Päevatee suvekülaline päeva teel on külas täna kunagine raadiokolleeg Priit Aimla, tere päevast Liit. Kui ma siin hakkasin tutvustama, siis ma ütlesin, hea kolleeg, Priit Aimla, tegelikult. Priit on humorist, kirjanik, ajakirjanik, poliitika oled olnud, mis tiitel või mis ametinimetus sinu nime ette peaks käima? Noh, et oma elupäevadega nii kaugele jõudnud, et enam tööl ei käi. Ma olen tihtipeale harrastanud ebaametliku elu. No kas sa oled kogu aeg tööd teinud? Olen küll jah, nagu tohib, töötan edasi. Hakkame siis päris algusest. Ei, sa ei ole üldse Tallinna poiss, maal on lõunapoolselt võrust ja sündinud Võrus Tartu maantee siis kes su vanemad olid? Vanemad olid puha õpetajad ja nähtavasti siis oli isal, kui ajaloolastel oli tööotsingutega raskusi ja ootas pakkumisi, üks pakkumine tuli siis Paide keskkooli. See oli siis umbes 44. aastal, kui ta sinna läks. Nii et ma koolipõlve veetsid seal paides, jah, ja rõõmsalt. Kuidas koolipõlv siis kulges, kas sa koolipõlves olid ka selline naljapoiss või? Esimeses klassis ma olin väga pettunud, kui ma ei saanud oma õega ühte klassi, sellepärast et ta oli millegipärast kaks klassi eespool ja siis tuli leppida selle seltskonnaga, kes kätte ja niimoodi me elasime kuni neljanda klassini, kui ma olin veel viisakas ja arukas ja sõnakuulelik ja vaikne nagu praegugi, aga siis tuli Paide keskkoolil uus maja kasutusse, nii et alates viiendast klassist olema seal punases telliskivimajas, mida praegu ei tea, kellegi omaks pidada, siis on ära ostetud ja edasi ka ei müüda, aga edasi ka ei tehta. Nii et kõik need küüditamised ja muud raskemad momendid sai seal üle elatud. Kas see puudutas teie peret ka? Meie pereta ei puudutanud muud moodi, kui et vanaema vanaisa ehk ema, ema ja isa läksid ära ja Gonsiori tänavalt samast tänavast, kus on raadiomaja peahoone praegu sellepärast et Helmut Tarand osutus olevat riigivastane, kuna ta töötas ajaloomuuseumis ja eks õieti haka see asi tihtipeale niimoodi peale, et süüdi oli kindlasti keegi kolleegidest, kes seda väga ei armastanud või keda ei armastatud ja kes tahtis kätte maksta võimaluse piirides ja kui sellega kaasnes natukene võimu, siis oleval lahke ja läksid nemad Krasnojarski krais ja olid seal siis kuni 65. aastani, mil Hruštšov oma lahke meelega lasin nad lahti. Ehk siis saatis koju. Aga see kojusaatmine oli niisuguseid tingimusega, et vähemalt 100 kilomeetri kaugusele kohas, kus sind küüditati Noh, rääkimata sellest, et isa oli pärit korpa külast mis on paides 12 kilomeetrit allapoole ja õppis seal ja töötas ja. Kui palju see sind kooli ajal puudutas, kas lapsed said aru sellisest olukorrast või oli juttu kodus sellest? No jutt oli kogu aeg nii kodus kui koolis, sellepärast et ega neid õpilasi oli väga vähe, keda küüditamine ei oleks puudutanud. Sulle meeldis koolis käia? Mul ei olnud selle vastu mitte midagi, sellepärast et ei olnud ju asendusmaterjali pakkuda. Tööle veel ei kippunud ja täitsa lustilaulupidu oli. Mis sind huvitas kooli ajal? Mind huvitasid kõik ained peale keemia, mida algklassides küll ei olnud, aga noh, tühja kah keemia sellest eriti kannatanud ja ja mina ise ka ei tundnud füüsilisega moraalseid raskusi. Aga koolis olles koolis lapsed, pandi kõik tegema midagi, kes laulis kooris ja kes tantsis tantsurühmas. Mulle see rahva tantsimine ei ole, kahjuks ei sobi küll öelda. Aga ma ei ole eriti rahvatantsupooldaja olnud jah. Aga laulma sain küll, mihklimees olin aga koorilaulus ja olin pärast ansamblis ja kirjandus meeldis. Kirjandus. Mulle meeldis lugu, mulle meeldis ja matemaatika vastu ei olnud ka midagi, kuna ema oli matemaatikaõpetaja vahel jäine raskustesse, siis siis vabandades lõpetasin tema vihikute parandamise ja küsisin mõned probleemid kohta täpsemalt ja sain teada ka. Üldiselt austatud, aga kardetud õpetaja, ta oli niisugune väikest kasv, väiksem veel kui mina. Ja oskas teha korje ajal küll, aga muidu oli heasüdamlik inimene, kui ma ütlen, mitte kõigil ei olnud taeva paljudele ainult õpetaja. Nii et pärast kooli on enam-vähem kõik rahule jäänud. Aga kus see sinu naljas on, kas sa kooliajal olite selline naljaviskaja? Nalja viskamine võis olla kuskil viiendast klassist alates ja meil oli seal suurepärane õpetaja, kes kahjuks möödunud aastal ära suri. Johannes Sepp. Ja oli äsja ülikooli lõpetanud ja väga tore mees oli ja mul torkas silma, kuivõrd palju vastukaja tekitas tema väikene naljakana ühel teatud kuupäeval. Ma ei tea, kas ta kurat ütles ajal tüll Eestile keelata sõna, et kes selle tuvi sinna ahju otsa pani, kõik vaatasid Beatööritades ahju otsa ja siis, enne kui nad jõudsid ehmatusest kirjeldada või arusaamatusest ütles klassijuhataja Johannes aprill. Ja siis öeldi ära, mis asi see aprill on ja ehk eks? Aprillinalja kuulnud, aga, aga nõukogude aja tõsisemas tsoonis oli see aprillinali keelatud. No ja siis sain aru, et niisuguse