Ja kaunist keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Vikerraadio Rahva teenrite stuudios on koha sisse võtnud iili Masso diplomaatia peatoimetaja Neeme Korv, Postimehe arvamustoimetajate pealik, jaamine Aarne Rannamäe saatejuhi ja rahvusringhäälingu uudistetoimetuse poole pealt. Elu on toonud meile nüüd selliseid uudiseid, mida ta varem meie väikeses Eestis toonud ei ole. Ja on päris päris selge, et ega me ilma selle sellest rääkimata, mida siis, mis siis toimus kaitseministeeriumis? Üleeile on, on raske seda, seda saadet alustada ja ärme siis viidamegi aega vähem tähtsate teemade peale nagu meil vahel kombeks olnud. Et anda saatele niisugust positiivset, positiivset kõla sissejuhatuseks, seekord ei ole positiivset tegelikult ju mitte midagi. On vaieldamatult täiesti ebahariliku sündmusega Eesti oludes. Jah, tegu on täiesti ebahariliku sündmusega Eesti oludes, kuigi võib-olla selles mõttes võiks isegi siit korrigeerida, et meil on olnud paar sellist juhtumit, kus relvastatud isik on sisenenud ametiasutusse. Ja on on ka toimunud intsident seeläbi. Nii et meenutan siin Tallinna Ühes linnaosa valitsuses. Ja ei, ma olin täiesti teadlik sellest, ainult et ainult et noh, ütleme sellises mahus ja selliste, sellise lõhkeaine laskemoonahulgaga ja selliste kavatsustega intsidenti pole meil vist päris kindlasti olnud. No see on nii, nagu ma siin paar nädalat tagasi ütlesin, selle alles ainult paar nädalat oli Norra Norra juhtumeid, siis öeldi Soomes, et meil küll sellist ei ole ja, ja noh, et tõesti tundub, et keegi meist ei saa enam öelda niimoodi, et meil meil küll ei ole. Igal pool tuleb välja, et on. Aga samas samas on jällegi tunne niisugune, et, et toimus küll meil jah, niisugune intsident, aga, aga me oleme ära harjunud sellega, mis tuleb meedia vahendusel teistest riikidest. Et, et nagu Jadugi päris päris nagu täie tõsidusega, et, et, et see on nüüd siis ka meie oma kodus ja, ja siin, kui mõned mõned just poliitikud ütlevad, et noh, et ärme sellest nüüd väga selliseid kaugeleulatuvaid järeldusi, siis siis mulle tundub küll, et nad eksivad sügavalt. On nüüd küll, nagu mingisugune väga põhjalik õppetunni kohta või kuidas teile tundub Mulle tundub see õppeliselt mitmes mõttes, mulle tundub see küll väga tõene, sellepärast et on ju niimoodi, et et maailm on tõepoolest kuidagi niimoodi kokku sulanud, et kui me istume siin ükskõik kuskohas Eestis loeme internetti või ajalehti, vaatame televisiooni, siis tegelikult isegi tihtipeale neid, neid, neid vahemaid ja, ja, või siis tajume neid vahetult vastupidi, et see, mis kuskil teisel pool maakera juhtub ja meist meist väga kaugel see on, on nagu siinsamas ja seetõttu on ju ka tähele panna, et ajakirjanduses arutatakse näiteks neidsamu Londoni rahutusi täpselt täpselt nii, nagu need toimuksid just siinsamas meil. Et see kindlasti selles kogu selle asja retseptsioonis on, on kindlasti märkimisväärne. Nojah, ja teatud, ütleme, mustlehtedest tuleb vastu peaaegu teatud sihukest uhkust, et nii et nüüd on meil ka meil oma terrorist ka, et me oleme teistega teistega samaväärsed. Aga noh, tegelikult on küsimus väga tõsiselt mu meelest selles, et meie nagu nagu Põhjamaad võib-olla nagu ülejäänud põhjamaad peaks, ütleme, või mõtleme selle niisuguse niisuguse kontrollija vabaduse vahelisele tasakaalule, mis on tegelikult 10 aastat ka USAga terrorismisõja ajal olnud noh, lääneriikides niisugune terav küsimus, et kui palju me piirame inimeste vabadusi, kui palju me kontrollime ja valgustame läbi ja nii edasi et ennast ohutumalt tunda ja ütleme, Põhjamaad on sellest sellest nagu noh, see kuulub nende ideed identiteedi juurde, et selles suhteliselt vabad olnud, et meie ei karda ja meil ei ole turvameest ülikoolide uksel näiteks nagu on, nagu on Ameerikas ja ja meeldivad poliitikud suhteliselt vabalt rahva hulgas ringi ja nii edasi ja nii edasi jah, Norras ka kommenteeriti, et ah et huvitav, miks seal selle valitsuse hoone ümber valvet ei ole. Ja, ja noh, et see küsimused ütleme, et kui palju seda valvet ja seda valmidust peaks olema, et ümbrus ei muutuks meile ebameeldivaks, sest olgem ausad, see on õudselt meeldib see, niisugune vaba ja lahe ja ja ilma liigse kontrollita ühiskond. Ja aga ta siiski ei oleks ka liiga nagu liiga haavatav ohutuse mõttes, et selle tasakaalu Norra peaminister ütles, ütles selle järele, et, et rohkem vabadust, rohkem demokraatiat, rohkem avatust täie igas mõttes ja, ja me läheme sama ühiskonnaga edasi. Aga norra. Sest ma tahan selle koha pealt öelda, et on tegelikult selles mõttes õigus, et, et ega, ega me selles mõttes nende tänapäevaste ohtude ja sisejulgeoleku ohtude ja uute võimaluste juures, mis on kasvõi läbi läbi läbi meedia tekkinud. Et, et meil ei ole võimalik kõike kontrollida, meil ei ole võimalik kõike niimoodi kontrollida ja, ja nii-öelda seina ette panna, et, et ma arvan seda, et just see võib-olla selles mõttes Iivi toodud näide Põhjamaadest võib-olla need ühiskonnad ja need riigid on võib-olla kõige lähedasem lähedasemalt sellele riigile, mis vastavad sellele uuele kujunenud olukorrale kus ju tegelikult nii, et sisejulgeoleku ohud on täpselt samamoodi meetrilised nagu, nagu nii-öelda räägitakse suurte konfliktide puhul. Nojah, aga tahtis sulle nüüd loomulikult vastu vaielda, et Rootsi peaminister kõmmutati maha kinos. Rootsi välisminister lasti maha kaubanduskeskuses. Endise Norra peaministri järele mindi mingisugusele väikesele Saarele. Meil toimus intsident ja oleks olnud võinud olla ülimalt tõsine intsident, ütleme tegelikult ju meie kõige olulisemas ministeeriumis ja nii edasi edasi, et, et me võime rääkida külaasümmeetriast, aga, aga tegu on ju ikkagi nagu klassikaliste ohtudega. Ega põhimõtteliselt. Mehel, kelle nimi oli Wendre ambiann