Minu nimi on Hendrik Relve ja noh, tiitlit endale panna on võib-olla raske, sest ma lihtsalt, et ei oskagi oma elu ja tööd omavahel lahutada. Ma lihtsalt olen ja võib-olla kõige lihtsam lühem sõna on loodusemees sellise Eluviisi kohta. Ja nii palju asju, mis kõik toimuvad looduses minu jaoks, eriti suvel nüüd. Ja sellepärast me oleme ka just sellises paigas, nagu me oleme siin keset metsa. Vihm on lõppenud, päike on madalal, aga ta on veel olemas. Ja tasapisi tulevad sääsed. Väljalehtede Al Nad on veidi hirmunud sellest koledast uputusest, mis tunniajast siin üle käis. Ja linnu. Mõned on just sellised, nagu nad praegusel ajal on, nad on päeva ringi salati erinevad aga praegu on see see õhtuse siesta lõpplindude jaoks, nii et nad ka koguvad ennast ja hakkavad varsti jälle laulma, nii nagu nad laulavad hommikul. Ja siinsamas meie jalge ees on mõned päris punased ja valmis maasikad ja kaugemal sinikollane harilik härghein, seal see, need on muide, eestlaste leinavärvid, huvitav. Vanadel mustritele on just need värvid. Ja, ja ümberringi on siin siin palju-palju elavaid olendeid. Nad ei ole inimesed. Aga nad on, neil on hing sees ja, ja nad on elus. Ja, ja ma arvan, et see on minu jutuajamise jaoks parim paik. Ja veel, kui ennast sisse elada sellesse paika ja olemisse, siis ma laulaksin. Kui ta raida Pandi mind juba ju raiu. Ma ei. Ta appi, ma ei. Juuri jooksi. Leidsin ma siis googe maata. Kus saalis algsa ära hoida? Noh, see laul läheb veel pikalt edasi. Aga ta on metsalaul ja mets on mingis mõttes minu kodu ja, ja need mõtted, mida ma tahan siin jagada, on ikkagi ka sellest samast ümbrusest pärit, nad on natuke metsa poole. Ja tegelikult on ma olen õnnelik, et, et ma saan sellises keskkonnas olla. Jaa. Jaa, see ümbrus annab omamoodi mõttesuundasid. Looduse meestele ja looduse inimestele on endastmõistetav see, et inimene ei ole maailma naba on palju olendeid ja täiesti see keskpunkt ei asu mitte seal. Et inimene, vaid keskpunkt asub seal, et elav olevus. Ja, ja niimoodi on see loodustäis tuttavaid ja üks niisugune omamoodi mõte võib olla see, et kus on nagu, nagu klubi nii nagu on mingi viskiklubi või, või mõni muu klubi siin on koos need, kes kuuluvad sellesse klubisse, sellesse ringi ja see ring on omavahel tihedasti seotud ja, ja kui sa oled looduseinimene, siis sa tunned seda sidet väga tugevalt. Ja sa vaatad siinsamas enda ümber ja, ja kõik Need olendid, kes siin seisavad või liiguvad, nad tegelikult ei ole tummad. Nad annavad mulle mingeid märke endast. Ja, ja selle tõttu on niukene rikas tunne metsas olles sealsamas vasakul praegu kõnnib üks, üks metsasitikas selline ta on veel vihmast natukene läikivmusta värvi ja natukene hämmingusse sellest vihmastaga, aga juba ta ukerdas seal ringi ja, ja tal on tähtsad tegemised siin, nii nagu nagu minulgi alailma näiteks praegu parajasti olen ma tegelenud väga hoolega taimede portreede tegemisega ja see on jälle nii täpselt nii nagu iga olendi portree tegemisel, sa pead kõigepealt teda hästi tundma siis sa pead teadma, millal talle külla minna. Näiteks taimede jaoks on hea aeg kusagil õhtul, kui, kui päike hakkab mahedaks minema ja varjud on pikad, siis siis muutub ka see taim selliseks kuidas häält läbipaistvaks ja, ja, ja ruumiliseks. Ja see paistab pärast selle portree peal kaera. Ja siis sa sätid oma kolm jala ülesse ja paned selle aparaadi paika ja siis sa mõtled jazz ja, ja siis sa vaatad läbi selle objektiivi teda väga kaua. Ja kui üksisilmi niimoodi vaatad, siis