naljatamisega saab hakkama küll ja hakkasin julgemalt häält tõstma. Ja siis ükskord igavese pärast vene keele tunnis L1 hiiglama noor vene keele õpetaja, ta oli äsja kuskilt tulnud, kas Venemaalt või vene keele kateedrist, ma ei mäleta, aga igatahes mõtlesin tunni ajal visata ühe kliendipotiahi otsa aga ahju otsa liiga kõrge või oli käsi liiga nõrk, igatahes kindi pott läks puruks vastu ülemist ahjuäärt ja siis tehke üle, kuulame need, kes on teinud ja mitte keegi veel teinud. Loomulikult ja lõpuks öeldi, et enne ei saa keegi välja, kui süüdlane ei ole käes. Siis ma siis ütlesin, et ma kogemata viskasin vasakult käelt saanud pihta. Aga et sellest tagajärge mäleta no need olid nii-öelda lapselikult mälesid. Aga siis hakkasime rohkem omavahel suhtlema ja ja siis tuligi niisugune värk välja, et Ta armastasin natuke liiga palju rääkida. Ehkki olulisematest tundide teinud aga vähemtähtsates nagu vene keel tegin küll vene keele suhtes, peab ütlema, et ma olen küll tänulik nii sellele veidi kirjutada õpetajale kui ka kõigile järgmistele vene keele õpetajatele, et nad panid mulle siiski selle täis õige grammatikaga suhu. Effi, kui ma keskkooli ära lõpetasin ja asusin tööle ehitis remondikontori mitmetes ametites siis selgus, et üle poolte töölistest olid venelased. Nendega suhtlemine pole mitte päris õigel teel ja pole mitte liiga sõnaderohke ja siis ma õppisin juurde ja see kujunes mul päris heaks välja arvutada. Hääldus, mis on mul kogu aeg niisugune, nagu kardaks venelasi, aga. Kui sa keskkoolis käisid, kelleks sa saada tahtsid, lapsena kindlasti autojuhiukse kosmonaudiks või tol ajal vist ei taheta. Ei, ma tahtsin meremeheks rohkem meremehed, meremehed armastasin saada. Sinust ei saanud meremehest, minust ei saanud meremeest selle tõttu, et minu hea sõber Igor Lazarev, puhas eestlane muide, aga juhtub olema vene nimega oma isa tõttu. Tema läks Pärnu merekooli ja sai vahepeal puhkust ja siis käijale vaidlesin ja tegi reise küll Euroopat pidi küll natuke kaugemale ja tal oli kindel teadmine. Me usaldasime 11 nagu iseennast ja ta avaldas mulle ühena vähestest, et ta kavatseb niikuinii varem või hiljem budget tehase tähendab Nõukogude Liidust jooksu panna jätkata oma elu tõelise meremehena, vaba eestlasena vabal maal. Aga ta läks kehvasti, kui ta selle kooli oli lõpetanud ja komsomoli astunud, milleks teda soovitati, või sunniti, et muidu ei saa viisat. Siis ta tegi ootamatult ühe lahkumiskatse Nõukogude laeva pealt. Asi lõppes traagiliselt, ta ilmselt uppus ära. Kus riigist seal see oli kuskil seal Vahemere kandis kaugel meist, mingit Taani laevad olid seal mängus ja ühesõnaga igasuguseid legende räägiti. Julgeolek rääkis ühti, et inimesed rääkisid teist juttu. Mina olen üks vähestest tema koolivendadest, kes usub, et aga ei juhtunud midagi jätta. Elas edasi ja läks Ameerikasse, nagu ta lootis. Aga oletatavasti oleks ta siiski kunagi varem või hiljem sellest rääkinud, kas kirja teel või muud moodi ühendust võttes. Nii et ma kardan, et tema elu lõppes nii noorelt ja ja siis ma sain aru, et see veremehe amet ei olegi nii kerge. Ja otsustasin edasi, et eks, eks elunaid, kelleks saan elu näitas, läksid ülikooli najalt mind veetlus, aga eesti keel ja kirjandus ja valmistasin selleks mõtteliselt, tähendab, mitte tegudega. Mõtteliselt valmistasin kuni 11. klassini, kood oli Tartu Ülikoolis jumala uus ja noor ja võimu ja väärikas. Jüri Kuusmann, kes siiamaani elab Paide kandis edasi ja tegi meile selgeks kiiresti kogu selle füüsikamis kaheksandast klassist alates, oli segaseks jäänud, see tähendab, et nad muud Ja siis hakkasin füüsikat niivõrd armastavat, olin kindel, et läheb füüsikat õppima. Nii et eks ta üks segadus olnud, aga kui lõpuks sisseastumiseksamiteni asi läks, siis otsustasin siiski eesti keele kasuks. See lõppenud väga hästi, sellepärast et sisseastumiseksamid olin umbes siis. Aga pärast esimest sain ma koju tuldud sellepärast. Ma pühendasin niivõrd oma kirjandi teemal, et tavalise Paide keskkoolis olnud lõpukirjandiga võrreldes oli see aeg tund aega lühem ja selle tund aega jätsime ümberkirjutamiseks, nii et tagajärg olnud hinnetetahvlil oli Aimla kaks ja, ja ülikooli õppejõud Harald Peep kutsus mu oma kabinetti pani ukse lukku ja näitas kirjandit, kus ma nägin ühte punast, märkis oli üks komaviga, aga lõpp oli kirjutatud käekiri loetamatu kaks. Ma veel imestasin, kui kergest saab ühest kahe et mina oleks ühekand selle eest, aga kui loetamatu järelikult ei olnud läbi loetud ja aga ei osale ikkagi oli tung nii suur, et ei saanud igasugust virvarri vastu võtta ja jäeti mind ukse taha. Läksin ludinal vaidlesin tagasi ja. Ja kogu lugu läksin tööle Paide remondikontorisse, mitte iseseisvalt, vaid hoovi peal oli järgmine uks, härra mälestuks. Ei kaugele härrast. Ta oli seltsimees, seltsimees mälesk võttis mind heatahtlikult oma