Tere, maailma rahvaste kommetele ja rituaalidele pühendatud sarja seekordne saade viib pühade sümbolite ja märkide maailma. Aja jooksul on vastne Nende arvukus, keerukus ja tähendus kasvanud ja muutunud, aga siiski teemad, millele inimkond on ikka esmatähelepanu pööranud, on jäänud vast samaks sünd, elu ja surm lühidalt võrreldes minu nimi on Haldi Normet-Saarna ja kas te olete äsjase väitega nõus või ei ole nõus orientalist partigalda? Eks ma ikka olen nõus. Põhimõtteliselt olen sellel seisukohal, et kõik mesinikud, mina olen loonud, ongi seotud, kas, kas eluhoidmisega surma mälestamisega need on need kaks põhilist asja. Ja kui sümbolit defineerida siis sümbol iseenesest sõna pärineb kreeka keelest, see on lihtsalt midagi, mis on kokku pandud, kokku asetatud, kombineeritud on sisuliselt infot sisaldav salakeel samamoodi sümbol, võib-olla mingi embleemi osa tunnuse osa biosa, lipu osa, ta võib-olla mingisuguse tuntud isiku asja liikumise, riigi atribuudi, yks need sümbol võib võib väga mitut erinevat asja tähendada. Mis märk? Märkan siis tähestiku tähtedest erinev, joonistatud pilt, põhimõtteliselt kujund Moody kannab mingisugust informatsiooni või siis ei kanna, et sümbol on, on kindlasti nii-öelda infot kandev. Aga märk võib olla igaühe poolt ka väljamõeldud, sirgeldatud, joonistatud laste poolt näiteks või, või ilma mõtlemata. See on siis see oluline oluline vahe, mis tasub sümboli märgi vahel teha. Sümbol koosneb märkidest, sümbol koosneb märkidest või sümbol, võib-olla ka üks nõrk. Ent selline märk, millele on antud siis mingisugune tähendus, mis kõneleb, mis kõneleb. Need sümbolid tunduvad küll inimestele ülierilised vahel, aga tegelikult ei ole tegu mitte millegi muuga kui, kui, lihtsalt omamoodi keelega meie ümber. Tegu on lihtsalt ütleme, orkide keelega, tõsi ta on, et nende arv on aja jooksul kasvanud ja ma isegi ei pane tähele, kui palju märgi keeles meie ümber on, et noh, liiklusmärgid on üks väga-väga selge, aga ka väga paljud teised märgid, olgu siis tualetiustel või arvutiekraanil, need kõik kuuluvad sinna hulka. Ja olgu öeldud, et see ka ise kasutame täiesti ilma, et me sellest endale aru annaksime, mingeid märke ja sümboleid oma igapäevasuhtluses. Absoluutselt, ja lõppude lõpuks ei ole ka need märgid meie tähestikust, mis me kasutame nii palju erinevat, sest meenutame selliseid tähestike eriliste märkidega on maailmas väga mitut erinevat moodi olemas. Nüüd tõsi ta on, et märgi puhul see, see märgikeel on natukene teistsugune kui meil läänes kasutatavat tähestikud, ehk siis põhierinevuseks on see, et meie tähistame ühe tähega ühte häälikut või äärmisel juhul ühte silpi. Aga tihti mujal maailmas kasutatakse ühte märki terve mõiste kohta. Et siin on heaks näiteks hiina hieroglüüfid, kus, kus üks hieroglüüf tähendabki ühte meie mõistes siis sõna või, või, või mõistet. Et samamoodi on ka siis pühademärkidega, et nende tähendusväli, mis selle märgi taga on tunduvalt suurem, seda ei, ei pea nii pikalt lahti kirjutama. Nüüd loogiline küsimus on, on selles, et miks selliseid märke kasutatakse ja mismoodi need märgid on üles ehitatud või mis sorti märgid on? No kui me räägime religioossetest, sümbolitest, religioossetest markidest, siis nende eesmärk on ikkagi seda