Tere, mina olen Arvo Walton. Või viimasel ajal ma olen kirjutanud ka Walton, Vallikivi on siis kui nimi pluss kodanikunimi aga ka osa raamatuid, nagu teada, olen ma Vallikivi nimel all avaldanud. Ja praegu ilmuvad kogutud teosed, mis on ka siis Vallikivi nimi Valtoni kõrval. Ja see saade on siis nimetusega kinnismõte? Ma arvan, nii eelnevate saadete kui ka selle saate põhjal võiks ikkagi jutu tulla pigem kordusmõtetest või, või mõtetest, mis on osaliselt kinnismõtted, mis vaevavad inimest ikka ja jälle, mis tulevad ikka ja jälle tagasi. Ja selliseid mõtteid on ju inimesel läbi elu väga palju, mitte üks, vaid lausa hulgi ja ka ühel ja samal ajal erinevates meeleoludes, erinevates olukordades. Need väga tugevad mõtted on erinevad. Ja võib kindlasti ühe inimese elus eristada, nagu erinevatel eluetappidel iseloomulik selliseid kinnisidee kinnismõtteid. Ma jagaksin üldse inimeste kinnismõtted vähemalt kolme kategooriasse. Need oleksid siis sellised, mis on inimestel üldised mis on teatavale grupile iseloomulikud ja mis on puhtalt isiklikud. Ja nende üldinimlikke mõtete hulka näiteks käib kindlasti surma mõte, mis saadab inimest ju erineval kujul erineva intensiivsusega läbi terve elu ja on võib-olla just nooruses või teatud kesk-eas hoopis tugevam kui vanaduses, kus ikkagi nende paratamatusega hakatakse. Harjumaa. Igatahes mina mäletan oma üsna varasest lapsepõlvest seda ebaõigluse tunnet, et mulle antud elu ma ei mõelnud siis, et see elu oli veel pealegi kõik väga-väga paljude juhuste kokkusattumus, aga sellest tuli välja üks mingi olevus, kellel oli oma mina ja kelle see mina seisis kõikide asjade keskel. Et see ainumas elu siis võetakse ükskord ära ja see oli nii kole ülekohtune, et lapse peas hakkasin mõtlema, et kas on mingit võimalust seda ületada. Ja see mõte on mul ka loomingus nagu kajastunud kas või nimed, taksin romaani Tšingis-khaani sion siis teekand lõpmatuse teise otsa mida kriitika on küll ka pidanud raamatuks, kus on vastandatud vaimu ja võimu nimelt mongoli valitseja Tšingis-khaani ja ta munga sanktsiooni vastanduse või paralleelsuse kaudu. Tegelikult mina hakkasin seda pikka asja kirjutama, lähtudes ainult sellest ühest mõttest, et Tšingis-khaani oli vallutatud ju maailm, noh nii palju kui see maailma pilt või kujutlus tol ajal inimestel oli, ta oli ühendanud kõik mongoli hõimud, oli vallutanud suure hulga naaberhõimu, tema pojad ja pojapojad olid läinud oma teekonnal Viimse mereni Euroopasse välja allutanud ka alad kuni India ookeanini. Ja loonud maailma kõige suurema impeeriumi, mida paraku ja valitseti hobuse seljast. Aga siis sellel suurel väejuhil Tšingis-khaani ühel hetkel oli vaja surematust. Ja ta oli kuulnud, et on olemas selliselt taozektid, kes teavad surematuse saladust ja üks kuulsamaid nendest oli siis Chamutsun ühe. Muukluse haru juht kelle ta siis kutsus enda juurde. Ja see vaba vaim, kes ei kartnud ei kaane ega midagi, ometi sõitis ta juurde, ma olen püüdnud mõistatada selles romaanis, mis, millised olid ta ajendid. Aga kas see need oletused on siis tegelikult seda me ei saa kunagi ajaloost ju teada ja mõõta. Sinna juurde võib tuua aga ühe teise hiina legendi kunstnikust, kes kutsuti suure keisri juurde teisel istus oma troonil joodis jalga hõbetatud kilpkonnatopise peal ja palus seda erakud, kes oli siis kaltsudes kusagil onnis, elas jõe ääres tulla talle nõunikuks Ast Taali, kuulus oma suure tarkuse poolest. Ja selle peale ütles hiina tark talle, et vaata seda kilpkonna, ma olen täiesti