Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Balkani regiooni stabiilsuse huvides on, kui sealsed riigid jätkavad lähenemist NATOle ja Euroopa liidule, leidsid Balti Aadria harta riikide esindajad Tallinnas. Põhiline probleem koalitsioonijõudude jaoks Iraagis on šiiitide ja sunniitide süvenev konflikt, tõdes Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots, kes on visiidil Iraagis. Homme kohtub ta Eesti sõduritega. Lustliku palga osakaal sissetulekutes on aastaga suurenenud, selgub maksu- ja tolliameti aasta kokkuvõttest. Eestis hakatakse välja töötama vähiravimit. Tartu Ülikoolis avati uus labor. See, kui tugev on Eesti riik, sõltub meie võimest ühistes väärtustes kokku leppida, leiab Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutrop. Kahe nädalaga pärast tähistatakse Tallinnas ja Tartus ooperikunsti 400-ni aastapäeva. See on osa kogu Euroopat hõlmava ürituste sarjast, mis püüab tuua noori ooperi juurde välismaalt. Suurbritannia peaministri Tony Blairi kinnitusel ei kavatse ükski riik Iraani rünnata, kuid Teherani käitumine annab muretsemiseks alust. Ukraina parlament keelustas riigi gaasitorude võrgustiku erastamise, müümise või rentimise Venemaale ja ilmast. Homme on Eestis olulise sajuta ilm. Puhub põhjakaare tuul ja külma on 10 kuni 15 kraadi. Tallinnas toimus Aadria-Balti harta ehk kuue Balkani riigi, Baltimaade kaitse- ja välisministrite ning USA esindajate kohtumine, jätkab Reene Leas. Kahepäevase kohtumise põhiteemadeks kujunesid Balkani regiooni julgeoleku küsimused ning sealsete riikide euroatlantilised püüdlused. Kui Albaania, Horvaatia ja Makedoonia on saanud NATO liikmelisuse tegevuskava ehk kodutöö siis Montenegro, Serbia ning Bosnia ja Hertsegoviina On liikmelisusest vaatusest kaugemal. Mullu said need riigid NATO Riia tippkohtumisel kutse ühineda NATO partnerlus rahu nimel programmiga. Just NATO küsimustes saaks välisminister Urmas Paeti sõnul Eesti oma kogemustega abiks olla. Ja meie siin, Balti riikides, kellel meil on värske kogemus NATOga liitumisest, nendest reformidest ja tööst, mis me tegime siis enne NATO-ga ühinemist, et seda kogemust jagada Balkani riikidele ja samuti siis kuulata nendepoolseid muresid, ettepanekuid ja, ja omakorda siis jagada neid ka meie partneritega. NATOs. USA riigidepartemangu esindaja Rosma Reti Carlo sõnul aitab Lääne-Balkani riikide integreerumine euroatlantiliste struktuuridesse kaasa olukorra stabiliseerumisele kogu piirkonnas. Makedoonia välisminister Antonio Milošovski kinnitas Makedoonia, Albaania ning Horvaatia valmisolekut reformidega jätkata, et korrata balti harta edu. Samuti kinnitas ta, et ka edaspidi täidetakse kõiki endale võetud kohustusi. Lõplik eesmärk on nii kiiresti kui võimalik saada NATO täisliikmeks. Leidu membras pressikonverentsil küsiti kõige enam Kosovo tuleviku kohta. Paeti sõnul jõudsid välisministrid kokkuleppele, et toetavad igati ÜRO saadiku Martti Ahtisaari ettepanekut Ando Kosovol ulatuslik autonoomia rahvusvaheliste jõudude järelevalve all. USA esindaja Rosemary Di Carlo sõnul on tegemist heakavaga. Kallo sõnul on plaan õiglane ja tasakaalus, samuti on tema arvates oluline, et Kosovo staatuse määramise protsessiga mindaks edasi mingeid viivitusi tegemata. See probleemile ei leita. Kiiret lahendust andi Carlo sõnul ka suurim oht. Serbia asevälisminister pidas siiski vajalikuks täpsustada, et Serbia pakub Kosovo-le küll autonoomiat, kuid Serbia koosseisus. Jätkame sõnumitega välismaalt, neist teeb ülevaate Indrek Kiisler. Suurbritannia peaministri Tony Blairi kinnitusel ei plaani ükski riik Iraani rünnata, kuid Teherani