usku kuidagi edendada või mingisugust õpetust edasi anda, see on see kõige olulisem selle religiooni puhul kindlasti kasutati neid ja kasutatakse siiamaani mitmes maailma paigas. Selliseid märke või isegi pilte seetõttu, et suur hulk inimesi on kirjaoskamatud. Et võin tuua hea näite Tiibeti budismis kloostrite seintel olevat märgid, sümbolid ja ka pildid on just nimelt pildi kujul, sellepärast et suur hulk inimesi ei oska kirjutada ja lugeda. Või ei osanud veel mõnda aga tagasi seda teha. Näiteks Lõuna-Aasias kasutatakse valimistel, parteid reklaamivad ennast teatud sümbolitega, inimene läheb valimiskasti juurde, vajutab oma sõrmejälje sest ta kirjutada ei oska. Ta ei oska lugeda sõrmejälje sinna, kus on siis temale meeldiva partei märk alguses näiteks lootoslill või element. Ühesõnaga märke loetakse ja tajutakse ja saadakse neist aru suurepäraselt, olles seejuures võib-olla kirjas Kamatud absoluutselt nii, et see on sellise meie mõistes alfa peedi lihtsam vorm. Märgid on väga nii-öelda kultuuriruumi ja kliima ja piirkonna kesksed, et tõenäoliselt vaadates märki ettevaatust, põdrad teel tunneks näiteks Sri Lanka elanikku ennast väga, väga imeliselt. Samas ei ole tal mitte mingisugust probleemi vaadata märkijate vaatust elevandid teel. Et märgida tunneb ära teises, ta ei saa absoluutselt aru, et mis seal, mis seal kujutatud on. Et on ka selliseid juhtumeid, kus märgid on väga-väga segi, ajavad aga nüüd probleem selles usulised märgi maailmas. Märkija uurib põhimõtteliselt selline teadus nagu semiootika. Põhiline probleem on selles, kas inimesed saavad nendest märkidest ühtemoodi aru ja, ja mida nad nendest märkidest siis välja loevad, mis on see sõnum. Ja muidugi täna tahaks jõuda ka selleni, et tegelikult nendest märkidest kokku kujuneb mingisugune ühtne riigikeel või isegi selline. Ütleksime siis sümbolite kaart millel on laiem tähendus ja mis ei pruugi olla sugugi mitte vähem keeruline kui kõrgfilosoofiline tekst, nii et ka ka märkide keeles saab, saab väga palju erilist edasi anda. Nagu me ütlesime, siis erinevate religioonide on hulgaliselt erinevaid sümboleid, mis neid tähistavad. Et kuigi me siin raadios pilti näidata ei saa, siis saame kirjeldada või teile silme manada neid sümboleid eestlikult, kõnelda, piltlikult kõnelda neist. No ilmselt ei ole ükskõik kellele vaja seletada, mida tähendab rist Euroopa kultuuriruumis, kuigi neid riste on sadu erinevaid vorme. Me teame, et erinevatel kristlikel usuvoolude on ka erinevat sorti ristid. Aga võib-olla tasuks mainida, et näiteks kristluse puhul vist ei olnud sugugi mitte esimene ja kõige levinum sümbol kristluse kohta, vaid tegelikkuses oli kala ja oli siis seotud sellega, et uues testamendis on väga palju kasutatud gala sümboolikat. Et kala on ka keegi, kes elab vees, esion seotud ristimisega. Teatavasti Peetrus oli kalur ja nõnda edasi see see kalatemaatika Kristian rahvale kala Kristus jagas kala ja tegi seda kala juurde, kui inimestel puudu tuli, nii et see sümbol peaks olema kõigile tuttav. Paljudele on tuttav ka kaheksa kodaraga ratas. Tegu on budismi sümboliga ühelt poolt õpetus keerleb nagu ratas, teiselt poolt see kaheksa kodarate väljendab siis õpetuse põhilisi aspekte. Teine budismi sümbol on muidugi lootoslill, see