mingil hetkel sa pääsed nagu temaga kontakti. Ja siis sa nagu suhtled temaga. Ja, ja see suhtlemine on väga rikastav. See on kuidagi niimoodi, et kui inimesel on oma pere, siis öeldakse selle kohta, et need on, need on ligemised. Need on need olendid, kes sulle korda lähevad mõnel inimesel talle koduloomad, lemmikloomad. Need jälle on väga tähtsad sellele inimesele, kelle juures nad on. Aga looduse inimesele on see ring veel veel pööraselt palju suurem ja see, see ligemeste, igaüks, iga see taim, kellega sa oled niimoodi juba ühesõnaga suhelnud ja temast tund aega ühte pilti teinud siis ta, Sa ei saa tema suhtes olla enam ükskõikne ja kogu elu jooksul niimoodi tasapisi, igal suvel korjab neid juurde neid tuttavaid ja niimoodi sa kõnnid siin ja nad kõik tegelikult kõnelevad sinuga. Ja ma arvan, et Eesti inimese jaoks see ei ole midagi haruldast. See võib olla muidugi, ühiskond jaguneb paljudeks huvirühmadeks ja, ja igalühel on omad. Ja võib-olla on inimesi, kes tõepoolest absoluutselt ei kellele mitte miski siin korda ei lähe siin metsas ja nad ei märka mitte midagi. Aga ma olen seda meelt, et kui võrrelda eestlast mõne sakslase või, või, või, või hollandlase, ka või, või, või hispaanlastega siis eestlaste hulgas on keskmiselt rohkem inimesi, kes suudavad leida sidet loodut susega ja näiteks sellist. Meilegi tundub see kummaline, et näiteks Ameerika koolides tuleb lapsele seletada, et mis asi on pohl, ta teab, ainult seda, Boclamis on moosiks tehtud ja mille ta poest saab, aga ta ei ole elu sees näinud pohla looduses kasvamas. Ma arvan, et, et meie oleme selles suhtes siiski siiski läheme sellele pohlale ja sellele vaarikale ja, ja sellele mättale ja sellele sipelga-le, kes siin meie ümber sebivad. Ja, ja mõnes mõttes on näiteks praegune aeg, kui kogu maailm on meile lahti. Minu meelest on, on ka looduse inimestel käinud läbi umbes selline staadium nagu vasikal, kes kevadel lastakse esimest korda koplisse sai tormatud suure hooga ka välja ja mindud paikadesse, millest mõni aeg tagasi ei julenud unistadagi, et minu silmad või midagi sellist näha. Ja säästud, mis teine, võib-olla panka korjab, on reisude peale pandud ja mingis mõttes on minul vähemalt läbi käidud, kolm kontinenti sellisel tasemel, et mul loodusaabits on oma silmaga mitte raamatu kaudu läbi tehtud. Ja, ja, ja nüüd on täpselt tulnud selline tunne, et, et nüüd nüüd see vasikas tegi tiiru ümber selle kopli aia sääre ja nüüd ta jõudis sinnasamasse tagasi, kus ta alustas ja sa avastad, et ilmatu põnev on siinsamas maakoduõue õues ja õue taga vaadata neid olendeid, kes, kes on siin kogu aeg olnud. Küsimus ei ole selles, et näiteks Niagara juga on maailma kõige võimsam juga või või et näiteks mammutipuu on maailma kõige suurem puu. Kui mina kõnnin siin oma kodu lähistel, kus on iga nurgatagune mulle tuttav, siis siin muutub üks väikene oja mis natuke kõnegi vuliseb minu jaoks juba suureks kaks või, või puu, ütleme siin lähedal on, on üks ojasoo Mänd kes on, on kõige suurem mänd siin ümbruses ja ta on kõige suurem mänd selle, selle maailma jaoks, mis siin ümber on. Et siis mõtled vahel seda, et tegelikult see teeb sama välja. Kas sa tormad maailma kõigevägevamat asjade juurde või vaatad oma kodulähedases ümbruses, ma nimetan stati ümbruses mitte ainult looduses lihtsalt ringi ja süvened sellesse ja siis muutub seesama teeleht siin tee ääres või või, või see kuklanegis oma okaste pesasse muutuvad kuidagi suureks ja tähtsaks. Ja, ja see Vajadus hinge teadusavastada