ei olnud ju rohkem vahendeid kui võid, paremaid ja infotehnoloogilisi vahendeid ega ikka muid relvi, kui kui 50 või 60 aasta tagused relvad. Täpselt needsamad joogid. Ei nojah, seda küll, aga näiteks kasvõi kui mõelda selle peale, et kuidas on tänapäeval võimalik isegi täie täiesti asjatundmatul inimesel valmistada lõhkekeha, kasutades selleks nii-öelda internetist saadavaid võimalusi või, või kuidas näiteks seesama riigi bürokraatia tihtipeale on lihtsalt selline, et sul kurjategija on põhimõtteliselt käeulatuses. Ma olen uurijatega rääkinud sel teemal aeg-ajalt. Aga nendel on vaja ikkagi teatud pärimusriigile kuuluvat. Jah, just paberitesse ja teatud protseduurid on vaja ära teha ja, ja selle aja peale on juba jäljed jahtunud. No ja siis see, et keegi nagu üldse tuleb selle peale, et nii võib teha ja seda õpitakse ka, ütleme niisuguse hästi ja kiirelt leviva info kaudu üksteiselt, et paraku kiiremini, et sellest siuksest agressioonist justkui tuleb nagu üks mingite kas siis komplekside või vaevade või probleemide näilise lahendamise viis. Jah, meile selle selle ära härrasmehe puhul nüüd kõigepealt maaliti muidugi pilt, et, et tegu on nii-öelda elus nurka surutud inimesega, kellel on halvasti läinud igas mõttes ja kes on nagu ühelt ühelt poolt nagu juurteta selles mõttes, et loomulikult ta oli noh, Armeenias sündinud ta ta, ta oli, etniline veel on, aga, aga ta elas siin võõras keskkonnas umbkeelsena, kuigi ütleme see seltskond ilmselt, kus tema suhtles, oli talle oli talle hästi tuntud ja see oli vene keel noh, elus oli läinud materjal rahalises mõttes halvasti hingeliseks mõttes kogu tema varandus oli ära võetud, perekond oli lagunenud ja nii edasi ja nii edasi. Aga, aga pärast seda hakkas ikkagi nagu ka nii-öelda poliitiline taust ta valgele ujuma, sest et noh, sündmus oli ikkagi niivõrd niivõrd keeriv, et, et me me jõudnud kohe kähku guugeldama hakata, aga kui me seda lõpuks siis tegime, siis siis selgus, et sel mehel oli, oli ikkagi muudki tagataskus, peale nii-öelda isikliku luuseriks olemise. Mängisin teie arvates üldse mingit rolli. Erakond, kes loomulikult distantseerus ütles, et, et noh, et see on nagu vägivaldne selle, selle teo sidumine noh, erakonna ja selle mainega, aga, aga, aga on see ikka nii. No see on väga hea distantseerus, noh kui vägivaldne Moody Norras hakati kohe nagu vaatama, et kus, kus organisatsioonides, kus erakondadesse see terrorist oli liige olnud ja, ja vägagi teravalt hakati kohe süüdistama neid organisatsioone. Ja noh, tähendab kõik need asjad, et on läinud elus halvasti ja, ja et seda on väga paljudel teistel ka, aga enamus ei tee selliseid asju ja täpselt samamoodi sarnased poliitilised vaated võivad olla ka paljudel teistel ja nemad jälle ei tee selliseid asju, kuigi nad võivad nagu kaasa plaksutada ja noh, võib-olla üheks näitajaks on see, et need minu suured sõbrad Soome niinimetatud antifašistid nagu avaldasid oma kodulehel kohe sümpaatiat fašistliku kapo ohvrile ja vaprale antifašistidele. Aga noh, see on selge, et nagu sellistel tahkudel on, on nagu noh, teadlikult soovi ja tahtmist asja konfliktseks teha või selle põhjal Browderi õhutada ja, ja ma arvan, et sellest õnge ei tasuks kellelgi minna ja ma ei usu Ma olen küll olnud lina ninapidi meedias ja kirjatähes, nüüd need päevad, aga, aga ma just mõtlesin, et huvitav, et keegi ei ole tahtnud seda enda kasuks pöörata. Ka juba enne saadet parandas ütles, et et tegelikult on needsamad nimetatud Soome antifašistide Venemaalt on tulnud ka mingisugust signaali, et ikka väga väga. Paha paha on. Naisveste toimetus helistas meile diplomaatiasse ja tahtis teada, kas tegu on rahvusliku konfliktiga. Juhan Kivirähk suhtles nendega aga tegi ilmselt selgeks, et ei, ei ole. Meil ei ole eestlaste armeenlaste vahelist konflikti. Näiteks nende organisatsioonide kohta veel ühe repliigi, et tavaliselt sellistel inimestel, kui nad on ja tõepoolest ei saa eitada, et tal ilmselt elus väga hästi läinud lutt mitmetel erinevatel põhjustel siis sellised inimesed mingites asjades kibestunud nad otsivad endale, püüavad leida endale mingisuguseid platvorme ja mõttekaaslasi ja, ja tihtipeale nad liituvadki igasuguste ühenduste ja liitudega ja püüavad siis seal omakorda maks maksvusele pääseda oma ideedega ja sealt toetust leida mingitele asjadele. Ja ma olen ise kokku puutunud näiteks mul on ka mitmes mittetulundusühingus olnud olnud tegevaja jooksul olen puutunud kokku selliste inimestega, kes tulevad sinna nii-öelda ka noh, mõnes mõttes nagu õnne otsima või, või oma oma mõtetele tuge ja mõned inimesed nendest on ka halvasti läinud, mis omakorda ei tähenda seda, et see MTÜ peaks millegipärast väga halb olema. Nojah, aga ikkagi tegu tundub mulle nii väga erandliku nii-öelda mitme astme nagu vahelejätmisega, noh inimesed ju, kui neil on raske ja pind kaob jalge alt ära, siis esimene reaktsioon on kas, kas minnakse kirikusse või hakatakse jooma, eks ole, või. Aga, aga ütleme, nii-öelda endale poliitilise tausta poliitilise platvormi jalgade alla võtmine, see on juba noh, muidugi see mees oli ju tegelikult tükk aega olnud nii-öelda tegev, kuid väga ebaõnnestunud tegev ja, ja, ja vist kahes erakonnas proovinud oma oma nii-öelda poliitikuvõimeid, mõlem mõlemas ebaõnnestunud ja siis üksikkandidaadina kandideerinud ja siis kaotanud ka nii-öelda oma oma selle tugipunkti ehk Maardu toetuse läinud Lasnamäele elama ja nii edasi, aga, aga, aga ikkagi noh, et, et selleks ikkagi võtta nagu, nagu noh, kasvõi õpetussõnad ette hakata mingeid lõhkepakette tegema ise. Ja siis on mingid torud, kus naelad ja kruvid. Ühesõnaga noh, ikkagi ikkagi mõte, et see Ta oli käpard ja jäi elu lõpuni käpardiks, see on nüüd nagu selge, sest et mida need torud ja kruvid oleks ikkagi võinud