kindel, et ta eelistaks lohistada oma saba mudas, aga mitte olla siin õpetatult sinu jalal. Ja see oli kogu vastus. Ühesõnaga ta ütles keisrile ära. Aga too minu Chang, Chun ta muuks siis ikkagi. Tšingis-khaani juurde läks ja tal ei olnud talle loomulikult surematust õpetada. Aga et ta pidi midagi oma ilmumise järel talle õpetamist, üritas ta talle seletada tao tarkusi ja esimese lausena, nii nagu legendid räägivad, vast ütles ta talle, et, et ei ole olemas surematust. Aga on küll olemas õpetusi, kuidas elades elada paremini ja õilsa maad ja seda ta püüdiski sisendada ja võib-olla see oligi tema motiiv, minna siis selle suure valitseja juurde. Püüda seda julma vallutuste rida jäi ja võõraste rahvastega käitumist mingil määral pehmendada. Nojah, see on siis lihtsalt üks üks näide sellest, et inimesed, et mitte üksi nelja-aastase lapsena kusagil Märjamaa alevi vahel, kus terav tunnetus, nagu ma mäletan, mul tuli esimest korda peab surema üks kord. Et selline tunne on siis ka nii vägevalt valitsejal nagu Tšingis ka neil, kes oli surma saatnud tuhandeid-tuhandeid-tuhandeid inimesi. Ei, et see selline jah, kinnismõte kindlasti valdab inimesi erinevatel aegadel ta tuleb inimeste ette kujutlustes ka unenägudes. Ja kindlasti kõik teavad oma elust rääkida neid juhtumeid, mida nad on sellega seoses unes näinud. Teine selline. Plik üldinimlikke üldine, kõigile omane kinnismõte on kindlasti kõik see, mis on seotud inimese minateadvusega. See on nagu selle eelnevaga ka seos. Seesama küsimus, et kuhu see minu mina siis kaob, mis on nii täis kõvai seid, igasuguseid otsinguid ja, ja juhtumisi ja mälujada kunst ja, ja kuhu see kaob, kas surnuaiamuld on tõesti nii tark ja rikas, et see on kõik, kõik need püüdlused ja vaevad endasse võtnud ja mitte midagi sellest nagu vastu ei anta peale vaese väikese aine? Ja, ja kõik need mina otsingude kuidas seda mina realiseerida, kuidas see mina võiks olla püsiv, anda mingeid väärtusi? See on, ma arvan, asi, mis erineval kujul nagu valdab kõiki inimesi, siiski. Võimalik, et inimene kaitseb ka ennast taoliste kinnismõtete eest vahel ja püüad teha enesele nägu. Ta polegi neid mõtteid, lennud, aga ometi ometi on ta seda ikka mingis seoses kuidagi mingitel hetkedel teinud. Annad õhtused unistused või hommikused ehmatused, kuidas kellelgi? Ja selliseid üldinimlik kinnismõtted on muidugi mitmeid veel, võib-olla mitte nii keskseid kui need kaks nimetatud. Aga näiteks minul on olnud. Ta on alati huvitav. See, mida me nimetame vaimsuse probleemiks. Lagu, see on omaette väärtus olla vaimne ühiskonnas ühes kultuuris, ühel rahvusel me räägime seda, et me oleme väikesed väikesearvuline rahvas ja, ja siis hurda sõnadega, ütleme, alla, vaimselt suured. Ja see on ju, kui järele mõelda, siiski vaid üks sõnakõlks. Stakad, küsin, mis asi see vaimsus on ja, ja ma arvan, et seda on väga paljud endalt küsinud ja kuhu siis selle selle mõistega jõutakse, mis asi see on, mis on selle sisu, mis on selle kapatsiteet nii-öelda. Ja siis usklik inimene võib-olla jõuab sellega jumala juurde, aga seal on jälle tupik ees. Mis selle vaimuga siis peale hakata. Ja need on natukene filosoofilised probleemid, aga ma arvan, et filosoofia üldse koosneb kinnismõtete lootusetust arutamisest ja pidevast küsimuste püstitamisest ja võib-olla sellepärast ongi nii huvitav ja ka vaimne, kui me nüüd tautoloogiasse langeksime ja selliseid siis üldiselt kinnismõtteid Me võiksime tuletada kindlasti palju muudki vaimsusega seotud kultuur, eks ole, see on ka üks