ja saada rikkamaks ja, ja näha midagi, saada elamusi. Selle sa saad. See võti on siin sammasõue õue ukse juures matja all, kui sa oskad seda võtit lihtsalt kasutada. Ja, ja ma tean, et öeldakse niimoodi, et looduses. Ebamugav siin on märg ja siin on sääski ja. See see kõik on tõsi aga, aga loodusega. Ütleme nii nagu nagu sümfooniaorkestriga. Et kui sa tunned neid pille, sa tead, mis häält need pillid võivad teha. Näiteks praegu kogu aeg kostab sealt kaugelt üks üks hõige. Ta. See on, see on vaevukuuldav ja, ja see on niimoodi nagu võib-olla et keegi karjuks nagu appi. Tegelikult on see sookurg, tantsid kahe kilomeetri kaugusel ja lähedalt ta kostab nagu trompet, aga praegu on ta vaevukuuldav, aga ma juba näen teda oma silmade ees, tema uhket nokka ja kõrgeid jalgu. Ja, ja niimoodi on Need hääled ja, ja need pildid ja need lõhnad annavad avanevad siis, kui ma olen ka nimepidi tuttav nendega, kes, kes neid levitavad. Ja niimoodi kõndides ja olles Ma väga kiiresti näiteks teiste inimestega koos näiteks taban selle ära kui palju saab ta ümbrusest teateid kogu aeg, kui ta liigub siin praegu parajasti kostis jälle ronga hääl kaugelt. Et, et on, on inimesi, kes kõnnivad looduses niimoodi nagu võib-olla klassikakontserdi ajal toolis istudes, et noh, tuleb natuke uni peale ja lased ennast lõdvaks ja ja nagu noh, see lihtsalt mõjub sulle selles mõttes hästi, et, et ta vahet, Ta on keskkonnavahetus. Aga jällegi teine, noh, see looduse inimese pool on niimoodi, et, et see, et see on täis muusikat. Ja, ja see kuidagi kõneleb sinuga ja, ja annab sulle mingisuguse, isegi pühapäevatunde. Need on need kirjeldamatud asjad mõnes mõttes ja neid tuleb ise läbi elada, aga ma arvan, et et selles mõttes meie oleme. Meil on rohkem, kust saada saada seda elamust, kui, kui mõnel teisel ükskord näiteks kui siin on käinud Hollandi looduseinimesed, siis nemad on olnud uskumatult pöörases vaimustuses sellest, kui palju on meie meie inimestel teada põliseid, puid, allikaid, kive, künkaid võrreldes mõne mõne teise paigaga me oleme peaaegu nagu indiaanlased. Kohad on täismärk käia ja, ja igal kohal on oma nimi igal kivil on nimi, allikal on nimipuul, on nimi. Ma olen näiteks uurinud nüüd viimase nelja aasta jooksul eraldi just Eesti põlispuid. Ja siis ma olen avastanud, et et see on üpris kummaline, et meil on Eestis tuhandeid puid, millel on oma nimi nii nagu inimesel ja neil on üpriski naljakad nimed näiteks karu, katkutud Pettai või lesenaise Tamm või ja, ja need kõik on seotud mingi looga. Puu on tähtis sellepärast, et, et tema kohta on lugu ja sellest tuleb nimi. Ja niimoodi on inimestel selle selle puuga läbi põlvkondade pidevalt side. Ja, ja see, kui tihedalt on selliseid puid eestlaste maal, see on hämmastav võtta taustaks teised Lääne-Euroopa maad. Või siis näiteks see, et kui sa sõidad siis jalgrattaga praegusel ajal sellistel rööbasteedel kui kirev on teeäärne, seda, seda märkasid rootslased, kes minu tähelepanu sellele juhtisid, maa ei pannud seda ise nagu tähele, aga nad ütlesid, et see on ju nagu nagu meelega tehtud. Ja siis ma näiteks tänavu nüüd kui ma olen jälle vaadanud, et kuidas nendes maades siis lood on, toimub umbrohutõrje ja teie ääred meil ka ausalt öeldes on näiteks tänagi tuli meie kodust mööda see uhke traktor, mis tõmbab tee äärtest siis nagu nagu rohu maha, et noh, et nii on tsiviliseeritud pöetud noh, korrastatud, aga, aga teistpidi see, see metsik värvide metsikus ja värvide küllus. See on niisugune asi. Et näiteks