Keskööprogrammi külaline on väliseestlane Ameerika Ühendriikide idarannikult August kuklane ja ta räägib nendest erinevatest poliitilistest tormidest, mida tal on aja jooksul tulnud läbi elada. Küsitleja rollis on Martin veerand. Meie stuudiokülaline on August kuklane Ameerikast Baltimore'i linnast. Ma ei olnud Baltimore Välgimale apar vool palju sealt linna jääb Lennon monoumbes 18 kilomeetrit kuni sõita otse sellepärast Baltimore linn on tegelikult vähenenud. Ta oli peaaegu miljon, nüüd ainult 660000. Ei need kesklinnas jalutades on rohkem näha mustanahalisi. Kas pooltimoran turistide jaoks ka huvitav linn või anda niukene? Tänane on küll sellepärast, et seal on see koht, kus oli lahing 1812 ameeriklaste ja inglise mereväe vahel. Siis on seal see, kus Ameerika hümni sünnikoht. See Baltimore sadam on mitmed väga vaatamisväärsete asjadega. Hiljuti avati seal Katõni mälestussammas ja ta on sadamas ja maalin seal avamisel kuigi ametlikult kutsutud, aga kui Poola ohvitserid tulid välke, küsisid, kes ma olen, ma ütlen eestlane, siis pandi meid esimesse ritta. Aga nüüd see viimane tegevusalad eriti ehitusfirma omanik või firmasarja Ma olen ainuomanik, mis firma see oli? See oli lihtsalt, ehitas. Raju, ela elamismaju, suuri maju, sool ja niiviisi käimised tuli. Ja, ja me olime võrdlemisi tegevuses. Algul oli kõige suurem töö, mis ma olen teinud. Graafioni Lenna. Ehitamine eri esimene 2400 maja ehitasid minu mehed. Kas siis tähendab tõesti lagedal maal hakati uut linna? Aga need majad on siis eramajad perekonnale laenama. Säre, kuna majad ja näed, oli niiviisi, kõigepealt ehitasime kuus mudel maja ja siis igaüks rahvas valis, mis ta tahtis, ostis ja siis need olid nagu näidised näädised ja seal oli igaüks, võis valida endale maja, mis temale sobis ja meeldis kõige rohkem. No aga siis on ikka niimoodi, et seal on nagu ikka, hakkab korrutama ühe tooneilisus tuleb ju mängu. Kui uus teatavas mõttes ja Ameerikasse ei häiri ja see ei häiri, aga kui nad panevad, nad katsuvad teada nii palju vaheldusrikkaks, kui võimalik on. Minule jääb selle linna linna. Väga valju häälega ütlesite, et nemad teavad seda ja mina mõtlesin, et ma lahen ka räägin. Need peakorterid olid Washingtonis, siis nad üks minister, päike realisid, sõnaral, männid seal ja see ütles nii nädala või 10 päeva pärast, helistame, helistasid ka nädala pärast ja ütlesid siis. Saatis selle kontrahti ja ma küsisin selle mänedžeri käest, et et kuidas te siis nii paljude hulgas minu ja ütles niiviisi inglise keeles. Aga teleka mingeid pabereid oli ka ette näidata. Talle, et me ehitasime seda povi, seal oli mul ainult osaline. Nii, seal ta tegevus, teatavad majad ja kvartalid, Bowion huvi on, see on kartulilinnal teisel pool suurt diveid, mis on, tuleb Baltimore'ist, läheb Vazingtoni pääle HIV-i 301 kiirtee ja, ja see oli siis sellepärast me saime teada, et seal üle tee, midagi tuleb suurt ja huvitavat. Aga no ise kaste noorema mehena ise ka näiteks olete kellut käes hoidnud või olete te müüri ladunud või kuidas? No sinna Baltimore'i eeslinna sattusite te, kuidas te tulite pärast sõda Ameerikasse, kas te tulite kohe sinna? Sponsori juures, kes mulle lubas siis tööl kohta, muidu sa ei tea, kuhu sa lähed. Ma olin seal, see oli saksa pärit olevaks meestel rüssel väga kenad inimesed. Olgu nad tänatud tänapäevani ja siis oli niiviisi, et oli seal ja nad ütlesid, et