Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte esmaspäevast, viiendast veebruarist, stuudios on Vallo kelmsaar. Peaminister Andrus Ansip õigustas Keskerakonna koostööd erakonnaga Ühtne Venemaa ja toonitas, et igal erakonnal on õigus teha koostööd, parteid aga väljaspool riiki. Mereakadeemia rektoriks valiti professor Jüri Kann. 30-st valimiskogu liikmest hääletas tema poolt 16. Viljandis rüüstati taas kindral Laidoneri monumenti. Kahe aasta jooksul pole linn jõudnud otsustada, kas paigutada monumendi juurde videovalve või mitte. Tallinna linnapea Jüri Ratas pöördus politsei poole palvega, kas alustada menetlust seoses Mustamäe linnaosa vanema asetäitja Indrek Albergi korteritehinguga. Väidetavalt kasutas Alberg oma klassivenda variisikuna, et väärtusliku vanalinna korteri omanikuks saadav tänasest saab e-maksuameti kaudu trollida oma tuludeklaratsiooni andmeid. Eeltäidetud deklaratsiooni saab esitada alates 15.-st veebruarist. Tallinnas akadeemilise raamatukogu fuajees avati näitus balti riikide ja Saksamaa diplomaatiliste suhete ajaloost. Täna esietendub no teatril lavastus totu kuul, mida mängitakse ainult tellimise peale kontorites ja büroodes. Lavastaja Tiit Ojasoo sõnul on tegemist looga sellest, kuidas raha valitseb inimesi välismaalt. Venemaa loodab Euroopa Liidult peatset partnerlusläbirääkimiste alustamist. Välisminister Sergei Lavrovi sõnul viivitab euroliit läbirääkimiste alustamisega kunstlikult. Saksamaal leiti Hiina restoranist kuus surnukeha, mõrva motiivid ei ole uurijatele teada. Ja ilmast. Õhtul hakkab õhutemperatuur Eestis langema, öösel on külma kuus kuni 13 ja Ida-Eestis kuni 20 kraadi, homme päeval kuus kuni 11, Ida-Eestis kuni 16 kraadi. Kohati sajab kerget lund. Riigikogus oli täna taas arupärimistele vastamise päev. Peaminister Andrus Ansipil tuli vastata küsimustele Keskerakonna koostöö kohta ühtse Venemaaga. Uku Toom jätkab. Arupärimise kandis ette väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson, kes rõhutas arupärijate muret Eesti välis- ja julgeolekupoliitika järjepidevuse pärast. Üheks suurimaks probleemiks, mis meie arvates on tõsiselt kahjustamas Eesti rahvusvahelist mainet on küsimus, et üks koalitsioonipartneritest ehk siis Keskerakond on juba kaks aastat väga ametlikes koostöösuhetes Venemaa ainuparteiks pürgiva seal kodanikuvabadusi ning õigusriikluse põhimõtteid alla suruma ning ka viimasel ajal avalikult eestivastast tegevust soosima poliitilise jõuga Ühtne Venemaa. Iseenesest pole ju midagi eriskummalist, kui erinevate riikide poliitilised jõud omavahel suhtlevad. Kuid sellisel ma ütleks bütsanslikul viisil, nagu seda teeb Keskerakond. Euroopas eriti ei kohta. Kui Euroopa Parlamendis istub Keskerakonna esindaja koos Reformierakonnaga saalide grupis, siis Venemaal toetatakse koostööleppe kaudu poliitilist jõudu. Kelle huvides on just nimelt sedasama liberaalse jõu poliitilise jõu hävitamine. Me teame, et peaminister Ansip on korduvalt avaldanud muret arengute pärast Venemaal. Samas aga kahjuks jäävad peaministri avaldused õõnsaks ja isegi silmakirjalikuks. Kui avalikult soositakse Keskerakonnaga koostöölepet ühtse Venemaaga. Peaminister on viimasel ajal valinud arupärimistele vastamisel stiili, mida Sven Mikser nimetas täna lakoonilise üleolevaks või üleolevalt lakooniliseks. Ka täna tegi ta lühidalt kuuele küsimusele vastamiseks kulus napilt üle minuti. Sisu oli aga selline. Igal erakonnal Eestis on õigus teha koostööd erakondadega väljaspool riiki. Ükski erakondadevaheline leping ei muuda riiklikku poliitikat. Eesti rahvuslik julgeolek