Teda ei. Ole koolis liin on õige. Deklaamas. Viinud. Liller Liivinikovskus põle. La France Prantsusmaaelurõõmus ekstravagantne elegantne, muretu, allumatu, uhke, suursugune ja pikk ajalugu, sündmusi ja saladusi täis ka selliseid saladusi, mis saladuseks jäävadki. Ühel talvehommikul aasta võis olla 1685 või 86 ärkas Pariisi peapiiskop Monsenjöör. Shanghai on väga vara ja ütles memm kaplanile, tooge mulle minu roheline ornaatia laulatustamis säramat. Peapiiskop viis need asjad tõlda ja sõitis versaisse rohelistornaati. Oma värvilist Stolat kasutati tavaliselt neli pühadest advendiaja alguseni. Kui täieliku talitusega laulatusel kandis preester tava kohaselt valget torni naati Estolat. Järelikult pidi rohelise kasutamine tähendama seda, et tegemist oli salajase abieluga. Nii kirjutaja vean, ta allub oma raamatus Lui 14.. Nii et ikka ja jälle võib suunduda päikesekuninga säravasse aega mida on peetud Prantsusmaa kõige valgustatumaks absolutismi hiilgeajaks, sest edevavõitu luin, 14. oskas teda ümbritsevate geniaalsete suur meesteandeid ergutada, jäära kasutada, rääkimata sellest ajastu lausa pakatab saladustest. Samal tunnil on siin mõnel korral matud läbi Prantsusmaa rohelise keskosa kulgeva Looaari jõe oru losside, mida on lausa üle 100 kokku loetud üks uhkem kui teine. Kuningal oli ju kombeks sealsetel rohelistel metsast neil tasandikel koos oma kaaskonnaga jahti pidada või niisama ringi rännata. Jäiga loss pidi iga kell tema vastuvõtuks valmis olema kogu oma suurejoonelise hiilguses kuninglike söögis maalidega, kus kuningas võib-olla iial lauda istunudki ja kuninglike magamistubadega, kus kuningas võib-olla kunagi ööbinudki. Kuid loary jõest põhja pool Prantsusmaa romantiliseks südameks kutsutud aladel üürijõe kallastel on kuulsaid Residence vähem. Selle eest on need vähesed eriti põneva ajaloo ka ja eriti kuulsate persoonidega asjatud mänd. Nooni loss on näiteks tihedalt seotud sellega, et Monsenjöörde Shawn Marion ühel seitsmeteistkümnenda sajandi varasel talvehommikul rohelise missarüü välisilusat pühapäeva jälle kord vikerraadio Helgi Erilaid ja alanud on. Päikesepaistes ööri jõe maaliline org kujunes nii mõnegi Prantsusmaa kuningamänguni tahaks sest siin seisid nende kuulsate favoriitide lossid, valitseja nimelt sattusid õige tihti oma jahiretkedel just siinsetesse metsadesse. Ja kuigi kaugele Pariisist, Eversaist. Siinsed lossid olid rikkalikult ja peenelt sisustatud, sest kuninglike favoriitide mõjuvõim oli teadagi sageli suurem kui ühelgi teisel õukondlasel, kuningannast rääkimata. Ja kuningas veetis tihti raekahjustama favoriidi lossis. Vöörijõe orus on kaks väga tähelepanu väärset kuningate lemmikutele kuulunud lassi, mis on tulvil hämaraid mälestusi, lugusid ja legende. Põhja poole jääb aneeloss. Viimane loarija üüri maalilist pesaorgudes paiknevate residentide pikas reas oli 1550, kui kuningas anri teise käsul selle ehitamist alustati. Ja kui loss valmis oli, kinkis kuningas selle oma favoriidile, diaan Deboydiele nende ühiseks luksuslikuks peidupaigaks. Jõe orus aneelossist lõuna pool Saatri linna lähedal seisab teine kuulus loss Šatöödema. No pika ajalooga Shate. On teada, et Man fordi krahvi vasallid ehitasid 12. sajandil siia kindluse ja on arvatud, et siin võis elada