Peeter Esimese poolt suveresidentsiks ehitatud loss oli kunstimuuseumi peahooneks kogu teise maailmasõjajärgse perioodi. Avarii päästeremonti alustati juba 1991. aastal, kohe pärast lossi sulgemist külastajatele. Veebruaris 98 otsustas aga Rootsi valitsus projekti raames toetada Eestit 35 miljoni Rootsi krooniga, mis oli mõeldud kolme objekti restaureerimiseks Tallinnas Kadrioru loss toetussummast 25 miljonit. Lõppkokkuvõttes saab nüüd 10 aastat kestnud renoveerimise tulemusel näha Eesti barokkarhitektuuri meistriteost täies ilus. Kunstimuuseumi direktriss Marika Valk meenutas veel avatseremoonia lgi nende aastatega üleelatut. Need tehti minule ei kunstimuuseumile ja nii kuni tänase päevani kehvana täna pretendeerivad neist oleme tõusnud aarde ohamis auna. Kas kultuuriministeerium, Eesti riik, Tallinna linn? Sel küsimusel pole mingit tähtsust, tähtis on see, et neile vaeva rikastele taastamisaastatele pannakse täna säravpunkt Hando padrio lossiluus elu kunstimuuseumina kõige ja kõigi kiuste hoolimata kogetud, eks väiksusest mõistmatusest isegi vastutegutsemisest või Kadrioru loss üheksa aastat tagasi suleti, arvas enamus minu kolleegidest, et kunstimuuseumil ei ole enam Kadriorgu asja. Ja ometi on see teoks saanud. 10 aasta jooksul on Kadrioru lossist saanud niisiis taas Kadrioru ehe, seda rõhutas ka väliskunsti muuseumihoone avatuks kuulutanud kultuuriminister Signe Kivi. Kadriorg on meie kõigi jaoks päris mitmetähenduslik. Me ütlesime Kadriorus ja mõtlesime Eesti kunstimuuseumis selles vanas muuseumis, mille ragisevad treppi mööda mäe teisele korrusele läksime ja seal Köleri jumalikke pilte vaatasime. Aga A on sõnal Kadriorg veel uued tähendused, tänamentleme Kadriorg ja mõtleme Eesti väliskunsti muuseum. Õnne kadriorule. Õnnekunstile. Kadrioru loss on avad.