Uudis pluss sume külaline. Vikerraadio tänane suvekülaline on seto ülemsootska Ahto Raudoja kes on samas ka puutöö mees. Ta on seto kultuuri kandja ja edendaja ja ta on äsja koos Tapio Mäkeläinen iga välja andnud paksu raamatu setod sässonatest ehk siis küla kabelitesse. Ja eks loomulikult ole veel üks Ahto raudoja stuudiosse arvamuse ajendeid ka eeloleval laupäeval peetav Kaheksateistkümnes seto kuningriigi päev, mis sel korral toimub Obinitsas. Kuid enne, kui alustame juttu Ahto Raudojaga, viime teemasse sisse seto muusikaga, see on klapp, peapotisetu lugu. Ja meie Tartu stuudios on valmis juba tänane suvekülaline. Raudoja tere tulemast vikerraadiosse, tere tulemast. See lugu oli sinu enda valik, kul potisetu lugu. Miks sa valisid selle palaga seetõttu, et sa oled ise kapoti setaks käinud? Jah ja ei saa salata, järgmine aasta on 10 aastat, kui me tegime esimese potisetoretke seto valt obestega Tartusse müües, müües potte ja teisel aastal oli kaasas veel Toomas Valk, kes selle retke ajal selle loo valmis sai? Muidugi mitte selliseid esitasid nagu te kuulsite seda klappi esituses, aga süda läks nii soojaks, kui seda seda lugu sai kuuldud ja ja see on nagu teatud mõttes suve sünonüüm või setomaalt kulgemine, et see on. No ma ei, ma ei oskagi öelda, kuidas seda sõnadesse panna, aga see on selline lugu, mis tekitab väga positiivseid emotsioone minus. Kas see jäi nüüd selliseks ühekordseks projektiks, tiks potisetoretk või on tulevikus veel neid tulemas? Neid sai tehtud kahel aastal, ühe korra tulime üle Värska poolt. Tartusse Räpina, Räpina kandis teiste teinekord vana võro teiega vara võru maanteed, et mis seal salata, eksele aiakesega, suvel on kasinalt, et plaanid ikka käivad ja kevadel kui vähe rahulikumad ajad, siis jälle istume kokku, et see suvi teeme jälle see aastaga oli viisi kuupäevad paigas, jälle jäi tegemata, aga aga tulevaks aastaks siis on juubeliaasta 10. Ja sel ajal. Peame leidma, sest et no see on selline nagu väga paljudele inimestele, keda ma kutsusin märgilise tähendusega, kes peale seda leidsid endas seda setox olemist ja juurte juurde jõudmiseks palju palju jõudu, et ei saa salata jah, et. Timol olid siis küll tallid, aga seto vurtsu vähe sees ja peale seda seda võiks öelda hakkas nii Timo vargus kui kui, kui nii mõnedki teised. Seda, seda asja viis nad seto asja juurde, et et seda peab tähistama. Kas on nii, et need on ka rohkem selliseid keraamikat ja ongi setopotid Te nüüd rohkem liikumas ja saadaval, vähemalt mulle on laatadel nõnda tundunud. Jah, kui me 10 aastat tagasi otsisime, kes meile teeks vanade vormide järgi potte ja ja, ja siis oli seda raske leida, see turunišš oli praktiliselt täitmata ja see on, ütleme, müstiline tarbe, lihtne keraamikat tehti küll rohkem kunsti või ütleme noh, mittetraditsiooniliste vormide järgi niivõrd, aga nüüd on jah, laatadel tekkinud ateljeedes müüakse. Et võiks öelda ka, et see oli selline keraamikutele, tõuke, tõuke andmiseks ja ja uued, kes keraamikud nägid selle tänu sellele uut Nissi, et. Aga nüüd siis selle põhilise ajendi juurde, mis täna Ahto raudajat Motiveeris stuudiosse tulema ja mind motiveeris Ahtot stuudiosse kutsuma üks väga paks ja põhjalik raamat ligi 600 lehekülge uurimust sässonate kohta. Ma usun, et alustuseks. Me peame seletama paljudele raadiokuulajatele üldse, mis asi on tsässon. Inimesed on ju ka palju selliseid, kes ei olegi setomaal kunagi käinud ja pole näinud, mis on tsässon. Season on palvemaja peamiselt küll puidust tehtud, kuid on ka kivist. On ka üks savist setomaal mõistmatlen setomaal. Vene poolel on muidugi