Uudis pluss sume külaline. Tänaseks suvekülaliseks on rändur, kes ei ole seda mitte ainult hingelt, vaid ka elustiililt. Vaatamata oma noorele eale on ta läbi reisinud sõna otseses mõttes pool maailma ja enamuses olnud kohtades, kuhu tavaturist ei satu. Tere tulemast saatesse Terje toomistu. Tere. Aga enne kui reiside ja reisihimu selgitamiseni jõuame, kuulame muusikat, mida oled sa reisidelt juga rohkelt kogunud ja väike valik? Väike valik, toome siis ka nüüd kuulajateni ja kuulame siis üht pala, mis kohe kõlama hakkab. Milline, mis lugu on? See on peninny legendaarne bänd nimega polüRütma. Väga selline mõnus kuuekümnendatel 70.-te souli vaibist kantud aafrika ritum. Et peninn on see, kus me Beritiga käisime eelmisel talvel väga sellisel eksootilise Rajul reisil üks vaesemaid sihtriike, kus me oleme üldse käinud ja et seda aafrika vaipi natuke siia Eesti suvesse tuua, siis ma arvasin, et see võiks olla hea lugu, millega alustada, kuulama. Niisiis, meil on külas Terje toomistu, keda võib nimetada seiklus gurmaaniks, aga põhiliselt oled sa tegelikult rännanud koos oma kaaslanna Berit renzeriga, keda võib ka näha meie kodulehel oleval fotol. Aga terit on praegu ka Eestist ära, kus tema on. Berit on jätkuvalt Indoneesias, kui me mõlemad läksime eelmisel sügisel indoneesia keelt õppima. Ja, ja mina tulin kevadel tagasi Eestisse, sest et mul oli siin natuke asju ajada. Muuhulgas lõpetada kool ja tuua kaasa üks film, varia Tony film. Aga Berite jätkuvalt sinna, sest et talle hakkas Indoneesia ja kohe niivõrd palju meeldima. Ja praegu tundub, et ma lähen varsti tagasi ja siis me saame koos jätkata oma oma rännakuid ja kirjutamisi. Mitmel maal te siis kokku olete üldse käinud, olete kokku lugenud? No meie päritega, kumbki ei poolda väga selliseid statistilisi saavutusi niimoodi nagu üles lugeda, aga aga kunagi ma vist midagi arvutasime, et kuskil 40 riigi ümber võib-olla rohkem nüüd juba ma ei ole kindel. Ma usun, et paljud inimesed on juba kursis teie blogiga avanud turistid, punkt blokspot, punkt com avanud turistid siis y iga kirjutatud ja kes ei ole, siis võib selle lahti teha. Ja siin blogi vasakul ääres on ka kirjas London, Sardiinia indi. Kuuba, Prantsusmaa, Maled iivid Dubai, Keenia, Läti, Veneetsia, Berliin, Galapagose saared, Equador, Peruu, Boliivia, Aserbaidžaan, Horvaatia ja Omaan. Kiiev, Puerto Rico, Gruusia vali ma ei hakka kõiki neid ette lugema, et ise tõesti ei ole kokku lugenud ja noh, umbes neljakümneümber võib olla. Aga milles see reisihuvi siis omal ajal alguse sai? Umbes siis 2005. aasta paiku. Jah, me tutvusime eriti ka, kui me oleme esimesel kursusel, mina õppisin siis majandust ja Berit õppessissemiootikat aga meid nagu siduski selline seiklushimu, noh, noore inimese energia jõud ja siis me otsustasime minna suveks Londonisse, et eksperimenteerida eluvõõras linnas. Ja noh, me seal tegime muidugi oma elu kõrvalt tegime ka tööd, töö eest maksti raha, see oli buumiaegne London ja eks me siis sealt need esimesed lennupiletid Indiasse ja järgmised Kuubale soetasimegi. Ja kuidas siis tulevikus on see sihtkohtade valik käinud, mille põhjal? Mulle meeldib valida nagu selle järgi, et et sihtkohad, kus võib oodata, et varsti tulevad mingisugused suuremad muutused, et ma pigem lähen sinna, kus need muutused ei ole veel toimunud. Et, et näiteks väga paljud reisivad meil taisse, aga mina ei ole näiteks Tais käinud, sellepärast et ma tean, et noh, seal ei ei ole enam oodata, et seal juba turism on sinna juba jõudnud. Ehk siis me püüame jõuda sellistesse kohtadesse, kus on näiteks seesama been in, millest ma saate alguses rääkisin. See on Lääne-Aafrika üks vaesemaid riike, kus ei ole mitte midagi sellist turismi infrastruktuuri seal absoluutselt ei ole. Et hotell on väga-väga vähe, ühistransport praktiliselt puudub, et noh, see on tõeline selline seiklejate punkt või samamoodi, kui me läksime nüüd viimasel talvel läksime Kalimantoni läheb eriti ka siis me valisime Kalimantonil just nimelt keskkallim. Anthony, mis on kõige vähem reisitud, nagu turisti jalg tavaliselt ei jõua. Ehk siis mida me otsime, Me otsimegi seda. Neid kohti, kus võib-olla sellised suuremad või laiemad, sellised poliitilised protsessid peegelduvad väga huvitavalt, et lihtinimeste maailmast. Ja kui te olete otsustanud mõnele maale minna, siis mitte nii lühiajaliselt tutvuda siin nädal-kaks, vaid ikka üritate kohe pikalt kohal olla. No see on ka seotud sellega, et kui sa tahad midagi mõista, siis sa pead, et saama selle osaks nii palju, kui see võimalik on. Ehk siis noh, see ongi see, see rännustiil, mida, nagu avanturistide võiks omistada, et need on just