Tere ja ilusat pühapäeva jutusaate stuudios täna Margit Kilumets ja mees, kes pärast seda, kui ta teile tere on öelnud, ilmselt enam tutvustamist ei vajagi. Sest siis te tunnete teda niikuinii kõik hääle järgi. Tere, Lauri Saatpalu, kas sa oled sellest häälejutus natukene tüdinud ka? Piisavalt piisavalt isikupärane ja kellegagi segamini ei aja. Juttu räägitud minu jooksma. Aga kui sa ise mõtled nende inimeste peale, ütleme siis võtame näiteks praegu ajakirjanikud siis kelle hääl sulle meeldib, keda sulle meeldib raadiost kuulata? Ikka Helgi Erilaid, ega, ega siin ikka midagi muud ei ole. Tõnis Erilaid on ju ka ikkagi? No ma ei tea, see on võib-olla jäänud Tõnis eile eluaeg on olnud nemad ja siis kuidas nüüd äkki ei ole siis nemad ses mõttes pingutavad, las püüavad olla nendesarnastest. Aga näitlejatest? Kellel ja näiteks, kui sa mõtled, Ma ei tea, kas sa kuulad järjejutu, mina suvisel ajal satun kuulama ja mõnikord just hiljuti ma täiesti olin vaimustatud, kuidas Martin Veinmann luges. Klein man loeb väga hästi, väga-väga hästi. Noh, mul on eluaeg meeldinud, kuidas Aarne Üksküla asju loeb, asju loeb ja Vaarik läheb väga hästi asju. Sellepärast, et asjad tehakse ennem selgeks, siis loetakse ainult häälest, ei ole kinni ka paelast muidugi ka. Aga, aga, aga see ei ole ainult see. Teos on tehtud enne põhjalikult selgeks või vähemalt tutvutud hoolega. Kas mõni inimene võib sulle hääle pärast nii palju närvidele käia, et sa ei saagi temaga suhelda? Et see ei ole võimalik, et hääleda? Naerma ajada närvidele käia, sellepärast olen selles suhtes väga tolerantne inimene. Nii, ja siinkohal lõpeb hääle jutt rohkem sellest ei räägi, aga me kindlasti mängime mõne laulu tänase hommiku jooksul kus te saate Lauri häält kuulata ka mõned aastad tagasi, me rääkisime sinuga juttu ja siis sa ütlesid, et aitab nüüd sellest reklaamide tegemise ja lugemise tööst. Kas sul õnnestus paus teha ja kuidas sulle mõjunud on? Mul on ainult paus, vaid paus kestab ja mul on väga hea olla selle koha pealt täiesti ja mul on veel tuttavaid, kes on samamoodi selle ala, seda, seda ala jaganud oma päris armastusega nii-öelda oma teise tööga ja on ka samamoodi lõpetanud selle asja ära ja ka paistavad, et on väga õnnelik olnud, nii et et kui, kui, kui, kui reklaam ei ole sinu esimene armastus ja, ja selline noh, miks mitte, võiks olla see kihvt ava tegelikult omamoodi. Et, et kui, kui, kui, kui see ei sega sind sinu põhitöötegemistes ja soovides, siis sellega võib tegeleda, aga kui, kui, kui see on rahateenimise võimalus ainult siis noh, pikapeale ta sööb su ära ja kui sa sellest lahti saad, siis sa oled väga õnnelik. Kas otsuse tegemine sisaldas endas tagasilööke ka ma ei räägi nüüd majanduslikust poolest, mis, mis võib olla nii. Ei, no majanduslikus poolesse võib-olla natukene oligi niimoodi, aga, aga muus asjas noh ja ei saa nagu mingeid tagasilööke üldse ollagi. Et ei. Ja selle ülejäänud aja selle vaba aja, mis sulle nüüd tekkis see täitsid, millega. No, ega ma ju ikkagi tööd teen, et ma teen natukene teistsugust tööd lihtsalt raadios, aga. Ei noh, selle seda probleemi ei ole, panen riiulisse aja seisma. Mõnda asja võib, ma teen ma mõnda asja palju aeglasemalt