Tänases keskeprogrammis riigita rahvas tuleb juttu saamidest, kes elavad Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal. Meie saade on kahes osas dist, saadet saamidest kuulete järgmisel neljapäeval. Stuudios on Andrus Mölder ja Marje Lenk. Saamid see ei olegi nagu üks rahvas, pigem on see lähedaste sugulusrahvaste ühisnimetaja saami rahvaid on õige mitmeid. Nad räägivad täna üheksat erinevat keelt. Kui siin mõned aastakümned tagasi veel öeldi, et saamid räägivad ühe keele erinevaid dialekte siis tänaseks päevaks. On jõutud arusaamiseni, et need erinevad keeled, mida seal räägitakse, ongi erinevad keeled, mitte ühe keele dialektid. Ja lisaks siis sellele, et üheksat keelt täna räägitakse, on kaks keelt ka veel viimastel sajanditel välja surnud. Nii et neid saami keeli on palju ja võiks siis ka öelda tegelikult neid rahvaid seal selles ühisnimetaja saamide all on üksjagu palju. Ja elavad nad siis jah, neljas priis. Kusjuures kõige enam elab neid Norras ja selgelt kõige vähem elab neid Venemaal. Üldiselt arvatakse, et saame on 90 kuni 140000 ja peamiseks põhjuseks miks ei teata seda saamide arvu, täpsemalt on asjaolu, et Norras elavate saamide arv on suhteliselt teadmata, et arvatakse, et Norras on 60 kuni 100000 saami ja, ja mitte kõik nendest saamidest. Norras ei ela siis sellel saamide traditsioonilisel asualal seal Põhja-Norras. Vaid täna näiteks arvatakse, et administratiivsetel üksustest kõige enam saame Norras elab hoopis Oslost kaugel lõunas, Norra pealinnas. Nii et jah, Norras siis 60 kuni 100000 saami nüüd Rootsis 15 kuni 20000 saami Soomes natukene vähem kui 10000 saami ja Venemaal umbes 2000 saami või ka pisut enam. Varem öeldi saamide kohta ka laplased. Aga nüüd räägitakse ikka rohkem saamidest. Jah, tänaseks päevaks me oleme loobunud termini laplased kasutamisest ja räägime ikkagi saamidest. Ja ausalt öeldes, kui me ütleme, saamile laplane, siis enamus nendest solvub, et seda nimetust laplased saamid ise Peavad selliseks taimset varjundit omavaks ja, ja kuna nendes saami erinevates keeltes termin saamide kohta on ikkagi just nimelt lähedane sellele sõnale saab siis jah, ongi täna tõesti õige neid nimetada saamideks ja mitte laplasteks öelda saamidele laplane on üsna sama, mis täna öelda innuiitidega Ta eskimo. Nii et aja jooksul jah, oleme ka meie siin eesti keeles rahvaste kohta käivaid termineid muutnud. See termin laplane, sellel on alustav tähendus eeskätt seetõttu, et mitmete sajandite jooksul suurrahvad piirkonnas, kus saamid on elanud, on pidanud, saame teisejärguliseks. Nii norrakad, rootslased, soomlased kui venelased on ikkagi pikka aega saamidesse suhtunud kui sellistesse nii-öelda pool inimestesse kui sellistesse tõelistesse metslastesse, kes elavad mingisugust oma väga kummalist elu. Kahjuks tuleb tõdeda, et ega see selline suhtumine isegi tänaseks päevaks päris täielikult välja juurdunud ei ole. Ja kui saamid on viimastel aastatel kõikides nendes riikides, kus nad elavad, saanud juurde üksjagu palju õigusi, siis küllalt paljud nende riikide suurte rahvaste hulka kuuluvad inimesed on selle vastu, et saamidele neid õigusi juurde antakse. Ka täna on kohati olemas selline suhtumine, et saamid ikkagi päris õiged inimesed ei ole. Ja selle üheks näiteks on muuhulgas fakt, et Norras on viimastel aastatel korduvalt ja korduvalt lõhutud saamikeelseid silt teeviitasid tänava, nimesilte ja nii edasi unid rääkida veel saamide arvust siis lisaks sellele