nimelt see osalev vaatlus, et me et kui me läheme peninny, siis, siis ma püüan sinna minna puhta lehena elada sisse kohaliku elustiili, süüa kohalikku toitu, et sõita ringi mootorrattaga ilma kiivrita, nii nagu kohalikud teevad teha rastadega muusikat, anda kontserti, käia mõõdutseremooniatel, kummardada fetiši eest täpselt nii nagu Aafrika inimesed seda teevad. Tausta poolest oled sa etnoloog, oled sa lõpetanud etnoloogia? Jah, ma lõpetasin kaks kraadi kommunikatsiooni, juhtimise ja etnoloogia nüüd sel kevadel Ja kas eesmärgiks on siis teha oma elus selline etnoloogiline või antropoloogiline vaatlusretk? No ma arvan, et see, et ma üldse etnoloogiasse jõudsin, oligi seotud sellega, et ma, et ma tegin asju, mis mulle meeldis, ehk siis ma reisisin ja ma avastasin, et reisides mulle meeldib kõige rohkem just nimelt see, see antropoloogiline pool sellest kogemusest, et kohtuda inimestega, rääkida nende eludest, kuidas nemad näevad mingisuguseid asju, mis tegelikult puudutavad nagu laiemaid globaalseid küsimusi. Et, et nii ma siis sinna etnoloogia radadele sattusin ja praegu mulle tundub, et ma olen õiges kohas. No mina praktilise inimesena ja kindlasti paljud kuulajad tahavad küsida, reisimine nõuab ju tegelikult ressurssi nii rahalisi kui ka tegelikult ajalisi ressursse ja nõuab teatud ettevalmistust, et kui kuhugi pikemaks ajaks minna, siis tuleb selleks raha koguda varem ja ka läbi mõelda, et kuhu ma lähen, mida ma seal tegema hakkan või kuidas teil seal välja näeb? No me ei ole kindlasti selles mõttes kõige eeskujulikumad rändurid, et et või, no mis see eeskujulik ränkas üldse olla saab, aga selles mõttes, et me mõlemad, eriti ka nagu teatud mõttes hindame ka sellist spontaansust ja ja, ja noh, tihtilugu ja samas nagu see siinne elu on ka tihti nii kiire, et me oleme korduvalt ja korduvalt avastanud ennast situatsioonis, et me oleme nüüd potsti maandunud kuskile teistsugusesse kultuuriruumi ja tegelikult me väga ei teagi, kus me ööbima hakkame, mis üldse saab, kus me, kuidas meie residendid marsruut kujuneb ja siis me avastame, et meil tegelikult ei ole pangakontol ka kuigi palju raha. Aga noh, muidugi aeg ja raha on, et on kaks asja, millest kunagi ei ole ühelgi inimesel küllalt, et nii nagu ka meilgi, et me, et me püüamegi siis julmalt tekitada endale seda aega, kus me lähme reisile, sest et noh, see on see, mida meie hing ihkab ja mida me teha tõesti tahame. Ja rahaga samamoodi seda südamelt küsitud umbes 100 miljon korda, et kuidas ta saab ikka võimalik olla, et nii palju reisida. Aga noh, lihtne on ju see, et meil kulu reisides rohkem raha, kui meil kulub Eestis tihtilugu, kulub meil vähemgi raha, kui meil kulub Eestis järelikult tuleb kõrvale suta panna see lennuki piletite raha. Ja samamoodi nagu et mõned meist ostavad arvuteid ja liisivad auto. Mõned meist ei tee seda, teised ostavad lennukipileteid, et, et see on nagu olnud meie valik ja ja ega ma ei ütle, et ma kümnen rahas, et ma pigem nagu olen elanud tudengipäevi makaronide toel. Aga et see on mu valik olnud ja noh, loomulikult ma olen teinud ülikooli kõrvalt erinevaid tööotsi, et me oleme ka töötanud Londonis ette kandjatena ja ja ma olen teinud, ma ei tea, koolitustöid või Beritan, teinud tõlketööd, et noh, ja siis sealt see raha tuleb kõrvale panna lihtsalt. Kas mõnel eksootilisel maal olete ka tööd teinud? Kahekesi? Ei ole, ei ole? Ei, ei no selles mõttes küll, et meil nagu Kalymantheril näiteks Borneo saarel, siis Indoneesias olime džunglikülas ja järsku avastasin, et mul tekkis selline väike haltuura ots. Veeretasin maagilist täringut ja raputasin täringut laua peale ja tegin lahti, seal oli kolm, siis täringuid ja sellise õnnenumber ja siis kas inimesed siis võitsid või kaotasid ja näiteks kui tuli kolm ühesugust numbrit, siis võitis laud, ehk siis kogu see raha, mis panustati, saime meie endale ja sealt me tavaliselt teenisin endale siis selle mis oli siis 100000 ruupiat Eesti rahas 150 krooni ja sellega sai väga hästi järgmised kolm päeva edasi reisida. Aga ega paljude inimeste jaoks tundub vist ikkagi arusaamatu see, et kuidas on võimalik seljakotiga nõnda reisida, et raha peaaegu ei kuulu, aga kirjelda seda natukene, et kust ta siis ööbite, kuidas liigute punktist A punkti B kuidas sööte? Me eelistame alati Teie ööbida kohalike inimeste juures ja noh, ühelt poolt tõesti toetus on ökonoomsem ja peavad selle eest maksma, aga teiselt poolt on see, et see aitab meil üldse ligi pääseda nagu selle kultuuri nii-öelda naha alla. Kuidas inimesed ikkagi kodus elavad, milline on see perekond, mida nad söövad, kuidas toimub suhtlusmehe naise vahel, kuidas suheldakse