kontorisse tööle, mitte liiga heatahtlikkuse poolest, vaid tal oli inimesi puudu kogu aeg. Ja üks tema kümnik oli hakanud hirmsalt jooma ja tema asemele oli vaja uut meest. Ega see töö ei olnud kerge, sellepärast et töö inglite raamatud olid väga mitmekülgseid, rikkad, nagu need, loodetavasti on ka praegu sama töö eest maksta kas yks rubla või siis Kaczydsweegolmiks, nii nagu just oskasid neid paragrahvi seal keerutada, käes nagu näiteks tuli teha siia stuudiosse põrand, siis põrandaid siin varem olla, siis kirjutati põranda ülesvõtmine, Kazimine ja korrastamine ja tasakaalustamine ja lõpuks parketi panek, aga võiks ka lihtsalt panna nagu uuema aja parketipaneku, nii et võimalusi oli väga palju, mulle jälle kõik meeles. Ja Hiina otsustasid siis selle, et mis nad siis, kui mitte kümned hävitati. Ja rahapuudus ka väga eriti ei olnud jah. Et kuna see hinnete panemine sealt enam-vähem kümnikus, siis siis olid töölised, kõik mu sõbrad ja ja mina olin siis jällegi tööliste sõber ja ja niimoodi läks napsu võtmiseks ja harjutasin ennast viinavõtuga, mis mulle küll eriti ei meeldinud, aga na poose pärast pidi kaasa tegema, nii tema läks ning siis aasta kestel andsin mõista, et ma lähen sügisel uuesti ülikooli astuma, mille peale kogenumad mehed naersid muidugi head õppimist ja ja kui ma läksin sisseastumiseksamitel augustikuus, siis öeldi jällenägemiseni ja mina ütlesin, et hüvasti, midagi hullemat. Nii või teisiti, aga keegi ei uskunud, et ma sisse saanud, aga mida sa siis nüüd läksid õppima? Seekord ma otsustasin siis füüsika kasuks, et kui eesti keel mind alt tõmbas, et eks füüsikaid hamba, eks seal oli ka esimene eksam, muidugi eesti keel, aga see siis ma tegin eksami suurepärase viiere. Ma olin ju päris tugev poiss, eesti keeles. Nüüd me läheme tagasi kooli juurde, kas sa koolis kirjutasid hoolega kirjutasid midagi kuskile mujale ka või enda jaoks? Ma kujutasin ette, et man romaanikirjanikke aeg-ajalt tantsinud, lugeda niisuguseid lehekülgi, kus kirjutasin peale lehekülg 346 ja siis hakkasin jumal teab millest peale lõpetasin jumal teab, millega ütlesin. Katkendeid lugeda. Niimoodi õpputasin natuke pruutide ees. Aga ega sellest suurt tolku ei olnud, aga selle eest hindeid ei pandud ja võib-olla neil jäigi mulje, et ma olin kõva romani kirjutajaga. Romaaniga ma ei katsetanud ja rohkem rohkem kui hakkasin kirjutama, niisuguseid lühivärke saatsid neid ka kuskile. Ei saatnud muudkui minu esimesed kirjutamiskogemused olid küll Bay ajalehest, mis kandis nime võitlev sõna pärast seda, kui ta oli olnud stalinliku tee. Ja sinna kirjutasin igasugu sõnumeid, näiteks, et kui meil oli rahvatantsu ja koorirühm, kes valmistus Moskvas peetavaks ülemaailmseks noorsoofestivaliks, oli vahepeal, ütled, kui hästi esinemisme saame sinna kah oma oskusi näitama. Käisime lõpuni küll, aga ammu oli ette teada, et ega me ei pääse, sest oli paremaid ja ma ei tea, kas trenni poolest või või muud muud igatahes sinna ei pääsenud, aga see ei seganud mind ajalehes võitlev sõna kirjutamast, et varsti lähen Moskvasse. Ja siis Paide leht võttis mind väga tõsiselt, nagu mina tedagi. Kord saadeti mind siis jällegi tegema lugu põrsas, sest sulgudes sea ja siis kuhugi Väätsa kanti, kus oli see põrsa kasvatamise värki heal tasemel ja ja tuli midagi head kirjutada, ma läksin sinna ja ütlesin põrsast tere alguses ja pärast ei osanud eriti muud midagi öelda. Rääkisin selle põrsa talitajaga, sain mingisuguse jutu kokku, nii et täismaht oli välja küll, aga kui palju seal tarka juttu oli, selles ma kahtlen. Igatahes kirjutamiskõlblikuks ta muutus ja ja nii paluti aga veel ja veel kaastööd kooli ajal, seal see oli kõik kooli piires. Aga siis, kui kooli lõpetamise eel hakati sundima komsomoliminekut, siis siis jäeti niisugune mulje, et kes ei ole kommunistlik noor, see ei pääse kuhugi ülikooli sisseastumiseksamitele ka, et jääb üks leht puudu. Noh, ja siis sealsamas ja millegipärast sotsiaaltoimetuse ruumes seal siis küsitleti, kuidas sellega on. Ja siis ma ütlesin niisuguse mulje, et olen lugenud mingisugust. Ma ei tea, kas Smuuli õigelegi komsomoliteemalist juttu, kus mina, kommunistlik Laar oli Smuuli no nähtavasti oli see ja üks poiss nagu arvasin. Ta ei ole veel küps ja mina siis korrutasin talle järele nagu, nagu harakas, et ma ei ole veel küps astuma, et ma tahan targemaks ja tublimaks saada ja jäädi sellega esialgu rahule, aga ähvardati siiski, et et niisuguste andmetega ma Tartu ülikooli ei pääsenud. Aga see hirmutes vajus kuidagi nurka ja kui ma läksin Tartus samal ajal, siis 59. aasta sügisel, siis ei teinud, sest mitte keegi jutuks kommunistlik noor ei ole lihtsalt kindad lindude füüsikuks kõlbasid ka siis, kui ei ole siis ja dekaan ja füüsika õppejõud Anatoli Mitt oli äärmiselt heasoovlik ja sest minu kaks aastat varem lõpetanud õde õppis ju lõppkokkuvõttes aastronoomiks alguses