traditsioonilisele asualale Skandinaavia poolsaare, põhjaosale ja Koola poolsaarele elab siis saamide järeltulijaid suhteliselt palju ka Põhja-Ameerikas ja arvatakse. Põhja-Ameerikas on saamide järeltulijaid isegi kuni 30000. See on vägagi suur number, kui võrdleme seda saamidega, kes elavad oma traditsioonilisel asualal. Põhja-Ameerikasse on saamid sattunud mitmel erineval põhjusel ja seetõttu nad elavad ka seal väga mitmetes erinevates piirkondades. Kanada põhjaosasse ja USAsse Alaska osariiki on, saame muuhulgas siis kutsutud omal ajal elama, seetõttu taheti, et saamid siis Kanada ja USA põhjarahvastele õpetaksid paremini põhjapõtru kasvatama. Leiti, et saamid on selles valdkonnas tõelised oma ala meistrid aga Põhja-Ameerika põhjarahvad enamasti selles väga osavad ei ole ja siis jah, arvati, et saamid võiksid neid USA ja Kanada põhjarahvaid aidata. See on üks põhjus, miks nad on sinna Kanadasse ja USAsse rännanud aga lisaks on siis ka lihtsalt majanduslikel põhjustel nad välja rännanud põhja, Ameerikasse ja, ja üldiselt elavad siis saamid Põhja-Ameerikas valdavalt nendes piirkondades, kus elavad sealsed soomlased, rootslased ja norralased ja nii võib kohata, saame ka täiesti näiteks USA lõunaosariikides või näiteks USA suurlinnades. Ja need saamid, kes elavad Ameerikas, ei oska ilmselt oma esivanemate keelt. Kahjuks tänasel päeval ka saamid, kes elavad oma traditsioonilisel asualal Skandinaavia poolsaare põhjaosas ja Koola poolsaarel ka nemad väga valdavalt ei oska tänasel päeval oma esivanemate keelt rääkisime, et saame on 90 kuni 140000 siis neid saame, kes oskaksid rääkida mõnda saami keelt on vähem kui 30000, nii et vägagi väike osa saamidest oskab täna oma esivanemate keelt. Kui Norras, Rootsis, Soomes ja Venemaal elavad saamid kokku saavad need saamid, kes oskavad mõnd saami keelt siis on raske neil omavahel suhelda, üksteisest aru saada, sest saami keeled on erinevad. On selliseid keeli, mille vahelised erinevused väga suured ei ole, aga on tõesti selliseid saami keeli, mille vahelised erinevused on nii suured, et ilma eri õpeta. Üks saa teist, saami keelt rääkivast saamist mitte kuidagi aru ei saa. Saamid on ajaloo jooksul ikkagi elanud isoleeritud gruppidena. Saamid ju ka täna elavad tegelikult väga suurel asualal. Aga ajalooliselt on saamide asuala olnud veel palju suurem. Nii Norras, Rootsis kui ka Soomes on saamide asuala ulatunud palju kaugemale lõunasse, kui on see ala, kus nad elavad tänasel päeval ja kui Koola poolsaarel täna saamid elavad ühes konkreetses üksikus piirkonnas. Põhjuseks on siin küll ka asjaolu, et saame on sinna sisuliselt küüditatud, kui seal kolhoose, vaat siis omal ajal Koola poolsaar oli palju laiaulatuslikumad saamide asuala. Nii et saamide oma asuala on olnud vähemasti 400000 ruutkilomeetrit suur aga mõningatel andmetel seal on see ala olnud isegi kuus-seitsesada 1000 ruutkilomeetrit. Nii et saamid on elanud väga laialdasel territooriumil, aga saamide arv on siiski alati olnud suhteliselt väike. Ja kuna nad on elanud grupiti koos, siis see tähendab seda, et nende gruppide vahelistel aladel olid inimtühjad aladel, seal saame elanud. Ja saamid on ajaloo jooksul väga pikka aega olnud sellised pool rändava eluviisiga ehk siis suveti on paiknetud ühes kohas ja talveks on mindud elama teise paika. Ja neid elupaikasid, kus talved on asutud, on olnud vähem kui siis neid usan, suveti asutud. Aga jah, ajaloo jooksul paljud nendest