uhijõuliselt Kasutasin sind väga hästi ära ja, ja, ja ütles, et kui ma ütlesin, et ma kavatsen Baltimaadesse minna kuna. Seal ta seal eesti koguduse ja ta ütles, nii ma sain ainult dollar päevas muuseas. Ja söök ja magamise koht. Ja siis, kui ma tulin Baltimaadele, siis ma sain tol ajal tunnist ja säält läks siis edasi. Ühes kohale, siis olin ühes vabrikus, seal ma purustasin selle vabriku rekordi ja lubasid mulle siis 35 senti rohkem maksa tunnis. Jama. Ootan ja ootan, millal see 35 senti ei tule, aga siis tuli keegi, kes pakkus dollar 40, veits. No siis olid muidugi teised rahad, mis ametisse see rekord, tekisteemi, mis, mis tööd te tegite? Aitäh ja ma tegin, esialgu oli see vabrik, mis teeb igasuguseid niuksed kaardina, hoidjaid ja, ja igasuguseid Plekkesemeid, mis on seoses valgustuse ja selle ehtsa ja, ja siis Tuli keegi teine, kes poetas tol ajal 45. No tähendab, te olite siis ikka tööline kätega, tegite neid detaile ja mida rohkem sa tegid? Rohkem masinate töö ja ja olid nihukeses stantsid, mis kuulsis vastavat metallitükid siis jooksid ja siis opereerisid neid. Ja, ja siis. See valmisprodukt tuli masinast välja, kukkus lihtsalt korvi. Millal oli see pöördepunkt kuste töölisest, hakkasite ise? Eks ma vahepeal töötasin sama ehitusalal. Nüüd söör, siis seal ma õied ja õppisin selle ära, nad teatavas mõttes hindasid mind üles. Aga mille pärast nad arvasid, ma tean väga palju, kuna maalin, ainukene, kes oskas kõiki plaane ja bluubrynte lugeda ja seletati, et kui keegi juba oskab neid tõlgendada ja ütelda, kuidas need, mis siin plaanide peale on mõeldud, see mees peab rohkem oskama, aga tegelikult olen õpilane haua teada. Aga mis teile siis pakuti? Ja see oli just majade ehitamine, eriti nende daamid, ülespanek ja niukene asi, kus sa pidid kõik põrandad ja põrandajaruumid ja käik täpselt tegema niiviisi, et kui siis pärast tulid need köögikabinetimehed niukseid, siis seal ei olnud mingisugust häda, et kõik klappis täpseitswapisse. No nüüd me oleme rääkinud natukene vales järjekorras, me rääkisime nüüd teie elu lõpuperioodist hakkame nüüd päris algusest peale, kui puhkes sõda, pissis teiega juhtus. Kui puhkes sõda, siis ma olin seal Läti piiri lähedal oli pargis koostöös Eesti piirivalvega, kõikidel olid relvad ja mul ei olnud, kuigi ma Võru gümnaasiumis oli riigikaitse õppus ja ma oskasin relvi esitada ja siis me läksime üle Läti piiri ja vaatasin lady piiris kordonis nurga ta T noh, koristada ja vaatan, seal on inglise päss ja vaatan kõik korras, aga ajalased lihtsalt ei osanud seda lukulaatide häviskeldid, senna padrunid, kaalid ja oli täis ja padrunid, käekäik oli kohal ja niiviisi siis ma olin täieõiguslik metsale. Kas teil tuli lahinguid ka pidada või ootasid? Lõpuks, kui võimalik oli ja seda me saime lätlaste käest teada, et nemad tegid sama. Ja kui siis lade taate täna meie segamist siis tegid, hüppasid autode pealt ma ja tegid suure rünnaku, aga ratsahobused kaugemal. Me hüppasime hobuste peale ja sõitsime suurtesse maksa metsadesse. Ja kui Saksa lennukid tulid, need panid jällegi kõik lõikuma ja siis tulime tagasi, hakkasin otsast pääle. Kui sakslased tulid sisse, siis alguses eestlastel olid suured lootused, et need vabastati mehed ära. Mis teie tegite? Ja mina pean ütlema niiviisi, et mina ei ole nihukest nihukest õnnetunnet nii niiviisi kust juubeldamis kunagi Eestimaal näen, kui see, kui