selle kaitseministeeriumis teha, kui ta oleks, kui ta oleks pääsenud õigesse kohta, nii et. Ja sellega seoses siis räägime veel sellest, et mida on just nüüd täna eile hakatud väga palju rääkima. Et kas nii tähtis valitsusasutus peab olema, noh, nii kättesaadavas kohas ja, ja nii nii lihtsalt nii-öelda läbitav. No see on just see küsimus, mida, mida asja juba puudutasime möödaminnes, et kui, kui hambuni saab, saab ennast turvata ja ja võib-olla tõesti sinna mõtlemise koht, et võiks paremini, kui küsimus on sellises asutuses, aga samas on see, et see tüüp võib minna ka kõrvalolevasse ostukeskusesse ja kui hästi me seda suudame turvata, et et nagu see küsimus ei puuduta võib-olla selles mõttes ainult, et neid teatud asutusi, et noh, selge on see lõpuni ja igal pool nagu valvata Ta ei saa, sest siis on just siis tuleb nagu see piir vastu millalgi, et detsembris hakkab kõigile inimestele ebameeldiv olema. Aga kas riigiasutusi, mina ausalt öeldes ei tea täpselt, kui, kui hästi ja kui põhjalikult neid valvatakse, et võib-olla siin võiks tõesti olla mõtlemise koht, et äkki peaks natuke paremini, et me ei ela enam, eks? Sotsiaallilleaias on praegu väga levinud just see mõtteviis, et, et noh, et, et olgu, et meil on paar tähtsat riigiasutust, mida, mida peab eriliselt turvama või kaks kolm, neli. Et me ei saa nagu, nagu sellega, kui edasi ja lõpuni minna, et siis me peame hakkama, Steve'i rääkis, et me peame hakkama siis ka teisi ja nii edasi ja edasi, ühesõnaga elamisolukorras, kus me iseenda nagu saba närime ja kogu aeg niimoodi läheme edasi. Aga selle peale võib küsida, et äkki see ongi paratamatu. Äkki veel liigumegi sellise sellise ühiskonna poole, et mitte üksinda ei ole ju selles maailmas niimodi. Nagu me filmiklassikast Eesti filmiklassikast teame, et ka väljaspoolt sitta teile toimub elu edasi ja ja, ja me teame ka, mis seal sellest lõpuks saab. Maailmas on selliseid näiteid olemas näiteks kasvõi ühendriikide saatkonnad, mis on nagu erakordselt turvatud erinevates riikides ja Tallinnas oli ka siin pikk arutelu sel teemal, et et kuidas ikkagi on nii, et täna pannakse kinni. No ma ei kujuta ette, et seda seda kohta Tallinna südalinnas saaks kuidagi nüüd kinni panna, siis oleks tõesti lahenduseks Ongi ju nagu teised kõik asutused ka, et minu jaoks oli nagu Põhjamaadest, siis mina oleksin ühendriikidesse aastaks Põhjamaadest tulles nimen omana või vabandust nimelt mõttele Põhjamaade peal oli nagu suhteliselt võõrastav alguses, et sul on nagu ülikooli ukse peal ka turvamees, kes, kes kõikidelt iga kord, kui ginaadan tuttavad küsib dokumenti ja ma ei tea, kohati vaadatakse üle ja seesama on Ungaris Kesk-Euroopa Ülikoolis, noh, kuna see on Ameerika asutus. Ja ja noh, sellega võrreldes tundub nagu hästi meeldiv see siin ja Põhjamaades seda ei ole. Aga no ma ei tea, kui mitu hullu peaks minema kuskile ülikooli ja seal nagu ringi tulistama, kui, kui hakatakse mõtlema selle peale, et äkki peaks olema mingi metallikontroll ukse peal või midagi niisugust. Eks me liigume samm-sammult selle poole, kui, kui nii-öelda teine pool annab selleks põhjust, siis siis ilmselt riigivõim ja, ja erasektor, kes siis kaitsevad oma oma mammonat ja oma inimesi, siis peavad võtma ka, ütleme, järgmise järgmise sammu. Aga võib-olla tõepoolest see kahetsusväärne juhtum nüüd ikkagi tõukab käima siis selle uue kaitseministeeriumi hoone temaatika, sest sellest räägitud, et tõenäoliselt ma küll ei ole seda asja eraldi uurinud, aga, aga mul on jäänud küll ka varem mulje, et see hoone vist päris hästi tegelikult ei sobi. Seal on majas, tegutseb ka teater NO99 ja see maja on hoopis tegelikult hoopis mingil muul otstarbel ehitatud kasiinoklubi, kui ma õigesti mäletan. Ja, ja ka tegelikult, aga teatrile ei sobi see maja päris hästi, nii et võib-olla tõesti siis läheb. Tuleb, tuleb arutelu sel teemal. Noh, neid on tegelikult ju paljudes ametiasutustes kaasa arvatud sellest, kus me praegu istume, nii-öelda käisid siseringi vestlused, et kas peaks midagi nagu muutma või midagi midagi ette võtma ja ja huvitavaid või meil ei ole ka ju eriti nagu midagi juhtunud, kuigi ütleme vargapoiss on, on meie majades liikunud küll, kes on siis meie rahakoti ära nahistanud, aga aga ütleme, selliseid tõsisemaid intsidente ei ole, ei ole ju ette tulnud. Aga ühel hetkel ta võib ju tulla ja, ja kui on kellelgi näiteks ka mingisugune poliitiline sõnum edastada, mis võiks olla selleks parem, kui ütleme, televisioonistuudio või või raadio raadio otse otse jätta ja siis tõmmata mingisugust päästikut, et et noh, jumal hoidku, ma ei taha midagi ära sõnada, aga, aga kindlasti on, on paljudel asutustel praegu praegu nagu nagu mõttekoht, et, et see kuule, see ei ole ainult niimoodi noh, et kaitseministeerium ja, ja jagab suuri riigisaladusi ja, ja me ei oma mitte ainult iseenda saladusi, vaid meil on ka NATO liitlaste saladused ja ja noh, ei iga pätt ikka ei pea sisse sammuma välisuksest edasi. Siis siis ta ei ole ainukene selles mõttes, et meie, meie inimesed on loetud. Need inimesed, kes teevad, tahavad siin riigis elada ja korralikult tööd teha. Et me peame mõtlema ka nende turvalisuse peale, mitte ainult selle peale, et meil kuskil on mingisugune virtuaalne bait, mida me peame õudselt kaitsma. Jah, et võib-olla selline üks selline järeldus, mis sellest kõigest võiks võiks teha, on see, et et meil on olemas mingisugune nii-öelda naabrivalve, mis siis on mingisuguse teatud, kas kvartali või piirkonna või majade selline nii-öelda kodanikuühiskonna rakuke, kes, kes, kes aitab tegelikult sellist valvetööd teha, et võib-olla ikkagi see niisugune üleüldine ka tähelepanu erinevatele inimestel ja persoolidele ja ja kui ikkagi mingisugused mingisugused suuremad kahtlused on siis võib-olla ka siin