Huvitaja. Tere kuulama huvitaja saadet tänases saates tuleb meil juttu resteetlikest liilijatest ja nende kasvatamisest, miks peetakse neid lilli, kuninglik, eks ja kui palju on maailmas liilialiike, seda uurime bioloog Urmas Laansoo alt. Saate teises pooles aga tuleb meil juttu hoidistamisest ning nõukogu on abiks paljude kokkaja hoidistamisraamatute autor Silvia kohu. Ning vaatluse all on kurkide hapendamine ja marineerimine kuuletega retsept. Sellised on siis huvitaja saate tänased teemad, minu nimi on Krista taim ja head kuulamist. Ja nüüd on mul rõõm tervitada stuudios bioloog Urmas Laansoo. Tere. Tere hommikust. Tänaseks saateks liiliad või teemaks. Ja liiliate puhul ongi põnev see, et kui moonid on sellised, mis tuul tuleb ja ongi õied läinud, siis liiliad on need, kes või mis on inspireerinud inimesi juba tuhandeid aastaid. Miks see nii on ja kui kaugele ulatub see liiliate majesteetlik, kus kui kaua neid lilli imetletud ja millekski enamaks peetud kui lihtsalt lilleks? Kui roosade kohta võib öelda, et esimesed roosisordid teadaolevalt on juba aretatud vähemasti 2500 aastat tagasi siis millal inimesed liiliaid hakkasid imetlema kasvatama? Vaevalt et seda keegi teab. Aga teada on see, et et liiliaid juba Muinas-Egiptuses tunti ja kasutati Muinas-Egiptuse kunstis eelkõige ornamentikas. Liiliad on kasvatatud arhitektuuris loomulikult maalikunstnikud on eriti liiliat armastanud, aga ka skulptorid. Ja kui meil Eestis ringi liikuda, siis me sageli näeme liilia õiekujutist pistel. Kui me käime muuseumites või raekojas, siis maalidel kohtab liiliat. Liilia, miks nii suure au sees on liilia paistab silma, kui ta õitseb kas aias, pargis või ka looduses. Liilia õied on suured, paljudel liilia, tal on väga tugevasti lõhnavad õied. Liiani. Ta on päris suur taim, nii et liiliat mitte märgata on üpris võimatu. Milliseid omadusi on liilia omistatud liiliat peetakse vooruslikkuse süütuse puhtuse allikaks, puhtuse ja süütuse sümboliks. Liiliat on seetõttu eriti kasutatud maalidel just neitsi Maarjaga. Egiptuses tähistas liilia vabadust ja lootust, samuti ka lühiajalisust. Aga vanad juudid kaunistasid liilijatega pühasid altareid. Prantsusmaal peetakse liiliat ülima viisakuse ja austuse väljenduseks. Prantsusmaal liilia kultus niivõrd levinud, et Prantsusmaad varem kutsuti isegi liiliate kuningriigiks. Katoliiklike maade saga peetakse liiliat eelkõige püha neitsililleks ja seetõttu jumalaema kujusid kaunistatakse liilia vanikutega. Esimesed kirjalikud teated liilijatest on eelkõige poeetilised, meditsiini ja kosmeetikaalased. Nii et liiliat on väga-väga mitmeti kasutatud. Liiliat on tarvitatud toiduks, mis võib-olla tänapäeva inimesele tundub uskumatu või ennekuulmatu. Lilled süüakse ka muide tänapäeval, tõsi, mitte meil nii väga Euroopas, aga Hiinas on veel liiliate söömise komme salatina ka veel Lõuna-Hiinas tänapäeval olemas sibulaid süüakse sibulaid, aga liiliaid on varematel aegadel tarvitatud toiduks Ameerikas. Indiaanlased on liiliasibulaid söönud loomulikult Aasia maades, Hiinas, Jaapanis, Koreas, ka Venemaal. Ja ka meil Euroopas. Kui tulla veel selle sümboli juurde tagasi, siis liilia sorte liike on niivõrd palju, milline on neist kõige tuntum, kõige kuulsam? Enne kui võib-olla rääkida kõige tuntumatest või kõige kuulsamatest liiliates, peaksime kindlasti ka ära rääkima selle, et kui palju üldse on maailmas liiliaid ja kus neid võib kohata. Kui tulpe on maailmas umbes 100 liiki ja roose või õigupoolest rooside esivanemaid kibuvitsa Sid kasvab looduses 150 liiki siis liiliaid uutel andmetel on 110 liiki looduses. Neist ainult 10 liiki kasvab Euroopas Kesk-Euroopas Lõuna-Euroopas. 20 liiki liiliaid kasvab Põhja-Ameerikas no võib-olla kõige tuntum Põhja-Ameerika liik on panter, liilia, aga teda ka meil Eestis küllaltki harva kasvatatakse. Ameerika liiliaid väga ei tunta Euroopas või neid väga sageli Euroopas ei kasvatata ja enamik liiliaid on pärit Aasiast, Hiinast, Jaapanist, Koreast, Venemaalt, Mongooliast, kaugemal lõunas. Liiliaid võib kohata Filipiinidel, Taiwanil aga Mehhikos, Austraalias, Austraalias liiliaid looduslikult ei kasva, küll aga nad sinna inimese poolt kaasa toodud ja Austraalias saab liiliaid kasvatada eriti lõunapoolses Austraalias aga looduslikult Austraalias liiliaid ei ole. Nüüd, kui küsida nii, et millised on kõige tuntumad, kõige kuulsamat liiliat, siis loomulikult madonnaliilia ehk valge liilia kes on ka Eestis väga populaarne, väga armastatud aiataimena. Kas tema on ka see, keda kujutatakse kõigil neil maalidel ja skulptuuride kus iganes sümbolina, sest liilia kujud, õiekujud on ju ka pisut erinev. Ja loomulikult mitte ainult pisut erinevad, vaid päris palju erinevad. Aga madonnaliilia on tõepoolest ajalooliselt kõige kuulsam, kõige tuntum liilia, keda eriti palju on siis nii ornamentikas, skulptuuride kui ka maalidel kasutatud maalitud just madonnaliilia õisi. Madonnaliilia ehk valge liilia liilium kanditum on pärit Iisraelist, Süüriast ja Türgist. Tema bioloogiliselt ka erineb enamikest teistest liilialiikidest selle poolest, et valge liilia ehk madonna liilijal ei kasva sibul mitte väga sügaval maa sees vaid on väga pindmine ainult seal paar sentimeetrit mulla all. Ja ka tema bioloogiline elutsükkel on erinev siis enamikest teistest liilialiikidest, nimelt madonnaliilia ehk valge liilia puhkab suvel, kui teised liiliad kasvavad ja õitsevad. Tema puhkeaeg on, algab kohe varsti peale õitsemist. Õitseb tema jaanipäeva aegu või juuli esimesel poolel ja pärast õitsemist tasapisi maapealse elu maapealsete organite elutegevus