kividest. Millest, millest millest iganes, võib-olla neid tehtud. Ja selline nõme nimi, setokeelne nimi, tsässon tuleb venekeelsest sõnast Sass Sass džässtund. Et seal on selline. Ei peeta küll palvuslikud, palvetundi võib, võib seal pidada ja, ja ta on, ütleme, tungiv külakabel, milles puudub altar ja seal ei peeta liturgiat, vaid küla pühal toimuvaid jumala jumalateenistusi hoitakse surnud. Ta on nagu Õigeusumaastiku lahutamatu lahutamatu osa ja tema olulisus just selline seto kui muu kultuuri jaoks on see. Ta ei ole kirikuga küll väga-väga tihedalt seotud, et see preester käib seal korra aastas tavaliselt, kui sedagi. Aga ta kajastab läbi sajandite seto piirkonna arhitektuuri uskumusi. Tal on nii lai mõiste. Miks, miks ajendas seda asja kirjutama, et et neid aspekte on niivõrd palju, et mis seal salata, 600 oli jah, tõesti, ligi 600 lehekülge raamatut tuli tuli, tuli kokku, aga ega ta ei tulnud kohe nii parts, et korra olemas olid ikkagi 10 12 aastat tagasi sai asi alguse minu jaoks. Kui tappa soome setu sõbrad Setu rüüstavate Tapio mägeli seest võtmisel hakkas neid mõõdistama ja, ja siis mina liitusin selle seltskonnaga. Otsisime neid üles ja siis jäi asi nagu mõneks aastaks soiku. Kuid üks, ma arvan, neli-viis aastat tagasi tundsin, et see asi on nii pooleli jäänud, et see on vaja lõpuni viia, et kuidagi vormistada. Ja sellest hetkelisest vormistamisest kujunes praktiliselt neli-viis aastat igapäevast tööd oma tööde-tegemiste pere kõrvalt, et kogu aeg tuli uusi uut infot juurde. Käid jälle vaja ühte asja pildistada, teist pildistada, siia arhiivi, minna, materjali otsida, inimesi läbi käia. Et jah, ja nüüd nüüd. Loodetavasti jõuab ta. Täis täistükis neljapäeva õhtul või reede hommikul mulle, et tegelikult mina olen osasid näinud, aga ma ei ole tervikut näinud, sest raamat ei ole veel välja. Kas ma saan aru, et kui te olete nii põhjaliku ja mahuka töö ette võtnud, siis neid sässonaid seal kohapeal ei ole siis vaid mõned üksikud sellised hooned, vaid neid on väga kohe hulgi olnud ja on setomaal 78, džäss, annetan alles nende ja veel lisaks sellele 80 hävinud, mille kohta on andmed, et kokku 156 hoonet on nagu kataloogi osas kajastatud. Aga siis lisaks sellele on ka sissejuhatusele neli väga põhjalikku tsiklit Mare Piho, Heiki valgu zakaarjas, Lepiku ja Taavi Pae artiklid. Kõik käsitlevad natuke erinevate teemat, et aga, aga väga olulised oma mõistmiseks, et mis, mis mida ta omab külaühiskonnas, kuidas ta on tekkinud, tema usundiline taust, lisaks sellele ka usu poole pealt pühakutest kirjutab seal kaarjas lepike kõigist pühakutest kellele on tsässon pühendatud onu igal külal seto omale oma pühak või siis mingi kirikupüha, mida tähistatakse ja selle nimel on ka sotsiasson. Näiteks et Püha vaga märter Anastassia sääsolaid nimetatakse setomaal nahtsid sääsonateks, neid on kõige rohkem ja siis sellest nahtsist nahti päevast pühast vanast asjast on ka kirjutanud kaarest lepik, nagu kõigist teistest pühakutes, keda on üle kahe, 20 et et selles suhtes on väga põhjalik Ja igas külas siis sellel pühaku päeval kõigepealt sõnas on siis jumalateenistus ja pärast on siis selline. Külapidu küla püha jah, Kirmast peetakse küll, aga ütleme jah, kahjuks palju väga paljude juures on see külapüha pidamine pidamine jäänud soiku. Kui nüüd uuesti kahe tuhandeil aastatel on hakatud uuesti intensiivistumine intensiivistumine ja seda just Eesti poole peal, aga kahjuks vene poole peal, kus on enamust sässanaid on see asi vähe kehvemas seisus. Muidugi sellised kohad, kus tsässon, paikneb kalmistul seal seal on alati alati peetud ja see ei ole