lastega. Et see kõik on meile hästi huvitav. Eestlasele tundub täiesti võõrastav vana, kuidas ma nüüd lähen võõrale maale, koputan kellegi ukse peale, ütlen, et andke mulle lööma ja kuidas see käib teil. Kaks tüdrukut on kusagil külavahel üks auto neid maha pannud, hakkab õhtu saabuma, enam edasi ei saa hääletada. Ja see situatsioon on meil tulnud ette korduvalt, et noh, muidugi on olnud ka situatsioone tõesti, kus me nii-öelda koputama uksele või satume kuskil restoranis tädikesega jutule ja siis tuleb välja, et meil tegelikult ei ole öömaja ja natukese aja pärast, kui me saame selle tädikesega tuttavaks, siis selgub, et tal on näiteks tütar läinud parasjagu ära, et saame tütre voodisse magama või siis põhiline ja mis on nagu kõikidele inimestele kättesaadav, on tegelikult liituda selliste lahedate portaalidega nagu katse Fing ja hospitalid, deklaam, mis seisnebki selles kultuuri vahetuslikus protsessis. Et sina, külalisena lähed inimesele külla, inimene võõrustab sind, sina võib-olla võtad Eestist kaasa pudeli vana Tallinnat, Eesti šokolaadi ja tema pakub sulle siis kohalikku rooga ja, ja kui hästi läheb, saates prodeks reisite koos, et kui palju sõpru sa oled niimoodi saanud? No neid ikka tuleb, neid ikka tuleb, ma ei ole neid kokku lugenud, aga. Kui palju on selliseid, kellega sa hiljem ka suhtled, need aasta või mitu hiljem meili või Facebooki teel? Ikka ikka, et, et ka mina olen Tartus võõrustanud kunstnikest sõpru Gruusiast või, või, või Hispaaniast, et, et see käib nagu mitmepidiselt ja noh, nüüd Facebooki ajal on ju eriti lihtne nagu üksteisele neid hauaryu sõnumeid toksida pidevalt. Ja jah, ja teine, teine viis on tõesti see, et kui selline sotsiaalne võrgustik kasvab, et siis juba ongi see, et sa leiad, sa saad kuskil, kuhu sa lähed, sa saad sõbra, sõbra juurde, et näiteks seesama penni näide. Me ei olnud seal kaudse sinuga, vaid me olime just nimelt ühe eesti Noormehe tutvuse kaudu, meil oli üks telefoninumber ja sealt hakkas kõik edasi kulgema. No niimoodi, kui on kellelegi telefoninumber võõralt maalt ja asjad hakkavad edasi arenema, olen isegi kogenud, kas või Gruusias, aga kuidas selle hääletamisega on ekshääletamise kombed riikides ju erinevad Venemaal näiteks, kui sajad käe tee ääres püsti, siis auto peab kinni seal. Oleks raha ju? Ei selles mõttes, et me Venemaal küll, aga pidime, nagu igaks juhuks ütlesime, et me oleme ikkagi hääletajad, et meil ei ole raha maksta. Aga minu meelest Venemaal sobis hääletamine väga hästi, et me põhiline auto, mis meid peale korjas, oli Moskvitš ja sinna me kõik oma suurte kottidega sisse alati surusime, aga, aga see oli väga vahva, oli Venemaale hääleta. Aga kas muidu erinevad hääletamise kombed riigiti ja maailma jaoti? No kõige keerulisem on hääletada Indoneesias minu kogemuse põhjal, sest et inimesed ei tea, mis asi see hääletamine on, et nad on, lihtsalt ei ole nagu kohanud sellist asja varem. Nii mis nad siis teevad, kui kaks tüdrukut on tee ääres käsi püsti, sõidavad lihtsalt autoga mööda. No teatavad kinni, et mis on ja, ja siis me räägime nüüd hääletama ja vahel küsivad küsivadki rahaga, siis me ütleme, et ei ole, aga, aga noh, ikka saab alati saab, et me oleme Indoneesias autokastis hääletanud ja ja noh, on teisigi, kes on Indoneesiast ikkagi hääletanud, kuigi tõesti selle asjade muudab keeruliseks see, et inimesed tavaliselt ei tea, mida sa teed. Kas niimoodi ohtlikesse olukordadesse ei või sattuda, te olete tuhandeid kordi ilmselt ju hääletanud ja me oleme ka Eestist kuulnud, kuidas inimesed on ikkagi sattunud kurjategijate kätte. Ma ei ütleks, et me ei ole tuhandeid kordi hääletavad, et ma arvan, et minust teeb eriti, sest ta on kordades kordades tublimaid või rohkem suuremate kogemustega hääletajad kui meie. Aga jah, me oleme hääletanud ja siiamaani küll nagu noh, on olnud olukordi, kus me oleme pannud öelnud juhtidele, palun pange meid maha. Gruusias näiteks, aga, aga, aga noh, see on, see on igal pool, on need riskid igal pool maailmas on need riskid iga kartsa pead, igasse autosse istudes võib avaneda täiesti uus nii-öelda reaalsuse uus võimalus, kuidas see konkreetne reisijaid edasi võib areneda, kas ta läheb hästi või halvasti, võib-olla see kohtute väga lahedate inimestega, kes kutsuvad sind oma pere juurde külla ja, ja siis sellest tekib hoopis kogemus, mida mille vastu teiste Jan asetada. Ma lugesin just nimelt teie blogi Gruusia osa ja seal olid politseinikud, kes nägid, et teie hääletasite tee ääres ja hakkasite turvalisuse pärast muretsema ja siis viisid teid siis kuidas öelda öömajale. Jah, et Gruusiast oli see tõesti väga selline, selline lausa