Saksamaal on loodud praegu kaitseala umbrohtudele. Sest nad on olnud tõhusad ja nad on olnud tõhusad, mitte 10 aastat ja mitte paarkümmend aastat, vaid vaid üle 100 aasta. Nii on nad lahti saanud rukkilillest ja sellest samast härg heinast, mis meil siin ilusasti jälle kõrval on ja, ja paljudest teistest värvilistest lilledest. Ja ma just lugesin praegu ühte väga moodsat aedniku käsiraamatut kus õpetatakse, kuidas teha enda õuenurka ühte aasa muru, inglise muru ja niisugune muru, mida nüüd eestlased ka hoolega ja sipelga usinusega nende majade ümber laiendavad. See on, on see selle seltskonna jaoks juba läbi käidud, osa kõik teavad, maja ümber peab olema muru ja nii on olnud juba isa isadel, vahet pole olnud. Ja nüüd järsku leiavad nad, et kui vaeva näha, siis võiks teha oma aeda üks niisuguse paar paarikümnemeetrise läbimõõduga niisuguse aasa, kus kasvavad kõrged lilled, mille otsas ei tallata. Ta on hästi värvilised, looduslikud ja, ja siis, kui tuleb külaline, siis peremees kõnnib uhkusega külalistega ümber selle, selle niidujupi ja, ja hardalt vaadatakse seda ja keegi ei julge oma jalgagi sinna tõsta, sest see on puutumata ja see on peremehe, kõige uhkem osa aiast. Ja niimoodi mina oma koduõuelt vaatan meie sööti jäänud suurt heinamaad sealsamas paarisaja meetri kaugusel ja ma olen kaks nädalat tundnud siirast rõõmu sellest, kuidas, kuidas need kellukesed on sinist värvi ja härjasilmad on valget värvi ja nad koos moodustavad niukseid pööraselt suure ja tohutu, intensiivse niisukese värvi lagendiku. Ja see on, ma tunnen, kuidas mu silmade kaudu tuleb minu sisse uut energiat ja, ja, ja see mõjub kosutavat ja, ja annaks jumal meile kõigile näha seda, mida meie mingis mõttes, sest peame nagu võib-olla noh, tavaliseks ja igapäevaseks ja, ja, ja võib-olla tahame sellest lahtigi saada. Et paljudes nendes on kordumatu. Jaa, jaa ütleme Euroopa taustal vaadates jällegi selline ilu, mida seal praegu tohutu vaeva, higi ja rahaga püütakse mingis väikses osas tagasi saad. Ja, ja mulle tundub, et et jällegi plusspunkt Eestile, et, et me oleme nii-nii lähedal ja et meil on nii palju seda, seda loodust, mis mujal Euroopas on kadunud. Need on näiteks metsade osas jälle nii et kui tuleb siia külla näiteks Rootsi metsaomanik küllalt nendega siin metsas käinud, siis põhiline niisugune lause on. Aa, te olete nii palju raha tuulde lasknud, siit oleks pidanud iga teise männi võtma ära juba 30 aastat tagasi ja, ja nüüd on tuksis nüüd enam seda puud kätte ei saa, nüüd ta on juba mäda ja ja, ja et see, see on väga suur lootus, aga teistpidi tulevad jälle nisukesed loodusesõbrad ja metsakaitsjad ja need näevad haavapuud meil metsas ja nad ütlevad, oi, see tuleb kaitse alla võtta, siis nad näevad, et seal taga on veel 10 ja siis on veel 10, siis tuleb välja, et see ongi põhiliselt haavapuud, mis on kõik suured ja, ja seal on auk sees ja sealt võib-olla vaatab rähn välja. See need on näiteks jällegi Soome ja Rootsi metsamajanduses viimase ütleme 100 aasta jooksul tiheda ja hoolika tööga kõik eemaldatud metsadest ja niimoodi avastatakse seal parajasti seda, et ühel haavapuul elab umbes 300 erinevat olevust, kes saavad sellepärast seal elada, et haab, on vanamürakas, et ta on seest õõnes ja natukene mäda ja nüüd hakatakse seal hirmsasti igatsema seda tagasi, mida annab jälle oodata, isegi kui ta kaitse alla võtta saab, siis sa pead ikka ootame veel 60 aastat ja, ja niimoodi on päris kentsakas see, et võime panna looduseinimesed muudest maadest