kui teised ka, nii et võib-olla mul läheb rohkem aega. Mida sa teed aeglaselt, ma ei tea, noh, võib-olla ma elan aeglasemalt. Et see on tänapäeval muide väga suur väärtus kui keegi oskab aeglaselt elada Jah, selline naba uurimine mul aeg-ajalt õnnestub. Väga egoistlik jah, aga mis siis, mina olengi mina. Tooge oli ka päris pikka aega, ma ei saa öelda, just et vait, aga vähemalt ei näidanud ennast rahvale. Noh, ega bändi ei olnudki, 2008. aasta sügisest ei olnud, enam-vähem, tegi et selles mõttes ei olnud midagi näidata, midagi näidata isegi? Jah, et ikka täitsa aita, nii et, et nüüd on siis jälle. Plaatide vahe on täpselt kolm aastat. Hästi selline normaalne hästi normaalne vahe, ei lühike ega liiga pikk. Miks sul seda vahet tarvis oli, teil, ütleme siis nii? Jah, ega sellel minu asi ei ole, ainult et. Hakkasid nagu mõtted otsa saama selleks korraks ja enam sedamoodi tekkis nii-öelda antagonistlikud vastuolu, et ei saanud enam niimoodi edasi jätkata ja, ja ei tahtnud ka anta antogonism minus eneses. Ja noh, kõik olid nagu juba niipidi tehtud, et tahtsin midagi uut teha, uutmoodi, vähemalt teha või teistmoodi teha, aga ei teadnud ka täpselt, mis teistmoodi siis parem on juhe välja tõmmata, mõtelda kõigepealt välja, mis sa tahad teha, siis mismoodi teha ja siis katsetama hakata ja kutsuda igasuguseid inimesi ansamblisse ja, ja nii edasi ja vaadata, et selleks läheb aega, et seda ei saa mõne kuuga selle sinna mõni aasta. Ja nüüd te olete põhimõtteliselt tulemuse valmis küpsetanud uue plaadi ja nüüd saavad inimesed kontserdile tulla ka juba juba ongi saanud sel nädalal. Küll, mida, mida see inimene, kes tuleb kontserdile, oletame, et ta ei ole plaan teldat. Ehk siis seda uut plaati kuulanud mida ta kuuleb ja näeb, ta ei näe ainult Taaget. Aga need on iseseisvad asjad, et teie musitseerin koos mitte. No serva pidi ikka põrgu paariks looks, eks ole, aga noh, nemad teevad ikkagi oma lugusid ja me oma lugusid, et noh, et see on nagu ma väidan, et see on isegi nagu loogiline ehk. Aga eelmisel korral tegite, no kui te rahvate tulite suvel, siis olid teil kaks kena näitsikut. Evelin ja hele. Vanaks hakkad jääma? Eelmisel korral, aga mingit sellist üllatust sel korral ei, aitab noortest meestest küll. Et. Seal meil on Naishäält on vaja meie plaadi peal ja on seda olnud ja tugevdamise tugevduseks ka. Et Maria ja Tuulikki kaks noort laulja daam jõmmelgas. Abis aga, ega nad selles mõttes, et jah mingist erilist ma ei tea, mingit esitlust ja ideed, ansambel Taage esineb teile, selle koosseis on võib-olla natukene suurem kui tavaliselt klubis ja nii ongi, et me esinemise pärast suuremas koosseisus, et nii on, suuremas, suurema platsi peal on natukene parem lahklist. Kas selle organiseerimise taga seisad sina? See jäi mina, miks, miks mina olen palgatööline, ma ei hakka. Siin oli, see on nii palju erinevaid põhjuseid, miks, miks seda ei saa ise teha või miks sellel pole mõtet. Et loomulikult ei ole mingi küsimus mingi. Mingi rokiklubi kontsertkokku leppida või kellegagi keegi kutsub mängima või üliõpilaspäevade selleks ei ole vaja mänedžeri tõesti ei ole vaja, mänedžer, aga kui sa tead ikka tuuri, siis seal on väga-väga paljud asjad. Mis, mida