lakkab täielikult kuivab vars, lehestik sibul puhkab augustikuu sees. Ja sügisel siis, kui teised liiliad valmistuvad puhkama septembris-oktoobris. Valge liilia alustab kasvu, tema lehed kasvavad ja talvituvad rohelisena ja hoopis nõndaviisi käitub valge liilia. Seetõttu ei tohi valge liilia ehk madonnaliiliasibulaid ka väga sügavale istutada. Sellepärast et muidu ei jõua need lehed sealt väga sügavalt maapinnale kasvada. Ja mis on veel tähtis, et kuna madonnaliilia ehk valge liilia on pärit ju palju rohkem meist, lõunapoolsetel aladelt, Süüriast ja Iisraelist siis Ta väga jahedalt talvesid ei armasta, seetõttu madonna liiliale sobib paremini ka väga niisugune hea päiksepaisteline, soe paikas maja või ehitise lõuna või läänepoolse seina ääres. Aga kui nüüd võtame teise valge liilia, mis ka lõhnab hästi kuningliilia, siis kuidas temaga lood ja nad paistavad, meil on siin laua peal hulk kauneid pilte liiliatest, kahju, et ma ei saa nende läbi raadio teel näidata, aga kirjelduseks nii palju, et kui madonnaliilia on selline ilus valge, ühtlaselt valge kuningliilia on peaaegu samasugune valge ainult pisut sees. Kollane ja kuningliilia õied loomulikult on palju suuremad on trompeti, trompeti õiekujuga, milliseid liiliat õiekujusid üldse olemas on, karikas õie kuju, karikakujuline on, on trompeti, meenutab pillisi, selline pikk ja torujas tipust laienev trompetikujulised õied, no näiteks kuningliiliad ja kuningliiliast aretatud sortidel trompet, liilijatel aga on ka olemas turbanikujuliste õitega näiteks türgi liilia ehk kirju liilia ja paljud teised veel. Kellel on siis õiekattelehed on tagasi käendunud ja meenutavad siis idamaist, peakatet turbanit, turbani kujule naisliidete puhul väga levinud ja seda aretuses kasutatud. Kuigi ainult looduses on 110 liiki liiliaid, siis inimene on aretanud juba tuhandeid liike. Koopas valget liiliat ehk madonna liiliat tuntakse palju-palju kauem kui kuningliiliad. Kuningliilia küll, tänapäeval on väga populaarne ja väga suursugune, sageli teda lõike õiena kasvatatakse ja praegu ka ma just tulin läbi vanalinna ja vaatasin Viru tänaval, mida müüakse, kuningriik on praegu müügil ja loomulikult aedades õitseb. Aga kuningriik Euroopasse jõudis valgest liiliast ehk madonnaliilia palju-palju hiljem, sest ta lihtsalt avastati hiljem. Ja ta kasvab palju kaugemal kui madonnaliilia. Kuningliilia kodumaa on Lääne-Hiinas ainult ühe jõe ääres orgudes. Kuni teile küll on külmakindlam või talvedele vastupidavam võrreldes madonna liiliaga, sellepärast et ta kasvab kõrgemal mägedes. Ja enamasti talvitub hästi siin Eestis, meil Eestis just täpselt ja kui on väga külmad talved ja lund on vähe, siis võiks kuningliiliat ja paljusid teisi liiliaid talvel katta kassis turbaga või puulehtedega või millegi muu käepärasega. Aga kui lund on väga palju, nagu nüüd viimasel paaril aastal on olnud, siis liiliad talveks katmist ei vaja. Me rääkisime siin natukene õie kujust, kas on võimalik võhikul, kes teab, et liilia liilia kuidagi õie järgi eristada ära, et vot need liiliad on nüüd sealtkandist pärit ja need on Hiinas, need on Euroopas, need on hoopis Ameerika liiliad, et kuidas selle ära tundma. Ma arvan, et võhikud võib-olla on isegi raske aru saada, kas tegu on üldse liiliaga, sest ikkagi liiliaid on väga palju ja me küll mõtleme, et oh, mis seal siis pole, et liilia on liilia ja jaa, aga selles suures liilia perekonnas on ka küllaltki erandlikke liike. On ka selliseid, kes välimuselt meenutavad kas natukene tulpi või isegi karukella või siis Püvi lille, kui rääkida, kes on liilia, sugulased, liiliad kuuluvad liideliste hulka üldse, kuidas aru saada, milline taim on liilia, mis teeb ühest taimest? Liilia, mis on liilijatel iseloomulikku? Liiliat, on iseloomulik see, et neil kõigil on sibul. Ühtegi ilma sibulate liiliat ei ole olemas. Muidugi selliseid taimi, kellel on sibul, on väga palju Noonartsessilon, sibulad, syndilon, sibul on sibul veel tulvil. Isegi Sibulal on sibul. Laukudel on sibul, söögi Sibulal, küüslaugul on kuld tähele, veel on sibul, kuld, tõesti on ka liilia sugulane, aga on ka selliseid sibulaga taimi, kes ei ole liilia, lähisugulased ja mõned liilia sugulased, näiteks maikellukene ei oma üldse sibulat, neil on risoom. Aga siiski kõikidele liilialistele. Lilje lähisugulased on süda, liilia, kardio, kriilum, seda vahel meil kasvatatakse Ida-Aasia taim ka väga eriline, samuti ka liilia, lähisugulane on Püvils on kindlasti Eestis tuntud taim. Lilli meil sageli aiataimena kasvatatakse aga kõikidele liiliialistele. Iseloomulik on see, et Liiles liiliialistele on üks harunematu ehk lihtne vars. Tal ei ole küll karusid. Tõsi, kes nüüd mõtleb, et ohoo, ma tean tulpe, kellel on mitu-mitu vart, siis mõtlen nõndaviisi, et looduses ei ole ühtegi tulpi, kellel oleksid varred, loom, loom omaselt harunevate mitmevaralised, et need on nüüd aretuse käigus saadud, et mitmeõielised või haruneva varrega tulbid tulvil liilijal ja teistel liilia sugulastel on ainult üks harunematu ehk lihtne vars ja mis on veel võib-olla huvitav või tähtis liiliate puhul ja Liileliste puhul on see, et liilia, õie, see ei ole kroonlehtedega tupplehti. Ütleme nõndaviisi, et liilia õiekatte on lihtne ehk eristumata kroonleheks tuppleheks, kroonlehti, tupplehti. Me võime kohata nurmenukul õunapuul, pärnaõies ja enamikel teistel taimedel. Aga liilia õies ei ole õiekatte eristunud, tutakse krooniks vaid tal on lihtsalt õiekattelehed, päriconi lehed mis värvuvad siis, kui õis on nii kaugele arenenud. Ja võib-olla veel huvitav on teada, et kuidas liiliat paljunevad liilijal