on tagatud. See viimane lause käis küsimuse kohta, kas minister Savisaare tegevus on seotud riskidega meie rahvuslikule julgeolekule ja veidi hiljem ta täiendas. Ma ei kujuta mitte mingil juhul ette seda, et Eesti riigis peetakse normiks seda, et ükski meie inimene või ka juhtivatel kohtadel töötav inimene ei tohiks kohtuda mõne poliitikuga väljastpoolt Eesti riiki nelja silma all. Selliste aegade tagasitulemist, kus alati peab olema juures tunnistaja ei pea mina küll mitte kuidagimoodi vajalikeks. Viljandisse rüüstati taas kindral Laidoneri monumenti, seekord varastati monumendina mõõk lähemalt pileti risti vahendusel. Viljandi politseile on praeguseks laekunud üks vihje Laidoneri monumendi mõõga kadumise kohta, ütles Eesti Raadio uudistele Viljandi politsei pressiesindaja Agu Lall. Üks inimene helistas ja ütles, et tema andmetel on see mõõt juba varastatud, arvatavasti enne 20 teist jaanuari testis olevat seda mälestusmärki pildistatud ja siis juba ei olevat ka olnud, et sellise info me oleme juba saanud, et üks võimalik kuupäevani veel olemas. Kuidas politsei arvab, kas tegu võiks olla poisikeste tembuga? Laidoneri monument püstitati Viljandi lossimägede veerule 2004. aasta 22. juunil. Ratsamonumente on lohutud juba kahel korral, viimati tõmmati lahti ratsmed, Jaratsemete parandamine läks maksma 4000 Eesti krooni. Parandamise maksis kinni Viljandi linnavalitsus, sest juriidiliselt kuulub Laidoneri monument Viljandi linnale. Täna hommikul pöördus Viljandi linnavalitsus skulptor Terje Ojaveri poole, et täpsustada asendusvõimalused ära võetud detailidele. Viljandi linnavalitsuse majandusameti juhataja Priit Vihuri. Tase on müük ja natukene Katsmeid. Meie eesmärk on see, et hiljemalt vabariigi aastapäevaks oleks monument taastatud, aga nüüd on sõna öelda skulptorid. Kaks aastat tagasi räägiti sellest, et Viljandi linn peaks paigaldama monumendi juurde videovalve. Seda videovalve varianti oleme arutanud, aga me ei ole neid punkte täpsustanud, millised mõjud ja millised kohad Viljandi linnas videovalvega varustatud. Skulptor Terje Ojaveer ütles Eesti Raadio uudistele, et seekordne monumendi lõhkumine ei ole enam poisikeste temp ja ta on nördinud seest koos monumendi lõhkumisega on mõnitatud ka kunstniku tööd. Kas lõhutud osa taastamine oleks võimalik? Ma arvan, et see on võimalik, et see on suur kokkusattumus, et praegu just eelmise nädala esmaspäeval läheb valutöökojas ahi ja kui see nüüd jõuab sinna ahju, kui ma jõuan ta uuesti valmis modelleerida, siis teoreetiliselt on ta võimalik, et nädal aega see ahjuprotsess kestab plussis pärast viimistlemine ja kinnitamine, nii et ehk jõuab ikka jah, 23. hommikuks valmis. Monumendi autori Terje Ojaveri arvates peaks Viljandi linn kiiremas korras paigaldama Laidoneri monumendi juurde videokaamera. Piret rist Viljandi. Johan Laidoneri selts avaldas täna monumendi järjekordse rüüstamise üle nördimust. Meie riik suudab küll ööpäeva riiks ringselt valvata eesti vallutajate ausambaid, ent ka kõige olulisemate rahvuslike mälestusmärkide turvalisuse tagamine käib meile üle jõu, märkis seltsi esimees Trivimi Velliste. Laidoneri seltsi hinnangul peaks monumendi juurde paigaldama vähemalt videovalve. Tallinna linnapea Jüri Ratas pöördus politsei poole ettepanekuga alustada menetlust seoses Indrek Albergi korteritehinguga. Indrek Alberg on Mustamäe linnaosa vanema asetäitja. Ajakirjanduse andmetel on ta kasutanud variisikuna sundüürnikust klassivenda, et saada Kesklinna korteri omanikuks. Tallinna linnapea Juri ratas ütles, et peab õigeks pöörduda politsei poole, sest linna sisekontrollil pole võimalik ega voli kontrollida teatud asjaolusid. Samuti märkis linnapea, et kui politsei otsustab menetlust alustada, peaks politsei kaaluma ka Indrek Albergi ametist kõrvaldamist. Mereakadeemia uueks rektoriks valiti professor Jüri Kann, kes sai valimiskogus 16 häält. Peeter Järvelaidu toetas 14 valimiskogu liiget. Jüri Kann on lõpetanud Tallinna polütehnilise instituudi insener keemikuna ning töötanud hiljem samas toiduainete tehnoloogia kateedri juhatajana. 