sa lihtsalt ei ole suuteline tegema, sa võid isegi neid asju teada. Sa võid kõigi täpselt isegi teada, kas sa iialgi sellega hakkama, sellepärast et sinu hinnad näiteks on teised, sina tuled, sina oled mingi tagalikest tuleb esimest korda aga mingi mees on siin 20 aastat absoluutselt kõikides meediaväljaannetes, kõikides platsides, kõikides tehnikafirmades, kõikides on suurklient iga aasta mai tea kurat, mitu korda. Et sul ei ole mõtet. Lihtsalt ei ole võimalik. Ja pole vajagi siis igaüks kes struktuuri, kes laulab ja nii edasi. See on ka võimalik, et läbi kukute. Ehk et ei tule rahvast või et ei meeldi rahvale enam. Ei, rahvale meeldime selles mõttes, et palju seda rahvast on, iseküsimus et noh, me ikkagi lepime nüüd kokku, et tooge on teinud kõige parema plaadi üldse, mis ta elus teinud on. See muusika meeldib meile, Need on kihvt mängida, enam anname aru, et muusika tegelikult ei ole nagu enam võib-olla. Nii paljudele kontimööda natuke keerulisem, natukene teistmoodi ei ole nii palju lööklaule enam. Eks see rahvahulk ilmselgelt vähem, samas on tulnud ka inimesi juurde väga positiivset siukest, õlalepatsutus oleme saanud siin välismaalt ja kõik, et mitte, et ma hakkan seda jura ajavad välismaal. Aga lihtsalt, et inimesed saavad sellest muusikast aru küll, et need on lihtsalt noh, see, võib-olla see inimkogu kogu Quantum on võib-olla Eestis jah, natukene väiksem, aga eks me, eks me tuuril ju mängime ikkagi vanu hitte. Palju sealt siis võib-olla napilt pool tuleb sellest uuest plaadist esitlusele esitamisele, et, et me mängime vanu asju ka, aga lihtsalt uued mehed, värsked tuuled, natukene teistmoodi, ongi äge. Aga miks ainult tuuled uuelt plaadilt vaata, kontsert kestab kaks tundi, eks ole, kui seal on veel külalised ka ja sa tahad veel mänginud, noh inimesed tahavad ikkagi ise ka, tahaks veel ikkagi mingid neli, viis mõnusat vana, et iga lasteaeda, sest aeg aeg jääb väheks, et selge see Mick Jagger on kunagi ütelnud, et miks ta, miks ta rokk-kontserdid oma kõige ilusamat lugu ängi ei laula? Ta vihkab seda, kui ta näeb, et tagaread sel ajal, kui mina pingutan, süntiin püksis. Et sest taga reaallähevad hajutades õlle järele jälestab seda, et sellepärast tulebki tuhtestustes teha ilusaid lugusid. Ma ei saa nüüd öelda, ilusaid lugusid, ei esita, aga, aga noh, selge see. Väga palju aeglaseid lugusid jääb esitamata suurel kontserdil, et see on jälle mingis teises atmosfääris. Igal asjal on oma koht, et kui on suurem plats, siis on need lood väiksem plats, siis on jälle need lood. Kui on higine rokiklubi, siis on nii. Seda ninaga tunneb. Ja siis, kui on olnud need mõned hitid ja rahvas on plaksutanud ja tahab saada mingit igihaljast kullalõhnalist Dauge lugu, mis selline mask Pi või selline lugu on, mis alati peab olema. Šveits on see mastaabi ja, ja, ja siis me ise oleme nagu endamast piiks teinud ikka jää. Et see on nagu meie mastaabi. Et see nagu eksmägi kihtimaid oma lugusid. Šveits on selline. Ütleme niimoodi, et, Kenasti välja kukkunud raadioid. Aga siinkohal me muide seda ei mängi. Ma arvan, et ma mäletan, et ma arvan, et me mängime nüüd kuulajatele mõne loo ühe loo sellelt samalt plaan delta plaadilt ja nad teavad, mida