Tere õhtust, kell on kuus, Eesti raadio. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte neljandast veebruarist. Stuudios on toimetaja Tarmo Maiberg. Eestirootslased valisid kolme päeva jooksul oma kultuurinõukogu, mis on 21 liikmeline. Eesmärk on kultuuriautonoomia, eestirootslaste keele, kultuuri ja pärandi säilitamine. Tartus lõppes täna neli päeva kestnud rahvusvaheline noortekooride festival. Korraldajate kinnitusel festival tõestuseks, et koorid on noorte seas populaarsed. Afganistanis võitsid NATO üksuste juhtimise Suurbritanniale üle Ameerika Ühendriigid. Riigi lõunaosas üritavad üksused koos afganistani sõduritega haarata enda kontrolli alla muu Sakala linna, mis läks Talibite kätte selle nädala alguses. Tallinnas hakkab homsest sõitma koolibuss, kui pilootprojekt õnnestub ja lapsed bussi omaks, võtavad jääbuss käiguga tuleval õppeaastal. Ilm on pilves selgimistega, sajab lund ja lörtsi, õhude päratuurijad järgneval ööpäeval pluss ühe kuni miinus kaheksa kraadi vahele. Homme õhtul läheb ilm külmemaks. Afganistani Nato üksuste juhtimine läks Suurbritannial üle Ameerika Ühendriikidele USA üksuste arvu Afganistanis kahekordistanud NATO juhitud operatsioonis osaleb praegu 33000 sõdurit. Kõige vaenulikum piirkonda Lõuna-Afganistani. Täna alustas NATO koos afganistani üksustega Helmandi provintsis operatsiooni, et tagasi vallutada musega lalin. Lahingutes on hukkunud üks Talibani mässuliste ülem grafuur, kes juhtis linnas asuvat lae Talibite vägesid kanda hõrislasi NATO üksuste konvoi juures end õhku suitsiidiründaja politsei teatel keegi peale ründaja kannatada ei saanud. Iisraeli valitsus kinnitas ühehäälselt armee uueks juhatajaks kindralmajor rikka peaškinaasi, kel on laialdased kogemused võitluses Hizbollah liikmetega Liibanonis. Ometi ületan halutsilt, kes astus eelmisel kuul tagasi pärast ägedat kriitikat Liibanoniga peetud sõja pärast. Arvatavasti 14. veebruaril armeejuhiks astuv kabjaškenaasi oli seni kaitseministeeriumi peadirektor. Sõjas Liibanoniga ta armee ridades ei osalenud. Enamik brittidest arvab, et peaminister Tony Blair peaks praegu ametist tagasi astuma. Oma ajalehes Sunday Express tellitud uuringule vastas 56 protsenti küsitletuist, et Blair peaks lahkuma. Kohese lahkumise pooldajate arv oli suur ka Tööpartei toetajaskonna seas. Tony Blair lubas eelmisel sel aastal, et lahkub selle aasta keskel. Laupäeval Tööpartei liikmetele peetud kõnes kinnitas peaminister, et ei kavatse viimasel nädalal meedia tähelepanu alla sattunud finantsskandaalide pärast kohe ametist tagasi astuda. Politsei küsitles Tony Blair eelmisel nädalal juba teist korda jaanuarikuu jooksul seoses rahastamisskeemiga, mille uurimise ajal on vahi alla võetud mõned tema lähimad abilised. Iraagi valitsuse teatel on riigis pommiplahvatusi korraldavatest sunni moslemitele äärmuslaste eest vähemalt pooled saabunud Süüria kaudu. Süüria kinnitas aga, et piiri kaitsmisel kõik, mis suudab. USA Iraagi võimud on korduvalt süüdistanud Iraagi naabreid eel kõigega Süüriat ja Iraani suutmatusest takistada islamiäärmuslaste pommist Iraaki. Iraagi valitsus uuendas täna tõotust suruda maha Saddam Husseini toetajad ja sunni äärmuslased pärast eilset pommiplahvatust Bagdadis, mis nõudis 135 inimelu tegemistele rängima rünnakuga pärast invasiooni algust 2003. aastal. Lõppeval nädalal hukkus umbes 1000 inimest suitsiidirünnakutes tulistamistes ning tulevahetustes mässuliste ja korrakaitsejõudude vahel. Ja nüüd Eestis kolme päeva jooksul valisid eestirootslased oma kultuurinõukogu just äsja kell kuus hääletamine lõppes, kultuurinõukogu valitakse 21 liikmeline, ütles Riina Eentalu le Rootsi haridusseltsi juht uile kärg KrMS. Valida said kõik eestirootslased, kes on kantud rahvusnimekirja peamiselt elavad nad Eestis. Kuid valida said ka need eestirootslased, kes on Eesti kodanikud, kuid elavad väljaspool Eestit peamiselt Rootsis. Kokku on praegu rahvusnimekirjas 500 inimest. Kui palju eestirootslasi tegelikult on, seda uile kärgperemees veel täpselt öelda ei teagi. See on ju väga raske ütelda hetkel, kui palju on Eestis eestirootslasi ja see on üks neid me esimese