läks matemaatikasse ja näitas ennast tubli tudengina ja sellepärast avaldati lootust, et vend läheb sama rada pidi. Noh, ja nii ta läks, kuni juhtus igasugu kurioosumeid mind lõpuks järgmise aasta märtsis teatati, et hakkan valmistuma sõjaväeks. Nüüd kuuleme vahele natuke muusikat. Me jõudsime, Priit Aimla ka rääkida väga paljust, aga väga palju, jäiga, rääkimata peidu tegemistest. Just kasvõi näiteks see, et Priit Aimla on kirjutanud väga palju laulusõnu, laulusõnu ka teatrite muusikalavastustele ja loomulikult ka paljudele teistele lauludele. Nüüd kuuleme rännulaulu muusikast Eesti riikliku noorsooteatri suvelavastusele til luules peegel. Muusika autor Olav Ehala, sõnad Priit Aimla ja laulavad. Ei tea, kas tunnete ära Rein Oja ja Andrus Vaarik. Kui pikk on tee ja miks ei ole hobuseid heina, neid kui kaua v ei vaja? Neid, kus on see mees, kes oota veel niukse Narda ajab naerma ja naised, kes ja. Mis teha v maast, mille poole seame samme? Lähen uuni patukoorma Depaga loolasi roomas vaid ja laada Ada. Koju minnes kärsakas üks otsa huuled. Kui mitu kuud Muhu-le tunne kuuma kire võimlit, usu, ihu tunneb ja luule Samaevukas tunda, sambel Flandria su lõunasöögi maitsekas, sel teel pärnaõitest seal majakaid. Ja memm maast, mille poole segame samme pealite Paaperedile, veere lamme, poliidatuga armastan päevana piinu lassiga raamas. Jama. Koju minnes kätt aidanud uules peegelduma tiivad kaasabi. Päevade suvekülaline on humorist, kirjanik, ajakirjanik, poliitik ja kauaaegne hea raadiokolleeg Priit Aimla. Uskumata oma imelist saatest läksin siiski katsetada ja tegin arsti ees natuke rumalat nalja seal, kui paluti silmi kontrollida, siis nagu ei näinud midagi ja aga noh, selle temputamiseni lõpetasin ruttu ära, sest paistis, et neil on paremaid organeid, kui minu jutt. Tegid selgeks, et ma olen absoluutselt triivi kõlbulik. Sõjaväes läks samuti, et alguses läksime hooga peale, istusime rongi ja öeldud mitte sõnagi selle kohta ei teadnud, kuhu sind saadeti, ei teadnud ja muudkui Moskvas oli pikem peatus seal ümberehitatava mausoleumi juures. Nii et mausoleum muidugi Kaisanud isakestega hüvasti jätta, aga midagi. Ja siis loksusime edasi ja siis öeldi. Jaajaa viidi meid Orenburgi seersandi kooli kus õpetati siis välja nii radistideks kui eestistideks. Eestist tuleb sõnast Esstee, mis tähendab sanetkidele taip, mis tegelikult on plaaniliselt väga ilus ärkio. Annad koordinaadid ja riikliku tähtsusega amet absoluutselt sõjaväelise tähtsusega ja no ja nii ma olin radist ja sain heaks artistiks ja, ja Tiit Tammega Pärnu poisiga otsustasime siis paaris esinedes, et kui võistlused võidame, siis lähme koju puhkusele, sellepärast et niisugune lubadus oli enne võistlusi täitsa syda värkide võistlus ja me võitsime selle, võin sealt ära ja õnnitlesime 11, nüüd läheb puhkusele. Tegelikult osutus järjekordseks Nõukogude naljaks, öeldi, et kuna Aimla tamm saavutasid nii kõrge tulemusena, siis siin ei ole tegemist mitte puhkusele saatmisega, vaid üks kraad kõrgema andi, mingisugune riiklik autasu, mis pidi ületama igasuguse puhksul sõidu. No ja see oli mul tükk aega alles ja lõpuks siis saatsin paidesse vanematele ka, ma ei mäleta. Igatahes läks tükk aega mööda, enne kui ma puhkusele sain. Olin kolm aastat ära ja eriti ühtegi halba muljet nimetanud, kütteaeg-ajalt liiga vea oliga igatses. Aga puhkusel olles otsustasime abielluda ja mida ma ka tegin. Ja siis oletades, et abiellumine on nii tähtis järk, et selle eest peaks olema kolm päeva pikendust mallingsuse täpselt kuhugi kontrollime paide, siis küsisin, et kas see on niisugune määrus, öeldi, et seda peate küsima oma ringkonnakomisjonilt, aga ringkonda Tallinnas ja ei viitsinud sinna minna, ma oletasin, et need kolm päeva ikka tohib pikem olla. Tagasi jõudes selgus, et sellest võib kinni ka minna, kinni minna, juhul kui ruumi on, tähendab, aga ruumi ei olnud, sellepärast et radisid käisid järgemööda vallas ja ja minu valvekord oli tulemuseks poisile haigeks jäänud ja ilma karistuseta, aga nagu öeldakse, järgmise korrani. Järgnevust kordama ei andnud kätte, sest et niisuguseid pidulikke momente nagu boksule olid rohkem ei esinenud. Sõjaväes olid ära kolm aastat, mis siis edasi sai? Sa pidid hakkama sõjaväe seas on, sul oli amet, seal oli suurepärane elukutse, aga iseasi, mis sellega. Olin saanud pealinn sõjaväeradist. Nii et võisin minna kuhu tahes, kasvasin kõrgemasse sõjakooli, kasulik oli see, et kuna mu ametisse määramine oli tänu eriala, mida ma õppisin tänu füüsikale, sain ma siis üldse asjale ligi ja mõtlesin, et nii palju olen ennast täiustanud küll. Raadioaparatuur on enam-vähem selge, võin edasi töötle, küll seal vahel käis niuke mõttega läbi, vead, oleksid jooned oli naljaasi, näiteks joonistada üles raadiovastu hoidki või raadiosaatja, skeem neid, aga nad niisugust lolli leidnud, kes oleks tahtnud