oodata. Võib-olla kontserdil nad seda ei kuule, aga mis siis jooned siis kuulavad seda? Teinekord raadios tänane kodugson purjekas purjekummis kummistuna meieni ei kiida, ma arvan, on viisakas. Nii vähe kui võimalik. Unistus puruneb, südamed purustab lauljatar unustab nime nii äkilise enda Peegisi. Osta. Aga sinu juures laen, Meline laama maali, pangad, erandlikku teatrit, väikene vahe, kui tulevad uued veinide ja praed. Elu on Ella satiin, kuidas. Kevadball minuni Mullen tänavatel igal ajal lainet toostaabutaatusiabee tabu. Huulel kevadpael. Kas sa ise sel suvel plaanid minna mõnele kontserdile? Käin väga tihti kontserditel ja igasugustel teatrietendustel, tõsi küll, satub nüüd vähem suvel ikka ka. Et ma ei, ma ei ma selle peale ei saa öelda. Kas sa kavatsed. Ei, no ma mõtlen, et sul on juba valmis vaadatud, et see näiteks raudselt teadet, vot augustibluusile tuleb. Noh, ma mäleta, kes sina nüüd tuleb, ma just ise lugesin seda, soomlane tuleb kitarri mängima, aga ma ei mäleta. No ühesõnaga, et sa tead, et keegi tuleb ja et sa juba oled pikalt ennast valmis pannud, et jah, et see mulle meeldib, et sinna. Ma ei ole üldse bluusimees, nii et pluus oli bluus. Festival on väga kihvt. Et mulle meeldivad kõik hästi õnnestuvad eesti muusikafestivalil lokid ja rokkkrambid ja kõik Viljandil ja virud ja, ja noh, ma olen Viru Viru folgil ise kohal, eks ole, esinen, eks me siis teisi vaatan. Viljandisse ma see aasta ei jõua, sest mul on tuurja ja bluusile ma ei viitsi minna, sellepärast et ma Hiiumaal on ainukesed vabad päevad enne etenduste proove. Neljandal Viiendal kuuendal, seitsmendal pikk nädalavahetus ma tõesti ei viitsi minna kuskile rahva hulka. Pluusi toome oma jama kuulsamalt, laps on jälle ei tule ja. Sel korral sel korral jälle ei tule. Ja, ja. Ma soovitan igasuguseid väiksemaid festivale ikka vaadata kasvõi sellest sinivalgest naljakast internetti peldikuseinast Facebook ju seal ju ka igalt poolt leiab neid väiksemaid, nüüd siin äsja oli Eesti pops nimeline festival, suurepärane noorte muusikute väljanäitus ja õigendid ja kõiksugused jazzkaarel moleka iga kord ka asja asjast huvitatud kohas. Et ma sellist noh. Sellist nime, kes siin nüüd tuleb, et ma ei oskagi nagu öelda, et eks nimesid, siukseid, huvitavaid asju toovad ikkagi festivalil üksikuid kontserte korraldavad, noh nendega aga mis Maleroketi vaatamine? Mulle meeldis, mul pole elu sees meeldinud. Tema täiesti respekteerin, seda ansamblit vinged tüübid kihvtilt pannud. Suurepärane, mulle see muusika ei ole elu sees midagi pakkuma, aga mis ma lahendust vaatama, kuidas ta nimi, visiili, eks ole, vapustav laos. Misasja ma vahindast, mida kurat ma vahindest ajud teadlema, ilusaid laule, ma kuulan. Suurepärane, et selles mõttes, kui siia keegi tuuakse jälle mingi vahva, siis on see, ma arvan, et seal väiksemas saalis salajasem mingid vahvad ja uuemad vanad tegelikult ega keda sa üldse diagnoosima maailmaküla oli siin kevadel inimesi suurt ei olnud. Fantastilised bändid, oli Paul siia toonud, nutta lihtsalt dissident maksu, ma ei teagi, seal täiesti müstika bändi, selle suve parimat kontsert, ma olen tegelikult ära näinud. Aga suveetendustest, kuidas sa suhtud? Suveetendused