sakslased tulid. Ja. No aga varsti hakkasid siiski ka arreteerimised, mahalaskmised ja niisugused asjad siiski. Klaasi tegelikult oli arreteerimisi oli küllaltki vähe, kuna väga suured punased põgenesid ära seal ja, ja vahepeal oli niiviisi, et kui keegi kätte jäi, siis talle oli, oli keegi, kellel ta oli palju üle teinud või, või kellelegi perekonnaliikme ära tapnud, poja või isa, või niiviisi. Ja need olid need, kes sakslased ei teadnudki, meeldiv ja see ei ole näiteks need sõjakohtut, mis olid, need olid niisugused, et seal olid eestlased, sakslased, sakslased kinnitasid peaaegu nende eestlaste otsusele. Mida te tegite, mida te läksite Saksa sõjaväes? Ma olin koolipoiss ja 10 asi, lõpetamine 43. aastal ja kui mäletavad 43. aastal oli nõndanimetatud tudengite mop mobiliseerimine ja siis märtsikuus ja Amelia, oledki juba lõputunnistused kõik kätte. Märtsikuus, kui me läksime, siis muidugi maalimise ajal noored mehed koos, me teadsime, et me minema peame. Ja siis otsustasime, et miks mitte sinna maailma kõige paremasse. Nimelt. Pääses. Tantsijate avalduse sisse vabatahtlikel. Oli oli valik valik, et kas lähed sinna ja siis sind määrates käiku. Kuna see võimalus oli vaba tahtejõud, kas siia või sinna minna, siis suur jagu meist ja peaaegu kõik, ma arvan, keda ma mäletan oma koolivendi. Kõik otsustasid sinnani. Kuidas teie lahingutee kulges, mis kohtadest liikusid? Kuus kuud kuni üheksa kuud olenevalt millise, millise alapäev sealt siis tagasi tulime, siis olime natukese. Ma pean ütlema seda, et ülemaailmne Waffen-SS-i kokkutulek on Klaadinhurdis Austrias, Saksamaal ei tohi seda pidada ja vennad ei saa ka üks paremad olla. Seal on koos mehed Kiievist, Atlandini ja Põhja-Jäämerest kuni Lõuna-Aafrika tipuni. Miks Saksamaal ei tohi seda kokkutulekut pidada? See nüüd oli just hiljuti üks nii-ütelda Endiste rõhutud rahvaste kongress üks kuu, neli või viis nädalat tagasi New Yorgis ja seal otsustati, et kõige rõhutumad rahvapoliitiliselt on punaheina ja Saksamaa. Saksamaal on näites ütled nii palju, ainult. Ja ma ei usu seda juttu seal kuue miljoni jutu võib kuni neli aastat saada. Kas te võtsite ka Eestis lahingutest sini? Oma kindel, kuni ma sain haavata kõik need juuni, juuli ja augustirünnakut ja need, mis me tagasi läime seal maalises, ma sain ennek kaks korda väga kergelt haavatama, jäin rend kohale, mõõtilis mõjus su kraadi ja peale. Ja aga siis, 29. augustil ma sain nii raskesti haavata, et mind viidi Saksamaal ja oli niisugune asi, et ma olin just Lõuna-Saksamaalt ulmist teel Preisimaale ja, ja see läks üle tröösti, nii. Ja mis juhtus, oli see, kui tröösti pommitati umbes 80 kilomeetrit, kaugele rong jäeti seisma ja ma pean ütlema seda, et pääle selle köige muuda ja vere ja, ja, ja mis meil oli. Kui ma siis olin seal haiglas ja pean ütlema, et esimest korda oli kaevu valge lina vahel ja. Nojaa, aga te olite Berliinist ida pool. Punaarmee lähenes, mis? Hästi, et ma olin enne jõulujuba võimeline välja tulema, siis ma käisin korra Berliinis Eesti selles abis kindral soodused staabist ja tulin tagasi ja siis oli niiviisi, et kuna mul ei olnud kodu ega midagi üks saksa perekond võttis puhkuse ajaks sinna ja mutigi Nonii kui Saksamaa langes, kas te jäite lääneliitlaste kätte? Ma jään inglastiga. Mis teil oli meeles, kuidas need inglased teisse suhtusid? Esimesed kontaktid? Pean ütlema käiki nendega