Stuudios on nüüd külas Kalev Käosaare mees, kes äsja pääses Liibanonist pantvangist tervist, tervist sellest, mida teie ja kaaslased pidid üle elama sellest üldjoontes Eesti inimesed on juba ajakirjanduse vahendusel kuulnud ja sestap, et meie siin praegu keskendume hoopis Liibanoni ja Süüria poliitilisele olukorrale ja, ja sellele, kuidas te pantvangis olles seda nii-öelda läbi lukuaugu tajusite. Kõigepealt, kes olid need, kes teid pantvangi võtsid, millisesse religioosses ja poliitilisse rühma nemad kuulasid? Teatavasti Liibanonis on juba ametlikult 18 religioosset gruppi, kes kuuluvad parlamenti, aga kes siis olid need pantvangistajad? No need isikud olid ilmselgelt sunniidid ja selle üle olid nad uhked ja ja võrdlesid ennast kogu aeg sihtidega, et selles mõttes, et nad pidasid ennast õige religioosse religiooni järgijad, et mida nad siis vahena näiteks tõid. Et miks nad olid paremad. Juba see, et nende hinnangul nemad tõlgendavad koraani ainuõigesti, et kõik ülejäänud usulahud on teinud seal kas mingeid oma muudatusi või tõlgendavad seda valesti. On mõni näide ka meeles, mis neile eriti oluline oli, mida nad seal praktiseerisid siis. Ei, ma ei, ei oska niimoodi öelda, sest mul puudub võrdlusmoment teistega, et et need palvusi nad viisid läbi väga, täpselt ja väga põhjalikult, et kõik küll tavaelus on viis palvust, siis seal tehti kolmed, reid nagu reisil olles. Ja need tehti kõik, nii kutsungi ka palvusele, kõik pesemine, mis eelnes sellele ka näha oliga paluse järgselt nad tihti olid sellises transis eksas, nagu eemal olevale. Olid nad Liibanon lased või olid nats süürlased. Tundus, et oli ühelt ja teiselt poolt. Et nad ise suuremas osas hindasid Süüriat rohkem ja pidasid rohkem lugu Süüriast. Et kui me olime öelnud juba, et me oleme olnud nii Süüria pool, olime kui ka Liibanoni pool, siis iga kord, kui Süüriasse jõudsime, siis nad olid, ütlesid, et nüüd oleme kodus ja tundsid ennast seal märksa paremini kui Liibanonis. Aga saitide aru Mis asja nad seal Liibanonis üldse ajasid, miks nad, mis neid sinna liibanoni poole üldse viis? Kas meiega või meieta? Kas. Kalad ei olnud ju esimest korda Liibanonis, kas ei olnud, tahtsid seda liibanoni Anastada või mis nende mõttes oli? Ei, no nad osad neist elasid Liibanonis teise, väidetavalt ikka Beiruti ülikoolis käinud teised tegid oma tööd, sest tundus, et paljud nendest mitmed olid ikkagi tulnud puhtalt oma tööd tegema. Ehk siis teatud operatsiooniks oli koondatud üks bande. Ma arvan, et niimoodi võib seda nimetada. Ja osad nendest teadsid, mida nad teevad, osad arvan, olid lihtsalt saanud mingit tööülesannet, meie valvamine ja muud eesmärki neil ei olnud, et nad küll käisid vahepeal, jah, me oleme siin öelnud Liibanonis enda sõnul nad käisid missioonil, noh, ma võin öelda, et see on selline röövretkele. Aga milline oli neil ideoloogia või neil ei olnudki ideoloogia, tika olijaid? Ideoloogiaideoloogia oli väga sügavat, aga kirjeldada seda natukene jah, et kaugem eesmärk nende jaoks on ikkagi ühtse islamiriigi loomine. Et et see, mis toimub praegu, kuidas pärast teist maailmasõda hagi on löödud lahku mitmed islamiriigid, kõik need erinevad valitsused, siis nende hinnangul