peale edukat õitsemist peale tolmlemist enamasti tolmeldavad meie Aasia ja Euroopa liilialiike looduses putukad kas mesilased või teised kiletiivalised liblikad, aga, ja mis on huvitav, Ameerika liilialiike tolmeldavad lisaks putukatele ka linnud, koolibrid. Nüüd, kui võhik vaatab liili õitsvat liilia taime ja mõtleb, et ohoo, kas ma saan liilia liiliat vaadates liiliaõit silmitsedes uurides aru saada, kas ta on Euroopa Euroopast pärit või Aasiast pärit või Ameerikast pärit siis väga kerge see ei ole, peab väga hästi tundma liiliaid, kui tunda kõike seda kümmet liiki, siis loomulikult ära tundes, et on tegu selle teise või kolmanda liiliaga. Ma oskan öelda, teades, kus tema kodumaa on, et kas tegu on Ameerika, Aasia või Euroopa liiliaga. Aga kui nüüd inimene ja enamasti see ju nii on, me ei tunne nii hästi liiliaid ammugi ei tea, kus ühe või teise liigi kodumaa on siis see väga kerge ei ole, et turbanikujulisi õiega liiliaid kasvab nii Ameerikas, Euroopas kui Aasias, et ei ole nii, et Ameerikas on ainult ühesuguse õiekujuga Euroopas teistsuguseid, Aasias kolmandat Moody õitega liiliad. Mul selline küsimus, et miks on nii, et päevaliiliad ja tääkliiliad ei ole liiliate sugulaseks? Vaat kui huvitav eile mulle Justuks inimene kirjutas, või üleeile, et temal läks õitsema kodus üks, üks palm. Et 30 aastat oli juba kasvanud ja nüüd läks äkki õitsema. Talvel oli toas ja suveks toodi õue ja saatis mulle selle taime pildijat, et sai naabrusest kellegi käest kunagi ammu juba palminime all, aga tegelikult palme ei ole ja kui ma seda pilti nägin, siis see taim, keda inimene pidas Palmiks osutus tääk liilijaks. Tääkliilia on Ameerika taimed on seal 30 liiki, neid on seal madalamaid, aga on ka suuri puid. Tääkliilia küll eesti keeles. Jah, nimetuse poolest on liilia, aga tegelikult liilia, lähisugulane ta ei ole, ta kuulub agaavelist, tolku hoopiski ja on puitunud varrega puuliiliad, kõik rohttaimed, tõsi, mitmeaastased, rohttaimed, sibulaga, rohttaimed. Aga tääkliilia, kuigi seal tääkliilia nimetuses on, on liilia. Tegelikult liilia sugulane ei ole jah, talle natukene liilia moodi õied tääkliiliad, aga liiliaga tal rohkem lähisugulust ei ole. Kas sama on ka siis päevaliiliate õisi, nagu meenutab liiliat, aga liiliaid? Ja päevaliiliaõis meenutab liiliat, aga päevaliilia nüüd päris liilia lähisugulane ei ole, ta on küll üheiduleheline, ka Päevaleheküljel ei ole tupplehti kroonlehtedel perekonna kõige katta on lihtne, aga päevaliilia, mille poolest erineb liiliast päevaliiliad üle sibulaid, päeval hiljale lihakad, jämedad juured nagu andaalialekki orjanil samuti päevaliilia, kus ta nimetas üldse tuleb emeroc kallis päevaliilia, tema üks õis on avatud ainult ühe päeva ja iga päev puhkeb uusi õisi. Jah, tõsi, päevaliiliate on ka nüüd uuemaid, sellised Petroportset sorte, millel üks õis jääb avatuks seal kaheks päevaks või isegi võib-olla rohkemaks päevaks, aga enamasti vähemasti looduslikel päevaliilialiikidel on kõikidel ja enamikel sortidel on üks õis avatud ainult ühe päeva, kui aga liiliaõis puhkeb õienupp avaneb, siis liiliaõis jääb avatuks ilusaks värskeks ikka mitmeks päevaks ja kuna liinidel noh, ka päevaliiliad on õisikud, palju õisi, siis õitsemine kestab pikka-pikka aega. Ja kes nüüd tahab endal kodus faasis liiliat kauem säilitada või et liilia värskus püsiks kauem, siis ei maksa kindlasti seda Liivia õitega siis päikse kätte, samuti mitte tuule tõmbusesse, et mida jahedam on ruum, seda kauem liilia püsib ilusana värskena ja liiliat. Kui osta poest või valida siis lillemüüja käest. Mida rohkem on nuppe, avanematu õisi, seda parem, seda kauem liilia õieilu jätkub, sest liilia õied ilusasti vaasis ka need nupu staadiumis olevad õienupud, et puhkevad ja arenevad avanenud õiega. Milliseid liiliaid Eestis kõige rohkem kasvatatakse või mis kõige paremini sobivad? Eestis sobivad muidugi väga paljud liiliad, aga kasvatatakse kõige rohkem, noh loomulikult neid, mis meie kliimas kõige paremini vastu peavad ja nüüd viimasel ajal uuemal ajal on need loomulikult aasia hübriidid. Liilialiikidest on Eestis juba mitu sajandit kasvatatud ja selliseid vanu, vanu taluaialiiliaid või isegi sellises paigas, kus enam inimesed ei ela, kus on jäänud ainult elumärkidest kas sirelipõõsas või maja varemed, ka seal võib veel kohata liiliaid, kes tulevad ilma inimese abita ilma kastmata, ilma väetama. Ta ilma ümber istutamata toime Edan tuliliilia krookus, liilia, türgi liilia ehk kirju liilia, no mõned veel võib-olla ka tiigerliilia peab natukene vastu ilma inimese hooleta, aga aia taimedega kõige populaarsemad praegusel ajal on aasia hübriidid, sest nemad on õierohked, on suhteliselt haigus, kindlad külmakindlad loomulikult õitsevad pikka aega, õievärvigamma on tohutu suur, see tähendab sordivalik on tohutu suured, paljunevad jõudsalt kiiresti. Paljudel aasia hübriidi sordirühma kuuluvatel liilijatel on lisaks siis mullas või pinnases olevatele sibulatele mille abil liilia vegetatiivselt paljuneb. Ka veel varre pääl lehekaenlas väikesed sigisibulad, mille abil neid on vegetatiivselt kerge paljundada. Muiste, mustad pisikesed, mida ei tasuks siis ära visata, koos sellega. Mõnikord mustad, mõnikord punakad, mõnikord rohelised, see sõltub nüüd ka liigist ja sordist. Mis värvi need sigisibulad on, need võivad olla mõnikord väga-väga tillukesed, väga väikesed, nagu tuli, Liiljel, aga võivad olla ka päris suured pöidlaküüne suurused. See on nüüd sordi liigi omapära, loomulikult ka pinnase omadustest sõltuvad, mida viljakam pinnas, mida rammus avama, seda suuremas kassigi sibulad