muster kujunes sellest, et me hääletame, võetakse auto peale, kuhu me sõidame, ja siis selline Gruusia külalislahkus ja kas ta ikka krust toit olete proovinud? Ei ole, siis kohe lähme proovime selle peale kohe tünn veini kõrvale, selle peale kohe tellime bändi selle peale kohe, et mul on tädil siin kõrval hostel, saate seal magada. Et umbes sellises stiilis oli neid õhtuid õhtuid päris mitu. Aga sa oled öelnud, et selline elumuutev rännak oli teile Lõuna-Ameerikas ikkagi 2007. aastal seiklesite siis viis kuud Ecuador'is, Peruus ja Boliivias ja nendest seiklustest on siis kaks aastat tagasi ilmunud ka raamat seitse maailma. Ütleme selline ilukirjanduslikus võtmes kirjutatud reisiraamat soovitamisena, seda kindlasti lugeda, aga kui ma seda lugesin, siis reis tundus tõesti nagu üks Hollywoodi seiklusfilm, et ühelt ootamatult ootamatust sündmusest järgmisesse, et kohati tundub, et kas tõesti reaalselt ikaga aset. Ta leidis, et hommikul ärgates mõnikord ei teadnud, kuidas päev lõpeb, kuhu tee viib ja mis see, mis see eesmärk teil üldse tollal oli seal, Lõuna-Ameerikas. Ma ei tea, see reisi eesmärgi, küsimus on ka alati selline kahtlane, et me me oleme pigem nagu eriti ka avastanud, et reisides sa lähed otsima seda, mida sa lähed, otsima. Või kuidas te mind maad otsustasite siis välja valida, et just sinna tahate minna. See see nende valisime jah, andide riigid, et see, et, et lihtsalt see kant nagu pakkus meile huvi. Ja, ja muidugi me ju. Me läksime sinna küll mingite ootustega, panime alguses kirja kõik, mis me tahame teha ja näha, aga aga kõik läks ikka omasoodu ja nagu see, see, see, see trip, mis, mis, mis meid nagu muutma hakkas. Juhtuski tänu sellele, et neid ühel hetkel Peruu rannas rööviti paljaks relva ähvardusel ja seal oli nagu selline psühholoogiline shokk mis raputas meid päris põhjalikult läbi. Ja pärast mida hakkasid siis asjad hoopis teistmoodi edasi kulgema. Paljud inimesed loobuksid selle peale reisimisest, aga teie teid rööviti relva ähvardusel ja saite hoopis hoogu juurde. Jah, paar päeva läks aega ikkagi nende politseinikega, kemplesime seal, et et noh, aeg-ajalt oli küll see situatsioon, et noh, ma olin nagunii solvunud, et, et mis mõttes ma olen vaene tudeng, kes tuleb siia enda kultuuri uurima, aga röövitakse. Aga võib-olla seda oli meile vaja, et praegu me arvame, et võib-olla see röövel oli üks parim asi, mis meiega seal reisil juhtus, sest et muidu ei oleks seda raamatut ilmselt sündinud. Raamat algaski tehtud selle rööviga. Tänu sellele hakkasid juhtuma sellised asjad, kuhu me võib-olla muidu ei oleks sattunud, sattusime spirituaalselt rännakule ja ja kõik need maagilised taimed ja tõesti asjad, mis muutsid minu elu, mind ennast ja ilma selleta ei oleks see, kes ma olen praegu. No püüame seda kirjeldada, te siis sattusite kohe seal ikka džunglis šamaanide juurde ja elasite kohe seal pikemalt. Jah, elasime Pukalpa küla lähedal San Francisco saarel armsa armsate šamaanide juures. Herlindaja Endrike ja me veetsime seal mõned nädalad ja osalesime nendega aia Vaska rituaalidel. Nii, mis need on, vajab selgitamist. Ja paska on, on selline taimedest. Punast värvi, väga mõru maitsega ja selle kohta öeldakse, et ta on kõige tugevam looduslik, selline psühhotroopse aine. Aga, aga see on see, mida siis nagu kuidas seda võiksid nagu meditsiiniliselt nimetada. Aga, aga noh, tegelikult on seal taga, mitme 1000 aastane tuur. Ja šamaanid on, on külas nagu arstid. Ja siis aja Vaska on taim, mis on nagu meedium, mille kaudu šamaan saab reisida erinevate maailmade vahel erinevate reaalsuste vahel. Ja nendest teistest reaalsetest maailmadest kogub šamaan informatsiooni, millega ta siis ravib oma patsiente. Et, et see on, et niimoodi see toimib, et kui me osalesime rituaalidel, siis olid seal meie kõrval mõned patsiendid või mõned šamaani õpilased. Ja, ja see kõik, see ei ole kindlasti ainult selle selle taime ümber, vaid seal ümber on nagu oma kultuur, omad laulud ikka. Mis on siis osa sellest samanistlikust, rituaalist? Nii ja siis kogu see külaelu ja Ladina-Ameerika elu on selline väga väärt kogemus ja hoopis teistsugune kui siinkandi elu, nii et millised need märksõnad sellisest kohalikust külaelust Ladina-Ameerikasse välja tooksid? Raske on mingisugused märksõna välja selles mõttes, et iga iga iga, iga maailmanurga, külaelu on, on, on, on natuke või, või päris palju erinev sellest, mis on siin aga, aga seal San Francisco saarel. See oli selline džungliküla, et ta oli suure jõe ääres, kus me käisime ujumas, kus ähvardati, et seal on Pirajad, kes võivad sind hammustada, aga meie neid ei tundnud siis vahel, kui seal külatänaval