Villest mullale pärast võimalik rääkida, kuna eestlased olid peaaegu igal pool saatusi kätte, et inglaste kätte sattumine oli võib-olla kõige inimliku. Sellepärast et ma pean seda ütlema, kuigi ma praegu Ameerika kodanik ameeriklased ei olnud just kõige hullemad ja kes ennast üleval pidas, oli muidugi punaarmee. Aga ameeriklased olid seal niiviisi, et nad läksid majadesse sisse ja võtsid endale mälestusesemeid, mida nad tahtsid pärast muidugi, kui ma tulin Ameerikat Aga enne veel, kui inglased teid vangi võtsid distantsilt alla tõstsite käed üles, kuidas. Kelle karjäär ei, see oli? Ta oli väga huvitav asi. Lihtsalt me ütlesime, et meil teiega mingisugust sõjalist pistmist me oleme, Eesti vabariik oli väga inglisesõbralik ja niiviisi ja paljud need kõrgemad Inglise ohvitserid Salts aru. Ja siis lasti meil olla metsa. Kus ehitasime endale väikesed varjud ja, ja RSS vormides. Ja, ja siis oligi niiviisi ka meie ütelnudki. Vaevalt kraed puudutas seal käid niiviisi. Ja meid taheti päris lahti lasta ilma ilma millegagi. Ja siis saadeti Montgomery staapi teade, et lahti lasta. Ja keegi ütles, et vaatame kaenla alla ka. Ja siis oli niukene asi, et nad teatasid siis Montgomery diakvartalisse, et nendel meestel köiki remargid. Tõelise sõjavangilaagris ja siis oli seal ja, ja aga me tegime talle selgeks, et mingisugust asja ja pallid päriselt oskasid rohkem vaja nii keelt ja ja siis otsustan lihtsalt lahti lasta. Aga te olite, tähendab siis laagris okastraadi tagasõite seal kolm korda päevas istusite ja vaatasite taeva poole. Katsusin oma inglise keelt täiendada nii palju kui võimalik. Kuna ma teadsin, et ma ei saa üle minna ja teine asi oli, oli igasuguste elukutsetega insenere, arhitekte ja köiki. Ja siis me korraldasime nii viisid, kes olid huvitatud midagi edasiõppimist, siis selles suhtes takistusi ei tehtud. Ja siis pidasime sealses loenguid ja nii edasi. Mõni. Te ütlesite, et läksite ameeriklaste juurde, hakkasite neile teeneid osutama. Mida te hakkasite kõigepealt? Siis, aga kuna oli meil selles suhtes sotsialistid, võtsime kõik relvad tükkideks ja nii nagu on ja tuleb see ameerika ülemus süvessess ja näed, et käik relvaton tükkideks. Ja, ja siis, ja siis me ütlesime, et ärge muretsege, et me paneme nad kokku ka või oli siis kokku pandud ja tulise ameerika ohvitser tagasi, nägi, kõik töötas väga hästi õlitatud ja puhastatud ja nii edasi ja küsis siis mehe käest, et ega täidame ütelda, mingi sõjaväega tegemist olnud? Ei 100 ei saanud ütelda. Ja siis oli, ütlesime niiviisi, too, me olime nii töö, teenistuslased, labidamehed, asele. Nonii te olite siis juba ära riides? Ta ära ja sakslastega, Kõsuhtlesite ja oja, see sellepärast, et sakslased nad olid tõesti naljas ja nende käiti väga alandavalt ümber, ma pean ütlema seda. Ja, ja siis, aga noh, me olime noored mehed, köik ja sakslastel olid kõik tantsusaalid olid alati väga täis. Ja saksa sai kergesti ja. Teil oli šokolaadi ja sigarette soki, pakkuda. Selleks, et osta sigaret ja mõningaid Graseerimis ja nihukesi hädalisi asju. Aga kuna ma ei olnud suitsumees ega midagi üks stange või 10 pakki sigarette, oli tookord saksa töölise kuupalk jääs. Nonii teie eluloos on, eks uhke periood tarite Nürnbergi protsessil sõjaväepolitseis Ameerika sõjaväes. Maalin Viispaadenis, kus need asjad, millest ma rääkisin, juurdusid ja sealt saadeti mind kassellisse ja kas see oli