kasvavad, aga kõige rohkem sõltub seal loomulikult liigist ja sordist. Ja loomulikult ei maksa arvata. Või ei maksa nõuda, et kõik liiliad peaksid kasvatama sigisibulaid. Kindlasti mitte aitäh ja mõnikord on võimalik sigi sibulate moodustumist esile kutsuda. Kui näiteks õied ära murda, siis vahel no et paljunemis, et taime paljundada. Sellist sorti või liiki, mis väga hästi ei paljune, näiteks moodustab vähe külgsibulaid või sibulatega, paljuneb halvasti või liilia liikega seemnest paljundatakse mõnel liilia liigil kulub seemne idanemis selle mitu aastat ja kui siis seeme idaneb suitsemiseni, kulub seal omakorda kuus, kaheksa, vahel isegi 10 aastat. Et et sigisibulaid sundida liiliat moodustama, siis vahel murtakse enne õitsemist õienupud ära. Ja siis võib ka see muidu loomumaselt mitmessegi sibulat moodustav liilia sigisibulaid moodustada. Aga sigisibulatest, kui kiiresti kasvav lill See sõltub loomulikult ka liigist ja sordist, aga sigi sibulast saada õitsvat taime kulub keskmiselt kolm aastat, vahel kaks aastat, mõnikord neli aastat. Sõltub, kui viljakas pindamine istutame, kui suur see isegi sibul oli, aga keskmiselt nii kaks, kolm, neli aastat, kolm-neli aastat. Milliseid tingimusi vajavad liiliad on ka kindlasti nüüd erinev. See on natukene erinev ja juba korraks oli juttu, et madonnaliilia ehk valge liilia kuna tema on pärit Süüriast, Iisraelist ja Türgist palju soojema kliimaga aladelt kui Eesti on, siis ta vajab ka soojemaid paiku ka. Aga enamik liiliaid, ütleme liilia kohta, nii et nii nagu ütleb Araabia vanasõna palmide kohta või datlipalmikohta, et datlipalm kasvab peatules jalad vees, nii võib ka öelda liiliate kohta, et liialt armastama paika, kus nad saaksid kasvada pea tules, jalad vees. See tähendab seda, et. Aga samas ei taha liiga niisket pinnast. Otseses mõttes ei tasu seda nüüd tõsiselt võtta. Liilia armastab küll liilia lehed, varred õied armastavad küll sooja ja päikesepaistelist paika, aga liiliasibul armastab jahedat. See tähendab seda, et liiliad jah, tõepoolest on ülitundlikud väga kuiva suhtes, aga ka liigniiskuse suhtes. Et kui meie istutame liilia sellisesse paika, kus, kus on lohk näiteks, kus kevadel lumesulamisvesi koguneb ja, ja pikaks ajaks jääb, siis see ei ole kõige parem paik. Liilia liilia armastab parasniisket mulda. Sellist saviliiv moldova liivsavimulda, mis ei kuiva väga kiiresti täielikult tuhkkuivaks, aga ei säilita niiskust väga kaua. Veel, mis on väga tähtis liiate puhul, et liilia ei armasta, aga loomulikult värsket sõnnikut nagu nagu paljud aiataimed väga värsked, kõdunevate sõnnik, liilia, tali ei maksa pakkuda. Samas liilia on siiski toitainete nõudlik taim. Liider kõige paremini sobib kas viljakas kompostmuld hästi ära kõdunenud sõnnik, kõdu, sõnnik või siis ka lehemuldlehemuld on samuti väga-väga hea, eriti liiliate külvamiseks. Või kui me paljundamine liiliaid sibulasoomustega, siis samuti lehemuld on väga hea. Ja mis puudutab siis liiliasibula istutussügavust või seda istutusaega liiliaid, kõige parem on ümber istutada enamikke. Liik on ka mõned erandid. Sügisel augusti lõpus või septembri esimeses pooles, kui me selle liilia liilia ümberistutamise jätame väga hilja sügisesse noh, alles septembri lõppu või oktoobrikuusse, kui on selline ootamatu olukord, et on, läheb, läheb pind ehituse alla või midagi muud, siis loomulikult oleme sunnitud ka väga ebasobival ajal liiliasibulate ümber istutama, kui pinnas on veel pehme. Aga kui me tahame taimest hoolides, siis ikkagi parim aeg on augusti lõpp, septembri esimene pool, sageli müüakse meil ka liiliaid ju nüüd sibulale, pakkepakendites kevadel, siis loomulikult ei maksa oodata sügist, vaid sellised sibulad tuleks esimesel võimalusel siis kevadel ära istutada. Ja erandlik on madonnaliilia ehk valge liilia, kelle ümberistutamise aeg on siis kas augusti keskel või juba augusti algupoole, kui tema vahepeal lausa kuivab. Sellepärast et sügisel hakkavad lehed kasvama ja siis ei ole madonna liiliat ehk valget liiliat hea häirida. Nüüd, erinevalt ulbist või nartsissi-ist või krookusest või aukudest ja, ja paljudest teistest sibul taimedest liiliasibul ei talu väga pikalt õhu käes olemist, et liilia tuleks võimalikult ruttu peale maa seest väljakaevamist uude kohta istutada, ei pea seda samal päeval või ka homme-ülehomme tegema ta võib-olla isegi paar nädalat kuskil noh, päikese eest varjatud kohas keldris või, või pööningul või kuuris või, või kuskil niisuguses kohas, kus päike peale ei paista, aga mitte mitu kuud nagu tulp ja hüatsint ja nartsiss taluvad. Teiseks liilia, sibulajuured või liilia juured on mitmeaastased, ei kasva igal aastal uuesti nagu nartsissi või tulbi juuretise tõttu liiliasibula elusaid juuri ei tasu ära lõigata, ammugi ei tasu neid vigastada, et need oleks võimalikult siis elusana säilitada ilusasti sinna istutusaugu põhja või peenrasse. Koos sibulaga kaasavat. Kui pojengid on lilled, mis võivad ühe koha peal 60 aastat kauemgi veel kasvada, siis kui kaua võib liilia kasvada? Jah, no ütleme nii, et kui end võib kasvada ühel kohal ilma ümber ehitamata isegi 100 aastat ja mida kauem ta kasvab, seda rohkem õitseb, seda uhkem ja suurem liilia ühel kohal kasvamise aeg sõltub muidugi sordista liigist ka aga nii kolm-neli-viis aastat kindlasti inimene ise näeb, kui liiliasibulate kogumik on kasvanud nii tihedaks, et enam ei, et lehed juba puutuvad kokku naabertaimedel, et õhk ei käi enam läbi selle. Liilia taime varre samuti ei ole enam õitel kasvamise ruumi või õitsemine on jäänud väheseks, see tähendab, et toita teda lõppenud mullast otsa, siis