soiku jäänud. Kalmistu on Zetodele ja üldse õigeusklik õigeusu kultuuriruumiga seotud rahvastele väga-väga olulised, et siin luteri kultuuriruumis on see vähem tähtis kui, kui õigeusu kultuuriruumis. Aga need džäss on, et kas need on iseloomulik mu Likud vaid setomaale näeb neid ainult setomaal või on neid ka mujal õigeusklikest? On Venemaal on, neid on hästi nad päris laialt levinud ja mitte ainult Venemaale, vaid ka teistes riikides, kui Venemaal on see seisukord väga täbar, ütleme et siin piiri ääres Situatsioon tüki maad parem kui siseVenemaal, ütleme seal Pihkva taga Peterburi kandis, et seal on väga halvas seisukorras või täiesti hävinud, et mul üks tänu sellele projektile sain tavaks Aleksander Troiloga, kes on väga suur filmikunstnik Venemaal väga tuntud kultuuritegelane, et tema, tema huvi on olnud neid uuride ju noh, ütleme, et üles joonistada ja siis tal on andmeid mitme regiooni kohta ja tema andmetel, mida ma olen näinud, on ikkagi meie piirkond, et selles suhtes õnnelikus seisukorras seisukorras, mis teised, et seal on nad ikkagi palju rohkem ära ära hävinud. Seal ilmselt juba Stalini kord enne teist maailmasõda. Just just, sest et mul on noh, olen seda kirjandust uurinud ja näinud ikkagi ka kahekümnendatel aastatel tehtud pilte, fotosid, kus näiteks molenski kandis on ikkagi väga uhkeid Chazzonaid ja ja, ja, ja selliseid kuidas ütelda palvemajakesi koodimajakesi, mis, mida on ka setomaal olnud, et et neid, neid, seal, mis on olnud, mida enam ei ole, et jah, meil meil on paremini läinud see Eesti Eesti vabariike tervel tervel setomaale oli väga hea Gazetsonate säilimise seisukohast ja mis on väga oluline, et nad on ikkagi meie piirkonna vanimad puitehitised. Kui näiteks Mikitamäe tsässon, mis dateeritakse ehitus, mille ta palkide maha võtmis aega dateeritakse, 1694 siis test, nii vana palkhoonet ei ole, ei ole vastu panna vene poole peal, praegu tsiteerisime ühte Chazonatega, kuna proove oli natukene vähe, siis ei saa öelda 100 protsenti. Kuid no ikkagi hinges, ma olen kindel, et 100 protsenti on näiteks moonad season 1675 ehitatud. Et ja noh, ütleme 1000 700710, sealkandis on päris mitmed tsässon, nad ehitatud, et on ka arhit taluarhitektuuri poole uurijatele väga-väga oluline. Infoallikas on ju nii vanu taluhooneid väga-väga vähe säilinud ja ja ta selle selle tõttu ka kajastab just taluarhitektuuri, et sääsonata ehitust on teinud ainult külakogukond, et needsamad küla inimesed, kes seal elasid, et kirik ei ole ei ole sekkunud. Traditsiooniliselt tsässon ei ehitusrahastus, et see on nagu mitte kirik, vaid see ongi külakogukonna külakogukonna või talu taluhooned. Et ta on, nagu ongi üks osa maa kultuurist, kas ja kui palju? Selga seda paganliku tausta ja ja kultuuri osa olla setomaal just nimelt Chersonate puhul Eures. Ütleme, et seda oma usu asi on setomaal üldse palju rohkem alles olnud. Ja säilinud, kui, kui ütleme mujale mujale Eestis, et et õigeusk soosib seda natukene rohkem, ütleme, kui näiteks Miigseiski peale kirikut käiakse kirikus ja peale seda minnakse Mikses jaanikivile tervist paluma, et see on täiesti aktsepteeritud kiriku poolt samamoodi Mikses olevatest sõdades olid jaanikivitükid. Ja, ja on ka kattulik katoliku mõjuga. Chazzonaid olnud Kadri, mis ei ole üldse õigeusuruumis pühak levinud siis härma tsässon ütleb, et on, on ja ütleme, kogu see Jastroachannas näiteks vööd, mida mulle näidati, et on kasutatud ravimiseks omandanud sellise erilise võime, et see, see on nagu see on üks osa, üks osa sellest, et ei ole nagu. Lahutatud ütleme õigeusk, omausk, et seal sellest ka tingitud, et