on see kõik moodustatud selleks, et Ühendriigid, Iisrael saaks kontrollida seda piirkonda nii, nagu võtta Egiptus, Iraak ja Iraan, Süüria, et kõikide nende valitsustega eraldi on lihtsam lepinguid teha, kokkuleppeid sõlmida kui ühtse islamiriigiga. Ja nende hinnangul on ühtse islamiriigi loomine tugev julgeoleku riske Iisraelile või Ta kogu nii-öelda kristlikule maailmale. Suurse ühtne islamiriik peaks olema. Ta peaks endise siis selle osmani impeeriumi aladel hõlmama kõike. Et saan nende arusaamine sellest annatiiv saavad aru, et neil on nii palju erimeelsusi omavahelisi jah, muidugi. Ja sunniidid, nii palju on aru saanud, on ikkagi suhteliselt vähemuses, paljudes piirkondades aga liputa lahing, jah, aga vallafon nendega, et selles mõttes, et see peaks viima nad siis ükskord võidule. Aga kuidas nad suhtuvad Süüria praegusesse valitsusse ja kuidas nad suhtuvad president Bashar Lastesse äärmiselt halvasti. Nii äärmine tervitasid siis rahvarahutusi, jah, just, et et see oli ka üks infost, mida me saime. Oli just see, mis toimub Süürias. Ja seda nad jagasid väga hea meelega. Et niipea kui Homaas näiteks. Saarne linn, kui seal toimus sõjategevus, siis nad olid väga elevil ja rõõmsad ja teatasid jälle, kui palju on tapetuid või ja vastupidi, et on, kui palju on inimesi kokku tulnud, et neid rõõmustas ikkagi see, kui tapetud olid siis valitsuse sõdureid, noh ikka jah, ja teistpidi tundsid kaasa siis nendele inimestele, kes on tapetud, et et siin viimastel nädalatel tuli igapäevasesse paluses sisse ka palved süüria moslemite eest ja ja ühtlasi siis oli palvuse üks osa ka see, et eestlaste saaga saaks läbi. Aga niisiis koguned selle kevade sündmused araabia maailmas, kas nad siis pigem hindavad neid positiivselt või kui, kuigi tegelikult ei olnud need ülestõusud ju islamistlikud ja, ja võib-olla järgi ju seda ideoloogiat, mis neile meeldib. Nad ei osta ta aga samas, see põhieesmärk on valitsuse kaotamine. Et näevad, et islamiriigil peaks olema üks juht ja ei peagi valitsusi olema, et see üks juht teab täpselt, kuidas juhtida, mismoodi peab riik toimima riigi seadusi ei ole vaja. Kõik seadused, kõik tulevad koraanist, et, et see on see üks ideoloogia alus, on see, et kogu elu käib vastavalt koraanile ja koraanis on ka kogu avamiseks vajalik info olemas. Nii seadused, moraalid, tõekspidamised. Siin üks teooria vahepeal oli ka ju, et pantvangistamine on organiseeritud või tellitud kuidagi Süüria valitsuse poolt, et Liibanoni olukorda destabiliseerida. Nüüd, kui kuulda, et need pantvangistajad ise vihkasid Süüria valitsust, siis ilmselt see teooria ei, ei saa kuidagi paika pidada. Mina ei julge välistada, sest tegemist oli kohati tavaliste, ütleme bandiitidega, kes olid ka islamiäärmuslased ja see, kas nemad omakorda kellelegi tööriistad olid, seda mina ei välistaks. Reedene Postimees tsiteerib Briti analüütikut Alan Freysereid, kes ütleb, et Bekaa org on endiselt ohtlik piirkond, siis, pidades tõenäoliselt silmas ikkagi eelkõige turiste. Mis on teie hinnang, ma nõustun sellega, sest see, mida ma nägin, seal, siis turvatunnet ei tekitanud. Kirjeldage palun. Ma vaatan, et te olete siis rohkem neid lõike sealt näinud ja pilte, kui