käitumine annab siiski põhjust muretsemiseks. Ta süüdistas nimelt Iraani ÜRO Julgeolekunõukogu resoluutse tsooni eiramises ning usukonfliktide õhutamises. Rõhutas, et Teherani ees avaneks mitu ust, kui valitsus muudaks oma strateegiat. Samas aga tsiteeris peaminister USA presidendi George Bushi sõnu, öeldes, et ühtegi võimalust ei saa siiski välistada. Iraan eirab PRO julgeolekunõukogu korraldusi ning keeldub oma tuumaprogrammi peatamast. Eile teatas Teheran hoopis, et paigaldas edukalt üle 300 uue tsentrifuugi. Möödunud kuul kehtestas ÜRO Julgeolekunõukogu piiratud sanktsioonid tuumaprogrammiga seotud inimestele ja tegevuskavadele. Iraani hoiatati, et peagi võidakse sanktsioone karmimaks muuta. Iraagi armee vormirõivaid kandnud kurjategijad röövisid Bagdadis Iraani diplomaadi. Iraan süüdistas röövimises USAd ning nõudis mehe vabastamist. USA Iraagi saadik lükkas süüdistused tagasi ning tema kinnitusel püüavad kurjategijad diplomaadi röövimisega suurendada Ühendriikide ja Iraani vastasseisu. Pühapäeval toimunud röövimise ajal kandsid 30 kurjategijat riigikaitseministeeriumi erioperatsioonide üksuse vormirõivaid. See üksus teeb sageli koostööd USA vägedega. Ühendriikide väed vahistasid möödunud kuul mitu Iraanlas, nende seas ka mitu diplomaati. Washington on Teherani korduvalt süüdistanud Iraagi mässuliste toetamises. Iraan on need süüdistused tagasi lükanud. Ukrainat parlament võttis täna vastu seaduse, mis keelab riigi gaasitorude võrgustiku erastamise, müümise või rentimise. Seadus toetasid 450-st raada liikmest 430. Seadus algatas opositsioon pärast seda, kui Venemaa president Vladimir Putin teatas, et Ukraina olevat valmis gaasitorude võrgustiku haldamiseks looma Venemaaga ühisette võtma. Ukraina kaudu läheb Euroopasse ligi 80 protsenti Venemaa gaasist. Lõuna-Inglismaal vigastas ühe firma kontoris lõhkenud kirja pom kergelt kahte töötajat, kuid politsei kinnitanud seost sarnase plahvatusega, mis toimus eile Londonis. Kirjapomm plahvatas Berkshire raamatupidamisteenust pakkuvaid harukontoris. Eilne pumpla ratas aga firmas, mis tegeleb Londoni kesklinna teedemaksu kogumisega. Eesti kaitseväe juhataja kindralmajor Ants Laaneots on visiidil Iraagis. Esimesel päeval kohtus ta liitlasvägede juhataja kindral George keisi ning NATO treeningmissioonijuhtidega. Ants Laaneotsa saadab Iraagi visiidil ka Hanno Tomberg, kes need tänaseid kohtumisi vahendab. Sellise Huldamisega lahkub liitlasvägede baasist järjekordne Hummerite konvoi, mis viib kaitseväe juhataja Ants Laaneotsa kohtuma liitlasvägede ülemaga Iraagis kindral George keissiga. Kohtumine ise leidis aset Saddam Husseini kunagises palees, mis on vähemalt seestpoolt säilitanud oma parasemas ära. Kindralmajor Ants Laaneots. Tahtsin kuulda tema hinnangut üldisele olukorrale Iraagis ja selle võimalikele mängutele ja teine küsimus, mis mind huvitas, oli, et ta võimalikult üksikasjalikult seletaks, milles seisneb president Bushi uus strateegia Iraagis. Põhiliseks probleemiks koalitsioonide jõudude juhtkonnal on praegu süveneb konflikt šiiitide ja sunniitide vahel. Ilmselt saab ka lähikuudel olema kõige tõsisem küsimus. Kõige ohtlikum piirkond on kogu Iraagis Bagdad ja selle lähinaabrus raadius umbes 50 kilomeetrit. Et selles piirkonnas juhtub kuni 70 protsenti kõikidest kallale tungidest ja nendest plahvatustest, mis viivad inimelusid. Kindral Gatesi kinnitas meie kaitseväe juhatajale, et Ühendriigid saadavad lähinädalatel Iraaki täiendavaid vägesid, et saada olukord Bagdadis oma kontrolli alla. Eesti kontingendiga jäi kindral keisi rahule. Eriti kiitis näiteks meie ohvitser, kes teenivad