küsimuse, millega kahte kultuurinõukogu edasi läheb, et tahab kaasata kah kõiki neid, keda me ei ole selle aasta jooksul saanud ühendusi. Mida need kultuurinõukogu oma eesmärgiks seadnud? Säilitada seda, mis on eestirootslasest hoida alles seda kultuuri, taastada seda keelt, et saada seda tööd, viia edasi keele, kultuuri ja kah, ütleme eestirootslase poolest, mis siin Eestimaal on. Kas see tähendab ka kultuurautonoomia eesmärgiks seadmist? Kultuurautonoomia seadus on kehtiv nende põlisvähemusrahvustel, mis on nimetatud sellest 1925 loodud kultuuriautonoomia seaduses ja eestirootslastel siis ei olnud seda vajadus kultuurinõukogu järgi ja sellepärast, et nad elasid ju väga, ütleme homogeenselt oma aladel. Nüüd on ju olukord täitsa teine, ehkki eestirootslased ei loonud seda 20 30 aastatel. Loovad seda nüüd just selle eesmärgiga, et nagu säilitada ja minna edasi ühtse põlisvähemusrahvusena Eestis siin sündinud eestirootslased teise maailmasõja järgi on suuremalt osalt kasvanud üles ilma oma ümarate keeleta. Vedeles huvi keele vastu on väga suur, Rootsis on kahjuks väiksem osa, kellel on nüüd need sidet taastatud Eesti kah, nende poolt on siis kadunud see vajadus, et eesti keele kursused õppida ja ma usun, et mõlemat näidet esi see keel, aga eesti keele kursuste andmine on üks eesmärk, siin on juba nende aastate jooksul palju ehitanud üles Tallinnas Mihkli kiriku ümber, võib ütelda, et on üks Rootsi kultuurikeskus ja Haapsalus on ju kahju rahvaülikool toime Rannarootsi, kus ja saartel on taastatud mitmes kohas kodukandikohti, et kõik need kokku siduda ja saada seda nagu ühtekuuluvust, see on üks. Ma ütleks, et põhieesmärk Nõukogu koosseisu praegu veel ei tea, oma tegemisi tutvustatakse lähemalt seitsmendal veebruaril. Tartus lõppes täna teine rahvusvaheline noortekooride festival Toomas Kelt käis kohal. Suure ühiskontserdiga Vanemuise kontserdisaalis lõppes täna neljapäeval Tartus alanud teine rahvusvaheline noortekooride festival. Kahe aasta eest olgu see saanud üritusele tuli kokku ligemale 300 lauluhuvilist noort. Festivalist võtsid osa nelja riigiga koorid, rääkis festivali peakorraldaja Riho Leppoja. Sellel festivalil osalevad koorid Ungarist, Lätist, Leedust ja muidugi Eestist. Võib-olla kõige kuulsam koor on noortekoor, kaamer, kes on tunnistatud mitmel aastal järjest Läti kõige paremaks isetegevuskooriks. Leppoja sõnul on kõik head tuntud kui oma riigi kõrgetasemeline koor. Enne tänast lõppkontserti toimustab tus mitu esinemist, mis viisid koorid nii kirikutesse kui ka ülikooli aulasse. Seda tuli kooridele oma kala kokkupanemisel arvestada, rääkis Leppoja Se. Festivalil üles ehitatud nii, et kõik koorid on ette valmistanud kaks kava ühe kava vaimulikust muusikast, mida esitatakse saleni ja katoliku kirikus ja teine kava on ilmalikum ja seda esitletakse ülikooli aulas ja ka lõppkontserdil, kus astuvad üles kõik koorid. Noortekooride festivali idee sündis mõne aasta eest. Esimene festival toimus kaks aastat tagasi. Riho Leppoja sõnul näitasid juba tookordsed kontserdid, et koorilaul on noorte seas populaarne. Siiski ei tohi leppoja sõnul paigale jääda ja noori koorilauljaid unustada. Põhieesmärk oli ja on ka praegu populariseerida koorilaulu noorte hulgast. Me teame tooma noortele näha eeskujusid, kõrgetasemelisi kollektiive, et sellest ka kõik innustust saaksid. Toomas Kelt, Eesti Raadio Tartu stuudio. Tallinna linnas hakkab homsest sõitma koolibuss Viimsist kesklinna bussi väljumiseni. Viimsi haigla juurest on saadaval internetis ja linnavalitsuse levitatavas bukletis. Üks koolibuss on varustatud ka wifi ühendusega. Meelis Kompus küsis transpordiameti juhilt Andres harjult, miks bussi käikupanekut esialgu katseprojektiks nimetatakse. Eelmise aasta lõpust me tellisime Tartu ülikoolil uurimistöö Tallinna kesklinna koolide õpilaste liikumiste uuring ja suhtumine koolibussikäivitamis. Uurimistöö tegelikult oli nüüd esimeseks popiks ja teine etapp on nüüd see anna reaalselt tõepoolest ühel suunal buss käima ja jälgida siis mismoodi kõigepealt bussi hakatakse kasutama ja kas bussi käiku panemine ka mingit noh, ütleme siis tulemust liikluspildis annab. Aga