saamigruppidest ei puutunudki omavahel kuigi tihedalt kokku ja nii ongi siis jah, välja kujunenud, et erinevates piirkondades räägitakse erinevat keelt. Muidugi, siin tuleb ühte asja veel tähele panna. Saamid elavad ju täna ikkagi neljas erinevas riigis. Ja ka need neli riiki on ju saami keeli mõjutanud. Midagi ei ole teha täna mitmetes saami keeltes on väga palju germaani laene ja ei ole see imekspandav. Norra ja Rootsi keeled kuuluvad germaani keelte hulka. Seevastu Soomes elavad saamid on jällegi üle võtnud sõnu soome keelest. Venemaal elavad saamid on aga üle võtnud palju sõnu vene keelest. Mõnel saami keelel on teatud määral ka ametikeele staatus. Saamikeelel on nii Norras, Rootsis kui ka Soomes mõnedes kohalikes omavalitsustes teatava ametikeele staatus. Norras on üheksa kohalikku omavalitsust, kus ühel või mõnel saami keelel on teatava ametikeele staatust. Rootsis on teatavates omavalitsustes võimalik saamidel nõuda asjaajamist oma emakeeles. Seda küll juhul, kui tõesti selles piirkonnas ikkagi leidub inimesi, kes seda konkreetset saami keelt siis oskavad. Ja Soomes samamoodi on täna saami keelel tunnustatud staatus, tunnustatud on Soomes kolme saami keelt põhjas saami keelt kolta saami keelt ja Inari saami keelt. Ja saamidel on õigus oma emakeelt kasutada Soomes siis alates 1991.-st aastast ja alates 2003.-st aastast on siis saami keel Soome Lapimaa neljas vallas ka ometi keeleks. Rootsis tunnustati saami keeli 2002. aastal, siis nad tunnustati ametlikult vähemuskeeleks. Nii et jah, tõesti, täna on mitmel pool võimalik saami keelt kasutada. Ent siinkohal tuleb öelda, et üks asi on see, mis on olemas, õigus paberil. Pisut teine on aga olukord tegelikkuses. Ja üheks põhjuseks on siin asjaolu, et mitmete saami keele rääkijate hulk on ikkagi väga väike. Ja kõige enam kõnelejaid on täna põhjasaami keelel ja see kõnelejate arv on vahemikus 20 kuni 25000 aga see on ka ainus saami keeltest, millel on noh, võiks öelda suhteliselt palju kõnelejaid. Järgmine keel, kõnelejate arvukuselt on luulesaami keel ja sellele on ainult 1500 kõnelejat pildini saami, kellel umbes 800 kõnelejat lõunasaami ja Inari saami, kellel kummagil umbes 500 kolto saami, kellel umbes 400 kõnelejad. Aga on ka selliseid saami keeli, millel on umbes 20 kõnelejat. Selge see, et ei ole võimalik kohalikes ametiasutustes leida tingimata inimest, kes oskab seal rääkida sellist saami keelt, mille kasutajaid on väga vähe. Norras on ikkagi see peamine ametikeel ikkagi see põhjasaami keel. See on tõesti Seege, millel on kõnelejaid üksjagu palju. Kuus keelt on enam-vähem sellised, mida teatavates tingimustes õnnestub ehk säilitada. No loomulikult on need keeled ka Unesco poolt hinnatud kui ohustatud keeled ja osa nendest keeltest on lausa hinnatud kui kriitiliselt ohustatud saami keelt on ju täna võimalik õppida ka koolides eeskätt põhjasaami keelt, aga ka mõnda teist, saami keelt on võimalik õppida nii Norras, Rootsis, Soomes kui Venemaal on Venemaal ei ole võimalik õppida põhjasaami keeltega kolta saami keelt. Kõikides nendes riikides on põhimõtteliselt saami keele õppimine võimalik. Aga on olnud ka selline aeg, kui saami keel oli keelatud. Saami keeles ei tohtinud rääkida, saami keeles ei tohtinud isegi laulda. See on üks üks väga oluline põhjus, miks on täna neid saame, kes saami keelt kõnelevad või kes saami keelt mingil määral oskavad, nii vähe, sest tõepoolest nii Norras, Rootsis, Soomes kui ka Venemaal NSV