on üks teatritegemise vorm aga ega suveetendused on ju ka erinevad, don laadapalagan, siin ei ole mitte mingit vahet, kas seda teha teatrisaalis või vorstiplatsil, et laat on ikka laat ja see lahutab ka inimeste meelt ilmselt mingil määral. No ilmselgelt, et ta saab kuidagi funktsioneerida, eks ole, et on vaatajad ja siis on tegijad. Ja, ja siis niimoodi ongi, et et päris teatrit tehakse. Aga midagi praeguse hetkeni sa sellist head teatrit suveteatrit. Ma ei ole see suvi käinud, ma olen täiesti vale inimene. Sa oled ju tegelikult peaaegu niisama palju teatriinimene kui muusikainimene või ütleme, natuke vähem teatriinimene. Noh, aga just keegi ütles, et kohe algavad proovid. Nojah, aga see veel ei tähenda, et aga ikkagi, mis kraavi sul kostüümiproovid on, siis? Ei seiklesid. Black Rider. VAT teatri. Tombitsi ooper, nii-öelda ooper. Seal mõni laul on küll minu arust Soome Upo taoline, aga, aga ei sellest, eks võitja võib ta muid ehitus võib endale paljugi lubada. See on 90. 91. aastal kirjutatud ooper, mida siis Saksamaal lavastati ja, ja siis tükk aega ei antud väitsee antud, andnud selle ooperimuusikale. Ooper ei andnud seda õigusi isegi kellelegi, paar korda mingit teatrit tahtsid seda teha ja siis tegidki ta Meitsile vist ei meeldinud, aga ma ei tea, kas ta nüüd sai raha otsa. Ma ei tea, see lavastaja sealt VAT teatrist. Saksa, Saksa, Saksa lavastaja, seal mitu aastat Luninud, seda. Õigusi lõpuks sai need ja siis me pidime selle tegelikult sellel kevadel tegema, juba 15 märts oli esietendusega tänu Savisaare imedabasele rahanduspoliitik igale siis kultuurikatla. Ei saanud valmis. Või noh, seal saanud etendusi teha lihtsalt. Siis pandi veel põlved maha igal pool New Yorgi agentuurides, et kas tohib seda lepingu punkti rikkuda, seda etendust nagu pool aastat hiljem liha ja šeffid ütlesid New Yorgis Savisaar seda venda. Me teame küll loomulikult ehk hiljem. Aga nüüd teete ikka samas kohas või. Ja siiamaani on küll sihuke tunne selles samas kohas ja et seda ju ehitatakse. Niimoodi. Võib-olla peate veel pool aastat juurde ronima või? Ei, ei, ikka tundub, et kõik läheb hästi. Kord kop, kord meie, ööpäev läheb. Aga see materjal, kas sa. Kas sa tunned vaimustust seda tehes? See ei ole ju lihtsalt mingi linnukese pärast. See on tore, et noh, vaata, mina tean seda materjali ka umbes sama kaua, kui see materjal olnud, on tegelikult 93. aastal ise selle lindistus plaadi peale, kaks aastat peale seda esietendust ja ta ei last kellelegi lauldud laule sisesele ja ma olen teda võtnud alati, kui Dombritsiliste plaat. Vaata, kui sa Lähed Ma olen 20 aastat juba või noh, vähemalt 15 16 aastat seda materjali tead, eks ole, et siis kui sa küsisid, et kas ma olen vaimustunud sellest, siis noh, ma ei ole kindlasti vaimustunud sellest enam või sa ei saa vaimustada 16 aastat järjest mingitest Tombeidsi kurat teab mis ajendil tehtud. Näidendist, ega ta siis, Ta on ju suurepärane visionäär ja mis meelde tuleb, ja hetkel on, see tulebki. See ei ole. Asi, millest 16 aastat käid ringi kõvaga. Ma lihtsalt mõtlesin, võib-olla vahepeal läks nagu juba üle ja nüüd, kui öeldi, et kuule, Saatpalu, tule teeme ära, et siis oli. Suur tunnustus, et