krahvi sugulane Randemand. No seejärel viitavad ajalooürikud ööri jõe kaldale rajatud vanglale, millel olnud kolm Nonii ja suur peatorn enam-vähem tänapäevase välimuse andnud Mantovani lossile. Shan kontroo. Kuningas lõi 12. varahoidja, võttis selle sünge kindlusvangla kauniks renessanss-stiilis maa lossiks. Nonii nime kandval residentsil oli veelgi mitmeid kõrgest soost omanikke kuid 1674. aasta lõpul müüdise daamile, kelle nimi oli François nii ja kellest abielludes oli saanud madaam Scarron. Loodetavasti keegi ei pahanda, kui ma asendan, tänasin eestipärase proua prantsusepärasema daamiga igati prantslaslik, Ülo juurde sobib see paremini. Niisiis François Slovinie, selle loo peategelane sündis 1635 ja tema helisemas vaenlased on väitnud, et ta sündis vangis sellest, kus tema isa, kardinal Richelieu vastutegutsemise eest karistust kandnud rassaaži vanaisa oli tuntud protestandist kindral kuningas Henry, neljanda lähedane sõber ja poeet. Kuid laps ristiti siiski katoliku kirikus. François. See lapsepõlv möödus hoopiski Martiniki saarel. Sealt jõuti Prantsusmaale tagasi 1647 pärast õpinguaastaid nunnakloostris, kus teismeeas Francois selle üldse ei meeldinud. Täitsa sugulased oma hoolealuse, Pariisi. 16 aastane Francois ess kohtus Pariisis vigase poeedi poolskarroniga, kes oli temast 25 aastat vanem. Vaesunud perekonnast piigale just valikuvõimalusi ei olnud. Temast sai madam Scaroon, kes hoolitses üheksa aastat oma artriiti põdeva mehe eest ja jäi 20 viieselt leseks. Kuid poeedist abikaasa oli ta Pariisi kirjandusellu viinud. Ja ühel seltskondliku koosviibimisel tutvus Trans Aasmargiste Montospaaniga. Tollest õukonna daamist oli veidi aega tagasi kuninga ametlik favoriit saanud ja see seisus lubas paljugi madaam tõmmates. Neile meeldis too sarmikas, vaimukas noor naine, madam Scaroon. Markiis oli tegelikult keerulises olukorras kuninga ametliku armukese. No ei pääsenud aga kuninglike järeltulijate ilmale toomisest mistõttu vaja leida diskreetne ja usaldusväärne isik ebaseaduslike laste eest hoolt kandma. Ja aastal 1669, kui ma tean demontes spani ja kuningas Louis Neljateistkümnenda esimene laps ilmavalgust nägi, hakkaski Frans. Askar on saladuskatte all seda last kasvatama. Talle määrati suur sissetulek, anti maja ja teenijad kõik, mis vajalik. Ta tegi oma tööd hästi ja väga diskreetselt. Teda võis alati usaldada. Ta suutis oma salajast ametit nii hästi varjata, et keegi tema tuttavatest ei osanud aimatagi, millega ta tegeleb. Peagi sai kuvernandiks ka seltsidaam. Jahtida esitleti kuningale. On teada, et aastal 1673, kuuludes Päikesekuningas kõik oma lapsed seaduslikeks, nii et ma tean, Scaroon ei pidanud enam salatsema. Ta kuulus nüüd aga ametlikult kuninga lemmiku madaam demondes paani kaaskonda, seega ka Loui Neljateistkümnenda õukonda. Versais elasse tohutu rahvahulk oma 500 inimest. Päevast päeva jõudeelu pidutses ja põimis intriige. Muidugi tuli etega tarku ja vaimukaid vestlusi, neid nautis fassaaskar Roon südamest, kuid nagu ta ühes oma kirjas tunnistanud, jätab selline elu järele hirmuäratava tühjuse. Et seda tühjust vähegi täita, otsustas ta endale maavalduse muretseda ja väikese lossi, mis poleks kuigi kaugel versaist kuninga kingitud raha eest säigida, seda lõpuks endale