korrakaitsjate tähelepanu sellele juhtida, et et või võidakse küll mõelda, et on keegi täiskuu ajal nalja või mida iganes, aga, aga, aga need asjad võivad väga tõsiseks lõbuks pöörata. Võib-olla see on suhtlemise küsimus ka, et võib-olla siin peaks õppima sellist angloameerika stiilis kontrollimist ja samas vabandamist, sest sest noh, neil on seal kuidagi väga veres minu meelest, et kontrollitakse, et kui, et kui selgub, et asjata, et siis, et siis tuleb, aga loomulikult selline sõbralik vabandus pärast või mingisugune tore Selle juures, see oli äkki praegu pähe sõjaaegsed mingisugused need õpetused, kuidas, kuidas, et, et justkui polekski sõda. Jah, et, et nagu tavaliselt inimesed saaks aru, et need inimesed, kes valvavad, et nad ei ole mitte nende nende vaenlased, vaid vaid nagu noh, kõikide turvalisuse kaitsjad Absoluutselt teatud kohtades me mõistame seda väga hästi ja lennuki trapil me meile meeldib küll, et meil läbi otsitakse, sellepärast et kui üleval midagi juhtub, siis on see meie elu viimane juhtumine, nii et et eks me vaikselt harjume sellega loomulikult ja õppetund on, on väga-väga mitmetahuline ja tekitab terve müriaadi küsimusi, üks üks on veel, mida. Noh, ütleme mida, mida eilne Päevaleht sõnastas väga huvitava pealkirjaga interrinde stiilis bolševistliku radikalism pidi olema siis stiil, enne ütlesin, et siin ei ole ühtegi eestikeelset sõna, aga kõik on arusaadav, aga on ta siis interrindestiilis kuidagi kuidagiviisi need, need juured ikka pronksi öödesse ju tagasi ka lähevad, nii et vähemalt sellele nüüdsest meie hulgast lahkunud härrasmehele kuuluvad ju ka sõnadeta on valmis relv käes, kaitsma Tõnismäel pronkssõdurit ja ja selle seltskonnaga, kes seda seal kaitses ja ja öid korraldas, oli ta igal juhul tihedalt seotud. Et huvitav, kui palju meil. Tõnu Ots kirjutab täna, et lehes, et meil on väga palju selliseid eluheidikud ja nende, kes nurka surutud ja kelle arv suureneb. Huvitav, palju meil selliseid veel võib-olla ütleme nüüd kapo ei taha aga, aga et, et kes, kes võivad sellisel kombel käituda? Need ju tekib erinevate põhjuste tõttu, et selles samas tänases lehes, kus Tõnu Otsa tsiteerisid, oli ka muuseas uudis selle kohta, et meil on suur Töötute arv, aga mis muret teeb, on see, et pooled neist 90-st 1000-st töötust on olnud juba aasta või isegi kaks aastat. Töötu ja seegi on üks asi, mis, mis tegelikult sellist. Selliseid heidikuid võib toota. No see vana kuldne põhimõte ilmselt, et kui inimesel ei ole midagi kaotada, siis ta hakkab tegema tegusid, mida ta, mida ta muus olukorras kindlasti ei teeks. Ma arvan seda, et näiteks leid omaaegseid avaldusi ei maksaks nüüd nii väga mingit ühte avaldust välja võtta ja siis seda seda alla kriipsutada, et kadunud härrasmees ju ka oli väga kuri siinsete nii-öelda vene organisatsioonide peale teistes avaldustes, kes midagi ei tee, kes ei suuda öelda, kokku leppida ja, ja nii-öelda ühtset löögirusikat moodustada. Nojah, aga see on tegelikult ühe sama idee, kaks tahku, et ta oleks hea meelega näinud ja ka oma väikese püstoli välja võib-olla võtnud, siis kui oleks nagu tegudeks läinud. Selles mõttes need viimase aja hullumeelsused siin Euroopas ongi üllatavalt sarnased omavahel, et neid on raske nagu järjekindlalt politiseerida õnneks ja nad on just risti vastu, et ühed, et seda katsutakse teha igal puhul, et, et külalise, immigratsioonitemaatika üht ja teistpidi selle härra asjaga ja Londoni põlemisega seoses jälle leidus, leidus ka neid, kes, kes leidsid, et ikkagi vaesed ja rõhutud on õigluse eest võitlemas, ehkki nad põletasid oma sama vaeste ja rõhutute naabrite kodusid ja väikseid ärisid. Ja et, et noh, tegelikult need on kõik olnud nii kuidagi siuksed segased ja noh, tõesti mitte kuigi poliitiliselt just sellised vastuolulised ja, ja, ja niisama hullumeelsed ja see on mõnes mõttes lohutav, kuigi siis selline hullumeelsuse hulk nii lühikese aja jooksul on, on iseenesest suhteliselt hüsteeriline, aga aga siis, kui, kui tegu oleks mingi sihukese suunatud poliitilise liikumisega, et keegi kutsub teisi kaasa nüüd tulge ja võidelge, et see oleks nagu palju-palju hirmutavam ja minu meelest seda nagu ei ole olnud, et ei ole ühegi nende ühegi selle juhtumi juures tegelikult olnud selgelt õnneks. Jah, näiteks Apple Baumbuma kolumnis Washington postis täpselt samamoodi isegi hoiatab, nagu, et ärge tehke neid liiga suuri poliitilisi süüdistusi. Aga mis siis toimus Londonist ja mis siis toimus Londonis tähendab see seda, mida põletati, rööviti, maha löödi, kokkupõrked olid, seda kõike me teame. Aga miks minu arust on sellest meie ajakirjanduses nendel päevadel väga, väga vähe nagu räägitud, mingit mingit sellist analüüsi nagu ei olegi, mis asi see on, mis, mis, mis rahvamassid paneb teatud olukorras, minu arust on täiesti võrreldav sai ka ju aprilli või pronksiööga, et, et siin oli ju sama fenomen see, et, et siin muuhulgas ka karjuti Rossija Rossija ja ja asjal oli selgelt nagu niisugune poliitiline alatoon, aga, aga märatsejate märatsemise pärast väga paljuski. No seesama paun seal tsiteeritud artiklis viidatud artiklis ütleb, et, et see oli paljude asjade kokkulangevus ja ja sellepärast ongi, et keegi hakkab nüüd väga selgesõnaliselt ütlema, et vot näed, see oli nüüd selle multikulti pärast või, või, või see oli siin mingisuguse haridussüsteemi või ma ei tea millegi muu pärast siis tegelikult igaüks püüab nii-öelda lõigata oma mingit poliitilist profiiti, et see on täpselt nii nagu nagu, nagu, nagu keegi näha tahab. Selge oli ju see, et seal üks mingi mingisugune algtõuge oli, nii nagu on olnud sõdadel väga pisikesed asjad algtõutõugeteks. Aga ma usun, et suurem osa, võib-olla isegi üle 90 protsendi ei teadnud isegi selle nime, kelle, kelle nimel justkui siis