on ka paljude teiste idamaiste religioonide sümbol, nagu näiteks džainismi ja hindu religioonisümbol. Lootuslill on juba ise selline, millest võiks vist rääkida ööpäevaringselt. India ja Lõuna-Aasia kultuuriruumis küll jah, et lootoslille eripära või see, miks ta on sümboliks valitud, seisneb eelkõige selles, et valdavalt kasvab ta mudastes tiikides ja kõige lähedasem on ta siis meil tuntud kallaga sellised nahkjad, õielehed, et isegi siis, kui tema õielehed saavad mudaseks sisse muda, nagu valgub sealt Mahamise mudane vesi, kuidas suruda sinna vette, siis ta tõuseb, et sisuliselt vesiroosi sugulane sealt taas üles, tema lootus lootuslille õielehed on taas puhtad. Nii et selline pidev puhtus, muda ei jää talle külg muda jäädale külge, mustuse jäädele, külgede ühtlasi hulbib selle puhtana, seal seal muda keskel on temast teinud väga sellise võimsa sümboli, et just nagu maailma räpasuse keskel on midagi puhast ja kaunist. Ja loomulikult selliseid lootust lillasid on, on väga mitut erinevat sorti, et Indias on erinevad värvil ootas lilledele erinevat värvi lootuslilletüüpidele väga mitmeid erinevaid nimesid, et meie siin saame kasutada ainult ühte. Aga kui vaadata näiteks sümboleid veel edasi, siis kolmas selline suur sümbol, mis kõikidele ilmselt tuttav on, on poolkuu sümbol. Paljud on näinud seda mõne Lähis-Ida riigi lipul, ilmselt enamus teab, et poolkuu vahel ka poolkuu ja täht koos on islamiusu sümbol. Et see on selline kõigile tuttav, öeldakse veel ka, et kuu on kuum kummuli, sest teatavasti mida lähemal ekvaatoril minna, seda rohkem see kuusirp just kummuliga vajub meie mõistes kuidas poolkuust sai islami sümbol, et tegelikult see on asi, mille üle usundiuurijad isegi vaidlevad, aga üks selline arvamus on see, et päike Käia kuu olid lihtsalt araabia maailmas. Need kõige võimsamad looduselemendid, mida seal kõrbes oli võimalik üldse jälgida. Ja muidugi mõned väga skeptilised ja võib-olla isegi islamivaenulikud isikud viitavad sellele enne Muhamedi. Enne kui ta hakkas islamit kuulutama, siis Mekassaalid tegelikult väga olulised kuujumalannad, senine paganlike moment võib-olla on siis seal islamis sees selle konkreetse sümboli näol. Samamoodi paljudele on ilmselt tuttav kuueharuline täht. No mis on teatavasti judaismi sümbol, nimetatakse Taaveti täheks sisuliselt kahest kolmnurgast koosnev täht, kus siis need joonistamise jooned on näha, paljudele kerkib tõenäoliselt silme ette taoismi sümbol, mis on siis Ing yang must, valge ümara ringi sees ja nendes erinevates pooltes on siis vastaspoolus ka esindatud, ehk siis valges pooles on esindatud must ja mustas pooles on esindatud valge. Need on siis eelkõige religioossed sümbolid, me ei räägi sümbolitest, mis meid muidu ümbritsevad, öelda, et enamus nendest sedasorti sümbolitest religioon koolides ei ole algselt olnud seotud Nende religioonidega, et need on olnud isegi nende religioonideeelsed. Mõned neist on seal 3000 aastat enne Kristust juba juba olemas olnud ja lihtsalt hilisemal ajal nad ühe või teise religiooniga seotud. Ja taas näitab see, et tegu on sellise primitiivse keelega sest kõik need annavad ju tunnistust mingisugusest füüsilisest objektist reaalselt olemasolevast objektist, selle stiliseeritud kujud. Ja