ega õigeusuteenistused käisid vene keeles, inimene tõlgendas seda oma keelseks oma kultuuris arusaadavaks ette ja see aitas, aitas säilitada, et et ütleme, et ei saanud lihtsalt aru, võib-olla venekeelsest papist, siis nad lihtsalt tegid üle oma selle nii-öelda vana rahvausundi ka kristlike tavade juurde ja ühendasid need on, on selliseid, selliseid aspekte ka just, et, et kõik see ja see moodustabki kokku seto kultuuri Kuidas tänapäeval neid Chersonaid hoitakse, kui tuleb üks täiesti võõras inimene, kes ei tea seto kultuurist midagi siis ta näebki, et on ühe küla ääres ja teise küla ääres üks mingisugune imelik putka. Tihtilugu see ei ole ka väga heas korras seal sees ikoone ikkagi ju ei ole. Kuivõrd hästi need hoitud on, kas pätipoisid seal neid sässonaid lammutamas või sees viina joomas ei käi? Seda kindlasti ei ole, sellepärast et ikkagi inimestel on meie piirkonnas nii suur kultuuriline taust ja isegi noored peavad ja ei lähe jah, et võta kasvõi surnuaiapühadel käimine. Et kui Eestis seda ei ole, siis setomaal tulevad ju kirikupühadele või surnuaiale sööma. Pealegi kirik kogukondlik, ütleme, perekondlik taust on nii tugev, et see side on nagu katkemata. Et see on nagu elu loomulik osa, et sellepärast ei ole ka nagu selliseid tegevusi ikkagi levinud, mida sa, mida sa mainisid. Et nii ta nii ta on, aga et jah, see seisukorraga on see asi, et Eesti poole peal on neid viimastel aastatel päris palju renoveeritud. Oled sa ise ka tegelenud sellega? Chatsonad tegemisega konkreetselt renoveerimisega ole, aga siin Jaanus Salme, Ain Raal on, on, on seda teinud. Et kuidagi kuidagi on läinud niimoodi jah, et et, aga noh, ütleme, et ka nende nende tegemine on koos koostöös käinud selles suhtes, et et nagu seda infot ja noh, koostöö on need meil veel tihe oldud, aga konkreetselt jah, ise ei ole väga tihedalt, ütleme, Mikitamäe esimest remonti, selliseid asju ikkagi ja materjalimaterjaliga aidanud noh, ütleme minu käest annad laastu võtnud. Kuna mul mu tegelen lastud laastude valmistamise katuselaastude valmistamisega, ehitiste jah, sääsonatel no minu minu firma tehtud laaste on, on küll, et ütleme noh jah. Äkki selle teema lõpetuseks räägi mõni huvitav lugu või huvitav fakte Chezzonate kohta. Mis sinu jaoks kõige üllatavam oli, mida sa teada said seda raamatut tehes seda paksu, ligi 600 leheküljelist raamatut? Muidugi väga. Mõnusad jutud, kuidas räägitakse džäss olemasolevatest kivi ristidest, et see on nagu selline selline väga huvitav teema, et kuidas, miks inimesed on nad ehitanud, et leitakse kivirist põllu pealt. Ja siis võetakse seda kuskile viiega, ta läheb, läheb tagasi sellised üldlevinud rahvausundis üldlevinud süžeede, et need on kõik ka sätsonate rahvausundis ja selle kohta käivates kajastatud ja nüüd ma olen kõik ära toonud, aga mis siis sai ja mis siis sai, kui inimesed kiviristi tahtsid viia teise kohta? Jah, ja väga tihti prooviti seda veel kord, siis saadi aru, et see on õige koht, kuhu peaks seal sona ehitama, et noh, selliseid rahva kuidas on rahvas tõlgendanud neid tähtsana ehitamise vajadusi ja kohti, et kuidas et sellised sellised asjad on nagu väga-väga põnevad, mida peaks natukene rohkem rohkem uurima ja et need on muidugi ära toodud kõik need saamatus iga konkreetse teadsona juures, et selles suhtes et kui inimene selle raamatu omandab, siis tal on väga palju väga palju pikki õhtuid selle raamatu seltsis ja, ja ma ei saa muidugi mainimata jätta, et, et, et kui kõik ikka väga hästi läheb ja neljapäeval raamatu kätte saan, siis Obinitsas reede õhtu, viiendal kell üheksa on esimene raamatu Edivaid