laste. Ja võib-olla poleks viitsinud talle joonistada ka väikse rahaga ikka teed. Ja siis astusin ülikooli poole ja õiendasin paberid ära, öeldi, et esimesel septembril hakkab peale. Loomulikult hakkaski peale kartulivõtuga ja siis õppisime edasi. Nojah, elukohaga oli ka väikseid muutusi, nii et ma ei saanud mitte mitte kesklinna tiigi intris, seega Päldonisse vahis laenutati mind seitsme kilomeetri ause Kvissentali ja Kvissentali, sa olidki siis kõik need rõõmsamad päevad. Aga siis hakkas tulema mul niisuguseid nii-öelda tööülesanded, kuna vahepeal nägin tänaval peet keskküla oma head sõpra, kes oli kõva matkamees ja matkainstruktori ametikohal, küsisin, et kas ei saaks kuidagi organiseerida, niiet seersant taimla saaks ka palgalist kohta kuskil ja ühesõnaga siis ta soovitas mul asutada Tartusse ekskursioonibüroo, mille nimeline asi oli juba Tallinnas olemas. Ma siis nägin vaeva ja otsisin kõik võimelised tarku mehi, kes peaks loenguid. Sain sellega nähtavasti hakkama, sest soovijaid oli murdu, et mitte täpsustada mitukümmend inimest. Õppejõud olid kõik vaprad ekskursioonijuhid kunagi oktoobrikuus siis avasin pidulikult Tallinna reisi- ja ekskursioonibürood Tartu filiaali. Lõppes asi natukene kurjasti, et tuli mul Tallinnas kontrollis. Ega mul kontrollide vastu midagi ei ole, aga nad tegid natuke rumala ettepaneku, ütlesid, et kuna Tallinna reisija ekskursioonibüroo juht seltsimees Kahar tahab minna pensionile, siis talle on vaja aseme ikka mõtlesin, arenes asemikuga rahul. Nad jätkasid, et asi pole selles, et tasemikuga rahule sooviksid. Mind ma mõtlesin, et kus nüüd mina noorida, toores inimene salvestanud tartlane aga räägiti surnuks ja ja ma esitasin ühe ainsa tingimused, kui on teid kuidagi võimalik organiseerida mulle võimalus korteri saamiseks, siis palun väga, kas või hommepäev. Jutt oli umbes novembris, detsembris, aga kui ma esimesest jaanuarist 1967 sinna tööle läksin, siis korteri küsimuse osutus nagu viimaseks või nende nende nimistust, nagu seda polnudki. Nii läksingi seda tavalist eestlase teed pidi, et andsin avalduse kooperatiivkorteri taotlemiseks. Ja siis kooperatiivelamu sai ruttu valmis, sest ta tähendab kuus tollal nägisi kant tunduvalt teistmoodi välja kui praegu. Praegu on seal imeline linnaosa hõikan linna lennu kaugusel. Nii et kant on tore ja tubli ja kavatsen elada niimoodi aadressi vahetamata lõpuni seal. Kuidas sa raadiosse sattusid, sa tulid Tallinnasse reisibüroo juhiks? Ma tulin jah, reisi- ja ekskursioonibüroo direktoriks, sinna tundsin ennast võrdlemisi hästi, helistas mulle tartuaegne sõbranna Mari Tuulik, kes oli enne neiupõlves mari hiili ja Mari Tuulik esitas raadiost, mul on niisugune küsimus, et neil käsil raadiomängud millal on päris võimsaid autasud, et kas sa ei tahaks natukene oma büroo poolt midagi auhinnaks välja panna? Mul ei tulnud kaua mõelda, ütlesin, et kõige kallimad asjad on turismiirongi tuusikus. Ütlesin, et võin ühe tuusiku välja panna küll, aga ma tahan kõva reklaam, sellepärast turismirongid hakkavad alles hoogu võtma. Maja nad ei ole olnud piisavalt ehitusel, nii et on vaja reklaami ja siis mari tegi enda jaoks väga lihtsa otsese, ütles, et hea küll, teese reklaam valmis ja anna mulle edasi. Ma ütlesin, et aga kui pikk või missugune sahk pole enne, kui sa jõuad siis vaata, et vot mul on ta ainult enne telefon, las ma räägin. Ma võtsin asja liiga tõsiselt, istusin õhtul siis maha, käärisin, käis üles ja jõin hambavalu vastu natukene konjakit ja siis kukkusin kirjutama turismist niisugusest dramaturgiliselt vormis. Et oli üks niisugune naljakas kuuldemängupilt välja, mille kestvuseks raadios asutused on üle poole tunni. Ja kui Mari Tuulik järgmine päev selle kätt saia ja imeks pani, et nii pikk ja nii ja siis ta küsis, kas seda tohib kasutada kuskil kuuldemängudes rajal, tähendab, õhtusel ajal mul ei olnud selle vastu muidugi midagi, aga see töö sai tehtud ja ja raadiol oli kuulajaid ka, saime seal kiitvaid arvustusi. Johan Saare Esko tasa, käisid peale tuleraamatusse ära, võtsin kuu aega mõtlemisaega ja andsin, jah, sa. Ja siis toimus see dramaatiline juhtum veel ekskursioonibüroos, et kuna ma olin Pavel, kus kooli teinud ettepaneku, et Eesti on niisugune väike, vaja, sõltumatu küll, või tähendab et sõltu ainult Moskvast ja aga et kas ei saaks organiseerida Aimlale niimodi kõige puhkuste kokkuvõtteks niisugust väikest ekskursiooni, õieti äraolemist, umbes pooleaastast Inglismaalt, tutvuksin sealsete oludega ja õpiksin keelt juurde ja sellise ettepaneku tegid nõukogude ajal. Ma ei teadnud, et mu aeg tuleb. Ja teiseks, kellele ma ikka oleksin selle ettepaneku teinud, muidugi oma ülemuse oma ülemus pani väga pahaks, sest et ehkki ma ei olnud partei liige ega midagi, ma küll ütlesin muuhulgas, et siis ma võin parteisse astuda ja mees läks aga kurjaks alguses siniseks, siis