liidus on saamidesse suhtutud ikkagi mingil ajaperioodil nii halvasti, et isegi selle keele kasutamine on ära keelatud. Norras püüti jõuda isegi nii kaugele, et saami keelt taheti ära keelata kodudes mitte ainult avalikus asjaajamises, mitte ainult koolides, aga isegi kodudes. Ja noh, see periood tegelikult kestis väga pikka aega salgas suurelt jaolt 19. sajandil, aga see kestis sisuliselt kogu 20. sajandi esimese poole. Selline tõesti väga negatiivne suhtumine. Ka saami joigu tulid ju Norras väga pikka aega keelatud. Milles ei ole ju absoluutselt mitte midagi negatiivset. Neil olid Norras 18. sajandi lõpust kuni 1958. aastani avalikus ruumis nii-öelda keelatud 58. aastani, 20. sajandil tundub pisut uskumatu, isegi Stalini ajal Eestis ei keelatud eesti rahvalaul ära, et vot nii kaugele võisid jõuda need niinimetatud demokraatiad Põhjamaades, Põhjamaades, mida me oleme harjunud pidama eriti tugeva demokraatia jagantsiks. Aga kui me sinna juurde arvestame asjaolu, et saami naisiga steriliseeriti sunniviisiliselt, eeskätt Rootsis 20. sajandi esimesel poolel ja mitme sajandi jooksul on näiteks saamide šamaani trumme põletatud hävitatud sellepärast et see on ju paganlik element, see ei ole ju kristlik, aga Norra, Rootsi ja Soome on kristlikud maad, trummide põletamise aktsioon, kui see esmakordselt tuli, seal oli ikka ikka väga ulatuslik. Ja näiteks noh, Venemaa teostati ka sellist asja, et saamidelt võeti lapsed ära, kui lapsed olid üks, kaks aastat vanad. Nad viidi lasteaedadesse, hiljem internaatkoolidesse ja nad tulid tagasi, kui nad olid peaaegu täisealised ja vene keel suus vene keel suus oma emakeele ära unustatud, sest nad tulid 15 16 aastaselt, tulid oma koju tagasi, kes tulid, paljud ei tulnudki, muidugi. Ja kui nad tagasi tulid, loomulikult rääkisid nad vene keeles ja nad ei teadnud mitte midagi oma esivanemate keeles. Nii et tõesti saamid on kahjuks elanud väga ränkrasket elu. Mitte ainult Venemaa oli NSV liidus, vaid seda sellistes riikides nagu Norra, Rootsi ja Soome. Kusjuures Norras on siis olukord selline, et seda, mis siis saamidega Norras tehti, seda nimetatakse täna siis norrastamiseks ja Norra maksab siis käesoleval ajal igal aastal teatavad kompensatsiooni saamiorganisatsioonidele eeskätt siis Norra saami parlamendile selle eest, mis nad on siis omal ajal saamidega teinud. Ja norra jõudis ka nii kaugele, et 1997. aastal Norra kuningas palus saamide käest vabandust selle eest, kuidas Norra on saamidega käitunud aasta hiljem siis 1998. aastal, siis Rootsi kuningas palus ka saamide käest vabandust. Aga mis on huvitav, kuigi saami keelekasutamisse suhtuti väga negatiivselt, siis saamikeelset meediat hakkas tegelikult ilmuma juba 19. sajandi keskpaigas. Eeskätt on seda ilmunud põhjasaami keeles. No näiteks esimene saamikeelne ajaleht, täpsemalt põhjasaamikeelne ajaleht ilmus aastatel 1008 73 kuni 1875 aga näiteks 1889. aastal hakkas põhjasaami keeles ilmuma kristlik kuukiri, mis ilmub ka käesoleval ajal. Nüüd 1904 kuni 1911 ilmus põhjasaami keeles kuukiri mis on tähtis seetõttu, et seal ilmus 1906. aastal esimest korda viie salmiline luuletus, mis nüüd, palju aastaid hiljem, 1986. aastal sai saamide rahvushümni sõnadeks. Kuigi Norras suhtuti pikka aega saami keelekasutamisse niimoodi väga kriitilised, siis noh, päris nii jõhkraks siiski ei mindud, et neid saamikeelseid väheseid ajakirju, mis Põhja-Norras ilmusid, et neid oleks need täiesti ära keelatud. Et