selline mõiste, mis on defineeritud vähemalt 200-l erineval moel. Ja sageli isegi ühe pisikese artikli jooksul pannakse sellesse mõistesse erinev sisu ja tekitatakse korralikul määral segadust. Nii lugeja peas peegeldub siis see segadus, mis on seal autori peas olnud inimesed võib-olla elu peabki selline natuke segane olema, siis ta on igal juhul huvitavam, kui selged ja ühesed vastused oleks kõigel siis oleks kindlasti igavam elada. Ja noh, üks üks niisugune üldine asi on kindlasti see püüd elada oma liigile. Ja see on isegi laiem, kui, ütleme üldinimlik, ta on võib-olla üld, üldlooduslik. Te kindlasti olete kõik näinud film loomariigist. Kuidas peale enesealalhoiusöömise toitumise on sama võimas tegur soo jätkamine, mis on sageli väga ja väga destruktiivne kus võideldakse, kus hävitakse ja ja mis ei anna nagu sellele indiviidile ju mitte midagi peale ohu olla kõrvale tõrjutud oma kas juhtpositsioonilt või, või toidulauast või ja ometi paljuneda, paljuneda, paljuneda ja säilitada liiki, aga inimene käitub täpselt samuti ja mitte üksi selles mõttes, et Ta soetab lapsi ja sellega teostab ennast bioloogiliselt vaid ka sellega. Ta loob seda ühisskulptuuri ja kõike seda ehitab üles, mis on liigi säilitamiseks vajalik. Aga viisakusest nendest viiest näitest nende üldiste ja meile kõik kõigile omastele omastest kinnismõtetest, mis meid vaevavad ikka ja jälle ja mis on ka omamoodi, võib-olla isegi meeldivad, et nad meid vaevavad. Ja, ja kas või üheksa naljana öeldasime, tunneme ennast vaimsmatena, kui nad meid vaevavad. Nüüd teine suur rühm, siis selliseid kinnismõtteid on kindlasti need kinnismõtted, mis on omased teatavale grupile. Nad võivad olla näiteks rahvuse rahvus, võib-olla see grupp näiteks mingi eriala mingi tegevusala. Võiks nimetada lahkasvamani, näiteks kirjanikule on kindlasti üks kinnismõte või kinni soov avaldada oma järjekordne raamat, kui eriti kui ta on seal valmis kirjutatud ja kui avaldamise võimalused on nii keerulised nagu nad Sagu sageli on minevikus ideoloogilisel põhjustel, nüüd nüüd sel põhjusel, et kellelgi pole raha seda osta ja nii edasi. Mingile poliitikule on kindlasti kinnis, mis teda vaevab ja magada ei lase ja, ja võib-olla süüa ei lase, armuda ei lase. See, ta tahab kangesti võimule pääseda näiteks. Ja, ja teeb selleks siis igasuguseid trikke ja nende hulgas ka alatusi võib olla. Et seda võimu enesele jama lähikonnale sõpruskonnale kätte võita või, või siis raha mehestele. Need võib-olla küll kuuluvad järgmisse gruppi, sellest tuleb eraldi eraldi jutt, too aga no võtame ajaloos näiteks niisuguse mõiste nagu teenida tsaari. See oli vene, norra aadliku, eriti vaese maadliku kinniside jõuda kusagil tsaari teenimisele näiteks. Või, või võtame näiteks niisuguse mõiste nagu päästa inimkond maailm ökoloogilisest kriisist. See mõte võiks väga paljusid vallata kindlasti, aga kindlasti ta ei, ei, ei valda inimest tema igapäevases elus ja ta lööb käega mõtleba. Tühja noh, mis mina ikka teha saan, las nad seal jahuvad, las nad mürgitavad seda õhku ju ikka kuidagi mina veel läbi saanud, suren enne ära ja järglased vaadaku ise, kuidas endaga toime tulevad. Aga aga siiski väga paljudele inimestele on see suureks mureks ja, ja see ei ole isiklik, nad muretsevad siiski oma liigi oma grupp b pärast tegelevad nende probleemidega ja ja väga õige inimkond nii säilib ja hoiab ennast, et ta, et ta sellistele asjadele mõtleb ja tuleksin siis selle viimase grupi juurde, mis on väga isiklikud ja need võivad väga, väga