roheliseks, punaseks vaename, kõiki toone ei mäleta, aga ta sõimasin hiiglaslikud läbi. Ja lõpuks tunnistas, et ma ei sobi üldse oma töökohal, sellepärast et mul eriharidust ka. Nii et veebruaris, Kuueteistkümnendal, veebruaril astusin meistritööle, aga jaanuaris oluline turismirongijuhtija, tegin selle reisi ära, väga hea oli. Ma ei kahetse siiamaani, turismis olen all. Eks ma siis hakkasin peale kümnemeetriste seriaalidega, mis olid rohkem niisugused humoristliku laadi juhtumised või jutukesed. Ja pärast läks asi juba estraadikuuldemängude peale ja teiste inimeste toimetamisi peale. Ma sain vist oma tööga enam-vähem hakkama tolleaegsete kriteeriumide piires. Nii et kasvuruumi oli. Ametilt olid sa ta ametilt oli ma Eesti raadiotoimetaja siis kogu minu sissetulek selle töö pealt, millele ma kulutasin ööpäevas umbes 12 tundi see tähendab Eesti raadio toimetajana, teenisin ainult viis protsenti oma kuusissetulekust, siis ma otsustasin, et aeg on sellele lõpp panna ja otsustasingi minna Wagotiliseks. Aga see kerge ei olnud, aga tehtud saia. Kus sa selle peale järsku tulid seal, et raadiotoimetaja, et nüüd isakad esinema? See hakkas peale seitsmeteistkümnendal juunil 1977 Ma sulen numbrid ja muudavad nii hästi, pea tähendab jubedat skleroosi. Lainime laialdaselt hakka nimetama. Aga no tähtsamad asjad tulevad meelde. Ma ütlen sellepärast, et seal oli Eino Baskini sünnipäev ja sünnipäevapidu oli võimas ja tore nagu ikka. Tema rannamõisa aeda oli ehitatud väike lavatirts ja, ja seal käisid esinemas lauljad, laulsid ja ütlevad, ütlesid ja esinesid seal Jüri Järvet ja kes veel. Ja siis Eino Baskin tegi mulle ülesandeks esitada mingi oma vala. No ma ei olnud kunagi esitanud ekstra pool häbelikult ja Kogerdades läks, aga aga ta jättis oma tahtmatus sundimatus ehmatusest ja hirmust niisuguse hea muljet. Nad plaksutasid mis kole. Eino Baskin tegi ettepaneku, et järgmine kord tuleb minuga kaasa esinema, et lähme, vaatame, mis siis saab. Ja nii ma alustasin siis paar korda esinemisi Eino Baskini kõrval kuskil maakohtades ja varsti otsustabki mind ka üksikuna kutsuda. Ega ma ei olnud kive, äraütleja ka. Läksin ja sõitsin ja tegin ära 100 lugesid oma asju, ma lugesin kogu aeg need kirjutama millalgi. Ei, millalgi see oli loomulikult pärast pärast raadiotööd ja enne magamaminekut jah, kui lapsed magasid hästi, on meistrilt segajat ka. Truisin ja treisin ja ega nad suurepärased ei tulnud, esialgu tundus, et rahvas ootab midagi muud ja teistlaadi värki. Siis ma esitasin teravamaid ärke nagunii siis raadiotöö oli ammu läbi. 1988. aastal, mil ma ära tulin, osutuski mu kõige esinemise rikkamaks aastaks, siis ma käisin kukku esinemas 240 korda. No see ei tähenda kahtesadat neljakümmet õhtut tähendab seda, et mõnikord tuli esineda 203. kuni neljas kohas korraga. Priit Aimla kirjutas lugusid nii endale kui teistele esitamiseks ja võib vist öelda, tema on ka kunagi väga populaarse Kublee žanri taas elustaja meel. Kobleesidki kirjutas ta nii endale kui teistele. Nüüd kuuleme stereoteemalist, kub pleed. See on kirjutatud aastal 1973, siis, kui stereoraadio sai eluõiguse kupli, esitab Einari Koppel. Seitse pikka tundi siin vedeleb söökla ja tehnikute punnis, käib Vereorrekt sula. No minul pole aimu, küll leiad tehnikast kiitustega laimu ei saabult stereokast. Mõelgem nüüd, kui muiste on kapo olles stereopoisse selleks lõual tere, ole roheline, c. Kuulake, lõika kassi, Vinglas veedab raadiomasti levi. Priks selgub, et aat tulla kummuli mat? Silmi täidaks puru hobuandvaid ainult turul Al triviaalselt iial. Parte roller remondis, kus saada kooniat lihtsal lisafondi, loob stereofooniline. Kontor maksab mehele raha taskusse. Teiepoolne tehe Ann windablaskusse pooli Apollon stabia rühmaks üks, kaks, kolm ja juba laps. Tule vaata, peremees, kas rahuldab see pilt poolest oksad? Küll nooruses kas sul on oma kalal ühes kaunis kaupluses? Külmal talveajal peab ostma riiet. Kuid kaubast, mis sul vaja on see kalal, tühjus külmas ta ei viitsi paga, kui Sapolekitsi otsid mõnes teises poeski. Tutvused. Päevade suvekülaline on humorist, kirjanik ja ajakirjanik ja mõnda aega ka poliitiku ametit pidanud Priit Aimla. Räägin natuke meelejahutajast. Leheautost ei ole suurt midagi rääkida, meile jäätud, tuli teha. No sina olid selle toimetaja ja ma ütleksin seal põhimeelejahutaja töötajast, kus sul tekkisid sidemed nende vene, Odessa, juudi autoritega. Kohe vastan kuskil aastal enne kaheksakümnendat tublisi, tekkis niisugune nähtus, et Eesti raudtee sai sajaaastaseks, mistõttu otsustati kolmele meelelahutussaadete töötajale anda prii sõit Moskvani ja tagasi. See tähendab, et läksid, Toivo Tootsen, Vello Mikk ja Priit Aimla läksid kajastama seda sõitu ja kogu osa Nõukogude oma vägevat elu. Noh, tegemist seal, muud tegime, aga eks me saidi peal mõtlesime üht-teist välja ka. Ja saade oli