nendest vaadati justkui nagu mööda pildistati, silm kinni, et las nad siis ilmuvad. Kui rääkida tänapäevast, siis saami keel on jõudnud ka internetti. Saamidel on olemas ka internetilehekülgi vikipeedias otsisin spetsiaalselt, et kui mitmesse saami keeles, siis vikipeedias on artikleid ja ja mina leidsin küll ainult jällegi põhjasaamikeelsed artiklid ja põhjasaamikeelset artiklite hulk seal vikipeedias ületab kolme tuhandet kuut 100, käesoleval ajal. Seda ei olegi inimene väga vähe. Euroopas on terve rida riigita rahvaid, kelle hulk on palju suurem kui saamidel ja, ja kellel on vikipeedias tegelikult omakeelseid artikleid vähem Aasiast üldse ei ole mõtet rääkida seal rahvaid, keda on tegelikult suht palju ja, ja kellel vikipeedias on tuhatkond või vähem artiklid põhjasaami keeles. Olen leidnud ka mõne portaali või sellise internetilehekülje, mis siis asub väljaspool Vikipeediat. Nii et täitsa on see keel olemas internetis. Ent siinkohal teeb selle keelejõudmise internetti raskemaks. See tähemärkide süsteem, mida saamid kasutavad. Norras, Rootsis ja Soomes elavad saamid kasutavad väga valdavalt ladina tähestikku. Kui omal ajal näiteks isegi põhjasaamid kasutasid Norras, Soomes ja Rootsis erinevat tähestikku, siis tänaseks päevaks on siiski jõutud nii kaugele, et näiteks põhjasaamikeelne tähestik Norras, Soomes ja Rootsis on ikkagi unifitseeritud. Aga jah, erinevates saami keeltes on tähestiku erinevad. Ja nüüd kõikides nendes saami tähestik, kes on väga palju meie jaoks kummalisi tähemärk tähemärke, millel on peal mingisugused sümbolid. Saami keelte internetiviimine on tänu nendele keerukatele tähemärkidele suhteliselt raske seda enam, et nendes saami keeltes leidub ka tähemärke, mida näiteks ei ole Norra või, või rootsi keeles. Sest norra ja rootsi keeles on ka ju selliseid tähemärke, mida klassikalises ladina tähestikus ei ole, aga, aga saami keeles on ka selliseid tähemärke mid puuduvad norra ja rootsi keeles. Saami keeltes tehakse ka televisiooni ja raadiosaateid. Tehakse nii, Norras tehakse, Rootsis tehakse Soomes ja Norras on siis tõesti nii, et on olemas lausa selline keskuski kahe kus siis norra saamid teevad ja omakeelseid raadio- ja telesaateid. Saami keeltes on tehtud ka filme. Dokumentaalfilmides on saami keelt kasutatud, aga saami keeltes on tehtud ka mängufilme. Üks film kandideeris isegi Oscarile. Jah, üks on kandideerinud isegi jah, võõrkeelse filmi Oscarile. Seda kõike ei ole muidugi palju ja needki on valdavalt ju kõik põhjasaami keeles. Probleem on rahas, seda on nagu ikka, läheb muidugi ei saa öelda, et nüüd saame organisatsioonid päris rahatud on seda enam, et näiteks Norras rahastab saami organisatsioone suurelt jaolt Norra riik. Ja Norra saami parlament. Norra saami parlamendile on oma eelarve, mis ei olegi nii väga väike ja, ja seda norra-saami parlamendi eelarve täidab tegelikult rahaliselt Norra riik ja, ja läbisele Norra saami parlamenti On norra saamidel võimalik just nimelt toetada keelt, kultuuri, erinevaid meediaid ja nii edasi. Aga üldiselt sellistes väikestes keeltes kõikvõimalikku meediaväljaandmine või ka raadiot telesaadete tegemine on väga kuluks. See on tegelikult selline rikaste erahobi, see on väga selge, et saami keeltes kultuurile tuleb peale maksta. Et see ei saa mitte kuidagi ennast ise ära tasuda. Isegi siis, kui saamid kusagil laulavad oma rahvalaule või, või esitavad saamikeelseid näidendeid näiteks Norras ja Rootsis on olemas