jalutada. On mõned mõni erkroheline madu keset teed, kellel ei tasu tähelepanu pöörata siis külapoest, et praktiliselt mitte midagi süüa osta ei ole, mõned mõned asjad seal olid. Kui tahtsime midagi, siis tuli sõita selleks linna. Ja me elasime sellises mõnusas suure aiaga majakeses. Mulle turgatas pähe nüüd selline, võib-olla üldisem küsimus. Te olete maailmas rännanud palju sellistes kohtades selliste külades, inimeste juures, kellel ei ole tegelikult võimalusi maailmas samamoodi ringi rännata, nemad elavadki võib-olla terve elu seal oma külas või selles pisikeses piirkonnas ja see maailmapilt, maailmanägemus nendel inimestel on tõenäoliselt siis hoopis teistsugune. Absoluutselt. Aga teie klappisite ja mõistsite ja nemad mõistsid teid siis hästi, näiteks seal Ladina-Ameerikas. No alati on ju selline, see on selline kultuurivahetuslik kui protsess. Et ma kunagi ei taha väga peale suruda oma noh, nii-öelda Euroopast kaasa õpitud maailmavaadet aga näiteks vaikselt-vaikselt tasakesi ma olen ikka püüdnud neile selgitada, et plastmass ei ole ilus maha visata või kilekotti ei ole ilus maha visata, aga banaanikobarad, sa võid küll visata tavaliselt või noh, tihtilugu inimesed ei saa aru sellest noh tõesti nagu mingit keskkonnasõbralikku mõtteviisi on, aga väga väga väga harva ta kuskil niinimetatud kolmanda maailma riik igatahes kahjuks. Või siis päikeseline feministlik pisik minus on siis püüdnud nagu selgitada seda, et et kui, kui mees tahab olla mitme naisega, siis miks siis naise pihta vaadatakse väga kurjalt, kui naine tahab olla sama moodi, et, et väga et ütleme, selliseid asju me oleme muidugi vaikselt püüdnud nagu jagada oma nii-öelda sellest skulptuurid aastast. Aga tavaliselt on, neilt on ikkagi väga palju õpetlikku ka meie jaoks. Meil käib juba taustaks üks muusika. Meil on külas Terje toomistuja, mis pala praegu mängib. Praegu mängib. Pali Bali saarelt, samuti Indoneesiast, Bali, Kamelani muusika ja see on Bali Cameroni muusika on, on, on vapustavalt kihvt minu jaoks, ta on selline. Minu jaoks psühhedeelne ja selline eksperimentaalne ja ta võib tõesti lennutada sellisesse transilaadsesse olekusse. No püüame siis sinna natuke minna ja siis jätkame juttu terjeri omistada. Jätkame siis juttu Terje toomistuga ja Indoneesia muusikat, siis kuulasime ja lähemegi siis Indoneesia juurde, kus oli siis sinu viimane reisisihtpaik ja kaheksa kuud viibisid enne, kui kevadel nüüd Eestisse naasid ja ülikooli lõpetama hakkasid, aga millega te siis sealkandis tegelesite ja kus täpsemalt olite? Me elasime Jaava saarel George Jakarta linnas, jooksja, karta on Indoneesia selline haridus ja kultuuripealinn, väga kihvt linn, kuskil neli miljonit inimest, aga, aga meeleolult selline mõnusalt Tartulik, et ei tekkinud küll tunnet, et ma elaksin hiigla hiiglaslikus linnas, vaid pigem oli kõik selline selline mõnus, kus siis segunes selline traditsiooniline Jaava kultuur ja samas selline globaalne kunstnike ja kultuurivaip, mis sinna noh, et siuksed, kartus on väga palju kunstnikke ja tudengeid lihtsalt sellepärast Aga kõik, see on ikkagi Eestist täiesti erinev, teistsugune, kuidagi harjumatu või mõni asi seal vastuvõetamatu ei tundu. No muidugi, et selles mõttes, et see on täiesti teistsugune, et, et kui ma olin seal kaks kuud elanud siis juhtuski see, mis nagu Eestis ei saaks mitte kunagi juhtuda, et nimelt saks Jakarta küljed all asub Merapy vulkaan, mis otsustas siis purskama hakata. Ja seekord oli siis üle üle 100 aasta suurim vulkaanipurse. Samas on näiteks minu magamistoa voodi katus halli tuha kirmega, mille tulemusel olin siis sunnitud põgenema Balile sinnasamma. Kust see muusika, mida praegu taustaks kuuleme, pärineb? Harjumatu, ja see, mida me pole varem näinud, see paljudel inimestel ja teistel loomulikult tekitab võõristust ja paljud inimesed ka või lähevad välismaale, näevad, et meile tundmatu rahvas neil on teistsugused kombed, öeldakse vuih. Nad on kuidagi sellised. Harimatud või, või, või see ei kõlba kuhugi, et halvustatakse. Sealt aga. Kuidas siis avada oma meeled, kuidas tuleks reisida maadele, kus inimesed elavadki teistmoodi? Kuidas sul ei olnud sellist probleemi inimesel? No minu jääks. Ma ei tea, mul on see väiksest peale ilmselt veres olnud, et mulle meeldivad kõik, mis on teistsugune, mina armastan erinevusi. Ja samamoodi selle reisimisega, et ma, ma just nimelt hindangi seda, et nad on teistsugused kui mina ja, ja mulle pakub see huvi ja, ja alati on sellelt teistsuguselt midagi mulle õpetada alati. Et, et ma ei prügid pruugi küll kõigega nõus olla. Aga siiski ma leian, et, et see, see värvikus maailmas on, on see, mis