nähtavasti vastu võtta nii et, et ta läks. Aga üks minu tuntumatest lugudest oli siis niisugune pealkirjaga pirukalee, mida võrratult hästi esitasid Ervin Abel ja Sulev Nõmmik omal ajal. Ja see on jäänud jah, jääks nimekatest lugudest, mille ma olen kirjutanud, ehkki Taavi praktiliselt esimene niisugune lugu, mida võis naljakaks pidada. Ja see oli ka väga naljakas rahvas siiamaani ma arvan, mäletab seda. Ma ei mäleta, aga kes ei mäleta, võib lugeda mõnest kogumikust, kuskilt saab ikka otsagedge selle reisi käigus, mis kestis kokkuvõtteks, noh niimoodi alla ööpäeva. Enne seda ma helistan Grigori kooriline kui ühele lugupeetavatest kommunistidest ja palunud luba kohtuda. Ta oli küll imestunud, aga väga rahul ja nõus. Ja siis tegin Grigori kooriniga tema vanas korteris niisuguse pikka juttu ja sain lisaks muidugi materjali, mis on ilmunud ajalehtedes, ajakirjades, pluss veel materjali, mida mitte kuskil ei olnud avaldatud. Eks neid võimalusi oli küll ja küll, et sai paljude vene autorite esik esinemiseks nimetada siis nende väljakuulutamist Eesti raadios. See oli muide neid väga palju aidanud, neil oli värk kõik minu poolt saadetud kassettidel üles tähendatud ja kollasel keeles ja moskvalased kuulsid, niuke pala läheb. Ja siis need olid nõus, et noh, kui sa oled Estonia võimeks, siis sa oled hämmastava ei või, ja siis need, see oli meil kahtepidi abiks. Ja sellest sai väga hea traditsioon. Kokku oli neid saateid mulguni Eesti raadiotöö lõpuni 63 pealkirja all Nõukogude naerumeistrid, mis esimene oli Grigori koorin ja viimane oli Igor irtenniew. Väga kuulus satiiriline luuletaja. Nende lugusid sa kasutasid ju meelejahutaja, tähendab, suurem osa lugusid sai vastu võetud otsesel kokkupuutel lingistatavaga. Näiteks käisin Kiievis tegemas saadet kanistriga, siis Aleksander Kanewski andis mulle kaasa oma paarkümmend luusaatesse vaatuses, äärmisel juhul viis ülejäänutest, siis paar-kolm tükki prakasin välja ka ja ja siis omakorda ülejäänud läksid meelejahutaja saatesse ja nii nad kogunesid, tegid ja nemad vaatasid, et see on väike küll, aga siiski tulu. Väike küll, aga siiski kuulsus ja hakkasid mulle iseenesest saatma juurde lugusid teadsid kaduma, ei lähe kõik materjalid. Ma saatsin tagasi. Posti ei olnud kallis, tähendab tundub, et mitte kallim kui praegu. Vähki tegelikult olid odavam. Aga ajastatud omade. Ja nii see asi kujunes, nii et tänu vene humoristide abile sai minust tugeval moel vene kultuuri toetaja Eestis, mida ma ei häbene silmapilkugi. Ei Sindilisega surres. No see oli tegelikult hirmus töö, naljategemine oleks väga tõsine töö, nagu me teame, sest et sa pidid neid tõlkima ja sisuliselt sa tegid eesti naljad nendest. Nojah, nii juhtus olema küll. Lisaks veel kirjutasid ise ka. Tööd oli palju, jah, aga mis seal parata. Tagajärg oli niivõrd hea, et seal ei olnud midagi kahetseda. Kui me tegime meelejahutaja esimese avaliku lindistamise, see oli siis 1973. aasta seitsmeteistkümnendal oktoobril siis toimuvasse Eesti raadio valges saalis salates teisest saatest, Me koondusime juba Eesti Raadio esimeses stuudios. Rahvast tungis hirmsasti rahvast enam hirmunud ja mul on siiamaani meeles üks kordumatu juhtum, kui, kui oma majanaaber ja sõber Villu Astok kandis ette Talle võidu väljakul. Praegusel Vabaduse platsil pakuti viie rubla eest neljakümnete pääsmeid. Pääsmed olid tasuta, jaamad olid tasuta, loomulikult jah, tol ajal ei tohtinud sellest raha võtta, sest et seal oleks teinud asjaajamise kangesti keeruliseks ja tülikaks. Ja me jagasime hea meelega, sest et mis seal hoida oli päris tormakaid. Esitlusi. Ja miks rahvas tahtis tulla lindistusele ikka seal oli vist natuke midagi rohkem, kui saatesse läks. Kes seal olid, loomulikult rohkem jah, sellepärast et see tava, et me enne esinemist pidime avaldama peatoimetajale oma lood, see tulid hiljem ja tänu sellele tuligi, et, et lindistamise hetkel võis toimuda midagi enneolematut. Üks asi, et peab oskama käsikirja lugeda, et aru saada, kus võib nalja tekkida. Teine oli esituslaad, mille Estraatlik maneer üks põhitõdesid ütleb seda, et oskab pausi pidada. Ja siis, kui pärast teatud mõtlemisaega tuleb vale sõna või vale köhatus, siis saal naeris laginal ja ei saanud kuskilt kinni ka võtta, sest kõike täpselt seda, mis tekkis, aga välja sa ei võta küll. Lõpuks läks asi siis nii kaugele, et et KUI Eino Baskin oli juba asutanud vanalinnastuudio siis 80. aastal ta tegi asjaga lõpu enne läbirääkimisi peatoimetaja laines aega ka, aga selgus, et honorari juurde saada on võimatu. Ikka saadi ühe lindistuse eest kolme saate tasu, kuna ühe lindistuse materjale kasutati kolmes saates. Ja ega jumal hoidku, ega siis mingisugune pööraseks. Rikkaks tegevsumma ei olnud ju. Aga ta oli jällegi üks märkimisväärne lisatasu pluss võimalus kuulsaks saada oma häälega. Ja tõepoolest hääletasid kuulsaks küll ja inimesed