Tere õhtust, kell sai kuus. Päevakaja teeb kokkuvõtte reedest kaheteistkümnendat augustist MINA OLEN Tõnu Karjatse. Sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort ütles, et eilse rünnaku seal kaitseministeeriumi hoones tegutsesid korrakaitsjad väga professionaalselt. Konkreetsete hoonete turvalisuse taset peab aga näitama turvaaudit. Selle põhjal otsustatakse, kas on vaja midagi muuta. Mitmesuguseid rünnakud on sundinud ka koole ja lasteaedu mõtlema rohkem turvalisuse peale Tallinna koolide ise julgeoleku tagamiseks on omalt poolt teinud ettepanekuid munitsipaalpolitseid. Linna asutuse turvalisust tõhustati aga pärast viie aasta tagust vahejuhtumit Haabersti linnaosa valitsuses. Töötute arv teises kvartalis Läänes, teatab statistikaamet. Töötuse määr on hetkel 13,3 protsenti. Samas on suurenenud väga pikaajaline töötus. Itaalia valitsus kavandab aastani 2013 45 miljardi euro suurust kärbet. Muuhulgas vähendatakse valitsemiskulusid, plaanitakse tõsta kõrgema sissetulekuga inimeste makse vähendada. On valitsuses administratsiooni koosseise omavalitsustes ja erastada kohalikke teenuseid. Norra peaminister moodustas komisjoni, mis peab analüüsima põhjalikult institutsioonide toimimist 22. juuli massimõrva ajal. Töö peab valmis saama tuleva aasta augustiks. Dalai-laama visiidi eel asusid Tiibeti mungad Tallinnas Harjumäe haljasalal looma liiva mandalad. Tegemist on keerulise kunstiteosega, millel igal detailile on sümboolne tähendus. Liiva mandala tähtsaim hetk on selle kokku pühkimine ja sellest võtab Tallinnas osa ka dalai-laama ise. Haapsalus algab täna valge daami aeg koos vabaõhuetenduse ja tiheda kultuuriga. Ka Tallinna keskraamatukogu lugemisprogrammi raames lugesid lapsed kahe suvekuu jooksul uusimaid lasteraamatuid. Laste lemmikuks osutus Jaanus Vaiksoo luuleraamat onu Heino, väike pere. Ilm on jätkuvalt vihmane, vahelduva pilvisuse vihmahoogudega on oodata. Tasapisi hakkab soojemaks minema, homme tuleb sooja juba 18 kuni 23 kraadi. Põhja ringkonnaprokuratuur koostas ülevaate eilse tulistamisvahejuhtumi kohta kaitseministeeriumis. Tulevahetuses hoonesse tulnud ja seal tulistama hakanud vasakäärmuslasega sai üks politseinik kergemalt vigastada ja teine tabamuse kuulivesti. Kaitseministeeriumi kinnitusel oli äärmuslase relv tema isiklik ja luba selle kandmiseks oli tal olemas. Peale selle kasutas kurjategija ja isevalmistatud lõhkeseadeldisi, mis inimestele ega hoonele kahju ei tekitanud. Ligikaudu pool tundi olid kurjategija kontrollimas kaks hoonet valvanud kaitseliitlast. Mingeid nõudmisi kurjategija ei esitanud. Kaitsepolitsei rääkijatel temaga ühendust saada ei õnnestunud ja ta sai surma tulevahetuses eriüksusega. Kurjategija tegutses üksinda ning pole alust arvata, et tal oleks olnud kaasosalisi. Tema motiivid selgitab võimaluse piires välja kriminaalmenetlus. Kurjategijaks osutus Eesti vabariigi kodanik, 57 aastane Karen Trumpi on. Tal on varem olnud kokkupuudet politseiga, kuid kriminaalkaristuse alt polnud. Kaitseministeeriumis toimunu valguses uurisime, kuidas on turvatud ministeeriumid ja teised riigiasutused. Mall Mälberg usutles sel teemal sisejulgeoleku asekantslerit, Erkki Koorti. Erkki Koort rõhutas kõigepealt, et siseministeerium koos oma allasutustega tegeleb sisejulgeoleku tagamisega iga päev. Tema hinnangul tegutsesid politsei, kaitsepolitsei ja demineerijad eile väga professionaalselt ja kui me tahame, et see ka tulevikus nii jätkuks, siis maksab riigile. Kui me tahame edaspidi professionaalset ja hästi reageerivat politseid, kes suudab selliseid sündmusi lahendada, siis on kulukas. Mis puudutab üldist turvalisust, siis me ei tohi lasta ennast hirmutada sellistest üksikjuhtumitest, sellepärast