lubada. See oli müntnoni loss. Franz aas ostis lossi ära, ilma et ta seda enne näinudki oleks. Pärast kohalkäimist oli ta tõeliselt võlutud ja säilinud on kiri, milles ta oma vennale teatas. Käisime joonis ja olen selle üle väga õnnelik. See on üks suur loss suure turu linna servas ja mulle vägagi meeltmööda. Ta seisab roheluse keskel ja lossi kraavist voolab jõgi läbi siin sunnilt rahulikus paigas, lõpetaks meelsasti oma elupäevad. Sel hetkel ei osanud François-s vist küll aimatagi, mis teda enne elupäevade lõppu veel ees ootab. Oli 1678, kui päikesekuningas Louis 14. andis massaaž karonile lossi järgiga tiitli markiis, demand nojaa, õukonnas oli ta sellest peale tuntud kui madaam dement Noon kuningavallas, laste endine kasvataja oli lastesse ikka veel väga kiindunud ja lapsedki armastasid teda ilmselt hoopis rohkem kui oma ema kellel peaaegu iial nende jaoks aega ei olnud. See tõi varem päris kenasti läbi saanud madaamide suhtesse pingeid ja vaidlusi ja inetuid stseene, nagu François ess oma vennale selle kirjutanud on. Ma ei mõista, miks on see jumala tahe, et ma mad andemontes spaani välja peaksin kannatama? Ta ei ole sõpruseks võimeline, aga mina ei saa selleta elada. Veel keegi, kes üha enam sõprust vajas. Kuningas lõi 14.. Nii mu. Muud. Moonest. Vahest oli asi ka selles, et kuningas hakkas pikapeale Madaam demonterzbanist tüdinema. François-s oli alati tagasihoidlik, vaoshoitud ja mõistlik ning lisaks veel tark, intelligentne, kaunis ja haruldased hea vestleja. Kuningas Veedis 1670.-te lõpus pull koos selle naisega üha enam aega muutes niimoodi oma favoriidi kalgija, hoolimatuna tuntud madaam demonde spani väga armukadedaks. Aastal 1680 toimusid õukonnas kuningliku Printsi abikaasa õuedaamiks, kuningas Louis Neljateistkümnenda senine lemmik, madaam demondes van pidi oma kaotust tunnistama ja lahkus õige pea õukonnast pärast seda paranenud ka kuninga ja kuninganna vahelised suhted, sest muidugi oli Prantsusmaal juba kuninganna olemas. 1660. aastal oli Viieteistkümnes abiellunud tollase kuninganna ema venna tütre, Hispaania printsessi Mari Teresiga. See Li liitmis Prantsusmaa ja Hispaania vahelise rahulepingu kindlustas. Kuninganna Marie Rees pidi tunnistama, et madam dement Noon Onloyle väga head mõju avaldanud, sest kuningas Emai peres said pärast salakavala ja kalgi demontezbani lahkumist palju lähedasemat, eks. Et sellele polnud antud kesta, sest 1683. aastal kuninganna Mai tere essuri. Kuningas oli liigutatud ja kurb ning hakkas oma õhtuid ja ma tahan demand nonii, seltsis veetma. Viimane oli pärast kuninganna surma tahtnud oma lossi sõita, kuid hertsog teleRosvakool öelnud talle kindlalt, et praegu ei tohi rõngad mingil juhul hüljata. Ja juhtuski siis nii, et ühel talvehommikul, kas siis 1685. aasta lõpul või 86. alguses käskis Pariisi peapiiskop Monsenier Franz saade on oma vanem kaplanil välja otsida rohelises toola ja laulatuste missaraamatu. See on ehtne Loui Neljateistkümnenda aegne helilooming autor päikesekuninga õukonnahelilooja ja õukonna kapellmeister Jean-Baptiste selline muusikaga üles versai uhketel aiapidudel ja suursuguselt lavastatud etendustel. Noor päikesekuningas ise särav, kuldses kostüümis lavale olevat astunud. Lõi oli juba 48. On 51, kui nad tol varasel