tegelikult need sümbolid, Sailsin valitud näideteks teadlikult sellepärast et paljud neist on siis ma ütlen, vastuolulised, oma tähenduse poolest. Paljude nende sümbolite puhul tuleb öelda, et neid kasutatakse palju laiemalt, kui meile teada on. Kui me alustame nagu samas järjekorras räägime kõigepealt ristist, siis me ütlesime, et see on kristlik sümbol erinevates erinevates pides tähendab nii surma kui samas ka igavest elu, nii surma kui igavest elu. Erinevatelt teatritel on näiteks erinevad ristid, eks ole, Peetruse rist on on hoopiski yksi kujuline, sest ta poodi, pea alaspidi selle külge ja, ja on õigeusu rist on ühesugune, katoliku oman on teistsugune ja kreeka rist on täiesti sümmeetriline ja ladina rist jällegi ei ole. Aga tahtsin jõuda selleni, et tegelikult on tegu iidse Egiptuse sümbolina, mis, mis näitab nagu te ütlesite elu ja surma ja ka igavest elu. Kui eelmises saates sai räägitud siin jumalanna iisisest ja sellest, kuidas ta mehe Osirise ellu äratab, siis see egiptuse rist ehk hulk on just nimelt selle looduse taassünni ja ka selle vaaraod loodavad tulevases elus üles tõusta, sümbol. Rääkimata sellest, et rist paljudele tuntud kelti rist, mille ristikohas on ühtlasi ka nii-öelda päikesele ringi sümbol on tegelikult paganlikud Euroopas levinud olnud, kaasa arvatud Eestis levinud olnud enne, kui, kui ristiusk üldse üldse sündis. Nii et risti ei ole sugugi mitte ainult ainult kristlusega seotud. Samamoodi poolkuu puhul see on olnud Mesobot raamias erinevate Kuu jumaluste jumalannad sümbol ka näiteks võimsa mitra kultuse mitter kultus moodi on tõenäoliselt üks selline mõjutaja kristluse taga just nimelt sellise taassünniteemaga, see on selline võidukas jumalus, kes, kes kurjuse hävitab sümboliks iidsetel aegadel. Rääkimata sellest, et India kultuuriruumis poolkuu on tegelikult jumal. Shiva sümbol teatavasti jumal, Shiva otsaesisel särab see kuusirp. Ja muuseas, seesama kuusirp päev otsaesisel on jõudnud ka teistpidi meile lähedal olevasse kultuuri, et meenutame kasvõi Puškini kuulsat poeemi Tsaar Saltaan ist kuusirp laupäeval särast all. Kauni naise puhul tõenäoliselt sellised elemendid näiteks slaavi kultuuris on tulnud just nimelt pigem paganlikud maailmast ja pigem pigem tulnud sealt kontaktidest Kesk-Aasiaga kui et kokkupuutest islamiga, mis muidugi ka ei ole sugugi võimatu ilmselt kõige vastuolulisem sümbol maailmas noh, 20. sajandi teisel poolel ja ilmselt ka tänapäeval on ju Eestis ka probleeme tekitanud, küll küll mitte äsja, aga, aga siiski on siis kuulus aakrist. Eks vastikust. Sümboliseerib tegelikult üldse ainult natsionaalsotsialismi Saksamaal. Jah, natsionaalsotsialismiga seotus on just nimelt see, mis on selle vastuolu loomulikult sünnitanud. Aga tegelikkuses siis haakrist just nimelt päripäeva pöörlev oma, siis kõrvallabadega päripäeva liikuv, nii-öelda kellaosuti liikumise suunas kujutatud haakrist tuleb esimest korda kindlalt esile, me teame, on kolm ja pool 1000 aastat tagasi juba hinduse kultuurilinnades on siis kividest laotud selliseid riste tänavaplaatidele ja maja majauste ette. Ja tõenäoliselt on see just nimelt päikese ja, ja hea õnne sümbol. Siin ongi huvitav, et selle kasutusidas on, on, on jätkunud. Seda kasutavad nii hindud, seda kasutavad