raamatuga jätsi, et kõik, kes huvilised saavad verivärsked ütleme, trükisooja raamatut kaeda. Obinitsas toimub üldse sel reedel ja laupäeval palju. Iga-aastane traditsiooniline kuningriigipäev on ka Obinitsas, aga enne kui hakkame sellest kuningriigi päevast rääkima, kuulame muusikat. Ja sa pakkusid välja, et võiks kuulata ansamblit Ottawa you, mis esines ka eelmisel aastal folgil. Miks see ansambel? See on see, et kuidas üks vene bänd suudab ennast murda neid piire lääne poole, et nad on väga nõutud bände Eestis, Lätis, Leedus käivad nii ida kui Lääne-Euroopas, et kuidas nad teevad oma venekeelset asja. Rahva rahvalugusid töödeldes ennast ja ütleb oma kultuuri. Tutvustavad oma kultuuri, et see on üks üks võimalus ja, ja ta oli ka, tuli täiesti praktiliselt puhta lehena Viljandi folgil folgile eelmine aasta võitis kõikide või ütleme väga paljude inimeste südamed, et selles suhtes ta on hea näide jälle. Kuidas, kuidas saab tutvustada rahvakultuuri, kuulab. Me jätkame juttu seto ülemsootska, Ahto Raudoja ka. Ja eeloleval laupäeval on taas sootska valimised, uue sootska valimised, ses toimuvad seto kuningriigi päevad või täpsemalt seto kuningriigi päev. Mida tähendab üldse ülemsootska, mis peitub selle ametinimetuse ülemsootska taga? Ülemsootska On seto oma keelde sõna, et esimesed Tähendused selle kohta lugesin mina seto lugemiku, seda öeldakse 22 välja antud, et seal on mainitud ühes värsis soodžikat. Aga käibele võttis kuningriigi päevade ajal selle hau Paul. Ja ja ta on kui ta, mis tema taust on, vaat seda mina täpselt täpselt ei tea, ta nagu suure tõenäosusega võib tulla sellisest sõnast nagu Sotnik või et nagu nagu selline vana väepealik või või kuidagi selline selline taust võib-olla sellele sõnal sõnale sõnal kui sellisel. Aga sootska ei ole kuningas, ei ole temale kuninga justjust, tema on kuninga maapealne asemik, et jumal, Peko magab. Petseri kloostri liivakivikoobastes ja siis maapealne asemik ehk ülemsootska toimetab siin maistes sfäärides, teeb seda, mis talle unes unes näidatakse ja, ja isegi, kui ei näidata, siis Peko peab juhtima teda õigel teel. Ülemsootska valimine käib väga demokraatlikult, on ise ka viibinud pealt näinud. Seatakse kandidaadid üles, kes siis tutvustavad ennast seto kuningriigi päeval ja siis hakatakse moodustama rivi kõikide kandidaatide taha ja see kandidaat võidab, kelle juurde siis kõige pikem inimrivi koondub, niisiis väga demokraatlik, aga üldse seto kuningriigi päev. Mida tähendab see setode jaoks? Kui tema alguse sai või alustati, et siis mis, mis tingis selle, selleks on üks kõige suurem põhjus on see, et setod ei saa, ei olegi sellist ühtset pidu, kus terve rahvas nagu võiks kokku saada, et eestlased võivad näiteks laulupeol või mingil muul suurel üritusel Zetodel omal puudub selline päev, sest et ollakse seotud oma kindla piirkonnaga tähistatakse oma piirkonna püha näiteks Värskas jüripäeva Obinitsas paasapäev, aga need eri piirkondade inimesed, puudus selline laialdast kandepinda omav üritus või võimalus kokku saada leelopäevad, et sinna tulevad nagu ikkagi rohkem sellised veelovi, sellise rohkem kultuurihuvilisi ka inimesed. Aga, aga jah, et oli vaja ühtset võimalust, kus rahvas saaks koonduda oma toimetusi teha, laulda, tantsida, erinevaid Nika kaubelda, mis on setode jaoks väga-väga oluline, siis nii niidad, tekkisid ja arenesid selliseks, nagu nad praegu on. Sel laupäeval ta juba kaheksateistkümnendat korda Obinitsas toimub ka nüüd aja jooksul on see üritus või see päev on muutunud nii tuntuks, et tegelikult sel päeval on seda rahvas seal väga palju ja muud