muudab selle maailma selliseks kohaks, milles teiste ei ole. Et, et noh, see on see, mis mille eest ma nagu püüan seista. Mis sa arvad, miks paljude inimeste jaoks siiski on võõras ja teistsugune taunimisväärt, miks paljud inimesed näevad, et tõdel ainult see, mida mina mõtlen, mida mina tean ja see, mida teised teavad või mida teised teevad see on väär. See on ilmselt seotud selliste turvalisus otsingutega et ikka, kui sul on asjad selged, teatud kord on, teatud piirid on, siis on inimesel lihtsam elada ja kui siin kõrval on teistsugune inimene, kellel on teistsugune korda teistsugune jumal ja ja teistsugused piirid, siis noh, raske on seda omaks lihtsalt võtta, aga vaata, ei isegi ma ei ütle, et peab omaks võtma ka, peab aktsepteerima. Aga sinul on järelikult lihtne elada nii et ühel hetkel ühes kultuuris ühte usku inimeste keskel, teisel hetkel teist usku inimeste keskel, sa tunned ennast niimoodi hästi. Jah, või noh, minu jaoks ei ole sellest probleemi. Et ma naudin seda väga ja Indoneesiasse, et enne oligi küsimus, et mis me seal siis veel tegime siis olles mõned kuud seal elanud, siis ma hakkasingi läbi käima Indoneesia transsoolistega, keda nimetatakse seal varjadeks, kes on sündinud mehed, aga aga nende sotsiaalne visuaalne identiteet on, on selline naise oma. Indoneesia moslemiriik moslemi seadused on eriti karmid ja kuidas neisse seal suhtutakse? No see, see tegigi selle asja hästi huvitavaks minu jaoks, et et tõepoolest, Indoneesia on maailma suurim moslemiriik 86 protsenti neist moslemid. Aga teiselt poolt see islam ei ole seal nii range. Ja teiselt poolt, enne kui islam sinna jõudis, on seal ikkagi see, see taust on nagu budistlik siin tuistlik. Ja enne seda oli veel müstitsistlik, et, et selles mõttes samamoodi nende marjadega väga mitmetes indoneesia kultuurides on varjedel vastupidi, hoopis eriline koht ühiskonnas eriline positsioon, lihtiga kolmas sugu või jah, kolmas sugu ja tihti ka siis maagiline sugu või selline šamanistlikud, preestlerlikud funktsioonid on mitmetes kultuurides sellega nagu kaasas käinud. Ja noh, idee selle taga on see, et kui sa sa ju ei tea, mis, mis sugu on jumalad ja kui sa tahad nendega kommunikatsioonis olla, siis sa pead olema kõike. Et see tegi selle selle teema nii huvitavaks, et koos kunstnikust sõber kida, aga me tegime sellest dokumentaalfilmi varjas õun mis on nüüd siin mõnel pool Eestis ka näidatud, ehk ehk tuleb veel linestumisele homsega teles olnud või mitte teleseda ei ole olnud veel. Aga on lootust või sellepärast, et ma arvan, et inimesed võiksid seda näha. Ma usun, et huvi tekkis mõnel. Kindlasti kindlasti et praegu noh, informatsiooni nendel, kuidas selle filmiga läheb, võib leida siis meie veebisaidilt varjason punkt com. Ja noh, praegu veel just eile üleeile tegime veel lisaMontaasia, praegu töötame, teeme seda filmi natuke natuke paremaks. Enne lõpetust, kui sinu isiklikust elust veel rääkida, siis reisimise teema lõpetamiseks, siis kuhu sa siis soovitaksid, inimestel reisima minna ja mida sina soovitaksid ka meeles pidada, silmas pidada? Ma ei oska öelda, kuhu, nagu tuleks reisima minna, et noh, maailm on ju nii, nii, nii erinev ja, ja neid kohti, kuhu minna on, on lõpmata palju, et eks tuleb ise ära tunda, et milline lihtsalt nagu on, on rohkem nagu sobilikum. Aga inimene, kes seal kogu aeg võtnud reisipaketi selliseid korraldatud reisi, millega ta saab sõita Ta türki viie tärni hotelli või Egiptusesse, kus siis bussiga tehakse korraldatud reisipüramiidide juurde. Kas sellisele inimesele üldse on mõttekas soovitada, et nii võtke nüüd seljakoti ja lennake Indoneesiasse või, või siiski igas inimeses, iga inimene saab endast piire maha võtta? No oleneb ju, mis eesmärgil reisida, et ma saan väga hästi aru nendest inimestest, kes tahavad minna Egiptusesse, vedeleda nädal aega päikese käes, kui nad on tulnud stressirohkest eesti talvest. Et see on väga, täiesti arusaadav. Aga kui inimene tahab reisida sellel eesmärgil, et ka midagi, mida siis võib-olla see ei ole kõige nutikam. Et siis ma soovitaksin tõesti proovida muid viise iseseisvat reisimist, elada inimeste juures. Improviseerida oma oma liikumistrajektoori, et, et see on hoopis teistsugune, teistsugune reisimisviis. Ma lugesin blogist, et sa oled reisil kohanud, samas ka inimesi, kes pole mitte kunagi oma kodukandist lahkunud. Näiteks oli üks tegelane, kes hipi, kes on 40 aastat elanud ainult oma majas kuidas nende inimeste maailmapilt Väga huvitav, väga huvitav. Tegelikult. Võib maailmas rännata ka ilma füüsiliselt rändamata või jää. Noh, et oligi, et sellesama, sellesama härraga, kes tõesti 40 aastat ei ole