budistid, džainistid seal tihti buda ja China kujude südame kohal kujutatud haakrist on üks üks kõige tüüpilisemad sümboleid ka näiteks rõiva kaunistuses Indias kujundusel elemendina ja ei kanna mitte mingisugust noh, nii-öelda negatiivset tähendust. Millal ta Saksamaale imbus, siis tegelikult arvatakse, et Euroopas võeti haakrist just nimelt kasutusele sellisel niveitš ajastul. See on siis 19. sajandi lõpp, 20. sajandi algus, näiteks on teada, et paljud esimesed lendurid kasutasid seda hea õnne märgina aga just siis seda idamaist sümbolit. Ja väidetavasti on selliseid haakristi sümboleid leitud ka kiviajast praktiliselt kõikjalt ka Euroopa kultuuriruumis, nii et see ei ole ainult ainult idamaine. Aga muidugi Natsi-Saksamaa andis talle ikka nonii, jõulise tähenduse, et see varjutas mingitel hetkedel maailmas vist natuke ka teisi, et tekitas sellise hirmutava õõvastava tunde, kui seda näeb. Ja siin on veel huvitav moment, et see Haagristan siis nii-öelda tagurpidi selles natsisümboolikast noh, pool naljaga aga öeldakse, et Adolf Hitler olevat sirvinud sümbolite raamatut siin mõningad uurijad lausa pakuvad konkreetset raamatut välja, et tal olid need raamatuid laua peal laiali ja see raamat oli valepidi ja ta leidis, et see on seal sobiv. Aga muidugi taustana, kui öelda, et 20. sajandi alguses ja juba 19. sajandi lõpus see idahuvi just nimelt Saksamaal saksa kultuuriruumis oli niivõrd tugev, et kui see ei oleks olnud svastika, siis oleks võinud olla mingisugune teine sümbol, et meenutame siin Schopenhoweri Nietzsche tohutut huvi ida filosoofia vastu. Götet, kes oli, kes oli mõjutatud ja selles mõttes oli, oli natsionaalsotsialistid Saksamaal teise maailmasõja eel ja ajal lihtsalt noh, sellesama mõtte mõttepärijad. Et see tundus neile sellise sobiva jõulise sümbolina. Aga ega see haakristi tagurpidi asetamine neile mingisugust head õnne ei toonud. Ja mida tasuks veel öelda, et palju kasutatakse seda nimetust svastika. Huvitav on see, et see pärineb otse sanskriti keelest, tähendab sisuliselt, et hästi on et kui need, kui need kaks sõna ära tõlkida, aga loomulikult, kui panna märk, mis, mis peaks edu tooma tagurpidi, siis siis edu kaob ja on hoopiski ebayni. Tänane saade on pühadest, sümbolitest ja märkidest ning stuudios õnneliltalist Martti Kalda. Aga kui vanad on mandala ja Jantra ja kõigepealt, mis nad üle teon? Mandala ei, anta on siis juba keerulisemad märgisüsteemid, need on siis katsed nendest samadest sümbolitest kokku panna, ütleme siis kas mingisugune mõtteline süsteem või lausa võiks öelda siis religioosne kaart mida vahel ka kosmogrammiks nimetatakse, sest tihti üritatakse nendega edasi anda kogu kosmosemaailma ülesehitust. Universumi kaardiks võiks neid ka vahel nimetada. Loomulikult selliseid märgi ja sümbolisüsteeme on maailmas olnud väga palju. Meenutame, et keskaja judaismis Kabalistid, kabala filosoofia pooldajad valdavalt siis araabia maailmas, kuigi tegu oli juutidega, ehitasid samasuguseid sümbol kaarte oma filosoofia edasiandmiseks. Nüüd mandala eesmärke on väga mitu. Ühelt poolt on see katse suhteliselt pisikese pildi peal kujutada Ta kogu universumi ja seda siis mütoloogilise universumi, mitte mitte tegelik universumit ülesehitust, kaardina vahest