talvehommikul tõrvikute valgusel väheste usaldusväärsete tunnistajate juurde juuresolekul Pariisi peapiiskopi ette astusid. Viimane ei olnud siis rõivastatud mitte valgesse nagu niinimetatud täieliku talitusega laulatuse puhul vaid kandis rohelist ornaatiasto latt mis tähendas, et tegemist oli salajase abieluga. Rassaaz polnud piisavalt kõrgest soost, et Prantsusmaa kuningannaks saada ja nii peeti seda abielu ametlikult seadusevastaseks. Nad andemend nõo ei saanud niisiis kuningannaks, kuid päikesekuninga Louis Neljateistkümnenda abiga kaasa sai temast küll kuigi salaja ja nii tekkis tema jaoks üpris keeruline ja delikaatne olukord. Kuninga ja tema abielu avalikult välja kuulutatud ja muidugi tekitas õukonnas palju sosinaid, sahinaid, kuulujutte. Kõik nägid ju, et kuningas viibib nii palju kui vähegi võimalik oma uue soosiku kõrval. Veel sai suure paraadtreppi tipussisustatima ta meile suursugused eluruumid, otse kuninga partementide vastas. Samase istunud dement Noon suures kuninga tõllas iial kuninganna kohal. Kuid Talle anti majesteedi tiitel ja kuningas pöördus tema poole sõnaga madaam mida peeti liiga familiaarsed. Eks iga väiksemgi väline detail oli Prantsusmaa õukonna jäigas ja sissejuurdunud eetiketis üliväga tähtis märk, mille järgi olukorda hinnata püüti. Olukord oli aga jaamade andemetnoni jaoks keeruline kuid lõpuks hakanud kogu kuninglik perekond temast lugu pidama, sest ta oli väärikas, tagasihoidlik, usaldusväärne ja kes püüdis kuninga ja õukonnavahelisi häid suhteid alal hoida. Pealegi oli ta tark naine, ministrid arutasid temaga kõiki asju ja kuningas võttis tema nõuandeid kuulda ja kuigi tema mõjuvõim õukonnas polnud nii suur, nagu ametlikul kuningannal oleks olnud ometi oli see piisavalt suur, et olulistes asjades kaasa rääkida. Vanemas eas säima daam dementnoonist üha rangem katoliiklane, seda oliga Lui, kuid pole tõendeid selle kohta, et ma tahan usuküsimustes kuningat mõjutada, oleks suutnud. Sest päikese pinget polnud lihtne mõjutada. Frans demand Noon oli aga kasvatanud ja õpetanud kuninga lapsi ja teinud seda tööd väga hästi. Versaist viie kilomeetri kaugusel seisis sansseeri küla ning madaam dement Noon, kes läheduses asuvates vaest koolides lapsi oli käinud õpetamas otsustesse Ansüüri vaesunud aadliperekondade tütarde jaoks kooli asutada. Sellele asutusele anti nimeks merson, rajal šant lõi ning austamisüriku kirjutas kuningas isiklikult aastal 1686. Küllap nägime andement, no selles koolis kõvasti vaeva ja tegi kõik, mis tema meelest vajalik, et noored aadlineiud õige ja seisusekohase kasvatuse saaksid. Ta pöördus kuulsa poeedi Shan ressiini poole ja palus, et viimane kirjutaks tema õpilaste rühi ja kõneoskuse arendamiseks paar lavatüki, mida koolis etendada saaks. Rassingirjutas tsenseeri neidudele. Alledestamendile jamade amm jäi nendega väga rahule. Aeg läks kuningas Louis Neljateistkümnenda ja François ess dement noni abielu kestis üle 30 aastatuhande. 