päris ahhetama. Et kui, kui rikkad me oleme. Ma olen mõelnud ka selle peale, et sellesama metsa peale vaadatakse kõikides maailma maades hästi vastandlikult. Ühed on need, kes näevad metsas seda, siit saab puud, puu maksab raha ja, ja puu kasvab aina juurde, ta on niisugune, mõnes mõttes sihukene, lõputu looduse toode. Kui seda mõistlikult võtta, siis seda jätkub lõpus ja ta on majanduslikult väga tähtis. Ja selle pilguga vaadates on Eesti muide Euroopas kolmandal kohal. Kui võtta kõik Eesti puud ja, ja kõik Eesti inimesed ja jagada need puud inimeste vahel ära, siis on esimesel kohal Euroopas Soome oma puude rikkuselt metsarikkuselt teisel kohal Rootsi ja kolmandal kohal Eesti. Ja kõikides nendes maades on on mets tõesti väga tähtis, sellepärast et ta nii-öelda peab selle maamajandust stabiilses seisus kogu aeg ja, ja ta on tähtis selle, selle maa rahva heaolule. Ja ja näiteks tähendab tööd inimestele. Ja, ja teine pool on nüüd see, et mets ei ole ainult majandusliku tähtsusega, vaid ta on kõige alinedakas, mõtlesin laulma elust, niuke. See hääl, mis nüüd tuli, hoiatus, ta hakkas algul laulmas, ta märkas meid. Ja, ja nüüd, et küllap ta varsti hakkab laulma oma reipad reipal häälel. Aga niimoodi. Ja, ja siis see suhtumine, teine suhtumine on niisugune, et, et ükski teine kooslus Eestis ei ole seotud nii paljude olenditega kui mets metsas on kõige rohkem taime ja loomaliike, kui võrrelda näiteks ütleme, niitudega põldudega soodega ja niimoodi õppes on niimoodi, et kui me siin metsas niimoodi lühinägelikult talitame ja muudkui materdama neid puid maha ja mõtleme oma majanduskasvu peale, siis paljud need olendid, kes metsas elavad surevad sealt lihtsalt välja. Ja see mõtteviis on muide praegu just Euroopas väga tugeva lainena aina kasvanud ja kasvanud. Ja mõnes mõttes on see mõtteviis väga noh, vastuolus selle esimese mõtteviisiga. Ja nendel kahel mõtteviisil tekivad väga tugevad konfliktid omavahel ja me oleme Eestis ka seda tegelikult esimesi, neid juba märganud niisugusi. Ma olen nimetanud need mõttes metsa sõdadeks kus ühelt poolt siis tulevad need majandusliku mõtlemisega inimesed ja ja teiselt poolt tulevad looduse hoiu mõttega inimesed ja nad vaidlevad väga kirglikult. Ja, ja kui sa kuulad ühte ole, kas sa mõtled, et tal on õigus kuulatest jumala eest, temal on ka õigus. Tegelikult on mets niisugune nagu Kahenäoline Jaanus et talongi, need kaks poolt ja õietise metsaga ümberkäimise kunst seisab selles, et nagu köietantsija anda võimalus mõlemale ja, ja et mets püsiks nagu selles mõttes tasakaalus ja oleks sama elus sama rikas nagu ta on praegu. Ja Eesti on parajasti teelahkmel selle koha peal ja, ja me ei tea isegi seda, me ütleme paarkümmend aastat hiljem tagantjärgi vaadates, kumba haru peale me siis läksime. Üks on siis selline, et, et noh, et tõsta hästi kiiresti oma majandusliku heaolu metsa arvel. Kõik need protsessid kui mulle ka väga aeglaselt metsaajaarvestuses on 10 aastat üldse kõige lühem aeg, mida arvestatakse, nii et et kõike seda saab öelda, ütleme paari-kolmekümne aasta pärast. Et mida me nüüd siis lähema 10 aasta jooksul tegime praegu parajasti? Et on mõlemad suunad Eestis väga tugevad. Loodusekaitsjad ütlevad ja neil on päris palju edu olnud. Praegu on võetud paljusid alasid läbi uuritud metsi ja öeldud, et need on nii väärtuslikud, et neid raiuda ei tohi. Küsimus on selles, kui kindlad saadakse nad kaitse alla ja teise poole pealt see, et, et kuidas, et sa ikkagi niimoodi majandada, et ta oleks