on õige aeg siis sügisel, augusti lõpus, septembris liiliasibulate kogumik maa sest ettevaatlikult välja kaevata, sibulaid vigastamata juuri vigastamata üles võtta, vanast mullast puhtaks raputada ja uude kohta samasse kohta ei maksa istutada, et võimaluse korral valida uus koht, siis on nakatumisoht haigustesse väiksem ja nõndaviisi jälle siis mitu mitu aastat. Me oleme kindlasti tähele pannud, et metsas, kus Türgi liiliat võime kohata, kes on meil naturaliseerunud või tuli liiliat vanadel talu asemetele, kus enam inimene ei ela, kus kus liiliad omapäi toime tulevad võib liilia loomulikult ka mitukümmend aastat ühel kohal kasvada, aga see ei käi siiski tänapäevaste uute moodsate sortide kohta, et uuemat suuri eelised sordid vajavad siiski aeg-ajalt ümberistutamist, näiteks kuningliilia on tundlikum ümberistutamise suhtes ja kuningliilia puhul või ka teiste kuninghiiliast aretatud trompetikujuliste lõhnavate trompet liiliate puhul näiteks kõldons Köldons blender või, või mõni muu kuningliiliasort, et nemad, kui me istutame, nad ümber kolinud liilia võib ju, kui ta on palju aastaid ühel kohal kasvanud, muutuda tema kogumik nii tihedaks, et õitsemine jääb väiksemaks, tootjad lõpevad mullast hulka otsa ja ta vajab ümberistutamist, aga siis ei maksa muidugi ehmatada, kui näiteks järgmisel aastal kuningliilia ei õitse või õied on palju väiksemaid. Õisi on ühel varrel vähem. Ehk kuningliilia on tundlikum, mõni teine liilia liikvel. Et mis on veel tähtis liilia puhul. Liiliad ei talu väga happelist pinnast, enamik liiliaid. Et kui me isegi liivakamale maale lisame peenra mulda, turvast, siis turvas peaks olema neutraliseeritud, ei tohi olla happeline turvas, nagu rododendronile on sobilik või okaspuudele või sõnajalgadele või mõnele muule apelemblasel taimele. Hortensiad näiteks et liilia mulla hulka 10-ga turvas, segame, kui on väga kuivapoolne liivakas muld sisse turvas peaks olema neutraliseeritud siis kas kriidiga või mõne muu lubiainega, on mõned erandlikud liiliad, kes taluvad happelist pinnast näiteks Ameerikast pärit panter, liilia aga teda Me küllaltki harva kasvatatakse ja arvaga panter. Liiliasibulaid on meil müügil. Enamik liide tahab aluselist maad, leeliselist maad või neutraalset maad pinnast. Hea teada, teeme siin ühe pausi, laseme inimestele ka kuuldu üle järele mõelda ning seejärel avame ka telefoninumbriga kuus 410 613, millele helistades saate esitada oma küsimusi või siis kirjutada meie foorumisse. Tänaseks teemaks on liiliad. Ja läheme nüüd jutuga edasi ning nii nagu sai lubatud, võtame kõigepealt esimese helistaja telefon kuus 410 613, teemaks liiliad ja stuudios botaanik Urmas Laansoo ning kuuleme teie küsimust. Tere hommikut sooviksin teada, kui inimene, väetis oleks kõige parem lüüdjatele peale panna ja kas liiliad tuleb talveks kinni katta. Veerandit. Kui liilia on äsja istutatud või eelmisel aastal või tänavu istutatud sellisesse viljakas kompostmulda, siis spetsiaalselt eraldi enam liidet mineraalväetistega väetada ei ole vaja või kui taim õitseb, järelikult, siis on kõik korras. Omanikul on põhjust rõõmustada, taim ise on rõõmus, õitseb üle ennakse? Ei, ei, kindlasti mitte. Üleväetamine toob rohkem kurja kui mitte väetamine, aga kui nüüd liilia kogumik on juba mitu aastat peenral kasvanud või kuskil mujal lilleklubis ja õitsema läinud vähemaks või taim ei ole enam nii lopsakas, ei ole nii suur, õisi on vähem, kui olema peaks või kui muidu varem varasematel aastatel on olnud, siis võib küll väetada, millega väetada, väetada ka võib, kas kompostmullaga sinna pinnasesse kihti lihtsalt kompostmulda juurde panna või siis hästi kõdunenud sõnnikut. Värsket sõnnikut kindlasti mitte. Või siis mineraalväetist mineraalväetiste hulgast sobivad täisväetised ja kindlasti peaks siis vaatama veel väetises, ei oleks kloori kloorivabad täisväetised. Väetada võiks kas enne õitsemise algust, õitsemise ajal, aga sügisel pole enam mitte. Kui nüüd sügise poole keegi tahab veel väetada, siis kasutada sügisväetist väetist, kus on lämmastikku väga vähe, kus lämmastikku ei ole. Kui me nüüd sügise poole ka anname veel täisväetis, kus lämmastik on sees, siis me surume veel hakkavad lehed ja, ja Me surume liilia kasvama vastu talve, ta jääb nõrgemaks, jäi talvitus hästi. Et mis puudutab liiliate talveks katmist või talvitumist, siis õrnemaid liike ja sorte? Ta on vajalik, kata näiteks madonnaliilia ehk valget liiliat, ka kuningliialt võib kergelt katta, aga aasia hübriidid on enamasti väga vaprad, vastupidavad talvekindlad ja kui ma tean või saan aru, et mul on tegu aasia hübriidi sordirühma kuuluva liiliaga, näiteks mida selline kuulus tuntud sorti aasia priid ongi kõige rohkem meil nende sibulaid kõige rohkem meil müüakse laatadel turgudel, kauplustes aianduskeskustes, inimesed neid kasvatavad, noh ja võib-olla isegi teadmatetegonaasia hübriidiga, siis neid enamasti polegi vaja talveks katta. Kui ei ole nüüd ekstreemne talv, et on miinus 20 miinus 30 kraadi külma ja lund ei ole, siis võiks ka neid katta, aga muidu ei ole vaja. Aga kui lund on nii palju, nagu viimasel paaril aastal oli, siis ei ole vaja üldse liiliaid katta, sest selline väga paks poolemeetrine lume vaip kaitseb hästi liiliasibulaid talvekülma eest. Ja Meil jäi veel ka, rääkimata, kui sügavale liiliaid istutage, see sõltub liiliasibula suurusest, aga keskmiselt 20 25 sentimeetri sügavusel ei sigisibulaid, mis lehekaenlasse, mõned sordid ja liigid moodustavad neid muidugi madalamale 30 sentimeetri sügavuselt, see väikesegi sibul ei suudame varrekest või lehte maapinnani kasvatage, hukkub