võideldi. Jah, mulle tundub ka, et põhjustest ei räägita, sel põhjusel lihtsalt ei teata, et seal ikka kuidagi rikka nii põhjust põhjused. Ajendit nagu teatakse ja millest see alguse sai formaalselt. Ei olnud selgelt noh, jälle õnneks minu meelest nagu rassiline ega usuline ainuainsat nagu inimohvreid, mis seal tekkisid, olid, olid ise islamiusulised v1 male, Malaisia poiss, kes peksa sai ja, ja kolm kolm kohalikku moslemi noor, kes, kes osalejaid ja ja et noh, kuidagi seda ei saa nagu värvi järgi klassi järgi ka mitte, siis kohe leiti miljonäride tütreid, kes seal, kes seal poode rüüstasid, minu meelest see on nagu niisugune just märatsemine märatsemise pärast, nagu ütlesid, et sihuke Picosaic Hänni lihtsalt, et ma teen, kui tekkis võimalus. Sealt tekkis karistamatuse tunne, malakas oli käes, oli vaja aknaid sisse lüüa ja tõmmata tikku nimetatud. Et ma tuletaks meelde ühte suurepärast kirjandusteost nimelt William Koldingi kärbeste jumalat, kuidas lasteaia sootsium saarel nii-öelda elab läbi need kõik need etapid ja kui see inglise ohvitser pärast kahte mõrva, mis seal aset leiavad, jõuab oma laevaga sinna ja siis seal raamatu viimasel leheküljel laiutab käsi, et et te olete inglise posti, me ei oleks ju oodanud teilt midagi muud. See üks, üks peategelane, kes seal siis pisarais on, siis ta ütleb, et et jah, ta alguses oligi nii, et mõtlesime, aga me olime siis me olime kõik koos. Ma ütlesin tegelikult päris ettevaatamatult, et et tekib karistamatuse tunne tegelikult ja kui me võrdleme, no ütleme, London ja, ja Tallinn-London nüüd ja Tallinn 2007 on, on tegelikult ju võrreldamatud asjad oma mastaapidelt. Aga, aga on üks erinev, üks sarnane joon. David Cameron nüüd ja Toomas Hendrik Ilves ja Andrus Ansip tollal tulid telekasse ja tegid, tegid täiesti ühemõtteliselt selge, väga karmi avalduse, kõik seaduserikkujad saavad karistatud seadust rakendatakse täie täiega olemusega ja nii edasi. Mäletame väga hästi seda, seda Toomas Hendrik Ilvese sellist väga-väga kuulsat, et ülesastumist televisioonis. Nüüd on selles, et, et Inglismaal on juba juba tuhatkond süüdi mõistetud ja Cameron on öelnud, et, et kõik otsitakse turvalintide pealt üles ja kõik saavad karistada. Eestis läks pisut teistmoodi kohtut, töötasid seal ka öötundidel, töötavad kohtut kogu aeg ka nädalavahetusel öötundidel, et neid nii-öelda märatsejaid Kohtu alla anda ja, ja süüdi mõista. Meil läks pisut teistmoodi. Noh, samas on, see on ilmselt nagu kohtut Siuke peeglisse vaatamise koht või keegi peaks neid kritiseerima, et ütleme, et kui poliitikud ütlevad selle asja kohta midagi, siis loomulikult samad poliitikud ei saa puutuda sõltumatute kohtute tegevusse ja kindlasti ei taha ka. Nii et siin ei ole nagu küsimus, et poliitik annab lubaduse ja ta peab selle täitma, et et siin on nagu, see on täiesti omaette küsimus, et miks, miks siis meie sõltumatud kohtud selle teema juures tegutsesid või ei tegutsenud nii nagu see läks? No ma võiksin veel retooriliselt küsida, et, et kui, kui need kui tal oleks olnud hoopis teised nii-öelda kohtulahendid ja ja oleks oleks nagu Eestis talitatud nagu nüüd Inglismaal, kas, kas üleeilne kaitseministeerium oleks saanud ka mingisuguse teise mõõtme või või oleks läinud teisiti, või oleks olnud mingi mingi muu muster, mis? Neeme raputab pead. Miks sa pead raputada, sest ma ei tea, me keegi ei tea, aga me võime ju selle üle spekuleerida. No siis halba sõna ühes juba mainitud blogikirjutuses muuhulgas muuhulgas sellest kaitseministeeriumis, Ungarist öelge jätta oli nats naeda sorry, tegelaste advokaat, et kas siin. Küll suhteliselt kehva, räägiti jah, aga tuleb välja, et edukas. Tema kliente ei karistatud. Aga jah, et üks asi on, on muidugi see, see karistamise küsimus ja, ja see kohalejõudmise küsimus ja ma arvan, et just neile, keda ma siin enne kui ma siin Koldingile viitasin ja mõtlesin nende noorte peale, kes mõtlesid, et on fun et all noh, mõned inimesed võib-olla saavad aru, mis, mis asi on, mis asi on siis riik ja ja mis asi on, on, on korda, mis asi on see kokkulepe, mis meil on ja mis üldse hoiab ära võib-olla mingisuguse anarhia? No just, et mingi on, on olemas selline kasvõi isegi kui mitte kui mitte seadusega alati vehkida, siis on olemas niisugune nagu ühiskondlik kokkulepe, et me elame teatud reeglite järgi, et et me me ei saa. Me ei saa minna karistamatult lõhkuma ja märatsema. Selge on see, et, et võib ju võib olla naljakas teha ja võib ka selle õnnetu inertsi politsei arvel nalja teha, et juhatada teda näiteks nagu siin oli, oli, oli kuskil kirjutatud, et sotsiaalmeedias tulnud vihjete abil nii-öelda valesse kohta ja siis samal ajal minna kuskile mujale, eks ju. Ja ja ja kõike, kõike seda, aga see sellele ikkagi peaks olema mingisugune selline nii-öelda mingil hetkel peaks keegi nagu siis ikkagi õlale koputama ja ja noh, Ma arvan seda ka, et kui ikkagi ikkagi ka meil internetikeskkonnas ikkagi keegi järjekindlalt kuskil midagi ähvardab näiteks kuskil mingi anonüümne kõik teavad, et tegelikult anonüümsed Anonüümsete IP aadresside abil üsna lihtsalt kõik leitavad. Ja kui ma arvan, et mõnelgi juhul distsiplineerib see, kui, kui järgneb väike koputus uksele ikkagi võiks ühel hetkel Noh, samas on sotsiaalmeedial kindlasti oma positiivne roll täita näiteks minu arust praegu pooled araabia revolutsioonid, mis Araabia kevadel toime pandi, inimesed kogunesid sotsiaalmeediakutsete peale ja seda oli väga-väga raske kontrollida, nii et see ongi omamoodi irooniline olukord tekkimas. Araabiamaailm. Araabia maailm mässab rahumeelselt ja viisakalt oma türannide vastu ja demokraatia poolt ja siis siin demokraatlikus Euroopas mässataks olemasoleva olemasoleva demokraatliku riigikorra vastu. Juhtusin lugema ka mingeid selliseid inglaste enda nii