erinevad olla. Aga kindlasti tead, ise on täiesti kinnismõttemoodi noh, kellelgi võib olla näiteks kinnismõte saada rikkaks ja sellest on kirjutatud küll näidendeid, küll küll romaane. Kuidas seda üritatakse, Jaagup, kuidas see õnnestub või ei õnnestu. Või, või tõestada näiteks oma paremust seal naabrimehe ees või võis osta endale auto lõpuks korjata raha? Või, või kasvõi saada kaisukena naabrinaine, kõik sellised kinnismõtted võivad olla. Mõnevõrra ajutised, mõnevõrra kitsapiirilised aga valdavad sageli inimest võib-olla rohkem kui üldisemat mõtet surmale või. Mina saatusele nii-öelda ajaloos, see on täiesti loomulik ja üldse mitte halb, et sellised kinnismõtted inimesena on olemas, osa nendest on kindlasti paratamatud, üks isane inimene on ikkagi orienteeritud juba koopast saadik sellele, et oma peret toita. Ta ei läinud jahisaaki üksinda metsas nosima, vaid tassis selle ikka koopa juurde ja üritas ära toita oma naised ja lapsed. Ja see on säilinud täpselt samal kujul siiamaani, nii et mehel on rahamure ega tõsine asi just ka sellepärast, et tal omavastutus teiste inimeste ja sealhulgas järglaste eest. Ja see on ilus. Me teame küllalt neid juhtumeid, kus eriti suures stressis on tööst töötuks jäänud mees just just sellepärast, et tal on vastutus. Ta on harjunud selle vastutusega, et on harjunud sellega, et ta on suutnud oma peret pidada nii-öelda. Ja, ja selles mõttes kindlasti on kinnisidee, et kui sellised ikkagi igas mõttes positiivne nähtus. Kinnisideed panevad tegutsema. Aga ütlen, et nad võivad olla paratamatud elust ja elu säilimisest tulenevad, aga nad võivad olla ka lihtsalt õhetama pähe võetud eesmärgid. Ja me ju sageli ütleme, et see inimene elab tühjalt, kellel eesmärk ei ole. Ja raske on mõõta, kelle eesmärgid on õilsam, suuremad, aga ka võib-olla üks hea auto osta on ka inimesele nii stimuleeriv eesmärk, et ta selle nimel hakkab päris kenasti rabelema. Aga muidugi võib, võidakse selle nimel ka sigadusi teha, see on ka selge. Aga niisugused päris isiklikultki pisikesed kinnismõtted võivad saada nii-öelda elu mõtteks, mida me kõik ju näiliselt otsime terve elu või, või nimetagem seda siis viisakamalt lihtsalt eesmärgiks elus. Ja need otsingud Üldiselt sellise tunde, et me ei ela, elad tühjalt. Samas kindlasti võib kinnise ideede puhul leida ka negatiivseid külgi, kasvõi näiteks selles mõttes, et näiteks kinnisidee segab kui ta on väga tugev ja hõlmav ja peaaegu kluseni viiv segab teiste ideede teket ja teenimist, mis on eluliselt kindlasti vajalikud, sest kunagi ei ole ole nii, et, et üks inimene saab ainult ühte ühte asja siin elus ajada. Võimalik, et nad on väga resultatiivset, need inimesed aga väga ei maksaks neid kadestada, me ikkagi elame väga mitmelises maailmas ja, ja võime enesele nagu. Aga aga oleme sunnitud tegelema väga ja väga mitme erineva asjaga. Ja igaüks võib-olla eristab enese jaoks selle kinnismõte, vaatab teda kõrvalt, vaatab võib-olla isegi väikese huumoriga ja eneseirooniaga, et kas nüüd see asi on seda väärt, et tasub tahta, mis admistan igaviku ühes, mis ta lõpmatu sees, mis, mis ta võiks olla vaadatuna teiselt planeedilt või isegi naaberlinnast. Ja siis siis võib-olla vähemalt selle kinnismõte selline haiguslik külg oleks leevendatav või nagu öeldakse, et murest saab kõige kergemini lahti siis, kui sa analüüsid selle mure põhjani. P ja lõpuks ju leiad, et ega mureks polegi nii väga suurt põhjust. Ja kui me vaatame kõiki neid inimesi, kes noh, on nagu haiged oma mingist murest