ehitati sellistest sümbolitest lausa ruumilised kujutised. Nii et nii-öelda kolmemõõtmelised. Ja teisalt on need kahtlemata ka noh, mingisugust sügavamat sõnumit kandvad, millest need ehitati. Neid on ehitatud aegade jooksul väga erinevatest materjalidest, olen näinud metallist valmistatud liivast. On jah tüüpiline, mida, mida tiibeti budistid rajavad. Neid on maalitud siidile paberile. Neid on tehtud kuni Tänapäevaste materjalide penoplasti nii välja puidust praktiliselt kõikidest võimalikest materjalidest. Kõige uhkem mandala, mida minul isiklikult on võimalus olnud, jälgida on siis ühes Himaalaja kloostris on lausa läbi kolme korruse ehitatud mandala ruumiline mille see oli, see on puidust puidust, kuigi siis nendele erinevatel tasanditel kujutatud jumalused, et ja jumalannad on metallkujukesed. Aga iseenesest see mudel oli puidust, värvitud, uhke ja ilmselt nad olidki pettusest teadlikud, sest see oli klaasi taha asetatud. Aga jah, see oli läbi mitme korruse. Nii et väga mitut erinevat sorti. Nüüd, mis sellega öelda taheti, üks on loomulikult see, et milline see religioosne kosmos, religioosne universum välja näeb, millises suhtes on need jumalad ja jumalannad teineteisega milline jumalus on keskmes, milline on serva pool selles loomulikult väljendubki teatud filosoofia, kasutatud sümbolid on, on väga mitut sorti, vahest on konkreetsed jumalused seal esindatud oma oma füüsilises vormis vahest on nende kohapeal mingisugune nendele kõige omasem atribuut, see on siis iga jumala juurde käib teatud asi mõnel jumalal näiteks nagu tarkuse bodhisattva Manschweilan, see põlev mõõk, mis lõikab rumaluse läbi, teisel on see jällegi tema tema leebust ja heldust näitab süda. Nii et kuni näiteks tähestiku silpideni välja, et seal võib kasutada ka ka nii-öelda tuntud sümboleid, aga kindlasti annavad nad ka seda mõtet, et seda filosoofilist süsteemi edasi anda. Ja kui me rääkisime alguses sellest, et inimesed olid kirjaoskamatud siis just nimelt sellist mandalat või pilt ka seinale joonistatud seinamaalingud fresko jälgides inimestele anti edasi mingisugune sõnum, see oli ütleme siis puust ja punaseks, kui kasutada seda väljendit, see oli näitlik õppevahend ja nagu öeldud, see tänad juba oskasid lugeda ja seda juba oskasid lugeda. Kuigi, kui seesama oleks seletatud meelde nii-öelda tekstina, oleks see olnud nende jaoks hulga hulga keerulisem. Nii et see on siis põhiplaan, see on siis filosoofiline Kreem ja ühtlasi õppevahend üheskoos. Ja lisaks sellele on olnud ka praktiliste riituste abivahend väga mitmel erineval moel seda mandalad vaadates võib mediteerida, on siis selline meditatsiooni vorm nagu kujustamine üritatakse sedasama mandala endale nii-öelda vaimusilma ette manada alguses jälgides seda hoolega, siis sedasama luua omale vaimusilmas, et võime ette kujutada, kui raske see on ja kuidas kulub aastaid, et jõuda selle täieliku kujustamise ja ette manamiseni kogunema keerulisus. Kõikides ornamendi nüanssides uskumatu. Absoluutselt saadakse hakkama, võimekamad kindlasti. Samamoodi kui me mainisime siin liiva mandalad, siis ka juba see liiva mandala enda valmistamine näiteks Tiibeti munkade poolt on üks rituaal, tihti ta kestab sõltuvalt mandala suurusest kahest nädalast kuni nädalani. Ja