et seda need inimesed just taotlevadki, nii nagu mujal riikides on olnud ja nii nagu juhtus, eile. Kas eilne vahejuhtum näitas kätte mingi konkreetse nõrga kohaturvalisuses? Noh, kui rääkida nüüd üldisest turvalisusest, siis Ma arvan, et kolm minutit peale teadet jõudis sündmuskohale tugevdatud politseipatrullpolitseipatrull jõudis kohale vähem kui kahe minutiga. Et see reageerimiskiirus oli politsei puhul väga hea, see tähendab asutused reageerisid võimete kohaselt nüüd, mis puudutab konkreetsete hoonete turvalisust, siis eks seda peab näitama turvaaudit, kas on vaja midagi muuta või mitte. Täna on seda vara öelda, ega me ilmselt keegi ei taha, et meie ühiskond muutuks suletumaks ja suuremal määral kontrollimaks, et me tahame ikkagi elada vabas ja demokraatlikus riigis ja see on oluline. Ja mis puudutab hoonete turvalisust Eestis, siis ma usun, et see paneb kõiki asutuse juhte mõtlema selle peale. Turvalisuse teema on oluline ka lasteaedades ja koolides. Toomas Kelt jätkab. Kunagi olid koolidest tsiviilkaitse ja tuletõrjeõppused tavalised, vahepeal need vaikselt hääbusid, kuid üha ohtlikumaks muutuv maailm sunnib üha rohkem mõtlema ka koolide ja lasteaedade turvalisusele. Ka uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus nõuab, et koolidel oleksid valmis käitumisjuhendid ohuolukorras, rääkis haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Siiri Lepasaare. Valminud on ka juhendmaterjalid, muudes ohtlikes olukordades tegutsemiseks arvestatakse ka rünnakuohtu. Mida siis tuleb teha? Siiri Lepasaare kõige olulisem. Sellisel juhul on see, et selle peale oleks mõeldud varem, et kui juba rünnak on ja selleks ei ole ettevalmistatud, siis paratamatult tuleb käituda lihtsalt nii, nagu terve mõistus ütleb. Aga kõige olulisem on siiski see, et oleks mingigi läbimõeldus, selget hädaolukorrad ja rünnakud on sellised, millega ja nagu lõpuni olla päris kunagi valmis 100 protsenti, kuid siiski see, kui inimesed on läbi mõelnud, on kokku lepitud, kuidas teavitatakse erinevatest hädaolukordadest, kes on annab kellele infot, kuidas erinevad sihtgrupid, info teada saavad, millise häire korral tuleb evakueerida, millise häire korral tuleb. Ta tuleb uks lukku panna ja kuhugi minna, et sellised kokkulepped on hästi olulised, et need oleks ennem tehtud, et just nagu kõige olulisem on ettevalmistus ka, mitte ainult reageerimine. Sellised plaanid pole praegu veel lasteaedadele kohustuslikud, kuid lasteaiad ise on pidanud neid vajalikeks ja nii on plaanega koostatud väga oluline, nende tegemisel on koostöö politseiga, lisas Lepassaar. Politsei piirivalveameti peadirektor on määranud iga kooli jaoks iga lasteaia jaoks oli see kontaktisikupiirkonnas. Just need kontaktisikud aitavad tegutsemisplaane koostada ja näiteks arvestada lasteasutuste erineva arhitektuuriga, palju erinevaid ruume ja koridore, sisaldavas ruumis tuleb käituda ühtemoodi, avatud ja palju klaasseinu sisaldavas hoones aga teistmoodi. Siiski on kurb tõde see, et iga ohuolukord on erinev ning kõigeks ei saa alati valmis olla. Tuleb vaid loota, et meie seni rahulik elu-olu jätkub samamoodi Toomas Kelt Tartu. Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf kinnitas, et Tallinna linna asutuste turvalisust tõhustati pärast viie aasta tagust tulistamisvahejuhtumit Haabersti linnaosa valitsuses, milles sai surma linnaametnik. Koolide julgeolekutõstmisel loodetakse eelkõige munitsipaalpolitseile, kes on saatnud vastavad ettepanekud ka haridusametile. Ma ei tea rida ettepanekuid, kuidas seda teha, kuhu paigutada vajadusel ka munitsipaalpolitseinikud. Või siis teha vastavad grupid munitsipaalpolitseinikest, kes hakkavad siis teatud koolitust läbi käima, territooriumil kooli kooli läheduses viibima ja nii edasi. On täna haridusametis ja vaatame haridusamet selle peale ütleb muidugi koolidel on ta võimalus nagu turvamehi palgata, ka muid asju ette võtta, tähendab, aga peame tunnetama, kui poeg seda ohtu, seda võimalust, et siiamaani me arvasime, et ei ole sellist meest nagu paras. Et aga siiski tuli välja, kui talle hulgaliselt lõhkepakette kuuldeliselt padruneid, tulirelv, et avas tule, viskas lõhkepakette ja nii edasi ja nii edasi, et me ei ole üksik saar. Heaoluriik või selline, kus mitte midagi ei juhtunud. Ja vahetame teemat. Töötuid oli selle aasta teises kvartalis 92000 ja töötuse määr ulatus 13,3 protsendini, teatab statistikaamet. Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv, mis esimeses kvartalis oli 99000, vähenes teises kvartalis 7000 võrra. Ka pikaajaline töötus Läänes aga väga pikaajaline töötus suurenes väga pikaajalised töötud on need, kes on tööd otsinud üle kahe aasta, nende hulk töötute hulgas kasvas koguni 31 protsendini. Palusime neid numbreid selgitada. Statistikaameti sotsiaaluuringute talituse juhtivstatistikud Ülle Betail. Üle kahe aasta töötajate arv järjest kasvab, et mida kauemaks inimene tööturult eemale jääb, et seda, seda raskem on tal tööle tagasi saada. Ja siit veel edasi minnes. Järgmine kategooria on veel inimesi, keda me nimetame heitunuteks, ehk need, kes on siis tööd singlitest üldsegi loobunud, sest nad ei loodagi enam tööd leida ka nende, aga nüüd näitab jälle kasvu ja on tõusnud teises kvartalis 12000-ni. Võrdluseks võtta tagasi oli neid 9000. Paraku jah, need probleemid tööturul ikkagi süvenevad veel. Kui nüüd vaadata hõivatute numbrit, siis hõivatuid oli meil teises kvartalis 603000 sest see number on siis kasvanud eelmise kvartaliga võrreldes 11000 inimese võrra. Ja aastatagusega võrreldes 44000 töötavate inimeste nimel rohkem. Kõige rohkem mõjutasid sellised tegevus. Oled nagu töötlev tööstus, ehituskaubandus siis absoluutarvudes, kõige rohkem tuli töökohti juurde. Kui lühiajaliselt vaadata teine kvartal võrreldes esimese kvartaliga, siis võib märkida ka seda, et teises kvartalis on alati rohkem ka juhutöid Hugo ja tõid, et tänu sellele on ka praegu töökohti rohkem. Päeva välisuudistest teeb ülevaate Riina Eentalu, palun. Itaalia valitsus kavandab 20 miljardi euro suurust säästupaketti järgmiseks aastaks ja 25 miljardi suurust kärbet 2013. aastal, vahendab Reuters. Selleks kavatsetakse kärpida ministeeriumide eelarved kuue miljardi euro ulatuses järgmisel aastal ja kahe ja poole miljardi ulatuses. Aastal 2013. Majandusministri Juliette remonti sõnul vähendatakse ka kohalike administratsiooni, kavandatakse kohalike teenuste erastamist, plaanitakse tõsta kõrgema sissetulekuga inimeste makse ja tõsta paljude töötajate pensioniiga. Euroopa Liit, Euroopa keskpank ja rahvusvaheline valuutafond kiitsid heaks teise laenu eraldamise Portugalile. Laenusumma on 11 ja pool miljardit eurot. Portugali valitsus on kinnitanud, et jätkab reforme ja on lubanud alandada eelarvepuudujäägi 2013. aastal kolmele protsendile sisemajanduse kogutoodangust. 78 miljardi euro suurusest laenupaketist on Portugal seni kätte saanud 19,8 miljardit eurot. Norra peaminister Jens Stoltenberg tutvustas täna komisjoni, mis moodustati 22. juuli massimõrvast õppuse võtmiseks. Eesmärk on suurem julgeolek. Stoltenbergi sõnul tuleb üle vaadata asjad, mis toimisid hästi, aga ka kõik need, mis ei toiminud varjamatult ja ilustamata. Kümneliikmelise komisjoni ülesanne ei ole rünnakuid uurida, vaid kõik toimunu käiakse detailselt läbi ja antakse hinnang eri institutsioonide tegevusele. Tööd alustatakse kohe ja see on kavas lõpule viia tuleva aasta 10.