öelda üsna selliseid rohelisi nalju kogu selle kogu selle asja kohta, et umbes nüüd peaks juba praegu peaks juba olema nii-öelda sanktsioone olid ja ja nii-öelda mässajate toetuseks ma ei tea, mingid mingisugused avaldused, eks ju, et mis on muidugi, mõtlen siuke oma oma omanäoline nali, eks. Ja siin vahel isegi raske aru saada, et mis on tõsiselt mõeldud, mõeldud või mis, mis naljana, et umbes, et tuleb nagu Iraanist mingisugune noortelt, ärge nüüd oma oma meeleavaldajaid nii karmilt kohelge. Et. Presidendi vabariigi presidendi nimi sai suhu võetud ja ja nagu meie saatele eelnenud uudistest kuulsite, rahvusringhääling korraldas siis teise sellise küsitluse enne kaks natuke rohkem kui kaks nädalat kahe nädala pärast toimuvaid vabariigi presidendivalimisi. Et kumb siis presidendikandidaat, kuigi kuigi praegu on meil siiski ainult üks kandidaat, kes istub ka Kadriorus, teiste ametlikku kandidaat ei ole, aga loodetavasti küllataga tuleb. Ja noh, need, kui need numbrid meeles ei ole, siis 48 protsenti toetas Toomas Hendrik Ilves 20 protsenti, Indrek Tarandit, 12 protsenti ei taha näha mitte kumbagi ja 20 protsenti Öelda. Laias laastus tegelikult need numbrid ei erine eelmisest korrast. Oleks ka muidugi väga imelik, kui need numbrid nüüd väga väga läheksid lahku paari paari kuu tagusest sellisest küsitlusest, sest et oleme ausad, ega siis väga suurt pole ju midagi juhtunudki. Vahepeal presidendivalimiste kuupäev, 29. august tuleb muudkui lähemale, lähemale jäänud on õige vähe, aga aga tegelikult just nagu midagi ei toimugi. Või see ei ole. Ei olegi toimunud see hooaeg, aga minu arust need numbrid vähemalt näitavad nagu ühte asja, kui unustan katsutud, et tekitada sellist debatti, et, et, et rahvas peaks saama valida. Ja see on tekitatud just Keskerakonna poolt ja tarandi poolt, aga need numbrid näitavad, kui nad need esindavad rahva arvamust, nagu peaks siis need näitavad, et tarand ei oleks rahva silmis sugugi populaarsem. Nojah, me oleme siin korra juba rääkinud ka meie uudistejuhi juuresolekul selles samas saates, et, et mis on selliste küsitluste väärtus, kui küsitakse rahva arvamust. Aga presidendi valivad rahvaesindajad nii, et, et sealt sealt see lõhe läheb ja, ja esindajad valivad ju rahvale president jah, aga kaude ja kaude ja kaude, eks ole, siis nii-öelda algmaterjal väga-väga muutunud, nii et noh, ütleme 48 ja 20 ei ole siiski need, need protsendid, millega siis nüüd ütleme, et näiteks üks presidendikandidaat riigikogus ära valitakse. Ja aga kogu selle kogu sellesama eelneva jutu põhjal rääkisime minu meelest nendel asjadel on isegi mingisugune väike seos teatud määral olemas, et et kui siin sel nädalal tarand ise kirjutas sellest, et peaks hakkama ikkagi otse valima seda presidenti ja taaskord see sama arutelu, mida siingi on ilmselt kümneid kordi siin siin laua taga räägitud, siis kogu nende, nende eelneva jutu taustal mina ütleks küll, et mulle küll väga ei meeldiks see, kui, kui see, see, see nii-öelda mingisugune härra mad sihuke arusaamatu, kõva käsi nagu, nagu tekiks kuskile, et ma arvan, et sellega me, sellega me liigume tegelikult nii-öelda arvestades muutuvat maailmaohtlikumas seisus See on sama, sama igavene jutt, kui, kui Eesti vabariik on igavene kas otse või kaude, aga kaks nädalat enne enne seda, kui protseduur toimub, on, on ikka täiesti mõttetu hakata rääkima sel teemal, et et kuidas seda ikka valima peaks. Siis Indrek Tarand võiks ka võtta selle paberi kätte ja lugeda, kuidas teda 29. augustil valitakse või valita, et no ei ole, ei ole mõtet enam ju rääkida praegusel praeguses situatsioonis, see ärgitab hoopis mingisuguseid muid muid protsesse üles ja, ja seda ja seda ei ole ju praegu vaja teha minu meelest, mis on küll oluline, oluline on muidugi see, et Indrek Tarand teatas, et kui tema on president, siis tema Kadriorgu elama ei lähe, vot vot see on tõesti oluline. Kõige tähtsam. Oluline debatt, mis ka vaikselt käib kogu kõige selle asja juures, et, et kui, et kui meil on, on see parlamentaarne riik ja me arendame seda, et kui avatud ja, ja kui, kui demokraatia ohtlikud on need erakonnad, kes, kes meid valitsevad, minu meelest see on, see on küll väga-väga tähtis debatt ja see on väga kena, et erakondadest on leidunud selliseid inimesi, kes, kes on nii-öelda tulnud ka ajakirjandusse ja rääkinud oma mõtteid nendel teemadel, et see on, see on väga tähtis. Jah, aga ikkagi see, see küsimus, et et kui, kui osapooled ise ei ole nagu huvitatud sellest, et et selgitada oma ideid ja ja kasutades ära seda, et on suvi ja veedavad oma aega kõikvõimalikel suveüritustel lihtsalt näidates ennast et mis, mis Kaana institutsioon see siis on, kui, kui, kui seda, kui seda nii vähe väärtustatakse ka mulle tundub ka, et kõik need debatid, mis nüüd siin hakkavad veel veel tulema Meil siis rahvusringhäälingus kui ka mujal. Et see on kõik nagu nagu kandidaatidele nagu pealesurutud, et no kuulge, saage aru, et, et te olete ikkagi noh, potentsiaalne Eesti vabariigi president, et, et äkki sellele, sellel institutsioonil on nagu on nagu mingit väärtust, et ei ole vaja, et, et noh, mis me seal ikka räägime ja umbes niuksed vastused kostavad nende nende kaaskondadest. No ärme siis räägime, lõpetame siis kõik ära ja las siis parlament rullib niimoodi mehaaniliselt üle siis oma oma protseduurireeglid. Ütleme, minu arust on suhteliselt loogiline, kui istuva presidendi meeskond võtab seda võtab seda niimoodi rahulikult, sest neil on nagu status quo kasulik, sest on väga tugev toetus nagu. Mul on nagu ette näha, aga ütleme, et miks väljakutsuv kandidaat tee endale reklaami ei taha teha, sellest sellest ma saan aru sellepärast aru, et isegi, et isegi kui need võimalused praegu tõepoolest presidendiks saada ja mitte Kadriorgu kolida