mõttest, püüdlusest, siis leiame sageli ette, et selle asja süüks on tegelikult ju ambitsioon, ambitsioon olla keegi teha ära midagi, olla kellestki parem. Ja siis on pettumused mitmesugused, siis ikka näib, et keegi lükkas sind kraavi. Keegi pani selle jala ette, keegi takistas sinu suur ja üllaid püüdlusi. Teostumast ja harvemini muidugi eitaks heidetakse ette iseendale oma süüd, oma suutmatust, oma vähest tahet oma järje kindlusetust või, või pealiskaudsust mida tahes. Ja kui nende ette heideti, jõutakse, siis on olla kibedam. Nii nagu äratundmine, et mul ei ole piisavalt annet sellel alal, millega ma tegelen või, või muud muud paljust sellised asjad, millega inimene kokku puutub, milleni ta nagu jõuab oma elukogemuste käigus. Ja kui tahaks midagi veel isikliku matja ütleme, kirjaniku keskemat, rääkida selle jutu lõpuks, et mitte jääda päris abstraktseks siis mõned sellised märksõnad, ma ütleksin Just ka kultuuri, nende nähtuste ja ja. Nende muutumiste kohta, mis, mis kunstis toimuvad, ma ei tahaks kuidagi olla konservatiivne, samas need konservatiivses on tegelikult vajalik ja ja õilis asi, tänu sellele säilivad inimesed, säilivad rahvad, säilivad kultuurid, keeled aga sama, sama intensiivne on ka uuenemise protsess ju maailmas. Ma olen palju uurinud Hiina kultuuri, kuigi ma ei ole kordagi Hiinas on käia. Ja olen tuletanud nagu kunstis sellise nähtuse, et euroop, pass on nagu mingisugune tõesti kinnisidee või skisofreeniline püüd kogu aeg uueneda. Igas kunstieliidis püütakse järjepanu leida midagi uut, kuigi, kuigi samal ajal öeldakse, et uus on ära unustatud vana. Võimalik, et siin on mingid kommertsasjad, tagakunstikriitikuid õhutatakse aina leidma uusi Isme ja uusi lollusi, mida siis nimetatakse suureks kunstiks ja kaasaegseks kunstiks ja jumalaid. Kuna kui inimesed sellega tegelevad, siis, siis las tegelevad, aga niisugust tühist ja kitsi ja, ja tõstetud on, on läbi aegade kogu aeg olnud. Tore näide on ju muusikas see, mida me nimetame praegu klassikaks ja kohutavalt tõsiseks väärtuslikuks muusikaks oli ka võib-olla kunagi kena tilulilu seal õukonnas ja isegi Mozarti mastaap Topi mehed lõid seda tilulilu ette. Vürsti kestel oleks siis hea seal oma aiapidu pidada. Ja, ja hiljem tuli näiteks Tšaš, mis oli kole kole. Uuenev nähtus muusikas, nüüd on ta sügav klassika ja igati aktsepteeritud, et aga nii võib juhtuda paljude kaasaegsete muusika nähtustena ka, mis, mis tunduvad võib-olla esimesel kuulamisel üsna jubedad, aga, aga kindlasti ka mingid tühjad asjad heidetakse kõrvale. Aga, aga kui tulla selle lubatud? Kunsti kirjanduse nagu mingite oluliste tõdede juurde tagasi, siis ma tahaksin väita, ma olen seda varemgi mitmel pool teinud, et. Kunstimissioon on ikkagi kutsuda inimesi headusele, tarkusele, aususele julgusele. Need on minu meelest need neli põhiväärtust, mis, mis inimmillele inimene seal tasuks orienteeruda ja mis on hea ka tema ühiselu jaoks ühiskonnas. Ja, ja seda vist tuleb nagu rõhutada, eriti eriti selle taustal mis, mis sageli just nagu praegu võib-olla seal alati olnud tuleb sisse selle tigeduse lainega, mis, mida kurjuse inetuse esteetikaga, mida, mida näikse ainuväärtustatavat üksi praeguses, vaid ka teistes teistel aegadel on seda olnud ja võib-olla see kõik on suhteline, mis täna näib kole-kole tige ja riivatu võib olla, et seda ei ole mõne aja pärast mingid asjad kindlasti muutuvad loomulikumaks näiteks noh, kas või need, need mingite intiimelu kujutamiste asjad. Prust oli võib-olla ka näiteks mõeldamatu