seda luues siis vastavalt kas neli või kaheksa või 10. Ka loomulikult on ka saanud sellise nii-öelda rituaalse ettevalmistuse spetsiaalse pühitsuse, et seda seda üldse valmistada, rääkimata sellest, et et see on ka noh, reaalselt suhteliselt keeruline. Ja siinkohal on huvitav ka see, et kui selline mandala tuuakse liivast või muide ka Tiibeti rituaalide käigus riideribadest näiteks mäeküljele inimesed tulevad kokku, toovad värvilisi riideribasid, nendest riideribad sõlmitakse kokku ja tehakse mäeküljele pilt mandala, selle lan veel üks eesmärk, sest liiva mandala lihtsalt pühitakse kokku Sealse rituaali käigus see lihtsalt pühitakse kokku see see kaks nädalat või nädal aega valmistatud tohutut töövaevanõudev, kaunis pilt lükatakse lihtsalt ämbrisse ja visatakse tuulde või need riideribad sõlmitakse lahti ja viiakse inimeste poolt minema, mida sellega öelda tahetakse. Budismis tahetakse kahtlemata öelda seda, et kõik on kaduv. Põhilisi budistliku filosoofia põhitõdesid avaldub ka nii, et mandalas jooksevad väga mitmed erinevad liinid. Ja juba see fakt ise, et sa ehitate liivast näitab juba eos seda, et ta on määratud kadumisele. Sama on riideribad mäeküljel, aga siis mis on tehtud puust ja muudest materjalidest ja on klaasi taga. No see on ja jääb. Need on jah jäävamad, nii et ei ole ainult nii-öelda liivast ja kokku lükatavad ja huvitav on, on võib-olla ka see, et sääraseid mandalaid või siis nagu tantrismis kutsutakse neid Jantrateks. Selliseid skeeme on ehitatud ka päris suuri. Need, kes Tiibeti budismiga kokku puutunud on, teavad kahtlemata Tiibet ise on just nagu suur mandala ja kogusele Tiibeti territooriumile ehitatud templid moodustavad ühe suure Kaardi mandala kaardi. See on väidetavasti seetõttu, et Tiibeti algsed budismieelsed jumalused olevat palju, palju pahandust tekitanud, eriti suurt pahandust olevat tekitanud üks kole naiskoll, kellel oli kolm rinda ja kelle Indiast saabunud pühamees Padmasambhava alistas. Padmasambhava olevat sellele kollile tohutu hiiglasi kogu tiibeti suurune keeranud kaks vinti peale keskkohast. Ja hääldanud ta siis selle Tiibeti platood alla. Jube lugu, jube lugu. Ja väidetavasti aeg-ajalt see naisterahvas seal rahutult raputab ja tekitab maavärinaid, aga selleks, et ta kinni püsiks, seal on siis Tiibetis ehitatud 13 templit, mis paelad hoiavad seda naisterahvast kinni, siis tema käsi, tema küünarnukk ja tema põlvi, tema puusi ja Lassas asuv keskne supelolevat sattunud sinna koha peale, kus tema keskmine rind ja seetõttu templi nii-öelda teine nimi on piimatempel. Et väidetavasti selle templi juures niriseb allikas olevat siis otse selle naiskoletise keskmisest rinnast nõrguv piim nii mõelda, siis hakkab sellest Naiskoletisest lausa kahju, kuidas ta niimoodi paika Jahnitud ja huvitav on see sarnane legend on isegi olemas hindudel, et teatavasti Šiva abikaasa olles pahandanud seda, et tema oma isa piisavalt tema oma abikaasat šiivat ei, ei austanud. Sa pead ennast tulle heitnud ja surnuks põletanud ja Šiva koju jõudes olevat siis selle poolpõlenud pool laguneva naise keha ja lennanud sellega üle kogu India ja erinevatesse paikadesse olevat siis tema abikaasa kehaosad, silm, suu ja nõnda edasi laiali kunud. Ja nendesse kohtadesse on