see on kahtlemata ma võtan seda tunnustusena ja, ja et, et noh, et mind kutsuti ja, ja tore on. Ja, ja kõik see aga loomulikult ma olen hästi positiivsed emotsioonid sellega ja hästi positiivselt ja meelestatud ja luban, et õpin lõpuks sõna pähe ja teksti ja katsun tulles krõbedamalt kõndida. Et pole mul see esimene ega viimane teatritükk, nii et ega ma mingit tütarlapseliku Killimist minult selle kohta nagu ei saa. Kui sa teed bändiga kontserti, siis sa noh, ma ei mõtle seda päris sõna-sõnalt nii, aga ikkagi, sa oled suhteliselt pealik, et, et sul on sinu kaaslased, kellega ta ühtemoodi mõtlete, aga kindlasti noh, ma arvan, et seal väga nagu sellist meest ei ole, kes võib sulle öelda, et kuule, tee teisiti. Aga kui sa teed teatrit, siis sa pead alluma ju lavastaja mõttele ja vahel ka diktaadile, kas sa saad sellega hakkama? Tähendab esiteks ansamblis võivad kõik ütelda mulle, mis tahavad, ma ei ole üldse pealik. No keegi ei pea kedagi kuulama tegelikult, et see noh, ansambel ei saa olla anarhia. Samas ansambel saa olla mingisugune Diktaadi koht tähendab, saab, aga noh, meil nii ei ole. Mina olen front man ehk siis kese, seisan keskele, vean show'd ja, ja see ei tähenda absoluutselt, et mina, ansambli juht hoo ei. Et kõik tarkus tuleb ikkagi petsilt nüüd ka juba hennalt. Rebane ja Henno kelp, eks ole, ja Tarvi Kull. Omapoolselt ta oskab klaverit kõige paremini ansamblis mängida klaverimängija ja, ja Kristjan Priksi ei ole mõtet õpetada trummi lööma, sellepärast et ta ansambli trummile. Et noh, et see lihtsalt, kes keskel seisab ja veab seda nii-öelda põhimõtteliselt, kes selle kes laulab, et, et see on jah, see peab olema tugev. Ma mõtlesin, peab olema mingisugune vend, kes päris ei maga mulle need käed süles istuvad tüdrukud, ausalt öeldes mul neist natukene kahju, et nad võiksid natukene noh, et kool on läbi, viis, on selge. Ja kuus ka. Et äkki tõuseks püsti, kenad inimesed kannab ilma kepita. Et võib-olla kuue-seitsmekümne aastaselt istuda. Et siis, kui enam tervet kontserti teha, õhuteeks pool, aga Kihnu virve vaatan, jõuab, et nii et lihtsalt tegelikult asi on ikkagi peas, mitte kurat et milleski muus. Aga see, mida ma tegelikult mõtlesin diktaadi all vaata teatris on erinevaid diktaat, et selge see, et esiteks lavastajat peab olema visioon muidugi, ja selge nägemus ja peab juhtimine olema, ta peab olema kapten, muidu on täiesti tüütu, et ma olen. On olnud koostööd ka inimestega erinevatel aegadel kellel ei ole seda visiooni olnud, et usu mind, et see on palju nagu. See on väga jube, aga ma tahangi teada, kas sa tõused siis püsti ja läheb minema. Ei, ei, ma ei ole üldse selline et kui mulin hakatakse haukuma, et siis ma võin vasta tatti virutada, aga, aga noh, nii-öelda aga, aga ei, ei ma ikka väga püüan teada saada, mis inimene tahab ja. Ma ma ma ei ole üldse staarid seal selles mõttes, et ma aju lähen teatrisse, ma olen ju kõige lollimise teatris, mis seal siis noh, nii-öelda et vähem teinud, et, et. Ikkagi usaldada inimest nii palju kui vähegi võimalik. Puhkad ka ja neljandal-viiendal, kuuendal ja seitsmendal augustil seda terve suve kohta ei ole lähe, kuule, eks ma ikka töllerdama ta olen ka enne siin paari päeva