mina olen näinud, et ega mina või ka meie sõpradega me olime ju pantvangis mägedes, et, et me külasid, midagi me ei näinud. Aga nüüd siis vabastamist tagasi Beirutisse sõites jaga röövimisel, jaga, kui me sisenesime Liibanoni, siis üks sõber juba ütles seda, et oli selline kõhe oli olla. Et sa agraarpiirkond, see, kus meid rööviti, et seal olid lapsed, jooksid ringi ilma püksteta, selliseid küllalt pane oli see ümbrus ja ei, tekitan sooja tunnet. Et jah, ja ma arvan, et see ei ole turvaline koht ja oleks mõistlik praegu mitte sinnakanti reisida. Rääkisime Süüria valitsusse suhtumisest, aga kuidas need pantvangistajate suhtlesid Liibanoni valitsusse, Liibanoni valitsuskriisi saad Hariri valitsus oli siis just kukkunud. Ja oli sellest juttu, aga sellest oli mõningal määral kellele nad ennast vastandavad, ilmselgelt, nii ikka saab põhjendada ka, miks? Ei nemad pahandasid jällegi seda sama teemat, üks on usuteema ja teine on, sest Hizbollah peaks olema siis siidid. Ja teistpidi ka sellega, et nende Teadmisi pidi Hizbollah teeb koostööd ameeriklastega ja ka tegelikult juutidega Iisraeliga, mis on nendele omakorda vastuvõetamatu. Et, et see üks oluline lüli on ka Palestiina ja selline link, mis siia sisse tuleb, et Palestiina osas nad on väga radikaalselt nõudsid. Iisrael peaksid need alad tagasi andma ja, ja ma võin siin tuua, üks noormees oli seal, ma arvan, et 22 aastane 23 aastane oli kõrgharidusega, kelle vanaisalt oli Palestiina alalt maa ära võetud ja oli sinna toodud sisse rännanud, siis juutidele antud. Ja see tekitas nende puhul ikkagi sellist viha otsest. Kas võib öelda, et vägivald tekitab vägivalda, vägivald tekitab vägivalda ja ehk võib ka teie pantvangi sattumise kaudsem põhjus peituda just nimelt kas või kas või selles, mida praegu sai mainitud, et ühelt mehelt ühe mehe vanaisalt võeti maha ära. Jah, kaudselt küll jah, mis minu hinnangul muidugi ei õigusta meie pantvangi võtmist, et tegemist on ikkagi ilmselgelt inimsusevastased, no aga mis, millel ei ole mingisugust õigustust, et aga, aga paraku jah, täpselt nagu ütlesite, et vägivald tekitab vägivalda ja nii kaua ja mina ei kuuldes neid inimesi, mina ei näe lahendusi, et rahumeelseid igal juhul. Just nimelt, ma tahtsin ka küsida siin intervjuus, et kui te nüüd olete seal ringi reisinud, suhelnud inimestega sõitsite ka ju ennem kui te olite vabad, saite inimestega suhelda, saite suhelda terroristidega. Kas tekkis teil peas ideid sellest, kuidas rahvusvaheline avalikkus peaks aitama sealset keerulist umbsõlme Liibanoni ja Süüria vahel ja ja ka teiste riikide vahel Iisraeli ja kõigi teiste ümbritsevate riikide vahel lahti harutada ei tekkinud. Ah, et tekkis küll, aga ma kardan, et see võib kujuneda poliitiliseks avalduseks, kui ma seda mõtet välja ütlema, et loodame loomulikult ei ole poliitiliselt. Aga no ei, ta ei ole ebakorrektne, aga aga ongi see, millest me tegelikult ei ole üldse rääkinud, et me ju kaheksa päeva saime ka seda maad näha nii Liibanoni kui Süüriat. Ja tunnistan, et Süüria jättis minule väga hea mulje need inimesed, et kui kes pakkusid meile maasikaid, andsid meile võileiba ilma raha soovimata selle eest olid äärmiselt sõbralikud. Et, et