1988. aastal valiti ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keemia Instituudi direktoriks. Selles ametis töötas ta 14 aastat. Jüri Kann on valitud ka New Yorgi Teaduste Akadeemia liikmeks. Eesti mereakadeemiaga on ta seotud olnud 2004.-st aastast. Aastal 2005 valiti Jüri Kann viieks aastaks mereakadeemia keskkonnakeemia professoriks. Jüri Kann ei kuulu ühtegi erakonda. Tänasest saab e-maksuametis kontrollida oma tuludeklaratsiooni andmeid. Maksu- ja tolliameti tulude deklareerimise projektijuhi Hannes Ude sõnul on sel aastal eeltäidetud deklaratsioonil ka üks uuendus. Sellel aastal on meil uut, et me pakume eeltäidetud andmetes väärtpaberite võõrandamise andmeid, mida me saame keskregistrilt ja seal on eeltäidetult siis Väärtpaberid müüdi kogus, kui palju müüdi ja missuguse summa eest müüdi. Ise tuleb täita nüüd, kui palju selleks kulutusi tehti, kui väärtpabereid osteti? Ja kui laenuintressidega on tegemist, siis need tuleb ikkagi pankade kaudu nüüd inimesel endale ise esitada, nagu varem. Jah, see on nagu varemgi, et pangaintressid tuleb läbi panga siis saata, edastada meile läbi e-maksuameti. Kas seda saab praegu teha? Seda peaks saama teha nüüd homsest, et pangad avavad need võimalused. Nii et täna veel hetkeseisuga kahjuks ei saa. Jah. Andmed eeltäidetud deklaratsioonile tulevad tööandjatelt, koolitusasutustelt, ametiühingutel ja nii edasi kui palju on neid asutusi või ettevõtteid, kes neid andmeid teile ei ole esitanud? No hetkel on niimoodi, et nendest andmetest on meil koos kuskil 80 protsenti, aga nagu elu on näidanud, et nad esitavad natuke hilinemisega, nii et me loodame, et tegelikult nädala lõpuks on andmeid olemas, et meie ise tegeleme nendega täiendavalt ja ka maksumaksjaid, kes avastavad, et neid andmeid ei ole siis nad pöörduvad ise juba vastavate asutuste poole. Ja millal saab siis päris andmeid kinnitama hakata e-maksuameti kaudu, et Cadilt tagastussummad tagasi saada? Esitamine algab siis, 15.-st veebruarist, kui me avame e-maksuameti ja samuti anname büroodes siis eeltäidetud deklaratsioonide väljatrükke. Ja kui mingeid probleeme ei ole, ülekontrollimist ei vaja, siis. Esimesi tagastusi hakkame tegema kuskil nädal peale ehk siis peale 20 teist. Ja kui probleeme ei teki, siis peaks raha kiiresti liikuma. Pangaarvetele. Tänastest välissõnumites annab ülevaate Meelis Kompus. Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul viivitab Euroopa Liit kunstlikult partnerlusläbirääkimiste alustamisega. Kõnelused pidid algama möödunud aastal, kuid Poola panin nende alustamisele veto, et protesteerida Venemaa poolt Poola lihale seatud impordikeelu vastu. Lavrov ütles pärast Moskvas toimunud kohtumist Euroopa Liidu delegatsiooniga, et loodab Venemaa euroliidu vahelise viisarezhiimi lihtsustamise lepe peatset jõustumist. Sellest saab esimene aste liikumisel viisavabaduse poole, teatas minister. Vene peaprokuratuur esitas naftafirma Jukos eksjuhile Mihhail Hodorkovski-le taas süüdistuse rahapesus. Uus süüdistus esitati talle Chida oblasti prokurör natuuris. Hodorkovski kaitse