ta kindlasti transpordiameti poolt olete teinud selliseid kalkulatsioone või püüdnud seda nagu ette näha, et kui paljud õpilased selle omaks võtavad ja kuidas see mõjutab meie sellist hommikust liikluspilti. Küllaltki raske on tegelikult inimese käitumisharjumusi muuta, aga ma loodan seda, et kui lapsevanemale siiski pakkuda tunduvalt suuremat turvalisust, siis ma arvan, et seda võetakse ka tulevikus omaks. Kui vaadata seda marsruuti, siis siia jääb Westholmi Gümnaasiumi inglise kolledž, prantsuse lütseum ja Tallinna 21. kool ja veel mõned, need on sellised eliitkoolid, et millest nüüd just selline valik. Tähendab tegelikult valik oli esialgu siiski tulenevalt sellest ammusest uurimistööst, et kui me olime välja selekteerinud tegelikult selle nii-öelda pilootprojekti suuna ehk Viimsi, Merivälja, Pirita suuna, siis me vaatasime aga enam-vähem üle, kui palju tegelikult õpilasi nimetatud koolidesse siis sellelt suunalt tuleda. Kui mõelda nüüd edasi, et mis on see eelduse, et sellisena või siis natuke muudetud kujul või kuidas iganes koolibuss võiks käima minna, siis millest see kõik sõltub? See sõltub kõigepealt üks asi muidugi sellest, kui palju tänased lapsevanemad ja kindlasti ka õpilased oma käitumisharjumusi muuta soovivad otse loomulikult igasugune lisa, liikumisvõimaluse pakkumine on teretulnud, aga sellest ei saa otseselt järeldada seda, kas nüüd seda ka kasutama hakatakse. Kui palju linn on valmis raha panustama? Selleks aastaks on koolibussiprojektiks ette nähtud pool miljonit krooni see pilootprojekt nii-öelda, mis mai lõpus ära lõpeb. Selle orienteeruv maksumus oli kuskil 90000 krooni ringis ja see ei ole mitte ainult Tallinna selline pilootprojekt, vaid see on tehtud Viimsi vallaga kahasse. Nii et tegelikult Viimsi vald tuli oma finantsidega Tallinna linnale appi ja võib öelda tõesti, et see koolibuss on pandud nii-öelda Lähi vallaga kahasse käima. Ja paar teadet Eestist veeteede amet peatab järgmisel nädalal üheksanda veebruari südaööst ajutiselt laevaliikluse Väinameres, et rajada mandri ja saarte vahele riiklikud jääteed. Laevaliiklus peatatakse Virtsu-Kuivastu laevateest põhja poole, Rohuküla-Heltermaa laevateest lõuna poole ja Sõru-Triigi laevateest ida poole jäävale merealal piirivalvet. Laupäeval Peipsil tera kaheksa kalameest, kes keelust hoolimata olid läinud jääle kalastama. Kirde piirivalvepiirkonna majori Valeri Kiviselja sõnul tõid piirivalvureid korrarikkujad hõljukiga maale ning kuna tegemist oli esmakordse rikkumisega, pääsesid nad hoiatusega uue rikkumisi. Seal ootab neid aga seaduse järgi kuni 12000 krooni suurune trahv. Peipsi järve jääle minek keelatud laupäeva südaööst kuni 11. veebruarini, sest jää on ebakindel. Piiriveekogude jääseisundit uuritakse pidevalt. Piirivalve kordonite eest saab alati telefonitsi viim viimast infot. Ja ilmast. Öösel on meil pilves selgimistega ilm, öö hakul sajab mitmel pool lund, saartel ja kohati rannikul võib sadada ka lörtsi. Puhub läänekaare tuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel pluss üks kuni miinus viis, kohati kuni miinus kaheksa kraadi. Päeval pilves ilm püsib, mitmel pool sajab lund, tuul pöördub kirdesse ja põhja ning puhub kolm kuni kaheksa, õhtul rannikul kuni 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme pluss üks kuni miinus viis kraadi, õhtul läheb külmemaks ning täpsemalt räägib ilmast järgmisel nädalal, nüüd sünoptik, maile Meius. Esialgu esmaspäeva on veel suhteliselt pehme talveilm, mitmele poole tuleb ka jah, lund ja lörtsi juurde. Kui siis esmaspäev, päeva jooksul pöördub tuul idakaarde ja tugevneb pärastlõunal kuni 13 meetrini sekundis ja sees Meie jaoks jällegi külmakanalit, nii et sealt edasi siis hakkab õhutemperatuur järk-järgult langema ja kõige külmemaks peaks siis kujunema ajaperiood kolmapäevast kuni reedeni kus siis vähese pilvisuse ja tuulevaikse ilmaga langeb õhutemperatuur öösiti miinus 20 kraadi ringi ja ka allapoole ja mõnevõrra pehme, võib-olla vaid üksikutes kohtades rannikul ja päevased näidud tõusevad orienteeruvalt miinus seitse miinus 15 kraadi piiresse. Aitäh, tänan nüüd kuulasite tänast saadet kuulmiseni.