siis neid inimesi vaadates tekkis minul küll küsimus, et kes kellega võitleb ja et näiteks need inimesed päris kindlasti sõda ei soovi. Aga, aga see, Süüria praegune valitsus omakorda omakorda hoiab neid kammitsas ja ma arvan, et siin ongi täpselt nagu ütlesite, et et see, mis Süürias toimub, ei ole ju ainult usuga seotud, vaid see on ka vabadusega seotud. Nii, aga ma ikka tahaks jõuda selle teie tee, mõtlen, et mis teie, teie lahendus, mis teil peas tekkis see idee, et, et kuidas võiks seda olukorda muuta, kuidas läheneda sellele? Ma ei, ma ei oska seda niimoodi üheselt välja öelda, et noh, või see on naiivne öelda, et tuleks valitsused, peaksid muutuma või inimesed peaksid saama demokraatia, et selle demokraatia viimine sinna ja see on ju seega mina arvan, et ei toimi, et selles selles piirkonnas need seadused ja, ja see toimetamine Pekka riigi valitsemine peab käima ikkagi sealset kultuurikonteksti arvestades. Aga, aga ma olen aru saanud, et need skeemid on niivõrd seotud. Kuidas ühest küljest Süüria, Iisrael omavahel samal ajal tehakse kokkuleppeid teiste riikidega, et see on, see on niivõrd keeruline kant, et ma pean tunnistama antud valdkonnas ikkagi ja ei ole kodus, et et leida või pakkuda välja siin mingit lahendust omalt poolt. Veel üks küsimus siiski vahetult enne teie vangistusest pääsemist pandi kokku siis miljonär Nadžib Mik khati valitsus ja seda valitsus toetab just Spol la peaminister on Süüria sõbralik ja siin ka spekuleeriti selle üle, et just selle valitsuse ametissesaamine aitas teid vabadusse või mõjutas seda. Aga nüüd ma jälle kuulsin, et tegelikult valitsust teie pantvangistajad üldse hinnanud või, või mida räägite sellest uuest peaministrist. Oli juttu ei olnud juttu On olnud juttu, aga noh, ilmselgelt pantvangistajatele see valitsus ei sobinud Hezbollah, aga teisest küljest jällegi Loen lehti tagantjärgi ja neid mõtteid on niivõrd palju tekkinud, et, et kas meie pantvangistamine ei oleks võinud olla ka üks eesmärke destabiliseerida Liibanonis hetkeolukorda, näidata nõrgana seda. Ja see võib ka olla Süüria-poolne huvi ja saada enda enda-meelne valitsus Liibanonis võimule, nii et et need seoseid ja spekulatsioone võib nii paljude tekitada, et ma olen siin kaks, kolm noh, mis ma tööd olen tegelikult lugenud lehti, sest ajarütm on natuke teine. Et me elasime päeval, magasime, öösel olime üleval ja kui ma loen neid lehti, kuulan neid raadiosaateid, siis neid mõtteid tekib nii palju neid seoseid, et et küllalt keeruline asi Juba on läbi käinud ka ju plaan, et te kirjutate sellest raamatu, kuidas kambaga tulete kokku või keegi üks teist kirjutab selle raamatu ja millal see võiks sündida? Ma ei prognoosi veel selle raamatu avaldamisaega ja Ma usun, et sett, raamat kirjutada. Et see Pole paha mõte, sest neid emotsioone, neid kogemusi, mida me sealt saime, neid tasuks jagada. Aga kuidas me seda kirjutame ja millal see on teine teema, siis ma arvan, et praegu on veel noh, adrenaliin Sabelile, et et tuleb neid asju rahulikult oodata, ära selgimineda ja eks siis vaatame, hiljemalt. Suur tänu, Kalev Käosaar tulemast vikerraadio stuudiosse. Nii meeldiv oli teiega rääkida siin Eestis täna tänan kutsumast.