siis ma olin sõja politsei ikka sõitsin kaasa, kaks jänkid olitees džiibis sõjaväe džiibis ja ma olin taga, kui oli tarvis midagi rääkida sakslastega, mida nad ainult siis ma tegin seda ja ma olin seal, võib paar kuud nendega siis äkki Diasked sõit on Jörbergi ja ennast reportida seal seal osakonnas ja, ja moodigi, läheksin sinna ja ja teatasin, kes ma olen ja ma olen see mees, keda te siia ütlesite ja siis oli nii viisiteeti. Keeleproov pidi nelja keelt enamast oskama. Eesti, saksa ja inglise keel olid mul juba siis võrdlemisi korralikult ja kuna üks aasta sunniviisilisest vene keelt tuli tuli, siis tegid keegi oli Londoni Eesti saatkonnas, kes tegi selle vene vene keele, Taavi ja õnneks olid niuksed küsimused, mida sai vaadata ja oligi see, ja siis ütlesid niiviisi, et nüüd teie alustate uue osakonna siin militaarpostis mis on ameeriklaste perekondade vastuvõtt. Ja siis, et teie võite võtta tööle, keda ta täie võetja lasta töölt igati, kes teile ei meeldi ja nii edasi. Arv oli 53 meest minu ajal aga see oli niukene amet, kus ma kõige kõrgemate meestega kogu aeg olin tegevuses ja mitte minu isikupärast ega sellepärast, vaid ameeriklased võtsid kõige kallimatest. Kaks tundi aega oma korterist välja minna ja tootjad midagi kaasa võtta. Ja siis, kui see nende aeg on kolme aasta järele Ameerika armees nõndanimetatud tormanentsensov residents, kuna need hakkavad seal, et need ameeriklased hakkavad siis kohaliku rahvaga suhtlema ja, ja äri tegema. Keegi tuleks saata, teise kohta tuleb täitsa kohata. Aga seal sa ei tee, see korda teise kohta saatmine oligi. Meil on peamine ülesanne. Nonii aga siis Nürnbergi protsess, kuidas te sinna sattusite? See nörde protsess on niiviisi, et kui need kohtunikud tulid, siis ma panin nad nõndanimetatud pess, Laagna tee või ära võetud saksa majadesse nende luksuslikud majad. Ja siis oli niisugune asi, et kui see aeg täis sai, siis ma seitse, mul oli autojuht, sakslased aud tööd ja sõitsin sellega ringi ja ja siis kirjutasin kõik üles, mida nad tahavad Ameerikasse või jaapani, kui sa Ameerika väeosad olid saata ja siis oli meil kastivabrikuks. Vabriku foormann, nii-ütelda ja siis nad tegid vastavad gaasid, mis meil tarvis oli. Ja siis, kui kõik oli valmis ja see päev oli ära, siis ma viisin lihtsalt ühe grupi mehi sinna majja ja need pakkisid köik sisse, mis, mis üteldi. Ja Nad tegid niiviisi, et nad tegid need luksuslikud saksa majad nii puhtaks, et järg muud järele kui ainult neli seina. Nii aga nüüd ikka see Nürnbergi protsess. Nürnbergi protsess oli niisugune asi, et sellelgi oli ei ühelgi teisel rahvusel olnud Niukest nii-ütelda kokkusaamist ja, ja ühendus mürgia nörmegi protsessiga, kui eestlatud. Seal oli eestlastest Company 42 21, kes valvasid ei, seal oli suur ja kui need poisid rääkisid kolme keelt. Need, kes seal kinni olid need saksa riigimehed ja, ja kõrged kindralid ja, ja vält marssalid. Need kõik teadsid, kes neid valvasid. Küsiti nende käest, mis teil on ütelda vaakum tahate kohta. Ütlesid, et kõige kõige korrektsemad vahimehed, mis, mis üks vangistatud inimene võib endale soovida. Baas, ja mis meie poisid tegid sealt, nad ei olnud muud, kui istuksid tabureti peal ja pidin vaatama, et nad ei saa ennast ise ära tappa. Sa pidid kogu aeg, jälgin kogu aeg ja 24 tundi oli liiale uus vaatlikkond ja vahetas siis eelmised välja ja kas teie tähistasite ema ei istunud