mõistlikult majandatud. Ka sellel poolel on praegu metsaomanikud väga kiiresti mõistlikumaks läinud. Et me saame seda alles palju hiljem otsustada, kumba haru pidime. Läksime aga, aga ma tahaks väga loota, et, et me oleme piisavalt targad ja kaugelenägelikud. Et me oskame siis metsa. Seal ronk. Et et, et me saame siis niisuguse tee valida. Et me oleme andnud mõlemale Ni sellele majanduslikule poolele, kui, kui kaitsjale Poolale oma oma osa metsades ja selles mõttes vahel jälle mulle tundub niimoodi, et need mõlemad vaidlejad, Kanged vaidlevad, nad on väga-väga kirglikult, see on tõesti uskumatu, see on viimane näiteks siin metsa arengukava ütlusel on praegu looduskaitseorganisatsioonide poolelt Eesti looduse fond on lihtsalt lõpetanud suhtlemise kuna nad leidsid, et asi läheb vales suunas, kired möllavad. Ja samas mulle tundub, et, et nii üks kui teine pool on metsast mingis mõttes võõrdunud võrreldes sellega kui oli seesama eestlane kuskil 150 aastat tagasi 150 aastat tagasi me olime talupojad. Me elasime looduses ja mets oli see paik, kus pidime lihtsalt käima. Öeldi niimoodi, et mees peab oma pere tööriistad ja lapsed ise valmis tegema. Tähenduseta tundis kõiki puid, kuidas millestki puust saab, mida millestki puust saab. Ja, ja kui ta näiteks metsas ringi kõndis, siis ta pidas meelased raha. Seal on niisugune niisugune Künnapu, sellest ma saan endale Loogaga laste natuke kasvanud. Ma tulen viie aasta pärast tagasi. Seal kasvab üks rangi puusa, niuke kõver ja kõver puu on palju parem kui kunstlikult paigutad painutatud. Aga praegu mul rangid on alles. Aga eks paari aasta pärast ma võtan ta maha, siis ma panen ta kaheks aastaks pööningule kuivama ja, ja siis ma teen tast ikka rongid, mis ikka rongid on ja niimoodi kui ta, kui ta niimoodi metsas see suhtlus siis oli niimoodi, et tema ise Vaata puit tundis puid, ta vaatas, et mida mul vaja läheb, selle ma võtan ja ta võttis selle ise ja ta tegi sellest ise sellest puust omale tarbeeseme. Ja kui me mõtleme, kuidas praegu on, praegu on niimoodi, et metsakasvatajad, nemad tegelevad sellega, et metsa kasvatada siis on metsatöösturid, nemad tegelevad sellega, et metsa raiuda siis puidutöösturid, kes siis raiutud puidust teevad siis esemeid ja meie oleme need tarbijad. Enamasti läheme ostame need asjad poest ja kui me metsa läheme, siis ei oskagi vaadata seda puudet, mida sellest puust, mida ma sellest puust saaksin sellest kasest. Sellest männist ta ta üldse niimoodi ei vaata, aga ta näeb, et puud on raiutud ja ta mõtleb. Küll on kahju, et, et see oleks võinud edasi kasvada, ta ei saa aru, et tegelikult ta tema osa tema hea olustama on, püsib sellesama najal, et keegi metsa raiub. Tähendab Me oleme metsast võõrandunud. Kõik need rühmad, kes tegelevad metsaga, nad on nagu silmaklappidega, nad näevad ainult oma seda rida ja, ja ei ole ühtegi sellist ametkonda või, või, või ütleme Pühma praegusel ajal suurt rühma inimesi, kes näeksid metsa nii, nagu nagu 150 aastat tagasi nägi. Metsalähedane jaa, jaa, puu, puuajastul elav inimene, välja arvatud tõesti, ma tean, ka Eestis on nisukesi puusseppi, meie külaski on üks selline ja ja, ja niisugusi inimesi, kes juurikatest vahvaid asju teevad, neid on, aga need on, need on pööraselt vähe ja ja üldiselt tundub natukene niimoodi, et me kõik peaksime oskama vaadata metsale ja loodusele. Nii et me ei näe teda ainult kitsa poole pealt, vaid vaid me näeme teda täiesti suure, terve elava ja lahutamatu rikkusena. Ja ma arvan, et võib-olla