-ks augustiks, vahendab BNS. Briti politsei on valmisolekus kindlustamaks, et nädalalõpu napsitamine ei vallanda taas märatsemise vandaalitsemist. Juhtiva politseiametniku sõnul jäävad 16000 politseinikku tööle tavalise 2500 asemel. Kõrgendatud valmisolekus ollakse nädalavahetusel nii Londonist, Birminghami, Nottinghami, siis kui ka Liverpoolis. Dalai-laama visiidi eel asusid Tiibeti mungad Tallinnas Harjumäe haljasalal looma liiva mandalad. Mandala telk on huvilistele avatud kella kaheksani õhtul. Mandala avatseremoonial käis Marta Peril, Grauberg. Dalai Lama isikliku, praegu eksiilis tegutsevad Nam käeli kloostri mungad olid, saepuruplaadile ei kandnud jooned, mille järgi mandalad looma hakati. Tegemist on keerulise kunstiteosega, mille igal detailile on sümboolne tähendus. Liiv, mida mandala loomisel kasutatakse, on tolm peen ning enam kui 10. erinevas värvitoonis. Kõigepealt aga paluti madalale õnn Klopsan kunga Ramsalast Indiast ütles, et mandala tegemine võtab neil enamasti aega ühe nädala. See, mida me siin ehitame, on mandala käega katsutav vorm. Tegelik mandala on aga meie vaimus mõtetes. Tallinnas ei tegeleme mandala tegemise ajal eriliste rituaalidega. Me tahame lihtsalt näidata, kuidas me liiva mandalad valmistame mandala ideest, rääkis Eesti Budismi Instituudi direktor Sven Grünberg. Mandala on üks universumi mudel ühest, millest ja selle universumi mudeli keskel on mitmesuguseid jumalusi ja muid tegelasi, kuid kõige tähtsam kogu selle mandala tegemise protseduuri juures on siiski see finaal mis näitab seda, et ühest küljest mandala on üks väga võimas kujund ja ta näeb muide erakordselt ilus välja, olen peale kõigele, aga see pühitakse kokku ja miks sellepärast et näidata, et kõik on kadunud siin maailmas ja eriti oluline on see selles sümboolses mõttes, püütakse kokku ja üks terve universum. Harjumäe nõlval loodav mandala on pühendatud kaastunde kehastusele. Teda kujutatakse siis teatud jumalusena budistlikus maailmas, aga tal on ka maine kehastus ja selleks maiseks kehastuseks ongi dalai-laama ise, nii et meil saab olema siin erakordne õnn ja rõõm, et praeguste plaanide kohaselt tuleb dalai-laama isiklikult ja alustab vähemalt selle kokkupühkimise. Haapsalus aga saab tänasest pühapäevani vaadata valge daami vabaõhuetendust, see on siis piiskopilinnuses toimuv etendus. Ivar Soopan räägib lähemalt. Juba üle 30 aasta on selle keskaegset traagilist armastuslugu Haapsalus mängitud tänavune etendus täpselt samadel kuupäevadel, mil täiskuu taevas helendab. Seekord see loom on Johanna enni von zur müüdiani jutustuse põhjal etenduseks vorminud Marko Teder, Katariina Lauk, lavastaja Marko Teder. Miks peaksite etendust vaatama tulema ja ma arvan, et kõik, kes on harjunud käima siin Haapsalus ja kes on harjunud käima vaatamas seda nii-öelda kummitust, seda valget daami, siis nende jaoks seekordne lugu on võib-olla natukene lähemal legendile, kui on olnud siin viimaste aastate olete lood, on üsna üsna legendi truu loomulikult omade täiendustega tegemist on siis esimese vabariigi ajal Müncheni Bon Mülleri poolt kirjutatud novelliga ja taan pannud omalt poolt mõned lisada, aga ta on jätnud siis tõstnud esile just selle armastuslood. Peale professionaalse lavastaja Margo Tederi on lavastuses veel kaks elukutselist näitlejat. Naispeaosas särab kõrgemas lavakunstikoolis õppinud Katariina kadel ja meespeaosas VAT teatri näitleja Meelis Põdersoo. Valge daami etendused on aga alati olnud Haapsalu harrastusteatreid Randlase aasta suurim ettevõtmine, kus osaleb kümneid kohalikke inimesi etendustel täna, laupäeval ja pühapäeval algusega kell 10 õhtul. Kõigil neil päevadel on Haapsalus aga palju muudki teha. Kuursaalis kõlab