seal seal neli sajandit tagasi ja nii edasi, selliseid hinge ärritlused nagu ei olnud olnud viisakas inimeste tuua, nüüd nüüd on see kõik olemas ja agaga rõhutatud halbus ja tigedus ja see, see nagu ei lähe mulle peale. Minu meelest on ikkagi headus, see põhikategooria, mida kunst võiks ja peaks teenima headusesse, tähendab kaastunne, et kõik kõigepealt, et. Inimeste vastu ja Puškini tarkuski oli näiteks selles, et, et ta oma Exegi monument tumis ütles, et ma ei taha venelast tsiteerida, ma pean siis vabas tõlkes seda öelda, et ta on püüdnud teenida headust ja kutsuda esile armulikust langenute vastu. Siin võis ta mõelda muidugi tega Bristi, aga, aga see on palju üldisem. Ja, ja see on, see on oluline. Buzginaga seoses tuleb mul meelde, et kunagi ma vaidlesin ühes artiklis vastu manile kus ta väidab disoma Puškini monograafias või noh, see oli niuke monograafias võib-olla pole päris õige nimetada ka tema pikem käsitlus. Et Puškin ehitas oma elu nagu üles lõi seda elu loomulikult kõik me loome oma elu. Aga tema mõte oli siis selline, et ta nagu teadlikult ehitas üles seda kuju puskinist, keda me võib-olla täna tunneme. Loomulikult iga inimene tunnetab teda natuke teistmoodi. Ja siis ma vaidlesin, ma oma olin vanem juba siis, kui Puškin üldse elada jõudis, vanem kui 37 eluaastat. Ja vaidlesin nagu latvanile vastu, et inimene ei tee seda teadlikult. Ehitab üles ühte kirjanikku, monument iseendast. Pealegi oli Puškin poisike, kui ta ära suri, kes teab, ta oli väga varaküps ja võib-olla võib-olla tõesti ja nüüd nüüd, kus sellest vaidlusest on läinud mööda ligi 20 aastat. Ma mõtlen, et Lotmani võis olla siiski õigus, sest paraku jah, inimene jõuab mingis etapis selle juurde, et ta, et ta nagu ehib seda kujutlust iseendast iseendast üles. Ja, ja võib-olla see seal natukene naeruväärne isegi tunnistada. Et ma vaatan ennast kuidagi surmajärgselt, mis, mis pagana tähendust mulle sellest on, mis, mis siis juhtub, kui mind enam ei ole, kui kui seda, seda mina ikka enam totaalselt eksisteeri, kui on üks suur nihts. Sest sest midagi muud ei saa minu uskumuse järgi olla. Ei, ameti ameti projekteerid ennast kuhugi sinna tulevikku. Ja, ja sellepärast on ka minul olnud eluski neid kinnismõtteid just sedalaadi siin kümmekond aastat tagasi oli mulle väga oluline see kuidas mind näiteks läände tõlgitakse ja kas tõlgitakse. Paraku tõlgiti väga vähe, noh nüüd on, mul on päris palju tõlkeid, aga, aga ometi eriti kui sellel tõlkijal ei ole mingit erilist retseptsiooni võiks nimetada mingi retseptsioon on mul olemas vist tõesti ainult Ungaris ja seegi on juba ajalukku jäänud. Siis, siis saad ka aru, kui mõttetu, seega noh nüüd nüüd on mulle oluline siiski kuidagi kokku võtta see kõik, mis ma olen kirjutanud ja teinud, seda on üsna palju raamatuid on kavandatud praegu mitte minu initsiatiivil, aga, aga kirjastaja soovil siis minu kogutud teoste ilmumine. Ja neid on praegu päris paksud köited ja 24 tükki, aga kas nad jõuavad üldse kunagi teostuseni, on üsna kahtlane, sest keegi ei tee eriti ei osta ei, mitte üksi minu omi, vaid ka vaid ka teiste omi. Sest need raamatud on riiulil ja on rahaga nagu rohkem ja paremat teha kui raamatuid niisama lihtsalt kuu osta. Kas siis on nad varem loetud või neid ei taheta enam lugeda. Ja ometi on see kujund nendest teostest praegusel hetkel mulle oluline ja ongi see nagu kokku võtvalt see, see elu, kinnismõte või ettekujutus sellest, missugune ma peaksin kusagil kellelegi välja nägema. Kordasime saadet Arvo Valtoniga.