NATO väljaõppe missioonis. Missiooni ülema asetäitja, Itaalia kindral Ernesto Albiana võime olla rahul varustuse ja relvastuse poole pealt. Nad ei jää mitte kuidagi maha liitlasvägedest ameeriklastest. Mõnede teiste koalitsioonijõududes osalevate riikide sõdurite osas on nad palju parema järel. NATO treeningmissioonil koolitatakse Iraagi julgeolekujõudude ohvitsere, kellest ligi 900 on saanud oma väljaõppe NATO baasides väljaspool Iraaki. Missiooni ülema asetäitja, Itaalia kindral Ernesto Albiana. Me kasvatame Iraagi armee tulevasi juhte strateegilisel tasandil kokku, oleme kahe aastaga andnud koolitust ligi kahele 1000-le Iraagi kõrgemale ohvitserile, lausus Albiana. Täna on Iraagi rahvuslikes väeosadest kuni 300000 meest ja nende võitlusvõime on kasvanud. Viimase kinnitab ka Eesti kontingendi ülem major Ivar Murrik. Edasiminekud on kindlasti näha, sest et siin on toimunud viimase ajal rida operatsioone, kus on just see kandev osa kohalikule Iraagi sõjaväel ja politseil ja nad on näidanud ennast positiivsest küljest kohati lausa üllatunud. Täna õhtupoolikul oli kaitseväe juhatajal plaanis külastada ka Eesti 30 neljaliikmelist jalaväerühma Tootsi sõjaväebaasis Bagdadist põhja pool, kuid jahe ja udune ilm ning tugev tuul takistasid sinna helikopterite lendamist. Hanno Tomberg Bagdad. Ja need Eestist uuesti. Maksu- ja tolliamet tegi kokkuvõtte möödunud aastast ja seda vahendab Tõnu Karjatse. Maksu- ja tolliameti kinnitusel on aastaga märgatavalt tõusnud seaduslike palkade osakaal, inimeste sissetulekutes on tõusnud ka nende arv, kelle palganumbrid algavad 12-st 1000-st kroonist, räägib maksuameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe. Et siin on tegemist sellise üldise majanduskasvuga kindlasti, aga oluline on ka need, meie töö on kandnud vilja selles osas, et inimeste teadlikkus on tõusnud, nad julgevad küsida korralikku palka ja ka sellest on, et tõuseb nagu tulnud. Tööjõuturule sisenes möödunud aasta jooksul 40000 uut isikut. Egon Veermäe sõnul on tegu niinimetatud ärkamisaja laste põlvkonnaga, kes ei otsi enam ümbrikupalka. Mida näitasid siis möödunud aasta jooksul tehtud reidid ümbrikupalga vähendamiseks. Egon Veermäe. Reide Me oleme teinud vähem 2006. aastal, kuid see on olnud ka teadlik, et meie eesmärk on teha ikkagi reid sellesse äriühingusse, kus meie andmed on väga kindlad ja et me oleme ikkagi üritanud rakendada nii-öelda pehmemaid meetmeid pakkudes siis kliendile endale võimalust oma oma käitumist korrigeerida. Noh, kui me vaatame üldist tulemuslikkust, siis peaaegu 14 miljonit, no nii et hinnanguliselt on see ikkagi väga hea Maksuameti hinnangul on Eesti ettevõtjatest ligi 10 protsenti neid, kelle tegevus kontrolli vajab. Positiivse algatusena toob maksuamet esile Narva linnavalitsus algatuse, kus pöörduti ümbrikupalkade riskidega ettevõtete poole ja selle tulemusel tõusis omavalitsuse maksude laekumine 15 protsenti. Lisaks ümbrikupalkadele on maksuametil jätkuvalt mureallikaks fiktiivsed kuluarved ehk niinimetatud arve veskid, mille tuvastamisel maksuamet võtnud üheks peamiseks ülesandeks. Mullu tekitati arve veskite kaudu riigile kahju üle 400 miljoniga. Sel aastal kavatseb maksuamet hakata tõsisemalt korraldama füüsilisest isikust ettevõtjate registrit. Esimesest juulist tuleb ka õigus maksuhalduril arvata välja piirderegistris neid isikuid, millised siis tegelikult ei tegele ettevõtlusega, kes on seal registris nii-öelda saamaks ainult haigekassakaarti me hakkame siis ka kindlasti, kui see seadus nüüd vastu võetakse, tegelema kada nende Kiiede registri korrastamisega ja praegu me ootame just andmeid