täpsustas, et ärimehele esitati süüdistus Venemaa kriminaalseadustiku kahe paragrahvi alusel ehk rahapesus ja raha omastamises. Hodorkovski end süüdi ei tunnistanud ja kaitsja nimetab süüdistust hullumeelsuseks. Põhja-Saksamaal Alam-Saksi liidumaal leiti ühest Hiina restoranis täna varahommikul kuus surnukeha. Politsei teatel oli senitundmatu kurjategija või kurjategijad lasknud maha kolm meest ja kolm naist, üks restorani tööd ja oli raskelt haavatud ja kiirabi viis ta haiglasse. Esialgsetel andmetel olid ohvrid Aasia päritolu. Hispaanias Baskimaal ühe linna raudteejaamas kärgatas varahommikul plahvatus, mis purustas hoone uksi, aknaid, baski siseministeeriumi allika kinnitusel oli tõenäoliselt tegemist isevalmistatud pommiga, kuid politsei ei soovinud seda esialgu kinnitada. Mõni tund enne plahvatust vahistas politsei 18 inimest mitmest noorteorganisatsioonist, millel on sidemeid baski separatistliku rühmitusega Maailma Tervishoiuorganisatsioon. WHO hoiatab, et mutatsioon, mis võimaldab linnugripi H5N1 ohtlikul tüvel levida inimeselt inimesele võib tekkida nii Aasias, Aafrikas kui ka Euroopas. WHO esindaja sõnul võib mutatsioon tekkida kus tahes, kuid Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis on inimesed väga harva tihedas kontaktis lindudega ja seepärast on H5N1 viiruse inimeselt inimesele ülekandumise risk siiski väike. Eile hävitati kogu Inglismaal ühes farmis, kus oli avastatud linnugripp 160000 kalkunit. Venemaa teatas linnulihatoodete sisseveole piirangute kehtestamisest. Tallinna Ülikooli akadeemilises raamatukogus avati täna näitus, mis tähistab 85 aasta möödumist balti riikide ja Saksamaa diplomaatiliste suhete algusest ja 15 aasta möödumist suhete taas sõlmimisest. Näitus, mis oli vaadata ka Saksamaa välisministeeriumist, sai hea vastuvõtu osaliseks. Väljapaneku koostas Eesti Berliini saatkond. Lähemalt räägib Riina Eentalu. Tähtpäevad tähtpäevadeks, kuid olulisem on see, et me peame teadma oma ajalugu ka diplomaatia ajalugu, sest nagu ütles täna avatud näituse koostaja, Eesti Berliini saatkonna poliitika- ja pressidiplomaat Pille Toompere. Kui me ise ei kirjuta, siis teevad seda teised ja siis juba nii, nagu nemad aru said. Akadeemilises raamatukogus on vaadata balti riikide ja Saksamaa diplomaatiliste suhete lugu. Nagu ütles Saksa välisministeeriumi poliitilise arhiivi juhataja Ludwig Tiiver, Polnud Saksa-Eesti suhted pärast Eesti vabariigi sündi just väga lihtsad. Seda mõistagi ajaloolistel põhjustel, mis oli seotud saksa vähemusega, kes nautisid priviligeeritud seisundit aladel, kus sündisid iseseisev Eesti ja Läti riik. Suhted paranesid pärast seda, kui Eesti oli võimaldanud vähemusrahvustele kultuurautonoomia, ütles Ludwig Piiver. Ta meenutas ka baltisaksa soeta madalpunkti Molotov-Ribbentropi pakti ehk Stalini Hitleri kaarti. Ja seepärast leiab Ludwig Piiver, et iga sakslane, kelle võimuses seisab midagi teha Eesti-Saksa suhete arendamiseks mitte ainult valitsuse vaid iga inimese tasandil, peaks tegema oma parima. Mida jutustab meile see näitus Eesti Berliini saatkonna poliitika- ja pressidiplomaat Pille Toompere. Pearõhk on loomulikult nüüd diplomaatidel meie esimesed diplomaadid, meie esimesed sõjajärgset saadikud, aga siis otsaga ikkagi tänapäeva välja ja ma tahaksin kohe lisada selle näituse juurde kuulub tegelikult raamat ja ma soovitaksin kõigile, kes tulevad näitust vaatama eelnevalt, kas seda raamatut lehitseda. Raamat on kättesaadav Berliini saatkonna kodulehel täies mahus eesti keeles ka tegelikult näitus on kolmekiir Jon taustad, kus on siis ajaloolised