seal, mul oli see, et kõik kohtudokumendid käisid minu käest läbi ja neid 87 suurt kasti 30 tonni, 30 tonni, 48 tollikastid ja neid 87 kaarti ja ma saatsin nad Hollandis Haagi ja, ja kui me neid pakkisime, seal oli siis osaajad, et salajased, mitte avaldamiseks ja nii edasi ja ma võtsin kõik need poisid, kes inglise keelt oskasid, see töö, mis talle ka teinud, tegime seda kolm nädalat ja lugesime saladokumente nii palju, kui vähegi võimalik. Muidugi ei olnud midagi üles kirjutanud, suur jagu ulme olnud ja suur jagu nendest spakijatest on seal üleval avada ja kuulavad meid praegu. Pärlite vormis ja ameerika vormis? Ei, vaat see on jällegi aja küsimus. Aga ma pean ütlema, et selles suhtes olid sakslased palju demokraatlikumad kui ameeriklased, kui saalid Saksa sõjaväes sulalise vorm seljas, soli aukraat ega sakslane pidi sind niisama tervitama kui, kui oma meest said täpselt sama palga ja ja köik käitumise, mis oli sakslasel, aga seda ma ei saa ameeriklaste kohta ütelda. Väga palju inimesi, kes said sellest aru, et ta on nii ja nii ja ja, ja Ma olin näiteks Ameerikas ja peakohtunik Jackson mandaga enne seda hukkamist koos küsis, et ma küsin sinu käest, kui nii-ütelda erapooletu võõra käest. Et mis sina sellest arvad ja maatilinud ärge tehke, et kas võtab 50 100 või 1000 aastat. Ajalookohuski ole mina härra kujutanud teate, et ma olen sellega kursis, kuidas seda kohut peeti. Kas ameeriklased teadsid hektarit endine Esseslane? Ja, ja see on ka huvitav, et kuidas Ameerikasse saime, algul oli niiviisi köike. Ma. Leian käisid ja räägid ja ühel päeval Korea sõda halvasti läheks. Siis kutsuti mind siia siis mitte CIA ära vahetada. Seal oli üks ameerika kapten lava taga ja ütles kõigepealt Tullu laiknavior, paavst hakkavad need aukraadi, märgid on niuksed. Niu, kaks säärast suurtükke ja. Ja siis me pidime minema ja registreerima ennast mobilisatsioonipunkti. Ja ma olin ühe aastaga ees aga suur jagu meie poistest läksid kõik koreasse, paljud, kes olid Saksa sõjaväes bralitsia allohvitserid ja, ja niuksed, tulid tagasi köik olnud leitnandid, kaptenid. Kuulge, üks lugu oli veel, mida ma tahan kuulda, see on see, kuidas te mingisugust kaitsesite ehitasite mingit silda või mingisugune lugu. Ja see, see oli Vietnami sõja ajal kutsuti umbes 30 andist ses ohvitseri ja allohvitseri. Ja Me treenisime Ameerikas pässalhoosisva eriüksusi Trentoni lähedal põhja, nüüd söör, siis muidugi me saime ainult süüa ja, aga palka meile. Ühesõnaga, sarinaga mingi eksameid. Vaadata tuleb nii, et meil on kõik nende kuulide saatja köik, köik täpselt teada. Kui me olime keset silda, panime nyyd ütelda, lööd vale mainid sõna peale ja ütlesime seda silda. Ja muidugi vanad lassi. Koolidega muidugi, et tuli meile vastu nagu kohe ja kõik oli läbi. Ja see lugu. Jumal kas võib öelda, et see oli teie kõige viimane suhe sõjaväega üldse militaar? Aga ta on vahepeal, on niiviisi kutsunud mind. Ma olen kuulnud niisuguse organisatsiooni, kus on 1600 Ameerika pensioneeritud kindrali, admirali. Ja see või, või saadavad mulle teada, et küsimus, et kui nendel on kas selle idarinde ja teise maailmasõja kohta ütelda. Ja siis muidugi, kui ma saan ise ennast sinna, siis ma. Aga kui ei ole mul aega, siis ma täidan. Kuuldud keskööprogrammi saatekülaline oli väliseestlane August kuklane. Teda küsitles Martin vii randa ja saatesse oli muusika valinud Silja Vahuri.