ka põhjasaamikeelne teater. Kusjuures need teatrid ei tee siis neid etendusi mitte ainult saamide traditsioonilisel asualal, vaid rändavad Norras Rootsis ringi. Aga noh, üldjuhul jah, need saamikeelsed etendused ei saa ennast ise siiski ära tasuda, et ka see teater on tegelikult selline, millele makstakse kellelegi poolt peale. Kuigi saamide arv on väike, on saamide hulgas ka maailmakuulsaid inimesi. Kõige kuulsam inimene on jäähokimängija Björn salming, kelle isa oli saam ja, ja ema oli rootslane. Tegemist on siis tõepoolest väga kuulsa jäähokimängijaga. Esiteks ta oli üks esimesi eurooplasi, kes läks mängima põhja. Ikka hokiliigas. NHL. Ent siinkohal veelgi olulisem on asjaolu, et börsalming on valitud rahvusvahelise jäähokiföderatsiooni poolt niinimetatud sajandi hokimeeskonda. See 20. sajandi hokimeeskond koosneb siis tõepoolest eranditult väljapaistvatest tähtedest. Lisaks Börnsaimingule kuuluvad siis sinna Vladislav Tretjak, kehtest lohvetissov, Valeri Harlamov, Sergei Makarov ja vein Gretski. Mida kujutavad endast saamide parlamendid Norras, Rootsis ja Soomes? Kõikidel nendel parlamentidele on erineval määral õigusi, võimalusi saamide elu mõjutada ent võib siiski julgelt öelda, et nende parlamentide selline poliitiline mõju täna väga suur ei ole. See on küll kasvamas, eriti Norras on see selgelt kasvamas, parlamendile antakse pidevalt õigusi juurde ei saa muidugi neid siiski võrreldav riikide parlamentidega. Me ei saa neid isegi võrrelda autonoomsete üksuste parlamentidega, sest tegelikult mingit sellist saami autonoomsest üksust ei ole. Nii et need parlamendid on siiski rahvusparlamendid ja, ja selles mõttes huvitavad, et neid parlament, et ei vali mitte elanikud mingis piirkonnas võid neid parlamendid valivad raamid jälle erinevates riikides on see erinevalt Norras näiteks võivad Norra parlamenti valida aga saamid, kes elavad Oslos või ükskõik kus mujal Norras, Soomes, Rootsis seevastu valivad saamide parlamenti inimesed, kes elavad traditsioonilisel asualal. Aga jah, valijad peavad kuuluma siis saami rahvuse hulka. Kuidas seda siis kindlaks tehakse? Seal on ka erinevates riikides erinevad moodused. Üks asi on see, kui inimene oskab mõnda saami keelt siis ta võib ennast nimetada saamiks. Kui tema vanematest vähemasti üks oskab. Saami keelt võib ta ennast nimetada saagiks, kui tema vanavanematest vähemasti üks oskab. Saami keelt võitles samuti ennast nimetada saamiks. Aga seal on juures siis ka veel teatavad muud nüansid, et näiteks kui vanematel oli õigus osaleda parlamendivalimistel, siis on õigus ka lastel ja ühesõnaga see süsteem on, on riigiti pisut erinev ja see on küllalt keeruline. Aga jah, nii Vaitavad, kui valijad peavad olema siis saamid ja valitakse siis neljaks aastaks. Parlamentide liikmete arv erinevates riikides on erinev. Näiteks Norra parlamendis on 39 saadik. Ja Norra parlamendi tööd reguleeriv Okt jõustus 1989. aastal. Samal aastal alustas saami parlament Norras tööd ja see parlament valib täidesaatva nõukogu, kes tegeleb siis igapäevaelu küsimustega ja lisaks valib parlament siis ka presidendi ja asepresidendi. Norra Sauni parlament asub karas Johkas. Se karasi ohka on siis väga tuntud saami asula see asula, mida me veel hiljuti ka eesti keeles nimetasime karastusjook või karas jõgi ja karastusjook on siis selle asula norrakeelne nimetus ja varas, Johka on ta põhjasaami keeles ja nüüd ka siis eesti keeles on selle asula nimetus tõepoolest