ei ole kuigi suured, siis tal oleks suurepärane võimalus selles rollis lihtsalt näidata ennast, sest noh, noor inimene palju valimisi on veel ees, et tutvustada oma vaateid eesti rahvale, aga ma võin öelda, et minu enda praegusel sellel erialal, välispoliitika teemal ma ei ole viimase kuu ega kahe järel endiselt sugugi targem selles osas, et mida Indrek Tarand mõtleb. Aga debatid ju ikkagi tulevad rahvusringhäälingus näiteks? Ateena debatid tulevad muidugi, vähemalt on nad paika pandud. Loodan, et et, et nad tõesti ka selles mõttes toimuvad, et nad toimuvad kahe kandidaadi osavõtul, et vikerraadios on, kui mu mälu ei peta, siis 19. augustil ja, ja ETV-s on siis kaks päeva enne, 27.. Aga, aga mina olen. Olen veendunud, et need debatid on või, või arutelud siis eesti riigi oleviku ja tuleviku kohta on kindlasti kindlasti huvitavad ja ma arvan seda, et nad saavad olema ka suured vaataja kuulaja. Mõnusalt teravad kindlasti ja, ja oma selliste mõnusate konksudega ja, ja nii edasi, loomulikult, kui, kui me juba kaameras. Küll ta tuleb, aga, aga just see see vaikus, mis on nüüd vahetult enne enne sõda No näed, kui peamine, peamine debati teema on see, et kas peaks olema otsevalimised või ei, peaks, et see on igav. See ei ole nagu. Teema see, et milline maja peab presidendil olema või kus see maja peab asuma, et kuidas liitudesse. Ei naljaga puhul on ju selge, et debattidel räägitakse palju rohkemast ka väga enamasti just sellest, mis, mis tegelikult nagu presidendi pädevusse kuulu, aga, aga siiski tahaks riigipea arvamust kuulda ühes, ühes või teises asjas noh, ega, ega ega ta nüüd maailma ju ei muuda ja ja mingisugune maailmaparandaja ka ei ole, aga, aga ikkagi noh, oleks intellektuaalselt huvitav kuulata neid mõtteid, äkki see annab nii-öelda lihtsalt puhtalt arutlusainet inimestele ja ju siis ka mingisugused erinevused kahe kahe kandidaadi puhul välja tulevad, milles praegu sügavalt kaheldakse, et noh, nagu me kaks nädalat tagasi siinsamas laua taga rääkisime, et missugune võiks olla see debatti või see erinevuse koht nende kahe konkreetse mehe puhul, noh, eks me siis, eks me siis saa teada. Aga kui ühel pool on vaikus, siis teisel pool suletutid hindavad on kaks erakonda, siis üks neist peab täna Viljandimaal oma suurkogu ja mis nad olid suvepäevi. Ja, ja teine on siis 27. augustil kongressi ühelt poolt käib jutt siis Isamaa ja Res Publica Liidust ja teiselt poolt siis Keskerakonnast ja mõlemas on, on suhted parasjagu teravaks läinud. Noh, täna ka minemas Mulgimaale Ühele neist täna külla juttu vestma. Ma ei tea, kas enne enne juttu Westmist tahad, tahad avalikus raadioeetris rääkida, aga, aga, aga põhimõtteliselt seis on seis, on tegelikult kurb. Et vaadates kas või seda, mis, mis täna lehtedes seisab, siis kui üks pool ehk Res Publica pool ütleb, et mingisugust probleemi ju ei ole siis teine minul ei ole, millest me üldse, millest me räägime, et tõmbate tuulest mingisuguseid imeliku teemasid välja siis teine pool ütleb, et nii edasi ei saa ja, ja, ja erakonda lõhki ja erakond on usurupeeritud, võim on võetud ja jõuga ja nii edasi, et noh, see on. Seisan kursusele sisemise kisma kohta on tegelikult väljastpoolt väga raske midagi öelda, et väljast võib öelda ikkagi selle kohta, mis väljapoole näha on ja see on nagu erakonna enda asi, mõelda sellele, et kas ühinemine üleüldse oli, siis oli siis viga. Kas kui palju Eestisse mahub, ütleme, reform ja IRL on juba selgelt pisut erineva profiiliga paremerakonnad, üks liberaalsem, teine konservatiivsem. Kas sinna oleks mahtunud veel kolmas, et me jagame ikkagi IRL-i kaheksat, üks on nagu rahvuslikum ja veel konservatiivsem ja teine jääks siis ma ei tea siis selle ja reformi vahel kuskile, võib-olla, ma ei tea, võib-olla see oleks ikkagi olnud liiga palju. No kui vaadata tegelikult IRL-i ajalukku, siis neid ühinemisi ei ole ju olnud mitte ainult see suur ühinemine, mida sina praegu siin mainisid, vaid IRL-iga on aja jooksul liitunud ju väga palju erinevaid erakondi ja ja IRL-i, üks selliseid noh, ütleme siukseid tugevamaid juurikaid on ju ikkagi ka ERSP ja ja sellega ma tahan seda öelda, et, et ütleme sellises noh, eesti poliitilises kultuuris võib-olla IRL on, on selles mõttes isegi ütleme noh, minu meelest üks selliseid noh, just selliseid erakondi, kus ma juba, kus ma võib-olla see ootangi, sellist rohkem sellist avatust ja vaidluste arutelu ja kõike seda ja ma arvan, et et seda on näha olnud ka ja nüüd nüüd viimastel aegadel, kuigi kuigi võib-olla, et need ütlemised on läinud natuke teravamaks, kui oleks võinud arvata IRL on teatud mõttes suutnud tegelikult alla neelata, Ta võib olla sellise seltskonna või sellise sektori või potentsiaali, mis võib-olla praegu mujal Euroopas moodustavad need nii-öelda populistlikke, neid nagu tugevalt rahvuslikke parteisid, et võib-olla see on üks põhjus, miks Eestis seda ei ole, noh, me räägime paarist väikesest marginaalsest, mis konspiratsiooniteooriaid levitab kuskil meedianurgas. Et võib-olla noh, see selle eest võib-olla aitäh ütlema IRL-ile, et see on minu meelest iseenesest head, ei ole, aga see võib-olla tekitab või lisab seal sees jälle pingeid, et kindlasti seal on neid, kes leiab, et oma mainstream istumisega on IRL reetnud tõelised rahvuslikud huvid samamoodi nagu Soomes. Põlissoomlaste toetajad on leidnud, et et traditsiooniline küla, erakond, Keskerakond on, on reetnud tõeliste soomlaste huvid. Aga muidugi lugedes mitte mitte olles seal jumalast siseringis ega, ega kuulates mõnede mõnede nende arvamusi. Ja ja vaadates, et missugused, nagu seisukohad on võetud, ühed nagu me rääkisime, juba on, on ülijäigad, meil pole midagi toimunud, pole millestki rääkida, teine pool kampsunite pool, siis nagu nagu karjub nagu viimases hädas