega sellega seoses kõike seda kogu ülejäänud taristut seal välja arendada. Aga kui ma mõtlesin siin enne nii-öelda näiteks ühe võimalusena seda Tartuks Kuressaare, kas või teatud päevadel lendamist ütleme, Ülikooli õppetöö ajal, siis minu arvates minu arvates näiteks see oleks nagu üks võimalus, kuidas, kuidas nagu seda asja nii-öelda näiteks kuidagi noh, elus elus hoida või, või nii-öelda, et, sest siin on praegu ikkagi ütleme, riskid selles osas, et ka praegune Estonian Airi lend sealt ära kaob, on ikkagi ikkagi päris päris suured, sest me ju tegelikult ei tea. Estonian Airi strateegia oli ju kunagi nii-öelda see Kuressaare liin oli, liinikonkursi võitmine oli strateegia osa, aga kui nad hakkasid rääkima Saabide väljavahetamisest, siis siis on ju selge, et et, et seal on ka mingisugused strateegia muutused ja ma arvan, et need vajaksid avalikkusele ikka tunduvalt rohkem selgitamist, kui seda on siiamaani tehtud. Nojah, aga siin ongi siin olekski vaja välja mõelda, et kas tegelikult tahetakse seda Tartu lennujaama tõsiselt või siis noh, ega siis lõpuks Tallinna ja Tartu vahe ei ole nii suur, eks ole, kui näiteks Tallinna lennujaamast läheks kiirrong pooleteist kahe tunniga Tartusse, siis polegi seda Tallinna Tartu vahelist lennuühendust väga palju vaja. Siis saab ju Tartusse teistmoodi, ütleme umbes sama umbes sama kiiresti ja mugavalt. Et selles mõttes siin ongi dilemma tegelikult ju, eks ole, mille, mida tuleb endale teadvustada ja küllap tõesti puhkuselt tulev majandusminister peaks sellega siis ka tõsiselt võib-olla pead vaevama. Aga nüüd päris saate lõpus mõtlesin võib-olla paar minutit. Me jõuame pühendada sellisele traditsioonilisele kõneainet andvale erakonnale nagu Keskerakond, et et üks, üks huvitav uudis tuli just värskelt, et Jüri Ratas on lubanud siis ikkagi kandideerida keskele Erakonna esimeheks Edgar Savisaare vastu. Kas ma kohe parandan sind või et äkki Jüri Rattale on lubatud kandideerida? See võib ka nii olla, et see ongi nüüd, jah. Ootate pakkuge huvitavaid tõlgendusi, mida see peaks siis tegelikult tähendab? No ma arvan, et see on lihtsalt samm p, et kui Keskerakond astus sammu ja ehk siis elavdas meie presidendivalimisi seades üles kandidaadi, kellel ei ole mingisugust šanssi saada presidendiks ehk Indrek Tarandi, siis nüüd sambee oli, et Edgar Savisaar seadis üles Jüri Ratase kandidatuuri, et ka keskerakonnas oleks ikkagi demokraatia. No Keskerakond kindlasti tähelepanu avalikkuse tähelepanu praegu vajab ja kindlasti kui oleks, kui me kujutame ette, et kongressil astub kõnega esile Savisaar, hääletatakse ühel häälel paiga paika, eks ole, siis kõnet natuke defineeritakse tunduvalt, rohkem saab kahe kõnega nii-öelda siis tähelepanu. Jah, aga Jüri Ratasel on täiesti võimalus saada Keskerakonna esimeheks kongressil, aga ainult ühel juhul, kui Edgar Savisaar tuleb kongressi pulti ja teatab, et tema paneb ameti maha ja soovitab oma järglase kirjates. Ma arvan, et 100 protsenti. Ja see on täiesti võimalik, see on natuke, see võib olla siis oleks sarnane sellele, kuidas Putini ja Medvedjeviga Venemaal, et Putin ja Putin lubas Medvedjevilt saada presidendiks, siis nii ka läks. Ja ei, selles mõttes on see, see huvitav ka niipidi vaadata, aga no vaatame, ei tea, võib-olla võib-olla seal on ka mingeid, kuidas öelda teistsuguseid motiive, kas ehk siis seda saab, saab jälgida, aga, aga jah, teised teisipidi muidugi ei tea, et kas seda liiga liiga suureks poliitsündmuseks peab, peab pidama või tegema. Aga meie tänane aeg saab otsa, teemasid oleks veel palju-palju olnud, aga, aga küll. Järgmine nädal jõuab jälle rääkida, aga seekord olid stuudios Neeme Korv Postimehest Peeter Kaldre rahvusring pallingust ja Sulev Valner Võrust.