karas Johka ja vot seal asub sisse norra-saami parlament. Ja sellel parlamendil on esindused ka Norra mitmes teises asulas. Norra saami parlamendi ülesanneteks on muuhulgas saami arengufondi juhtimine. Sami arengufond on siis rahaline fond, mis panustab rahaliselt sellistesse projektidesse, mis edendavate saami elu. Parlamendi ülesandeks on ka saami keele kaitse ja arendamine. Saami kultuuri kaitse ja arendamine. Saami kultuurimälestiste kaitse ja norra-saami parlamendid on Veliks selline huvitav õigus nimelt norra-saami parlament valib 50 protsenti Norra finnmarki maakonna kohalikust omavalitsusest, see õigus on neil alles tulnud viimastel aastatel juurde. Norra saami parlamendi üheks ülesandeks on siis tagada, et Norra saamidel oleks mitte ainult kusagil paberite peal, vaid ka tegelikkuses võimalus ja õigus kasutada oma keelt, arendada oma keelt ja kultuuri. Nii et see saami parlament noh, ühest küljest muidugi tegeleb teatavate seadusandlike aktidega, mis seda peavad tagama, aga saami parlament vaatab ka selle üle, et see reaalsuses toimiks. Norra saami parlamendi rahastamise tagab Norra riik, see on küll oluline sellepärast et see Norra saamide piirkond ja Norra saami ja tegevused seal ei ole sellised, mis väga paljud rahaliselt sisse tooks ja saami parlamendi poolt kontrollitav eelarve on umbes 300 miljonit Norra krooni aastas tunduda, et on väike number. Aga samas need valdkonnad, kuhu seda raha panustatakse, on siiski piiratud ja ma julgen öelda, et ega see number tegelikkuses väga väike ei olegi. Seda enam, et viimastel aastatel on see number tasapisi ka suurenenud. Oma selle eelarve piires on Norra saamide parlament raha jaotamisel Norra keskvõimust sõltumatu. Et ta ei pea norra keskvõimu käest küsima luba, kuidas ta seda raha ühele või teisele projektile siis jaotab. Nüüd lisaks kontrollib norra-saami parlament ka saamide fondi. Fondi suurus on 75 miljonit Norra krooni ja see fond on siis toodud Norra valitsuse poolt just nimelt selleks, et heastada seda üle kohut, mida Norra riigis on pika aja jooksul saamide suhtes teostatud. Norra saamidel on olemas õige mitmeid rahvuslikke parteisid ja norra-saami, parlamendi koosseis on gruppide mõttes väga kirev. Neid organisatsioone, kes seal esindatud on, on üksjagu palju. 2009. aastal toimunud valimistel sai Norra saamide parlamendis enim hääli üleriigiline Norra Tööpartei ja Norra saami assotsiatsioon. Saami parlament on käesoleval ajal olemas ka Soomes. Soomes on saamide parlamendis 21 saadikut. Jällegi valitakse ta neljaks aastaks ja valitakse siis nende saamide poolt, kes elavad selles piirkonnas, mida soomes siis peetakse selliseks. Saamide traditsiooniliseks asualaks on siis teatud hulk kohaliku omavalitsuse üksuseid, mis on siis määratletud kui traditsiooniline saamide asuala. Ja vot nendel aladel elavad saamid omavad siis õigust valida Soome saamide parlamenti. Soome saami parlamendi loomise akt võeti esimest korda vastu juba 1907 kolmandal aastal. Üheksakümnendatel aastatel on seda seadust muudetud ja Soome saami parlamendi asukoht on Inaris. Nüüd Rootsis on saami parlamendis 31 liiget, k valitakse neljaks aastaks, aga Rootsis on saami parlamendil õigusi suhteliselt vähem kui Norra või Soome saami parlamendid. Rootsis on ta sisuliselt selline kultuurautonoomia institutsioon. 2000. aastal rajasid Norra ja Soome saami parlamendid saami parlamentide nõukogu. 