rahvast rohkem, isegi kui seto seid väga, kuidas see kohalikele tundub, väga õige märkus. Kahjuks kahjuks on läinud jah selliseks, et et oma rahvas Jääb juba jääb juba vähemusse, et setomaa on positiivse maine omandanud kultuuri, aktsepteeritakse, et ei kaeta kui ullikesi vaideid. Ta pigem, et et kes rahvas, kes on suutnud oma keele kultuuri alles hoida, toimetada, seda edasi kanda, et see on, omab praegu rohkem imetlust kui, kui ütleme siin 10 20 30 aastat tagasi või nõukogude ajale. Ja sellest tingituna ongi jah, rahvast mujalt Eestist välja välismaalt. Ja üks asi, mida ma olen tähele pannud, on see, et miks ta on oluline. Et ka need inimesed, kelle esivanemad on setomaalt pärit, et kuningriik, ta on ütleme, Kohti juuri juuri otsida, et väga paljud inimesed tulevad, sellised kerge see tead, mõnes mõttes kerges variandis saavad kas esimese aimduse või kinnituse oma oma tahe tahtele olla, olla, olla, olla seto, et selles suhtes kõik. Kui sa vaatad võõras rahvas, siis sellest nendest väga paljud on tegelikult seto, seto juurtega, kes tulevad oma kodupaika tagasi, et jah. Aga kas sellega seoses on ka see Aus ja ehe see kultuur ja kaup ikkagi ka säilinud või on ka sellist näitlemist. Juurde tulnud ütleme, et ikkagi need võistlused, mida, mida tehakse sõnalise võistluspillimeeste võistlused, et seal ikkagi püütakse järgida seda Wanna muud või noh, seda õigete traditsiooniliste Meist meisterlikkust ja selle tõttu selgitatakse väljagi, erinevad erinevad meistrid. Lisaks ütleme eelpool mainitud teele on erinevad toidu joogimeistrid ja ütleme, nende meistrite välja sortimine ongi kõige kuningriigi üks huvipakkuvaid asju, et ikkagi väga oluline on, et kes saab parimaks sõirameistriks, kes mõistab kõige paremat sõira teha leiba, õlut, Hainsate see on nagu, ütleme, toit on üks osa, üks osa kultuurist ja kui inimene saab õige õige, õige näidised on ja, ja siis see aasta on ka. On ka natuke nagu õpetatakse ja tutvustatakse, milline on see õige setopärane, et ei, et leib või on ikkagi must leib, mitte mingite ploomi virsi tükkidega, et üha rohkem hinnataksegi seda vana vana autentset. Sa nimetasid, et seto kuningriigil on paljud inimesed avastanud oma seto juured. Aga kuidas sinu endaga on, millal sina avastasid oma seto juured? Sa tegelikult sündinud ei ole ju setomaal, räägi endast. Aga nad ei ole ja mina olen sündinud Tartumaale, Tartumaal ja ka Tartumaal koolis käinud. Ja ka ütleme, see oli juba peale keskooli paarkümmend paarkümmend aastat tagasi hakkas see asi asi pihta, et kuidagi see tuli nii loomulikult. Aga kirjelda, kuidas see tuli, oli see mõni inimene, kes tutvustas selle kultuuriga või? Ei oskagi öelda, kuidas ma arvatavasti ikkagi esimest korda Obinitsa kanti õrnar juurte juurde sattudes tuli, tuli, selline tuli selline tunne selle asjaga sügavamalt tegelema, tegelema hakata, aga no ütleme väikesest peale, kui ema mul pärite Kossalkast ja vanaisa ja sugulasi maetud mõlla teisele poole praegust kontrolljoont. Et need suvised mõlapäevale käimised Petseri sugulaste juures käimised kogu kogu see suguvõsa poolne kultuuri, kultuuri, keele taust, et see, see oli, see oli see, kui sa sellega kasvavad, siis selle vastu ei saa, et mõnel mõnel lööb see välja ja ta peab sellega tegelema, mõnel mõni püüab seda varjata, aga minul, minul tuli ta kohe nii intensiivselt välja, et ma enam ei saa pidama. Kui ma kõrvalt olen sattunud kuulama, siis kogu see asjaajamine seal Setumaal, kus sa räägid inimestega meestega ajada asju, siis sa räägidki seto keeles, millal see tuli. Et seto keel ongi sinu emakeel. Esimene tähelepanek, ütleme