kaupa. Ma ei ole eriline tööarmastaja, et noh, et lihtsalt on sebimist üht-teist, aga ega ma nüüd niimoodi 24 tundi pea peas veresoon pingule ei tööta ka. Et sellest ma saan aru küll, ei saa küsida, et noh, et järjest mingi nädal või kaks ei, ei suvel ei tule sellest midagi välja. Aga ma loodan, et sügisel tavaliselt oktoober ja aprill on sellised mõnusad ära käimiskuud. Kui sa ära käid, siis kuhu? No ma ei tea, kui, kui kui kuskil mõelda, et siis välismaale või midagi kuskile oktoobris veel saaks minna kuskile lähedale Euroopasse, kus seal sooja otsima. Eino mulle meeldib soe, noh, misasja. Mulle meeldib talv ka, aga lihtsalt võiks lühemal. Aga maja selline mäesuusaolla ei ole, pigem pigem võiks olla. Ma ei tea, kreekas, võib-olla need lahe. Ma ei tea, mis seal, mis seal toimub. Turistid ei tahtvat tulla, eks, no ma ei tea, ma sain niimoodi aru, et taksojuhid mässavad ja rongid ei sõida nii nagu peab ja turistidele see ei meeldi. Aga võib-olla see läheb üle. Aga see ei lähe, neil läheb hullemaks. Siis tuleb mingile väikesele saarele, meil autorent on ikka olemas. Kus rong ei olegi. Taksosid ka suurt on ju põhimõtteliselt, sest nad ei saa seal mässata ja nad peavad neid apelsine hakkama kasvatama lõpuks. Millest nad abirahad? Sa ütlesid kunagi, et sa ei taha midagi selles mõttes omada, et sulle meeldiks, kui sul on Eestimaal mõni lapike maad, aga et seal peale ei tohi midagi olla, et sa ei pea mõtlema, et sa lähed nädala lõpus kurki kastma ja muru niitma, et kas sa endiselt mõtlen niimodi. Olen oleneb, mida sa selle elu elus Elus muutuvad mingid asjad ja selle pärast ma küsisingi, et. Elutegevuses muutub mingi asi töös ja ja inimene muutub sa saadav salata vanemaks saades ta muutub teistsuguseks ja mitte ainult lõusta järgi. Tekivad sellised tahtmised, et istuks toolis ja ei teeks mitte midagi. Sellega tegelebki, et jube kihvt on, tegelikult ma olen. Vahest. Siis sööd ja siis mõtled oma mõtteid ja teen mingi plönn, plönn pilliga või midagi ja loed ajalehti ja see on nii lahe, et kahtlemata et kui sul koht, kus seda mitte midagit saaks teha, et, et, et see on ka võimalus, et ei, ma olen siiamaani sellel seisukohal, et seda ei pea kindlasti omama sellist kohta, et mul ei ole sellist kirge omada. Et et eks neid kohti leiab muidu ka, tähendab palju pingevabam on kui sul, noh, kui sa ei mõtle, kui sa ei mõtle sellele, et ma pean mingit kohta omama, kurat raha ei olegi, ütleme otse välja, et mis, mis asja, noh. Ma hakkan nüüd mõtlema, et mul peaks olema üks koht, kus ma, kus ma, kus ma selle ostan, kui ei, no okei, selle mõtled veel välja, lõika mere äärde kesklinna eraldi, eks ole, nagu inimesed tahavad. Aga, aga siis noh, kus ma saan nüüd oi 100000 eurot, kus ma saan. Ma ei saa seda, noh, mul ei ole seda. Ja polegi vaja siis järelikult viinamarjad on hapud, aga. Ma saan selle koha siis kuidagi teistmoodi omale tagumiku all äkki. Et noh, et ma saan ju niisama laenatud toolil istuda, nii et selles mõttes on muidugi ikka samamoodi anneks. Ja ei, ma ei tööta palehigis selle nimel kindlasti, et ma saaks lapikese kuskile, kuhu hakata, palk, toredaid. Et. Ta tuleb, mis tuleb, mulle endale õudselt meeldib, Hiiumaa Kassari on mulle nagu