2002. aastal ühines sellega ka Rootsi saamide parlament ja selles nõukogus on siis esindatud saami parlamentidel igalühel seitse esindajat ja lisaks on siis selles nõukogus ka vaatlejaliikmed ja, ja vaatlejaliikmed saadab sinna siis saami nõukogu ja lisaks on siis nüüd seal vaatlejad, kes esindavad siis Venemaal elavaid saab. Nii et selline jah, saami parlamentide nõukogu tegutseb nüüd 2005. aastal pakkus grupp eksperte välja ideed Norra, Soome ja Rootsi parlamentide juhid ja nende riikide saamiasjadega tegelevad ministrid võiks kord igal aastal kokku saada ühiselt saamide probleeme lahendada. Reaalsuses sellise tegevuseni veel jõutud ei ole, aga see idee on jah, jätkuvalt õhus. Eraldi on siis olemas ka veel selline organisatsioon nagu saami nõukogu ja, ja see, saami nõukogu põhineb väga erinevatel saamiorganisatsioonidel ja Tomi nõukogu peamine eesmärk on saamide piiriülene koostöö sest midagi ei ole teha, kuna saamid elavad erinevates riikides sisse. Saamide omavaheline koostöö on teatavas mõttes raskendatud muidugi näiteks Soome, Rootsi vahel on see imelihtne, selles mõttes, et mõlemad riigid kuuluvad Euroopa Liitu aga ei ole ka asjaajamine väga keeruline. Seevastu Venemaa suunal see piiriülene koostöö väga lihtne ei ole. Ja otse saami nõukogu on siis jah, võtnud oma peamiseks ülesandeks just nimelt selle piiriülese koostöö edendamise sest saad aru, et neid on ikkagi nii vähe, et teatavat sellist jõudu, millega võiksid arvestada erinevate riikide keskuimud teatavat sellist jõudu omavad nad vaid üheskoos. Aga ka Venemaal on viimastel aastatel teatavaid edusamme saamide esindamise vallas tehtud. 2008. aastal toimus esimene Venemaal elavate saamide kongress ja sellel kongressil võeti vastu otsus luua Venemaal samuti saami parlament. Ja see saami parlament pidi siis eeskuju võtma Norra ja Soome saami parlamentidest. Ja nüüd, 2010. aasta detsembris loodi Venemaal Murmanskis koolasaami assotsiatsioon Se koolasaami assotsiatsioon, siis peakski nagu liikuma tasapisi selle saami Venemaal asuva Parlamendi suunas. Venemaal saame on ju tegelikult väga vähe tõesti see 2000 või natukene enam inimest ja, ja kui nemad suudavad ja julgevad midagi ära teha, siis see on kahtlemata hästi positiivne. 15. augustil möödub 25 aastat päevast kui pühitseti sisse saamide lipp. Ja see tähtis sündmus toimus Rootsis. Ja selleks libuks siis võeti lipukonkursil võitnud lipp ja saami rahvuslipu tunnustavad sisuliselt kõigis neljas riigis elavad saamistega ja, ja Norras, Soomes ja Rootsis on saami lipp ka ametlikult tunnustatud. Saami rahvuslipumotiivid on pärit saami šamaani trummilt ja saami vaimist. Päikese pojad ja selle rahvuslippu värvid on siis saamide rahvusvärvid. Sellel lipul on siis punast, rohelist, kollast ja sinist. Ja sellel lipul olev sõõr on kahevärviline ja, ja selle sõõri punane pool tähistab päikest ja sinine sõõri pool tähistab kuud. Hästi kergesti meeldejääv lipp. Saamidel on olemas ka oma päev saamipäev. Ja see päev on kuues veebruar ja miks just kuues veebruar tuleneb see asjaolust, et kuuendal veebruaril 1900 seitsmeteistkümnendal aastal toimus esimene saami kongress Norras Trondheimis. Ja sellel kongressil osalesid nii Norras kui Rootsis elavad saamid. Kongressil püüti siis esimest korda üheskoos leida lahendusi saamide ees seisvatele probleemidele. Otsus selle kohta, kuues veebruar võiks olla saamide rahvuslik päev võeti vastu 1992. aastal. Me jätkame juttu saamidest järgmisel neljapäeval. Stuudios olid Andrus Mölder ja Mari Eli.