sellest, sellest kodus räägitakse ikka nagu, nagu räägitakse, isa lõunat mitu keelt, ema kuiskuna, vahel seto, vahel kirjakeelt, aga noh, ütleme, et et esimest korda oli, mul, tegelesin ornitoloogiaga, siis üks sõber oli külas olime teises teises toas ja kui vanemad rääkisid, siis tema küsis, et miks nad imelikult räägivad, mõtlen, kuulan, ma ei saa mitte midagi aru, mis imelikult räägivad nagu räägivad ja siis nagu tuli esimene arusaam, et ongi kuidagi teistmoodi. Et seni tundus see kõik kõik kõik loomulik niimoodi ja, ja, ja et see oli nagu esimene selline tähelepanek, et noh, teadlik tähele, tähelepanek. Keelekasutuse suhtes ja siis sa ühel hetkel kolisid Setumaale ka päriselt elama Tartust ära Hilana külla sinna sellist päris suurt laia teed ei viigi talvelamist raske üldse läbi pääseda, välja pääseda. No kas ikkagi keeruline ei ole seal maal külas elada? Ütleme, tegelikult mis siin, mis siin salata, mul on ka Tartus koht ja ma olen selline kes Dilbendab ikka Tartu, Tartu ja setomaa vahet, et aga aga kui sa teede asjade kohta küsid, siis tegelikult on talvel vähemalt viimased paar aastat on küll väga-väga hästi läinud, et erinevate setoprogrammide tõttu on teid parandatud seal mitu aastat mu juures käinud. Et tee on ikkagi juba ikkagi väga hea ja talvel lükatakse ikkagi, kui sama päev, siis järgmine päev kindlasti tee lahti, et et selles suhtes on asjalood ikkagi. Ma küll ei kurda. Veel sellest ülemsootska ametist natukene. Kas seal on lihtsalt selline tseremoniaalne nimetus ja amet, mis antakse seto kuningriigi päeval või siis, mida see on kaasa toonud, oled sa pidanud ka rohkem nende setu teemade ja probleemidega tegelema? Jah, jah, kindlasti palju-palju rohkem, et sa oled kogu aeg pildil ja, ja see on nagu mõnes mõttes väsitav, aga teistpidi on ta. Ütleb, et siin Eestis poole peal ei olegi see asi nii väsitav või ütleme, mitte väsitav, vale sõna. Ei oskagi ütelda õiget sõna selle kohta, et nagu mõnes mõttes kas tunnustatud või aga vene poole peal on see, et erinevad televisioonid ja, ja seal on võime võim rahvast väga kaugel, ütleme kui juba oblasti või rajoonivalitsus on lihtinimesele kättesaamatu, siis kui Venemaale tutvustatakse, et Nad on ka roll siis, siis see juba tekitab sellise ajakirjanike tulva täiesti täiesti väsitama mingil üritusel vene pooles setus, setus käia ja neid intervjuusid intervjuusid anda. Siis samamoodi, et igasuguseid dokfilm mitte tegijad on Venemaal väga intensiivseks muutunud erinevate väikerahvaste sealhulgas setode kajastamisel, et neid erinevaid intervjuusid, saateid on ikkagi võiks öelda kümnete kaupa, mis on pidanud vene poole peal tegema seto keele kultuuri tutvustamiseks rääkima, et mõnes mõttes on see setomaa asjaajamine oma keele, kultuuri tutvustamine eest poolse integratsiooni ja, ja kogu kogu meie ütleme, Eesti riigi tutvustamisel väga positiivse kajastuse kajastuse leidnud, et et see, see on üks, üks suund, millega on nagu mida, ma ei kujutanud ette, kui ma ülemsootska sai, need, see, sellega tuleb nii palju palju tegeleda siis muidugi läbi aasta kogu aeg praktiliselt selline nagu eksperdiks olemine, et küsitakse erinevaid no täiesti erinevaid erinevaid asju, ütleme nii keele kui kultuuri, kui ma ei tea milleni iganes selle kohta, kas näiteks hansaajamine tuleks legaliseerida. Jah, ka sellega olen väga palju vaeva näinud, erinevaid ametkondi ministeeriumi külastanud läbirääkimisi, läbirääkimisi pidanud. Et praeguses situatsioonis Ei ole see veel veel reaalne, et aga üle ütleme läbi positiivse hõlvamise ja, ja tutvustamise. Ma loodan, et see, see aeg ei ole enam