FIE-de puhul ka, kes esitavad oma deklaratsiooni, siis toimub meil andmete põhjal analüüsi sealse kontrolliobjektide valik ja kui see valik on tehtud, siis otsustame oma edasisest tegevusest. Eestis hakatakse välja töötama vähiravimeid, Tartu ülikool avas uue labori täpsemalt küsis Vambola Paavo. Ülikooli tehnoloogiainstituudi molekulaarse biotehnoloogia laboris hakatakse lähiaastatel välja töötama ning arendama kindlate omadustega peptiide, millised on olulised ravimikandidaadid. Tehnoloogiainstituudi direktori Mart Ustav sõnul tähendab see maakeeli, et Eestis asutakse nüüd välja töötama ja arendama vähivastaseid ravimeid. Välja töötada sellised abivahendid teatud osad valkudest, mis toimetaksid ravimeid efektiivselt ja selektiivselt kasvajakoesse, kui need ravimid on suutelised reguleerid keerima kasvajarakkude paljunemist, kas seda peatama või kutsuma esile vähkkasvajarakkude surma. Sellega töötatakse välja ka põhimõtteliselt uued meetodid vähkkasvajate raviks. Son uus kvalitatiivne tase. Uue labori juhataja on Tartu Ülikooli vilistlane ja Stockholmi ülikooli professor Ülo langel, kellele selles valdkonnas olemas kogemus Rootsis tehtu näol. Tehnoloogiainstituudi direktori Ülo Ustav kinnitusel on uus labor esimene suurem teetähis kavandatavas koostöös maailma erinevate ravimifirmadega ning Eesti ravimikeskuse väljaarendamisel. Gustavi sõnul on tegemist pikaajalise protsessiga, mille tulemustele saab hinnangu anda erinevate katsetustega gaasis. Vähivastase ravimi väljatöötamine võib võtta aega 10 aastat või enamgi. Tuleb näidata, et esimeses formaadis nendele ravimitel ei ole kahjulikke kõrvalmõjusid, tuleb ka näidata, et nendel uutel ravimitel on ka vastav toime olemas. Kõik need andmed tõestatakse läbi inimkatsetuste. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo Missuguseid väärtusi hindab eestlane ja kuidas ta valikuid teeb. Tartu ülikooli eetikakeskuse konverentsil püüti vastust leida, jätkab Reene Leas. Eesmärk on algatada ühiskonnas laiapõhjaline arutelu väärtuste ja moraalsete valikute teemal. Mõelda selle üle, kuhu me tahame või ei taha välja jõuda. Teema on olnud aktuaalne juba aastaid, kuid viimasel ajal on rahul olematus tehtud valikutega ühiskonnas kasvanud. Tartu ülikooli eetikakeskuse juhataja Margit Sutropi sõnul on eestlased ühise eesmärgi saavutamise nimel valmis koonduma kui on selge see, mida ikkagi tahetakse. Inimesed ootavad tegelikult, et järjest rohkem ikkagi mõeldaks, mitte ainult ühe päevaliblikate Ena sellest parasjagu ühtedel valimistel parteid lubavad või mida olemasolev koalitsioon teostab, vaid soovitakse näha tegelikult liikumist selliste pikaajaliste eesmärkide poole, nii nagu eestlased olid valmis koonduma oma vabaduse kättevõitmiseks ja koonduma selleks, et tagasi saada oma Euroopa päriskoju on need tekkinud tegelikult ühiskonnas päris suur ootus selleks et me korraldaksime oma ühiskonna niimoodi ümber, et inimesed tunneksid, et see on tõepoolest ka nende kodu. Sutropi hinnangul oleks aeg lõpetada nurisemine, kas me sellist Eestit tahtsimegi ja küsida, millist Eestit me tahame. Kui me vastust ei leia, võib see avaldada mõju kogu. Konnale Ma arvan, et meie demokraatia tegelikult on just täpselt nii tugev, kui palju inimesed tegelikult aru saavad oma kodanikukohustustest. Eestlased armastavad oma rahvust, aga ei armasta oma riiki, nad ei ole valmis selle jaoks praegu veel koostööd tegema, oma kodaniku niisugust kohustust tunnetama. Ja ma arvan, et siin tuleb üks selline läbimurre tegelikult saavutada, et inimesed ei nõuaks mitte ainult poliitikutelt eetilist käitumist, vaid nõuaksid seda