seal sügaval mullas, aga mida sügavamale mida suurem on sibul, seda sügavamale võib istutada ja siis loomulikult on ka muretum. Küll jah ja ei külmunud, ei külmu mullapildi sügavalt läbi ja liiliasibul elab palju paremini talve üle. Aga kuidas kaitsta neid haiguste ja kahjurite eest, on üldse neid, kes neid ründavad. Ja on küll, lilledel on siiski vaenlaseid ja liiliaid haigestuvad kergemini vihmasel ja jahedal suvel ja kui me liiliaid kastame põuaga, no tänavu on olnud ka vihma, ei olegi kastmisvajadus väga suur olnud, sest liiliasibul suudab endasse toitained ja ka vett varuda. Ja kui on ka põuasema aeg, siis suurepäraselt liiliasibul suudab taime veega varustada, kui ka vihma ei 100. Aga kui on olnud selline pikem põuaperiood tänavusel aastal ei kehte, siis võimega liiliaid kasta kastmisjuures muidugi, mis on tähtis, ei maksa muidugi siis veejoaga või või ja nii, et kõik lainetab ja õied ja lehed on on veega kaetud vaid vaid kastame ainult siis liiliate varte ja lehtede vahelist mulda vältides. Tumist lehtedel ei võidelda. Kui me iga päev kastame liiliaid ja lõdistame ka õied ja lehed märjaks, siis seen haigustumise nakatumisoht on kõrgem või suurem. Seened armastavad niiskust, nagu enamik raadiokuulajaid teab ja nii ka siis haiguseid põhjustavad seened. Kõige tavalisem Liili haigus on hahkhallitus mis on põhjustatud ühest pisiseenest mikroseenest. Liilia hahkhallituse tekitaja on selle seene nimetus ja hahkhallitust tiga aiapidaja on näinud, kes liiliat kasvatanud. Kui on vihmasem või niiskem jahedam suvi siis liilia lehed samuti õienuppudega, õied muutuvad pruunilaiguliseks, lehed enneaegselt varisevad, kuivavad ja liilia õitseb rikkalikult ja tema dekoratiivsus on rikutud. Aga kui väike liilia hakkab seda krussi tõmbama ja nagu midagi ei oleks keegi nagu sööks või näriks teda. Võib-olla mõnikord lehe lehedai, võib-olla sellel nii-öelda krussi tõmbamisel võib olla erinevaid põhjuseid, ei pruugi alati olla nüüd haiguslik, see võib olla ka mõni mõni kasvuhäire või liiga järsust temperatuuri kõikumisest. Et seda järgmisel aastal, ei pruugi enam niisugust nisust füsioloogilist häiret olla. Aga kes keegi tuleb ja hakkab sööma? Ja liilia on ka kahjureid ja, ja nüüd viimasel ajal Eestis on üks uus kahjur liilijatel, ta ei ole nüüd küll eelmisega ega tänavuse aasta uus kahjur, aga liiliakukk on selle selle kahjuri nimi. Liilia kukal kuulub Mardikaliste hulka. Selline punane on punaste kate tiibadega umbes sentimeetri pikkune või isegi väiksem loomakene ja kahjustavad siis liiliaid, aga ka ka Püvi, lilli ja teisi liilialiseni valmikud. Kui ka siis munadest koorunud röövikud. Ja söövad siis liiliat, nii liilia, kuke valmikud kui vastsed, liilia, lehti, varsi ja õiepungi ja mõnel aastal on see kahjustus lausa massiline, aga mõnel aastal on vähem. Kui liiliad on meil aias vähe, siis piisab, kui me aeg-ajalt inspekteerime oma liilia, peenart või ka tüvi lilli ja muid liilia sugulasi ja lihtsalt korjama neid valmikud ära. Liilia kukel on üsna kaval, et kui ta näeb, et inimene läheneb või mõni muu kass või koer siis ta enamasti kukutab ennast taime pealt maha. Ühesõnaga mullase stats, eiei. Kõhualune on tal must ja siis on lihtsalt raskem märgata. Aga ei, ta ta talvitub küll mullas, aga ta kohe mulla sisse küll ei lähe. Ja noh, eks ikka mitu päeva või erinevatel päevadel peab jälgima. Ja ka vastsed siis tuleks ära tõugud ja mis on lehtede alumisel pinnal elamusteAga kvartal ja need tõugud võivad süüa ka liilia juba avanenud õisi või õiepungi. Need on niisugused tumepunast värvi, need tuleks ära korjata jah, ja loomulikult siis hävitada, mitte aias laiali loopida, muidu nad võivad tagasi taimele ronida ja oma hävitustööd jätkata. Aga kas võib ka minna kapsuss sööma liiliat? Enamasti ikkagi kapsaliblika röövik on spetsiifiline kahjuri enamasti nii, et kui keegi närvi kahjustab, siis tasuks seda kuked kahtlustada. Tasuks aga mõnikord ka siis aiapõrnikad ja muud mardikad võivad liiliaid kahjustada, et ega liiliatel küll nüüd ka väga palju haiguseid ja kahjureid ei ole. Kui hahkhallituse. Me avastame liilijal, siis aitab kindlasti näiteks puutuhaga taimede üleraputamine, puutuhk on leeliseline, aluseline ja siis seenele. Hommikul, kui kaste on peal ja just täpselt siis seenele see nii väga ei meeldi, kui nüüd muidugi kahjustus oli juba massiline, siis enam võib-olla nii leebe, sest puutuhaga puutuhaga taimede raputamisest ei piisa enam, vaid tuleb võib-olla ka keemiliselt preparaadid appi võtta. No nüüd on seenetõrjevahendit taimekaitsevahendeid, Fungitsiidid selge, aga loomulikult, et taime ei haigestuks siis optimaalsemates tingimustes, kui ta on, on tasa, tasakaalustatult väetatud, nii orgaaniliste kui mineraalväetistega, ta ei kannata toidupuuduse all ega ülekülluse all Eda põuaga kastetud, ta ei ole väga tihe, toitaineid on mullas piisavalt siis loomulikult ka taimed on mitte ainult liiliat, vaid kas see käib ka kõikide taimede kohta, on loomulikult ka haigustele vastupidavamad, nagu ka inimene. Kui ta sööb, viibib värskes õhus, keedab kartulit ja porgandit, kapsast ja kaalikat saame vitamiine. Me oleme tugevamad, tervemad ja haigestu nii kergesti, et seal on universaalne, eks see kehtib ka taimede puhul. Just, aga meil on üks helistaja pikemat aega juba liinil ja halloo, kuuleme teie küsimust? Tere, tere, teate, minul on selline küsimus. Minul on üks vana liiliate raamat ja seal kirjutatakse kuningliiliast ja on öeldud, et see kuningliiliasibul on veinpunane. Urmas Laansoo noogutab. Nii et, et ma ei ole kusagil niisugust sibulat näinud ja kuskohast