715. aastal oli 77. aastane päikesekuningas juba väga haige. Tema pikk sündmusterohke elu lõppes esimesel septembril 1715. Mad andement on tema teine seadusevastane abikaasa oli kuni lõpuni tema kõrval. Kui aga selgus, et kuningas enam teadvusele ei tule, lahkus ta versaist ja sõitis sansseeri. Nathan dement Non suri 1719 83. eluaastal. Metnoni lossi kabelis oleval hauakirjal on sõnad õukonna sekelduste keskel vaikne suurejoonelisus ja keskel lihtne. Külluse ojade keskel vaene, auhiilguse tipul alandlik. Lõi neurandist austatud. Nathani loss polnud kuigi heas seisus, kui Franz Askar Roon selle 1675. aastal ostis. Siin on peaaegu varemed kirjutanud madaam sõbrale kuningas tegi oma õue arhitektile shell mansard ile ülesandeks kaks uut lossitiiba ehitada ja muidugi vana 13. sajandi lossi osa korda teha. Üks uusrenessansistiil pühendas iidset vanglatorni lossi keskosaga. Teine viis peahoonest väikesesse lossikirikusse. Toode manud Noon, kus päikesekuningas Louis 14. ja tema teine mitteametlik abikaasa François ess võimaluse korral tihtigi rahu ja vaikust otsisid on tänapäeval tõeliselt võluv keskmise suurusega loss, mida ümbritseb vööri jõeveega täidetud vallikraav. Selle korrapärane nelinurk pikeneb lossi õuepoolsel küljel suureks kauniks kanaliks. Kõnedest vees tõuseb lossi õue jätkuna üpris suur, elegantse kujuga korrapärane muruplats, mis meenutab versai kuninglikke aedu. Teadagi, sest siin oli mängus Lui kuulsa maastikuarhitekti Andrea Lenaatri käsi. Kael poolt. Lossikanali kaldalt viivad sellele platsile kenad väikesed sillad. Platsionäärestatud heledate liivaste jalutusteedega ning selle keskel laiub suur avar, lihtne ümaraks pügatud põõsaste korrapärase reaga vääristatud muruväljak mille keskel ilutseb kaks keerukalt teineteisega põimunud vägevat L tähte. Päikesekuningas Louis Neljateistkümnenda pitser. Kui sa oled kõndinud üle silla ja jõudnud kuninglike nimetähtedega kaunistatud suure ja laiamuruväljaku äärsele jalutusteele avaneb su ees kaht ajastut. Keskaega ja renessanssi ühendav mentnooni loss kogu oma ilus ja uhkuses. Heledad ja tumedamad tellisetoonid, valged müürisakid ja aknaraamid, mustjashallid, katused ja tornikiivrid. Tumerohelise veega vallikraavid ümberringi lopsakalt rohelised puud. Nimetatutest paikadest, kus on tehtud Prantsusmaa ajalugu. Ühekorruseline nelinurkne toreda tumeda nelinurkse ülalahene Vagatusega. Selle vastas, teisel pool seisab hoopis hapram, Maar, koonilisegatuse, Kadorand. Nende vahelt astud sa ikka veel kuningliku neli nurksesse lossi õue. Kahel pool kulgevad tiibhooned ja otse ees laiub lossi punastest tellistest ümar kaarelise sammaskäiguga tagumine fassaad, heledad aknaraamid muide, Siksakid toredate tornikestega mansardkorruse aknad. Võib arvata showman tsaarilooming nagu vähkatuse aknad lossi tiibade teravatel vilgatustel Metnoni lossid, tornide tornikeste ja katuste maaliline segadus meeldisega Frans saarene shatobriaanile, kes on kirjutanud, see on otsekui klooster või igivanalinn, kõigi omad tornitippude ja kübara koonustega mis näivad olevat täiesti juhuslikult kokku saanud. Just Nathaniel lossis kirjutanud rasseinama kaks näidendit, madaam dement Nooni sansseeri kooli kasvandikele. Just siin avastanud kuningas Louis 14. oma varasema favoriidi madaam demontes Taani sideme õukonnas skandaale tekitanud kurikuulsa mürgiafääriga, aga see on juba teine jälle päris põnev lugu. Iga ese selle lossi kenasti restaureeritud siseruumides võiks mõnest ajaloolisest sündmusest jutustada. Esimesel korrusel on niinimetatud väikesed apartemendid. Koridori juhib madaam