oma majast välja läinud ja siis küsisimegi, et noh, et mis see elu siis on No täielikud vastandid ja teie, kes te olete terve maailma läbi käinud ja mees, kes istub kodus Jah, ja siis ta ütleski, et täpselt niimoodi ta ütleski, et näete, et teie tulete Indoneesiasse. Olete õnnelikud. Reisite ringi, mina istun siin, teen oma tiku doktidest kunsti ja, ja see on olemas sisemine flow olemas. Sisemine flow on see, mis teeb inimese õnnelikuks. Aga inimesed loevad praegu ajakirjandusest väga palju terrorismi kohta või sellist kuritegevust on palju ja reisimisel tahetakse ju ka turvalisus saada ja võib-olla mõeldakse, et seljakotiga rännates on ikkagi mõnikord või kohati või teatud kohtades ohtlik. Ei vaidle vastu selles mõttes, et igal pool on ohtlik, tuleb alati olla ettevaatlik, aga põhiline, mis nagu aitab seda turvalisust tõsta, alustades sellest, et kuidas sa välja näed, et kui sa lähed iki kohta ja kus on väga palju vaesemalt ilmselt sinust ja sul on kõhu peal suur fotoaparaat ja näiteks parasjagu on tõesti tegemist Lõuna-Ameerikaga, siis suure tõenäosusega see keegi keegi ihaldab seda fotoaparaati liiga palju asja natuke turvalisem selles suhtes, aga siiski, et, et, et oma seda jõukust, rikkust teid ei tasu nagu eksponeerida. Et, et parem hoida nagu madalat profiili muidugi vees pilti tegite? Ei no muidugi ma teen oma fotoaparaadiga, aga peitsid koti. Aga noh, ma tean, et ta on ikkagi ettevaatlik olema, et kuidas me selle aparaadi välja võtan. Ma ütlen, et Indoneesias ei ole sellega probleemi, aga samas Ecuadoris paraku on sellega probleeme, on teine asi on see, et tasub hoida kohalike ligi selles mõttes, et kohalikud inimesed teavad, et kus on ohtlikkus, ei ole ohtlik. Meie Beritiga elasime mõned päevad Aafrika suurimas sellises slummis laagases, mille kohta räägitakse tohutuid jutte, et seal on kriminaalorganiseerunud kuritegevust, Nad võtavad kõik vara ära. Enamikel majadel on, on suured müürid, ümberringi relvastatud turvamehed, aga meie käisime õhtuti, jalutasime ringi, kuidas seda pole võimalik, sellepärast et me elasime slummis. Me elasime vaeses linnaosas, kuhu pätid ei tule, sest et sealt ei ole tavaliselt midagi röövida. Ometi meie sõbrad ütlesid, et siin on turvaline jalutada, aga sinna naabertänavasse sinna ei tohi minna. Ehk siis on mingid võimud tsoonid ja oleneb, kelle, kelle, kellega koos sa seal jalutad. Sa ütled sõbrad, aga kuidas need sõbrad siis leida, sest kohalike seas võib ju ka pettureid kelme olla. Eks seda muidugi, et need konkreetsed sõbrad tekkisidki meil selle kaudse fingu kaudu, aga näiteks 10 öösel kella ühe paiku maandusime laagases siis lennukis oli veel üks valge inimene, kes oli, oli Leedu ärimees, kes keelas meil selle Laagose mehega kokku saada, arvasid, et tegemist on kindlasti inimrööviga. Nii et asi lõppeski sellega, et me sõitsime selle leedu ärikaga kaasa, nende nende kontorisse ööbisime seal ja siis alles järgmisel päeval saime oma oma Laagose sõbraga kokku ja nii oligi, et Leedu ärimees unistab siiamaani, et et võiks ju küll jalutada laagases ringi õhtuti tänavatel, aga ema ei ole seda kunagi teinud, kuigi ta on juba neli aastat töötanud. Laagases Te olete käinud ka vanglas, mitte küll sattunud sinna, aga see oli, kus riigisegud Ecuadoris kitas, käisime vanglas ja Eesti Eesti poissi otsima ja siis me käisime neil külas ja kas oli selline mitteametlik vanglas kõik või kuidas toimus? No me ukse peal nad küsivad tavaliselt, kellele me külla läheme. Aga kuna me ei teadnud nende eesti poiste nimesid, siis me alguses lõiskasime, et me läheme külla ühele Itaalia vägistajale, kelle nime me juhuslikult teadsime. Ja kui me olime esimesest sellest punktist läbi saanud, siis me jõudsime juba sellistesse ruumidesse, kus, kellel see oli üks tädike, kellel oli arvult D esimene sealt vaatasime järgi, et, et mis selle nende eesti poiste nimed võiksid olla. Ja siis juba tuli maksta ühele vangile väike jootraha ja siis vangiva juhatas meid selle nende eestlaste eestlaste juurde. See selle võib tunduda paljudele, see ei olnud ju selline turvaline Tartu vangla, vaid see oli selline lõunama kohutav vangla seal sees. Kas ei tekkinud hirmu, et keegi tuleb ja ja jõuamiselt vanglast välja? No ma mäletan, et oli kõhe jah. Et ega see ei olnud selline igapäevane kogemus, aga, aga, aga see oli väga-väga-väga liigutav elamus oli, oli kohati seda või noh, sellel eesti poisil küla selle tegime talle makarone, viisime talle hambapastat ja kuulasime Arvo Pärti. Kõik need kogemused, te olete nii palju nüüd igalt poolt saanud koos spirit'iga. Avon, turistid, punkt, bluuxbot, punkt, komm on üks kohta ka. Kas on veel