dokumendid või ka suurendatud fotod. Siis on veel üks kiht sedasama tausta ja sinna ette jooksevad siis omakorda päriselt fotod koos tekstidega. Miks niisugune ülevaade tähtis on? Välisminister Urmas Paet. Saksamaa kui Euroopa kõige suurem riik, millised suhted meil Saksamaaga on olnud, siis ühelt poolt on seda huvitav lugeda ja näha, aga teisalt kindlasti ka meie tänapäeva ja tuleviku mõttes on tähtis teada seda, mis on seni olnud ja kuidas on olla. Täna esietendub Gild Bankersi ruumides, no teatri lavastust totu kuul sellest lähemalt Indrek Kiisler. Lavastus on saanud ainest Nikolai nossovi ligi 40 aastat tagasi ilmunud samanimelisest romaanist, kus sammhaaval tehakse kuu peale sattunud toitule selgeks kapitalistliku maailmasüsteemi põhiolemus, kus kõige aluseks on raha. Lavastuse teeb mõneti eriliseks see, et seda mängitakse ainult büroodes kuid lavastaja Tiit Ojasoo kinnitas, et tegemist pole kinnise etendusega. Selle põhjuseks on pigem see, et meil endal Majas ei ole piisavalt suurt kontorid, kus, kus mängida, proovi tegime minu kabinetis, aga kuna seal on vähe õhku ja ruumi ei ole ka piisavalt, et siis oleme kolinud suurematele pindadele ja kuivõrd selle lavastuse selline põhiline ideed alastike räägib rahast, et siis me oleme seda teest püüdnud ennast rahast võimalikult eemale hoida või mitte lasta raha enda ja selle lavastuse vahele, ehk siis me pole tahtnud esialgu ühtegi bürood üürida selleks, et seal etendada. Aga noh, praegusel hetkel tundub, et neid inimesi, kes kes tahaksid seda lavastust näha, on mitmeid ja, ja kindlasti me võtame ka selle, et saaksid nii-öelda need inimesed tulla vaatama, kellel ei ole juhtumisi oma bürood. Kuivõrd erineb aga romaani etendus, sest 40 aastaga on arusaamad ju kõvasti muutunud? Et ma ise lugesin seda raamatut pakun välja mingi paarkümmend aastat tagasi, et selle emotsiooni pealt selle pealt ongi see lavastus tehtud ja mängukavva võetud. Kui seda nüüd üle lugeda, siis loomulikult on oluliselt tüütum ja segasem ja sellisest k pimedast kommunismivaatusest läbi imbunud. Samas tegevus on kõik võetud otseselt raamatust. See, mis meid raamatust eemale viib, on pigem pigem suhe, kuidas seda mängitakse. Kas see raha ideoloogia, mis selles raamatus valitseb ja mis on etenduses, kas seal on täpselt sama vaevalt küll, millisest raamatut ilmselt need ikkagi kokkuvõte niimoodi, et kapitalistid on pahad ja kommunistid on head küll, siin paar nädalat tagasi kohtasin ühte afgaani, kes rääkis mulle kirglikult sellest, kuidas kommunism tegelikult on maailma kõige õigem ühiskonnakorda Leninist ei osanud seda teha, kuna ta oli maniakk, aga Ma jään temaga päris nõusse ja mis seal sellele lavastused, paatos on pigem see, et küsimus ei ole rahas, vaid küsimus on selles, et noh, inimesed ei suuda ennast rahast vabana hoida, et raha hakkab nendele valitsema. Nimiosas on Risto kübar, teistes osades Kristjan Sarv, Andres Mähar, Rasmus Kaljujärv ning paljud teised. Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, kohati sajab kerget lund ja on pinnatuisku. Puhub ida- ja kirdetuul viis kuni 12 meetrit sekundis, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus kuue kuni miinus 13 kraadini ja Ida-Eestis kuni miinus 20 kraadini. Homme päeval püsib pilves selgimistega ilm ja kohati sajab kerget lund, puhub kirdetuul viis kuni üheksa meetrit sekundis, hommikupoolikul rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis ja päeval on külma kuus kuni 11, Ida-Eestis kuni 16 kraadi. Niisugune tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 16717 kuulmiseni.