lõunamaine vanamuusika. Hortus Musicus esituses näeb filmi Raimond Valgre elust promenaadil keerutatakse valssi, Toomkirikus saab kuulda ühisserenaadi ning tänavalavadel kõlab nii svingi pärimusmuusikat, džässi kui ka muusikat noorte maitsele. Haapsalule omaselt on neil päevil linnas palju kunstinäitusi ja ettevõtmisi lastele. Kõige selle keskel on kolmepäevane käsitöölaat. Ivar Soopan, Haapsalu. Tallinna keskraamatukogu lugemisprogrammi raames lugesid lapsed raamatukogutöötajate valitud uusimaid lasteraamatuid. Kirjanike majas tunnustati ka tublimaid lugejaid, räägib Marta. Peril Grauberg lähemalt. Suvine lugemisprogramm suvi raamatuga kestis juuni algusest augusti alguseni ning seda korraldati juba üheksandat Suwem. Programmist võeti osa kõigis Tallinna keskraamatukogu seitsmeteistkümnes haruraamatukogus ning raamatukogu bussis Katariina jeen. Seekord läbis programmi edukalt 180 last, rääkis Anneli kingsepp keskraamatukogust. 180 on siis need lapsed, kes selle kahe suvekuu jooksul lugesid läbi mäeraamatut vähemalt ja mitte ainult et nad oleks lugenud, vaid ikka joonistasid pildid ja vastasid küsimustikule, nii et tööd on tehtud päris palju. Mu loodame tõesti ka väga seda, et on juurde tulnud neid lapsi, kes on võib-olla nende toredate lasteraamatute läbi ka leidnud enda jaoks selle lugemise. Lastele pakuti lugemist nii eesti kui vene keeles. Eestikeelsetest raamatutest osutusid kõige meenutamaks Jaanus Vaiksoo onu Heino väike pere, Kristiina kassi nõianeiu Nebinina ja Aino Perviku pikneid Kristi neemel, kuidas lemmikuid välja selgitatakse, Anneligentseb. Kui me vaatame seda, et, et kui palju on joonistatud nendest raamatutest pilte ja selle järgi me nagu näeme, et millised raamatud on kõige rohkem olnud laenutuses ja mida on kõige rohkem loetud Kaheksaaastane Pipi joonistas ühe pildi just Jaanus Vaiksoo raamatu järgi. Mis sul siin pildi peal kujutatud on, kuidas onu Heino kadus ära ma ei, esmalt käsikäes, siis ma. Kümnene Eva-Lotta pani oma onu Heino teemalisele pildile kõik, mis tema arvates vajalik lapse kasvamiseks. Vitamiiniputru piima palju naera hoolitsust, armastust, headust, wet, kommi, jäätist ja kalja. Kas sa arvad, et kõikidel lastel on sellised asjad olemas, et hästi kasvada ei jää? Ma arvan, et armastust ja headust ja hoolitsust ikka on teistest asjadest, ma pole päris kindel. Seitsmeaastane Aleksander luges suvel nii palju raamatuid, et ei mäleta enam isegi, kui palju täpselt, aga lemmikraamat on kenasti meeles. Fotoliine, kollane, kas millest see raamat räägib? No ütleme, et sülekoeradest küsisin ema käest, et millal te poeg lugema hakkas, kolmeselt, mul on hea meel, et ta loeb Bullerby lapsi ja tobias ja teine B-s on ikka tõeline hitt minu arust kõik täiskasvanud peaksid seda lugema taga siis tänapäeval lapsed võivad ka samu raamatuid, mida nende vanemad, kui need on olemas ja niimoodi ette sööta loomulikult loevad, et need peavad ikka olemas olema. Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee 37. kilomeetril kuivajõel häirib liiklust liiklusõnnetust, kokku on põrganud kaks sõidukit ja õnnetuses on ka üks kannatanu. Liiklus on sündmuskohal tugevalt häiritud, aga mööda sõita saab liiklust, reguleerib seal politsei. Ilm on meil muutliku pilvisusega ja vihmane, seda nii eeloleval ööl kui ka homme. Öö hakul sajab mitmel pool hoovihma ja võib olla äikest, saju võimalus on suurem lõuna- ja Ida-Eestis. Paiguti tekib udu. Puhub idatuul üks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja on öösel kaheksa kuni 14 kraadi. Homme sajab kohati hoovihma, pärastlõunal ning võimalik. Puhub ida- ja kirdetuul neli kuni 10 meetrit sekundis. Sooja tuleb 18 kuni 23 kraadi. Kuulsite Päevakaja, head õhtut.