tulemas raamatuid, filme? Kasvõi selliseid põhjalikumaid analüüse? Just nimelt etnoloogilina võib-olla. Kindlasti kindlasti, et, et me olemegi poolel teel oma peninny seikluste kirja kirjas panemisega. Et seda on kindlasti oodata siin lähiaastate jooksul. Ja samuti ma arvan ka, et kunagi me püüaksime kokku koguda need ägedamad reisilaadi sellest sellise kogumiku võib-olla välja anda nagu paberkandjal ka lugemiseks lisaks sellele, et meil on kogu aeg blogi seal need ja, ja kindlasti kindlasti mäe noh, see visuaalantropoloogia. Ja, ja kõik see, see pakub ka väga palju huvi, et ma usun, et et on üht-teist, mida oodata tänavusel raadiosaates kiiresti niimoodi kaleidoskoobi na ühest ja teisest riigist rääkisime kuigi üle 40 või 40 ringis neid on, kus te olete käinud igast sellest reisist võiks ju eraldi raadiosaated saada või teha? Ei ole veel praegu pakkumine, aga ma lihtsalt mõtlen niimoodi. No ma arvan, et ei oleks küsimus. Aga peale selle, et ta siis reisisite selle pideva reisimise vahepeal olete mõlemad õppinud Tartu Ülikoolis, nagu juttu oli, siis sa lõpetasid sel kevadel magistratuuri kuni kommunikatsiooni juhtimises Kuietnoloogias, et kuidas siis ikkagi võimalik on niimoodi vahepeal süveneda ka ikka ülikooli õpingutesse. Ma tahaks küsida selle peale, et miks üldse arvatakse, need kaks asja peavad 11 välistama. Aga siin saab ilmselt nagu seesama, et arvatakse, et reisimine on tihtilugu see, et sa istud kuskil palmi all, jäävad piina koledat, mõtle mitte. No inimesed on harjunud, et õppimine tähendab seda, et lähen hommikul loengusse, istun poole õhtuni loengus, siis lähen ülikooli raamatukokku, võtan paksud raamatud, õpin ja siis lähen koju, siis Vello raamatuid ja õpin. Ja siis hommikul lähen jälle loengusse, kui sa oled kusagil bensiinis, ei saa ju. Teha absoluutselt me muidugi ei saa seda teha, aga samas peninny seal oli võib-olla see koht, kus ma kus ma vaatasingi neid asju natuke teise mätta otsast istusime palmi all, rääkisime teritiga juttu, Philasseerisime ja mõtlesime, et mis pagana viisi on võimalik, et üks inimene võib korraga olla nii rasta kui ka moslem kui ka puduist, aga Berliinis on see võimalik ja et, et ühesõnaga see, kuidas me reisime, et see on teistmoodi õppimise viis, et see, et ma reisin, see ei tähenda, et ma nüüd panen klapid pähe ja, ja ei mõtle enam üldse asjadele kaasa, vaid vastupidi ma nende kogemuste kaudu näengi mingisuguseid laiemaid poliitilisi protsesse, kuidas nad on avaldu, ava, kuidas nad avalduvad inimese tasandil, ehk siis selline antropoloogiline lähenemisviis sellistele suurtele küsimustele nagu ma ei tea, Poskalaniaalne situatsioon või, või, või sugudevahelised suhted, seksuaalsus, konverteerida, seerimine ja nii edasi, et neid küsimusi on nii palju. Konverteerisid sa need siis oma üliõpilastöödes ja lõputöösse. Minu magistritöö oli, oli Venemaa Venemaa välitööde põhjal, mis ma uurisin siis nõukogude sümboolikat siirdeaja noorte hulgas, et ka, et ma elasin Venemaal ja siis samal ajal seal tegin intervjuud ja pärast kirjutasin sellest. Ja paistab, et ülikoolis on Tartu Ülikoolis on siis ka seda kõrgelt hinnatud, Sessaa lõpetasid magistriõpingud kiitusega. Tuli nii välja, jah. Nii lõpetuseks terjedoomistu, millega siis praegu tegeled ja millised on sinu tuleviku või lähitulevikuplaanid? Reisid ma lähen tagasi Indoneesiasse. Mulle jäi väheks, et, et see on nagu esimene plaan ja, ja ma kavatsen tehasel edasist etnoloogilist, uurimustööd, varjadega ja, ja loodetavasti siis ka ka üht-teist kirjutle jagada, neid kogemusi avanturistide veerul ja, ja kes siis ehk eks siis näeb, kuidas tulevik nende teiste visuaalse ja ja kirjaliku materjali osas vilja kannab. Suurepärane meil oli siis külas reisihuviline reisigurmaane Terje toomistu ja tänase suvekülalise saate lõppu kuuleme ka sinu valitud muusikat, aga ütleme siis ära, et küsijad olid Lauri Varik, Arp Müller, aga mis palav? Kui mängib lõppu ma tahaksin mängida Indoneesiast andud muusikat, et andud on langetanud siis selline Malai päritolu niinimetatud töölisklassi muusika, kuigi ta on tänapäevaks nagu läinud ka väga sellisesse pop ja ja väga-väga erinevaid käsitlusi levib Indoneesias, Indoneesia popkultuuris ja, aga minu jaoks liit peegeldub Indoneesia hing, Indoneesia selline soul, mis on pigem sensuaalne, rikas ja selline mõnulev. Et, et ma väga-väga nautisin oma Indoneesia täidetud aja jooksul just nimelt anged pidusid ja kavarjadele meeldis väga taandud. Ashley tari Indoneesia ja Siinandid Elvist käis ja nimi on pingpong. Aitäh sulle, Terje ja huvitavaid elamusi ja kogemusi ja naudinguid uutelt reisidelt. Aitäh. Uudis pluss sume külaline.