kaugel, aga, aga see nõuab endas väga palju praegusi seadusemuudatusi ja ja, ja ütleme, et riik peab olema väga tugev partner selles selles osas Aga räägi veel natukene meelselt jutuks mõeldud aeg kihutab kohutava kiirusega lõpu poole, räägi natukene veel nendest võib-olla probleemidest ja nendest teemadest, mida tuleks rohkem esile tõsta, mis on praegu Setumaale ja ja seal elavatele inimestele olulised ja mida sina saaksid praegu teadvustada. Kindlasti on üks asi, mis on jäänud praeguses situatsioonis väga tahaplaanile on et ikkagi setomaa on pooleks kahe riigi vahel. Et see situatsioon on ikkagi jäetud viimasel ajal kajastamata, et mina oma sootska ajal proovisin või ülemsootska kaks valimise üks platvorm oligi tegeleda selle teise teise poolega, mida ma olen ka püüdnud võimaluste võimaluste piires teha, et tegelikult ei tohi ja ei saagi unustada seda, et osa meie rahvast on Vene Föderatsiooni territooriumil. Meie maad on täiesti vene poole peal kompenseerimata kõik see piiriületusproblemaatika, see on täiesti veel lahendamata. Et, et iseenesest see temaatika on ikkagi ikkagi päevakorras, aga läbi erinevate Asjadega võib-olla võib-olla lahendatav ja ainult üksi setod sellega hakkama ei saa, et siin peab tulema ka teised organid organid taha, et, et see on üks temaatika, siis muidugi kõige olulisem, mida siin Eesti poole peal saab teha, on see, et et noored ei kao, takse sidet oma maa keele kultuuriga, et selle edasiandmine et selle jätkusuutlike alalhoidmine isegi ütleme noh, et kõiki neid meistreid, oskajaid rahvarõivakandjaid juurde tuleks. Et see on selline põhjatu võimalus teha, panustada. No kas tuleb, kas noorte seas jälle on popp rääkida seto keeles, õppida ära oma vanaisade vanaemade keel, kuigi võib olla näiteks vahepealne põlvkond, ei ole seda eriti rääkinud. Kuidas need asjad näiteks viimase 10 aasta jooksul muutunud on? Pigem positiivselt kõneldakse päris päris päris palju, et nüüdki siin umbes kuu aega tagasi oli meil maaülikooli ja Tartu Ülikooli tudengite väljaselgitamine, kuna siin mõned aastad tagasi sai käivitatud selline võimalus, et saavad mõned õpilased kooli piimaeelarvevälisele kohale ja siis selleks seto juhtorganite sordivad need inimesed välja, et aga meil oli nii, et noortega üheks tingimuseks oli seto keeles kõnelemine ja, ja kogu püüdsime, mis sa saad selle 50 minutiga nende keelelist kultuurilist tausta kobida, et aga, aga üllatus-üllatus, väga tublid noored väga hästi mõistsid keelt ja üllatusena just luhamaanukka noored. Et see oli täitsa täitsa kohe lust lust kuulata, et, et kuidas, kuidas noored tegelikult ikkagi veel keelt mõistavad. Aga nüüd ongi see meil väga oluline, kuidas saada kõik ühte paati. Setomaa ikkagi terviklikult tegutseks ja noori noori unustatakse vatt. See see on jah, see, et ütleme, olukord ei ole kõige hullem, aga tööd on palju. Päris lõpetuseks, milline oleks ideaal sinu arvates 10 aasta pärast, millisena näedsa setomaa perspektiivi. Milline võiks olla see, et oma 10 aasta pärast? Ütleme, setomaa on nii vaimult kui tegutsemiselt ühtne, tegutseb ühtede asjade nimel. Keelt kasutatakse rohkem. Ja just see ühtsus selles on jõudete. Seda tahab soovida. Meil oli täna külas seto ülemsootska Ahto Raudoja. Seto kuningriigi päev on laupäev, Päeval Obinitsas võitlesid Arp Müller ja Tauri Varik. Kõige lõppu jääb mängima salvestus, samuti seto kuningriik vähemalt aastast 2001 ja sõnaline ehk siis Hest laulja on Paul hagu ja see on tuntud lugu valgejänes, mille on popiks teinud ansambel Zetod, aga nüüd siis päris ehedas esituses. Oo paar ööd Uudis pluss sume külaline.