iseendalt. Kõigepealt. Ehkki Eestis valitseb kokkulepe, et me väärtustame oma keelt ja kultuuri haridust, siis Margit Sutropi sõnul pääsevad valiku hetkel domineerima individuaalsed ja lühihuvid. Eestlaste probleem on see pigem, et meie väärtused ei ole tasakaalus, et me soovime sageli paljusid asju. Me väärtustame oma keelt, oma kultuuri, oma maad. Me väärtustame haridus, aga kui me peame valima erinevate rataste vahel, siis tegelikult individualistlikud väärtused ja sageli ka sellised asjad, mis lähihuvides on, nagu näiteks mingi tarbimine või nauding saavad sellest lihtsalt ülekaalu. Rahvusooper Estonia ja teater Vanemuine tähistavad 16.-st 18. veebruarini suurejooneliselt ooperikunsti neljasajandat sünnipäevaplaane, kes kuulamas Tõnu Karjatse. Ooperikunsti algust arvestatakse 16. sajandi lõpu Itaaliast. Kui grupp Firenze muusikuid, kes olid vaimustanud Antiik-Kreeka teatrist, otsustasid selle tuua renessansi villastavasse keskkonda. Esimene ooper, mida mängitakse ka täna päeval, pandi kirja alles sajand hiljem. Selleks oli Monte Verdi Orpheus legend. Sel aastal aastal 2007. Samas Euroopa kooperimaasid koondav ühendus pära euroopa tähistad ooperikunsti sündi kaala pidustustega. Nii ka meil. Luunjas toimub sel puhul kultuurikonverents, toimub perepäev ja muidugi ooperietendusi. Tartus Vanemuises seevastu väitlusõhtu ooperi vananemise teemal ja galaõhtu ooperihittidega popsolistide esituses. Selle kannab oma piduprogrammi raames üle ka ETV. Pidustuste eesmärk on tuua ooper lähemale noorele põlvkonnale, räägib Vanemuise direktor Paavo Nõgene. See ongi pikaajaline protsess, millega tuleb vaeva näha, tööd teha igapäevaselt ja on hea meel, et sellel aastal teevad seda tööd 100 ooperiteatrit Euroopas korraga. Et siis ta pikemas perspektiivis kindlasti annab ka suurema tulemuse. Vanemuine ei ei kurda täna selle üle, et noored ei käiks teatris. Meil käib väga palju noori, teatris aga kindlasti 90 ja rohkem ja teatri järjepidevusega tervikuna ning siis kitsamalt ka ooperisaali järjepidevus on see kindlasti oluline, et sellega igapäevaselt tööd tehakse. Nii Vanemuine kui ka Estonia kuuluvad nende paarisaja Euroopa muusikateatri hulka, mis vastavad taseme poolest kõrgematele nõudmistele. Ooperi- ja balletiteatri Estonia direktor Paul Himma. Publik aastas on Euroopa piirides kuskil ületab 30 miljoni vaataja ja palju sellega seotud on inimesi erinevate erialade kaudu, siis ta on siiski selline asi, millest on raske mööda vaadata ja, ja samas ta tal ka mingi püramiidi tipp teatud muusikahariduslikke süsteemidele ja ja teatud erialade koolitustele, nii et see tähendaks seda, et punaEuroopa mudelis on traditsiooniline finantseerimine sellistele asjadele olnud ikkagi nii-öelda maksumaksja läbi riigi linna pluss siis veel toetajad ja piletitulu, siis propa juhatus arutas neid teemasid, et Euroopa mastaabis siiski lähiaegadel ei ole võimalik kõige selle žanri säilimine, kui maksu maksja raha ja tugi peaks sealt ära kaduma. Publiku puuduse üle ei kurda praegu ei Vanemuine ega ka Estonia. Nii näiteks käis Vanemuises ainuüksi detsembrikuu jooksul Olav Ehala tuhkatriinut vaatamas 18000 noort teatri ooperisõpra. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab kerget lund. Puhub põhjakaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Külma on öösel 18 kuni 24, rannikualadel 11 kuni 17 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega oluliste sademeteta ilm, puhub valdavalt põhjakaare tuul üks kuni seitse meetrit sekundis ja külma on homme 10 kuni 15, paiguti 18 kraadi. Te kuulsite Päevakajastus, kuidas oli Riina Eentalu kuulmiseni?