rajatud ka templeid, et see on ka omamoodi küll võib-olla mitte liiga süsteemne mandala, ent ometigi teatud mõttes kaardistab ära, olen ise käinud silma ja, ja tupe templis nendest paljudest, mis, mis Indias seda tähistavad. Aga loomulikult sääraste mandalatega üritati näidata ka seda, milline ilm on, et enamasti selliste mandalad nii-öelda kaarditaoliste mandalate keskmes on siis maailmamägi või tihti ilmasammas, mis hoiab taevast ja maad lahus ja sealt siis Kyotsentriliste, kas siis ringide või, või neli nurka. Täna on siis kogu religioosne versum ja tavaliselt see nii-öelda meie inimeste maailm on kuskil kuskil servas vastavalt sellele, kus siis usu asutajad seda näha soovid. Mõne aasta eest jõudsid mandalad ka Eestisse, tiibeti mungad tegid neid, üks oli vist okupatsioonide muuseumis ja kuskil Eestimaal veel peale Tallinna. Jah, Tallinnas on vist neid kahel korral valmistatud ühel korral Harju mäel ja teinekord jah, okupatsioonide muuseumis, ent minu meelest on ka Tartus neid tehtud, nii et soovijatel on jah võimalus olnud Tiibeti munkade valmistatud liivamadalaid ja kes soovib siis ka ühtlasi seda seda kokkupühkimiseks mooniat näha ja loomulikult Himaalaja regioonis aeg-ajalt ikka seda näha on, kusjuures siin tuleb mainida, et et see ei olnud algselt selline rituaal, mida tavalistele inimestele demonstreeriti, et see on just nimelt 20. bändi teise poole temaatika, nii et kasutage juhust, et varasematel aegadel mungad seda tavainimestele ei näidanud. Ja lõpetuseks, mida meie kõik võiksime tänasest saatest no kohe eriliselt kõrva taha panna. Mina soovitaksin ükskõik millisesse pühakotta sisenedes või sattudes mõnele religioossele maastikule panna hoolega tähele neid märke ja sümboleid, et tihti ma märkan ka noh, kas kasvõi näiteks kristlikus kirikus, et inimesed jälgivad seda arhitektuuri, seda, seda ilu võib olla minutit paar viis kuni 10 aga tihti kõnnivad mööda ilmselgetest sümbolitest. Et juba kristlikus kultuuriruumis, mis, mis meile on äärmiselt lähedane. Näiteks katoliikluses on kirik pühakoda täis nii tihedalt erinevaid sümboleid, mis, mis meid jätavad, mis räägivad mingisugust lugu. Et seda tasuks märgata. Kindlasti tasuks ka vanemad kunsti nautides ja noh, kasvõi Euroopa maalikunsti siin paarsada aastat vanemat jälgides märgata, et Need on tegelikkuses täis tohutuid sümboleid, selleks peab piiblit tundma ta piiblit tundma või noh, mul loomulikult tasub tasub neid tundma õppida. Et viimasel ajal seal on, on muidugi erinevad noh, nii-öelda popkultuuri elemendid või näiteks kasvõi filmid kuulust, Da Vinci kood juhtinud inimeste tähelepanu sellele, et sellised sümbolid on kultuuris olemas, aga minu meelest tasuks neid veelgi rohkem teada ja, ja teadvustada. Miski ei ole nii saa, miski ei ole päris asjatult kaugemal ajas me läheme seda rohkem oli kultuuris sääraseid sümboleid ja seda vähem öeldi otse keeleliselt välja, mida mõeldi, jäeti sümbolid ja eriti need ikkagi igaviku jaoks. Selline oli sarja veel üks maailm, tänane saade pühadest, sümbolitest ja märkidest. Stuudios olid orientalist Martti Kalda ja Haldi Normet-Saarna. Helirežissöör oli Maristombach. Saatemuusika oli pärit India pühade mantrat plaadilt. Nädala pärast kohtute folklorist Marju Kõivupuuga kuulmiseni.