sisust asja üldse võib saada kuningliilia sibulat? Jah, just niisugune, mis on selle veinpunase värviga? Selge kohe uurimasse. Kes ei ole varem liiliaid kasvatanud või siis liilia sibulaid uurinud, kui neid kevadel poes pakendis müüakse mõnikord ka sügise poole siis võib-olla me ei kujutagi ette, et millised võivad olla liiliasibulad värvilt väga erinevad. Enamasti on liilialiikide ja sortide sibulad valged, lumivalged, pisut kreemikasvalged, aga näiteks türgi liilia lehk, kirju liilia. Liilium Martakontsis, ladina keeles ja tema sortidel on liiliaid ilusad kuldkollased. Kuningliidel tõepoolest on enamasti kuningliiliasibulad, välimised, sibulasoomused on punakad või purk purset aga kuna enamasti müüakse meil kuningliiliasort, siis sordilistel sibulatel ei pruugi enam see sibulasoomuste või sibulavärv olla punane, võib-olla ka kuningeelijal sibulad, ka valkjad või ei pruugi alati olla punased. Kui nüüd inimene tahab just täpselt punase värviga liiliasibulate, ehk siis peab ikka turule või, või kevadel taimelaatadel oma sammud seadma. Jah, ega vist muud varianti ei ole? Väga palju muid võimalusi ei ole, aga kuningliiliad küll siiski sageli tõepoolest sibul on sibula välimised, soomused on punakat värvi. Nüüd ma unustasin veel ütlemata, et kui me liiliasibula muretseme ja tahame aeda istutada või aknalaual potis kasvatada või rõdu pääl või, või kuskil mujal paigas, siis liiliasibulate istutamisel on tähtis veel see, et liiliad istutatakse enamasti küll sügavamale kui tulp või nartsiss keskmiselt 20 25 meetri sügavusele. Täiskasvanud suur sibul, aga mis on veel tähtis on see, et liilia Sibula istutamisel sinna augu põhja või vao põhja, kuidas me istutame, on hea panna natukene puhast jämedat liiva ja ka liiliasibula ümber, sest kes on liiliasibulad näinud, siis me teame erinevalt tulbi nartsissi võivad Sindi sibulast, on liiliasibulad, on, on palju hõredamad, soomuseid on vähem ja et vältida siis mulla sattumist sibulasoomuste vahele on liiliasibula ümber hea teha liivapadi. Kui liiv on väga kuiv, siis ta jääste sinna liiliasibula ümber, et parem on seda liiva enne sibula alla ja sibula ümber panemist pisut niisutada sortsu alada, siis ämbrisse liiva sisse, vett ja segada, et oleks natukene niiskem, siis hoiab paremini ümber, muidu me lihtsalt väga palju peame liiva panema. Aga liiv takistab mulla sattumist liiliasibulasoomuste vahele ja seetõttu ka siis haigustesse nakatumise oht on palju väiksem, sest liiv kuivab kiiremini ja liimasteriilsemale puhtam. Ja drenaaž, kui on maan No kui kui muld on niiske, siis on lihtsalt enne liiliasibul islamis sinna sinna peenrasse lihtsalt ja segada liiva, jämedamat, liiva või isegi kruusa ja siis argivõi labidaga segi kaevata, et muld oleks õhurikkam. Kergem. Ei ole igavene, mängimine kindlasti mitte. Et liilia siiski nüüd nii kapriisne või tundlik ei ole, liiliaga kohaneb ja, ja lepib ka raskemate tingimustega, aga parem on, kui see muld on kergem õhurikkam, vett ja õhku paremini läbilaskev. Võtame veel ühe helistaja ja kuuleme teie küsimust. Tere päevast, minul on niisugune küsimus, kuidas ämblik liiliaga toimetada ja kuidas ta talveks hoida ja nii ületalve hoida. Ämblikliilia Ümela kallis on hoopiski troopiline taim Lõuna-Ameerikast pärit aias. Ei, ta võib küll suveks õue viia kas koos potiga või isegi potist välja võtta ja peenrasse istutada ka ämblikliilia imelik kallis, neid meil kahte erinevat liiki müüakse kalli spetsioosa ja kallis vestalise, isegi ämblikliilia, nüüd viimasel ajal viimasel paaril aastal müügile ilmunud kollaste õitega sorte, ilusad toredad kollased õied. Ämblikliilia nimetus tuleneb sellest, et tema õied meenutavad siis ämblikujalgu, on pikad peened õiekattelehed. Ämblikliilia ei ole üldse liilia sugulane. Ämblikliilia kuulub Ama Rülliliste sugukonda, et ämblikliilia sugulased nartsissid lumikelluke märtsikelluke nartsiss ratsurida Amar rullis Lõuna-Aafrikast ja noh, paljud teised analüütilised mida võib-olla meil ka vähem tuntakse, et tema on potitaim, enamasti toataim troopikataim õues mitte mingil juhul ei talvitu, niiet kui ööd lähevad jahedaks, siis tuleks ämblikliilia, isegi kui ta on suveks rõdule terrassile õue viidud, tuleks tuppa tuua. Ämblik hiili erineb ka temale sarnasest lähedasest ratsurdada selle poolest, et tal ei ole väga pikka puhkeperiood ja tema lehed enamasti üldse ära ei kuiva nagu ratturi tähele. Teda kasvatatakse toataimena sarnaselt kui ratsuri tähega, et pott mitte väga suur sibulapoti vahele võiks mahtuda pöial, mitte rohkem ja õitseb ta vahel paar korda aastas. Meil hakkab aeg läbi saama ja liiliate maailm on niivõrd suuri, niivõrd lai, huvitaks mind enne lõppu selline asi, et maailmas on palju liilidega, ometi inimene sekkub ja üritab luua uusi sorte, kuhu suunas liigutakse ja mida veel ei ole siis, et mida taga otsitakse ja üritaks. Kuna paljud inimesed on tundlikud liilia väga tugeva lõhna suhtes, kuigi mõnele ka liilia Ergini nagu väidetav Ei liilia lõhk kindlasti mürgine ei ole, aga kui me oleme tundlikud väga intensiivsete lõhnade suhtes, siis loomulikult ei maksa magamistuppa tuua suurt kuningliilia buketi trompet, liilia, buketi, mis lõhnab tugevasti ja võib veel tekitada halba enesetunnet, peapööritust, uimasust. Aga liiliat iseenesest mürgised ei ole. Ja kui ma ka kogemata liiliasibula ära söön, siis sellest inimene ei sure, sest paljud liiliad, vastupidi, on ju kuulsad toidutaimed eriti minevikus, liiliasibulaid lausa kasvatati sellel eesmärgil, et neid süüa, aga kuhu liilia aretus läheb? Liilia aretus ikka liigub selles suunas, et saadaga sinist