siia lõppu ma laulaksin sedasama laulu edasi, mis mul enne nagu pooleli jäi. Leidsin maa, siis googe. Ta ei, ta HU kus oli saa algSaaratuida. Teine Salcoleedeeüürnatuida kui ta Koolisöökla poida. Metsast ja üldse kõigest elavast mõtles ja laulis oma kodulähedases metsas loodusmees Hendrik Relve. Kui istutad muusist töödegema vooliga ja kui istutad puu, siis. Täna hoolikalt ja. Kui istutad sees mõõt ka Reiu, et niipea ta võra ei anna veel varju, kui istutad puu, siis mõõta Harry uued, nii teada võõra. Ja on? Kui istutad puu seal mõõta eile, kui siin poole sealt marju saab, teine, kui istutad. Hõlmmõõt on teine, kui siin enam ei ole. Seal ju saad. Kui istutad puu seal mõõta eine, kui siin pole Mariuse Ableine istunud see mõte, kui siin poole, see on osa. Kätte jõudnud hommik ja linn on närkama. On kätte jõudnud ja linn on, ärka. Seesaminaela. Sest ma olen nooruse mees Kui põlislaande jõuan, mintervitaabelin? Kui põhjus laagri tarvita linnuga oina alustada Ma olen loodusemees Saad loomaradu jälgin ja kuulan puudekkovi. Saad loomaradu jääd ja kuulan puude koolina. Mets kosutab. Ma olen loodusemees Seedrimetsas annab õue ürgloodust endaga. Siis metsas seal nagu õue ürgloodust enda, aga. Ja võtan kaasa. Ja ma olen loodusemees. Ma olen loodusemees Südamest ma laulan ja linnukeeles vilistan. Südamest ma laula ja linnukeeles viriseda. Maa linna toole. Südamest ma laula linnukeeles rilis. Laanelinnu käel Atreerida. Linnad, nooled. Toole. Mees metsaonn. Saa las ta ta. On ta üks kaar, jääme õlega. Las ta. Olla. Seal. Las ta. Olla. Kaariaalne. Lähedane Haale. Narri osa Läti ei maksa raha rohelisse pääl ja täispiimakarju päike veereb õhtul paksu metsa, ta. Möödub päevaga ja tahaksite asja, tahaks buss ja nad käia südalinnas leivapoodi asja osta nipet-näpet, taara. Talvalgeti ennast filmib ta ta näe, seinal varri nutmata. Ja kui üles ärkan, vaikselt rõõmustada olen jälle linnas. Ei ole. Ka ta kookoska, ta kaebas, kõikidest ma põlatud oleks mol kullast lääne tooleksin siis austatu haldjas tuuli maa juurde. See, et noormees ei saa, tahaks see c seal seal seal mol nimeta taaka arvaskul laast. Ta on veis Toige paare. Õhtu so tees, päevgi, uuris pood kõik need Saasma, aga ka ta Maavas ka taaka ärkas kullast. Hiilgava päevabaistelo mees kääna puud köiega. Eks kaane juutses jook tuuste maa juurde on tal kullast, lehtesid aas, toob leegikoor ja Päära jälle oma. Ta personaalias ka daalias loota kurva häälega. Ja soolemaa juurde, noh, mees-le tee ta otsa. K taagaar Laaskla seeskle. Ta on teist taare, ma õhtus Uudees päevgi ja eespood õega Väätsas maaga. K ta magas ka, ta ärkas kla seest. Läikiva päevabaistelo mees, kena puud, kõike, eks Kaale. Too saadu sees tuuled, Oucaci järsku hooma klaasist bee hoogs koormooks lendasid köik korraga. Perhaalias ka ta paali ja sõnutab kurva häälega haldjas tuule. Ma juurdena meeletee tagavantsa, ka taagaarneva selle poole on teist kolleege paare, teemaõhtu, so tees päev joones kood õed, mäed, Saasmava k ta Maavas ka taaka, ärka selle poole. Tee haava. Suur Ma jaa, tale poole kaadaga need katava Kitstegari kaugelt juba ära on lood ka ta ka aasta obleegi koor ja ära emapuu Ilusa. Ova took, kaade mõisteiskada, akne, taandõige paare ma näen ka, ma olen loodud, et mul üksi kõlba õhtus Uudees päevgi, tees kuud kõik metsas ma ta ka ta magas ka ta Käärka, Soomado okaad, katava kaadaagna ääris laadaakjeedee soomaaga, jää, joodeleri, soodu, kets, soo iialgi siin Sa lööd Phoebe koosi üksinda joonide juurde tootja, tor.