demant Nooni eluruumidesse. Siin on kullatud nahast seinakattega eesruum, mis viima daami magamistuppa. Kuningliku paari väike kabel, salonge, kabinette ja igasuguseid teisi ruume. Teisel korrusel paiknevad niinimetatud suured apartemendid kaks hiina stiilis sisustatud saali kuningas, salong ning puu, lõigete ja kullaga ehitud voodiga kuninglik magamistuba, mad, angemend, Nooni raamatukogu ja kränn galerii tõepoolest suur kahel pool põrandani ulatuvate akende ja kõrge, uhkelt kaunistatud laega pik galerii, mille seinu ehivad aga juba nai perekonnaportreed. Mad, andement, nõo nimelt pärandas lossi oma vennatütrele, kes abiellus trienn moriste naiiga. Sellest peale ongi lossis elanud selle paari järglased. Viimane neist oli Schene veerdena i, kes elas aastatel 1921 kuni 1998 ja andis lossi 1983. aastal menud nonii, fondile üle kogulasse sisustatud seitsmeteistkümnenda, 18. ja 19. sajandi mööbliga. Kunstiesemed, vaibad, peeglid, maalid, suurejoonelised saalid, eesriided, sametist, teda maastist katted, kõik jutustavad lugusid oma ajastust. On olemas veel midagi, mis nonii, lossi läbi aegade kuulsaks on teinud. Suurte korrapäraste lossiaedade kaugemas servas seisab vägev ja imepärane ehitis, pikk rida tohutuid nelinurkseid sambaid, ühendavaid, kõrgeid ümaraid, kaari. Siia otsustas väikese kuningas nimelt vägeva akvedukt ehitada, mis juhiks vööri jõevett versai palee aedade suursugustesse purskkaevudesse on kirjutatud, et ma than dement On polnud kaugeltki rõõmus, kui tema lossi lähedusse niisugust hiigelehitust hakati rajama. Ja hiigelehitus oli see tõepoolest, sest marssal oma Loi sõjaväe insener, kes oma kuningale rohkem kui 300 kindlust oli ehitanud, asus nüüd mentnoni akvedukt rajama see tema esimene nii-öelda rahuprojekt. Töid alustas seal mad andement. Nonii küll suhteliselt kauges tagaaias korraga 30000 ehitusmeest sest kuningal olid akveduktiga suured plaanid. Kuningal olid akveduktiga suured Nonii detega madam dementaanile meele järele olla laskis ta lossi akvedukt ehituse vahele jäänud soised alad kuivatada ja nii tekkiski sinna elegantne kanal, millele aiandusarhitekt Lanaater kauni aiaplatvormi kujundas. Niimodi avanes lossi siseõue üks külg ja tekkis palju võrratuid vaateid. Madam oli rahul. Akvedukt ehitamine algas 1685 jäätööri jõgi jäi versaist, kuhu akvedukt vett pidi juhtima ligi 80 kilomeetri kaugusele. Siis oli kavandatud ilmatu pikk rida Astanguliselt langevaid kaari esimeses järgus 47, Teises juba madalamas, 195 ja kolmandas kõige madalamas 360. Sellest oleks päris vapustav ehitus tulnud, kuid kahjuks ei tulnud, sest 1688. aastal astus Prantsusmaa järjekordsesse sõtta Ta jaak viadukti ehitamiseks ei jätkunud enam raha. Esimesed 47 30 meetri kõrgust hiigelkaart jõuti siiski valmis. Siis jäi ehitus pooleli. Osakaartest on vahepealsed sajandid enesega kaasa viinud. Need, misjärel annavad aimu kogu aeg viadukti, projekti suursugusest ja võimsusest. Rohelusse buv tihtigi luuderohuga neetud hiigelsammastega tohutu kaarestik, mille ülaosas madalamaid põõsaid ja puid kasvab sealsamas, kuhu päikesekuninga ajal viadukti veejuhe oli kavandatud. Niimoodi siis kinkis Loui 14. madaam demand Noonile lõpetamata viadukti romantilised varemed. Tema kaasa lossiaed, veelgi kaunima läks.