südamelähedane ja juba juba paarkümmend aastat malevast saati. Ja mul on seal hea meel käia, aga ma olen selline selline sust rikked, ma nagu saan inimestega hästi läbi ja siis ma ikka räägin juttu ja siis on kõik sõbralikud ja siis kõik sead paariks ööks lastakse mind kuskile katusele, äike ja ma võin oma padja ja teki isegi kaasas. Vaata, ma olen nii lahe mees. Ma teen nagu isegi teele, et mul on nagu lina kaasas. Ja siis saab ikka nii kuidagi ära oldud, et et ma ei ole küll kurtnud lapsed või su lauset. Üks on jätkuvalt 17 õpilast koolis. Lõpetas mingisuguse klassi jälle esimese gümnaasiumi klassi vist minu mälu järgi. Mul on kogu aeg sassis, mina, mina töötan seal ka midagi sättida ja mina töötan selles oma vana selles 11. 11 klassisüsteemis ja mul on seda väga raske murda. Ma ei saa iial aru, kas üheksas klass oli. Meil oli ühesõnaga ja poja on 13, saab või on 13 ja saab septembris 14 ja õpib ka koolis. Uskumatu. Ja. Ja nii ongi et nemad tegevad tegelevad oma asjadega. Poeg on mul maailma kõige parem inimene. Ilmselt ei ole ta mitte midagi ei emastega minust. Et see on uskumatu nagu hästi lahendit. Tütrel on jälle hästi palju minust. Harukordselt tore inimene ka aga mitte nii hea. Või loomulikult on minu arust paremik, on. Lapsed on ikka eluõied. Noh, kuidas ma nüüd seda ilusti ütlen, kas sa aitad nende suve sisustada, et on kolm pikka kuud ja et kas sa tahad nendega pikemalt koos olla ja kas see on üldse selline vanus, kus nemad tahavad sinuga pikemalt koos olla? Tütrel kindlasti ei ole seda vanust, pojal on ka omad sõbrad ja eks eks eks me ikka vahest trehvab tõesti väga-väga harva, et noh, et sellisele kontsertreisile ka ei tahaks nagu omale lisapinget, et näiteks saagis need inimesed aru, kes kes sellega otseselt ei tegele, võib-olla, et see on noh, me oleme käinud küll aastaid perega koos ja omamoodi siis väga tore. Teisest küljest on see nagu lisa mingi, ma ei oskagi lahti seletada. Et siis tulevad mingid muud reisida. Et siis on nagu vastu, siis ongi nagu vahvat, et kui sul ei ole mingi koos igal igal kontserdil, kahtlemata sa vastutad ikkagi selle kaua asja eest, seal võib tulla mingeid ükskõik mis üks, kaks, kolm, neli jama seal täiesti keskendunud nendele seal tegeled sellega. Ja noh, siis sa oled natukene närvis ka. Tegelikult mis puhkus see siis enam, et noh, see ongi töö. Aga ilusat suve sulle. Ja ilusaid ilmasid, sest sellest sõltub palju Ja lõpetuseks, me mängime ühe loo, mille sa täna kaasa võtsid. Kas sa tahad midagi midagi öelda inimestele selle loo saateks? See on sellistele minuealistele natukene vanematele. See on üks punkt ka. Selle ansambli nimi on Supermani Teed Bali saare bänd, et see on, see ei ole mingi nolkidega seal mingi 15 aastat tegutsenud bänd tähendab Bali saarel punki. Sain selle plaadi ja see on superhea energiaga, ma mul on autos vaeste see hommikul laksust just see lugu käima, selline brutaalne liht, näe, meloodiline punk, et see selline kui. Kuni 80. aastal ikka sain elementide eest ära joosta. Sellest ajast, kui sa ikka armastasid muusikat, siis seda lugu armastad kindlasti. Aitäh stuudios täna hommikul Margit Kilumets, Lauri Saatpalu ja saate aitas kokku panna Viivika Ludvig.