appi. Samas on osa nii-öelda sellest Isamaaliidu üdist. Nüüd, kes ei pääsenud riigiga kokku saanud juba endale nii-öelda ma ei taha öelda, hoiad või külma taga, aga endale nii-öelda riigi riigikohad juba kätte saanud. Ja see, ma ei kujuta ette, kas, kas see vähendab nende nende hindu, nüüd seda Liit erakonda päästa või, või, või on vastupidi efekt, et nad löövad käega ja mõtlevad Ahed, mis enam nüüd, ega minu asi ja, ja kui tekib kunagi kõik, on ju väga heas vanuses valmis tegutsema, aga, aga, aga tundub kohati, et meeleolu on niisugune, et see rong on läinud ja kui kunagi tekib võimalus, siis äkki loome midagi uut, aga, aga, aga selle rongi sabast enam nagu kinni ei õnnestu. Aga ma ei tahaks. Väga uskuda sellepärast, et nende nendest omakorda allpool Ta on noh, nendest, kes, kes sellest nii-öelda üdistan pinna peale meil kõigil nagu silme ees, siis nendest omakorda allpool on ikkagi väga selgelt innovaatilised mõtlevad ja aateline, need inimesed, kes, kes omakorda mõjutavad neid väga tugevasti ja, ja nende nende jaoks on see erakond olnud olnud ikka ikka Eesti selles kogu selles loos väga-väga tähtis asi ja kui see kipub minema mingisugusesse sellisesse suunda, mida nad ei ole kunagi ette kujutanud, siis, siis siis ma arvan, et, et see on üks, üks üsna tugev jõud, mis seal allpool on olemas. No teine erakond, kes siis oma kongressi 27. augustil peab, on tegelikult muidugi on olnud erinev sellest, mis me rääkisime, aga samas samas kuidagi ühised jooned joonistuvad väga kenasti välja, et et see, see, see üdi, ehk siis need inimesed, kes on olnud Keskerakonna nagu nagu nagu poole peal ja osalenud ja kõik, keda kõik tunnevad ja, ja keda on valitud kes seal ministrid on ja nii edasi. Need on siis nüüd nüüd ma ei tea, kas lõplikult hülgamas, aga igal juhul viimane, viimane kiri ja toetusavaldus Jüri Ratase kandideerimiseks Erakonna esimehe kohale on, on ikkagi nagu nüüd head sõkaldest täiesti eemaldunud ja ja samas allpiirkondades, kui ma ei eksi, siis oli see 27-st piirkonnast, 24. on tõstetud üles Edgar Savisaare kandidatuur parteijuhina jätkamiseks. Et midagi midagi sarnast on, on siin nüüd ka IRL-iga ju täiesti. Tundub teile samuti ütleme, tegev poliitikas üldse üks väga kena oskus on tegelikult taandumise oskus. Ja ütleme, et ükski üks keegi juhtu, ükski positsiooni ei tohiks olla kellegi käes liiga kaua ja, ja ma arvan, et ühelegi erakonnale ei ole hea, kui, kui neil on liiga kaua samad juhid. Ja noh, siis me võime jälle vaadata põhja poole, kus kõikidel suurtel erakondadel on liidrid, on umbes neljakümnesed või isegi alla selle. Tagasi oli meil olukord vastupidine, et Eestis tulid kõik niuksed, verinoored, ministrid. Erakondade juhid ja nii ja nii edasi. Ja ja Soomes tundus kõik sihukene kuidagi kuidagi väga keskealine ja, ja peatunud ja tänud ja, ja ja need hakkavad kuidagi mõnes mõttes need rollid vahetuma, et need, need kolme ja 40. et 20 aasta tagant on, on ikka veel. Kesksed Nendel kohtadel ja, ja ma arvan, et siin on küll nii mõnelegi mõtlemist, et kas tõesti oleks aeg noorematele ruumi teha või noh, noorematele noorematele ma ei räägi. No ei ole ju ealiselt inimeste mõtte mõtteviisis mõtte siukse, stagneerume. IRL-is on Mart Laaril olnud mitu tulemist ja minemist, et võib-olla võib-olla siis jah tõepoolest saab, saab mingisugust sarnasust. Kuigi ma arvan, et vastupidi, ma ütleksin, et IRL-is Mart Laar ei viitsinud nagu üldse asjaga tegeleda, kuni asi läks tõsiseks, aga Edgar Savisaarele seda küll ette heita ei saa, et ta parteiasjadega ei tegelenud, ometi loed, loed sealt sellest kirjast inimeste nimesid, eks ole, Savisaar-Toomast, Varek, Vakra, Boroditš, Kaljuvee, Laanet, Seppik, Oviir veel veel mõned, et, et siis ma tahaks küsida, et kes siis nagu edasi tööd hakkab tegema, et kus, kus need uued tulevad, et kas, kas Toobal on, on see jõud, kes hakkab nagu seadusi välja mõtlema, kui nad juhtumisi peaksid saama valitsusse näiteks või või kes, kes tähendab siis nagu nüüd siis või mis see, mis see Keskerakond edasi nagu on? See on üldse niivõrd juhikeskne erakond, et sellest on väga raske üldse ennustada või teada, et mis sellest kogu erakonnast saatku juht vahetub. Täpselt nii ja, ja tegelikult on ju. Me ju teame seda, kuidas Keskerakonnast ka sellised tuntud nimed on, on ära läinud, eraldanud siis kui oli see kuulus Euroopa liidu poolt või vastu aruteluküsimuseks. Siis mõelda ka, et mis saab ja kogu aeg on justkui saanud. Jah, kuigi nad hääletasid nii-öelda Euroopa liitu minemise vastu, oli tervikuna siis erakond ei juhtunud sellest nagu mitte midagi, kuigi ega me ju ei tea, need lõhed seal mikrolõhed, kas või mis, mis erakonnas sellel baasil tekkisid, võisid olla otsustavad. Sest nagu me teame ju, et vesi, mis tilgub vaikselt, uuristab kaljusse lõhe ja, ja see võib, võib ka nii olla, et ka praegust protesti kannab mingil määral kõikide eelnevate aastate sellised lõhki läinud otsused. Ja kas juhikeskne ja selles suhtes küll, et kui, kui Savisaar ütleks, et näiteks ütleks, oleks praegu ta võitleb, aga kui ta oleks öelnud, et ratas on minu järeltulija ja teavitanud sellest ka nii-öelda igal pool mujal, siis ma arvan, et oleks suhteliselt see pilt nagu teistmoodi praegu selles tulevases hääleta. Ma ei tea, kas sa isegi parem oleks, sellepärast et sellest tuleks teatud selline monarhia maiguline asi. Nonii paneme siis sedapuhku oma juttudele joone alla, meie saadet saab ka loomulikult järelkuulata ja eetris kuulata ja internetis kuulata. Iivi Masso diplomaatiast Neeme Korv Postimehest, Aarne Rannamäe Rahvusring häälingust olid täna siis rahvateenrite stuudios, vähemasti Tallinnas paistab päike, nautige veel suve viimaseid jäänukeid. On ilmne, et kaua seda, kes ta enam ei saa, aitäh kuulamast ja ja kuuleme-näeme jälle.