värvitooni liilia õies. Nii nagu ka rooside puhul, kuigi roose on 50000 sorti juba tänapäevaks aretatud, puudub veel rukkelile senine või sinilillesinine või kukekannus sinine toon niga liilijates puudub veel puhas sinine õietoon on küll lillakad sorte all roosasid, punaseid, valgeid, kollaseid, oranzid, no kirju õielisi, kui neil on teist värvi laigulisi täpilisi on suure, on olemas. Päris süsimusta ei ole, aga on mustjaspunane või väga tumepunane. Mustjaspunane jah, on küll olemas ja ka lootses On mõned liilia liigid, kes on väga tumeda, peaaegu musta värviõiega, aga puhas sinist rukkilillesinist või sinine sinist. Jah, veel ei ole. Kes selle välja mõtleb, saab rikkaks. Võib-olla botaanikaaias oli teil hiljuti suur liiliate näitus ja seal oli ka küsitlused, milline on kõige kaunim liilia, mida inimesed pakkusid? Ja meil on üks Eesti suurim liilia kollektsioon, meil on üle 300 sordi aga 30 liike, liiliaid inimesed muidugi pakkusid väga erinevaid võimalusi ja pakuti siin mitukümmend varianti, aga kuningliilia on üks kindlasti üks üks inimeste lemmik endiselt aga ka tänapäevaseid uusi sorte, näiteks Aasia hübriidide ja pikaajalise liilia liidium Longi Farm, kes meil avamaal ei talvitu, kes on külmaõrn lõunapoolsest, Aasiast pärit, aga nende hübriidid? Neid kutsutakse Ello hübriidide, eks kes on suure õiega tohutu uhked, huvitavad värvikombinatsioonid ka üks kentacki siis üks selline Pikaajalise liilia ja sööbriidi sortali külastajate üks lemmikuid, aga siin on märgitud paarkümmend erinevat sorti. Nii et noh, see sõltub inimese maitsest, inimese eelistusest. Et ega me ei ütle, et teie eelistus. Aga kuidas ma saaksin endale liilia aia teha, nii et ta hakkab kevadel õitsema ja lõpetab alles sügisel, kui juba külmaks läheb, on see võimalik. Võimalik jah, et alates juuni alkopoolest kuni siis oktoobrini või tugevate külmade, nii on võimalik küll oskuslikult valida erinevaid sorte ja liike, et lilled õitseksid mitme kuu jooksul natukene, peab kirjandust uurima, raamatuid uurima või siis liilia spetsialistide liiliakasvatajate käest ka küsima, et on küll võimalik selline liilia aed, liiliapeenar endale koduaeda teha, et lilled õitseksid mai lõpust juuni algusest kuni septembri-oktoobrini välja ja ilmselt võib loomulikult ka mulle kirjutada. Jah, et annate nõu loiu ahjustaksult ja teie aadress on siis Urmas Laansoo. Te ei pea Tallinna botaanikaaedpunkt. Küsin veel sellist asja, millised lilled sobivad liiliatega kokku koos kasvama. Jah, liiliat ei maksa istutada kindlasti suure puu alla, kask, ka põõsad, sirel tamm, kuusk ei ole Liinale head naabrid. Mida rohkem saab liilia päikest, seda rikkalikumalt, seda paremini ta õitseb. Sarnaselt nagu roosikad, minimaalselt kuus tundi peaks kaliilia peenrale päike paistma. Ja miks ei ole hea suure puu või või põõsa lähedale istutada, sellepärast et siis juured hakkavad konkureerima ja toitu jääb, jääb Liinale vähemaks. Samuti ei ole liiliat ja istutada siis maja seina, eriti maja lõunapoolse või läänepoolse seina äärde, kus päike kütab. Pinnas on väga kuumaks ja, ja kus me oleme palju rohkem kastma. Aga kusagile suhtes puudest, majast eemale, päiksepaistelise kohale see meeldib liidritele kindlasti väga. Aga kui ma tahaksin liiliate vahel istutada, näiteks hostasid Osta sobib, sobib, floks, sobib päevaliilia Mei sellised väiksemad taimed, kellel juured, ei ole väga agressiivsed, väga. Et ta sobib teistega kokku, ei ole selline solvub ja. Ei ei solvu, kindlasti liiliat võib istutada omaette, aga võib ka siis sobitada teiste püsikutega floksidega päeva liilijatega, Po jänkidega, aga muidugi siis mitte nii et päris teise varjus või teise vahel, et ikkagi sümpaatselt natukene vahe, vahe kajata. Nii üks viimane küsimus meie foorumist, kuidas liiliaid potis kasvatada ja säilitada talvel? No see sõltub loomulikult ka, millist liiliat me seal potis kasvatame, kui me kasvatame külmaõrna pikkaajalist liiliat, keda meil ka talvel õitsvaid potis kasvatatakse, siis loomulikult pärast õitsemist ei maksa niisugust taime siis rõdule või õue viia kus muld külmub läbi ja liiliasibul saab hukka. Aga potis või siis rõdukastis eelkõige sobivad kasvatamiseks aas, hübriidid, kes on kõige külmakindlamad vastupidavamad. Kui me tahame kuningliiliad või pikaajalist liiliat või ka idahübriide, kes on ka õrnemad potis kasvatades, siis talveks tulevad nad tuleks Nat Uuekkagi, kas keldrisse või garaaži või kus temperatuur on? Ei ole nii külm kui päris õues. Kui ma nüüd tahan, et mulle jõuludeks liilia õitsema hakkaks No siis tuleks valida võib-olla selline varasem sort, mis suitseb varem pikkaajalist liiliat on võimalik aretada või ajatada jõuludeks. Kõik on võimalik, võimalik, on küll ja nagu me näeme, siis liilia õisi müüakse ka meil tõepoolest talvel, hilissügisel. Aitäh teile saatesse tulemast, Urmas Laansoo. Teema oli põnev ja head kuulajad, kui teil on küsimusi, siis saate need saata Urmasele ja kindlasti on internetis ja raamatutes palju põnevat, mida uurida ja lugeda seda kõike siis liiliate kohta. Aga praegu kuulame veel muusikat ja seejärel juba tulemas uudised. Pärast uudiseid, virgutusvõimlemine ja siis räägime juttu hoidistest, jutuks kurgid, marineerimine ja konserveerimine nii edasi, nii edasi, aga sellest juba siis järgmises tunnis. Käia huvitaja ootab tagasisidet kuulajatega, edastage oma küsimus, arvamus või teema soovitus e-posti aadressil huvitajate Jäärärboee või jätke teada automaatvastajale numbril kuus üheksa kaheksa kaheksa üheksa viis kolm. Saab kommenteerida, aga kodulehel huvitaja punkt vikerraadiopunkt ei. Vikerraadio.