said tuntuks ja ja tänu raadio eetrile pääses palju inimesi televisiooni. Ja siis võttis juhtimise üle Kaarel Kilvet. Jumal tänatud. Ja siis tema juhtis seda asja kuni meie värgi piduliku lõpuni 88. aasta kevadsuvel. Miks see lõpetati, arvati, et pole enam millegi üle naerda või ei ole mõtet nalja enam teha. Ta lõpetati ilmselt selle tõttu ära, et no mina teadsin, et neil ei ole kuskilt materjali võtta. Nemad arvasid teisiti ja tegid edasi maast või paar aga enam-vähem kohalikku materjali põhjal või siis väljalõigete põhjal, mis olid juba ajalehes ilmunud. Aga enamasti jah, tungis esile noor põlvkond eesti humoristide, kes pakkus oma lugusid ja mis võeti rõõmuga vastu. Aga ei olnud enam need esitajad ja ei olnud päris see tase, nii et kuidas ta lõpuks hääbus. Ma ei teagi sellepärast, et pärast enda toimetatud saateid ma enam ei jõudnud jälgida kõiki. Aga siis kuulsin küll nagu põrguline. Olin maa maal või linnas, siis olin aga juures ja naersin ja imestasin siiamaani, miks need naljad on kahe otsaga asi, sellepärast et kõik, millele naerdi, peeti natuke, keelatakse natukene valeks. Aga kui hakkad analüüsima värki, siis tuleb välja, et midagi päris keelatud seal ei olnudki, kõik toimib täitsa tavaliste huumorireeglite järgi. Lihtsalt esitajad olid palavalt head süngelt heasoovlikult ja püüdsid rohkemat, kui Lexi tantsid, saavutasid ka rohkemat. Peab ütlema, et kui ma raadiost ära läksin, siis oli mul väga suur kergendus, et ei pidanud jälle hakkama lappama ajalehti, ajakirju otsima, neid lugusid vaid võis ana Rasa kulul liugu lasta ja rõõmus olla, et see kõik toimus. Noh, ja elu läks edasi ja siis käisime siin-seal välismaal. Pärast meie esimest reisi Rootsi, kuhu Eino Baskin meid lahkelt kaasa võttis Jüri armaga 1988. Igatahes rangelt KGB kontrolli all, aga tollal löödi juba Eestimaal kardetavasti käega paljudele eeskirjadele ja lasti meid sinna esinema. Seal me olime alguses täitsa tundmatu paar, aga pärast esimest esinemist Eesti Majas Stockholmi linnas läks asi pööraselt hästi. Siis me kordasime sama võtet järgmises linnas, milleks oli ette Borg? Ennide arenes. Me olime vägevalt populaarsed ja meil oli hea olla. Tundsime ennast hästi. Siis kui jõudis kätte see kodanike komiteede aeg siis sain ma kuidagi sinna, poliitika on mind huvitanud ikka ja, ja see paistis olevat päris tegusa ja väljavaatelise kohana. Need komitee istungeid oli kokku vist 10 Eesti komitee omi ja siis ilmusid uued perspektiivid ja uued kuuldused ja uued nähud. Ja kui meie olime just Kanadas aastal 1991 siis toimus niisugune värk, et me magasime oma eesti maja mugavates voodites, kui järsku kõrval meie oma naabrimees, korteri omanik Toronto linnast aasneid üles, kullake, kähku, kullake, kähku ja panin raadio käima, kus siis kastised, Eestis on toimunud midagi erakordset ja jutt oli augustisündmustest. Nii et hirm taolisel hetkel, et, et umbes, et kas teil siis atakki koju tagasihelistamis, hirmu meil oli, meil ei olnud mingit hirmu, meil lihtsalt tänulikkuse tunne, eesti rahvas, teda need praktiliselt raskevõitu ajad vastu pidas, sellepärast ise oleksin olnud ei tea, millega oleks teinud või kuidas käitunud, aga seal oli asi väga lihtne, seal kiitsid takka, kiitsid Eesti rahvast. Nii et kui näiteks eileõhtusel esinemisel veel olid kavas ühed tekstid, mis olid täis nukrameelsest Eesti mitte iseseisvuse pärast siis järgmisel päeval juba võisime rääkida kui vabast Eesti Vabariigist. See oli midagi imelist, see oli midagi toredat ja see vallandas ka loomingulise värsisoone, niiet sai sel teemal küll lauldud, küll loetada. Ja pidual suur pidu oli vägev. Torontosse sattusin veel 1993. aastal, kui reis hõlmas peale Toronto linnaga Ameerika Ühendriike, nimelt New Yorki ja Washingtoni. No ajad läksid edasi, 1991. aastal teatavasti alustas tööd Eesti riigikogu. Millegipärast. No seda jälle alguse minu tuttavalt Kalle Kulbok tilt, kes ei olnud mulle niivõrd tuttav, ta oli rohkem temaga ühes pundis, Jüri oli, raadiotöötaja kukkus ja nemad olid tuttavaks saanud selliselt, et et Jüri kuulus kah sellesse punti, kes nimetas ennast kuningriiklasteks. Ta ei olnud küll kuningriiklaste partei sega Taali kuningriiklaste toetada. Ja siis soovitas mul jaatavalt vastata Kalle Kulbok kirjale, mille ma sain Leisis Saaremaal ootamatult, et kas ma ei liituks mitte nende fraktsiooniga ja nende tahtjatega sattuda Riigikokku? Ma lõin käega, et nalja saab niikuinii ja andsin oma nõusoleku ja siis osutasin seitsmenda inimesena häälte arvu poolest valituks. Riigikogu seitsmendasse koosseisus tähendab esimesse sõjajärgsesse koosseisu, sealt algas uus elu ja seal ei ole midagi laita ega kiita nutku, et vaatan suurema huviga praeguste tegelaste riigikogu saateid ja imestan, et noh, kõik on samamoodi, arv on sama ja põhiküsimused on samad. Aga niisugust süütut nalja tegemist on natukene vähem ja ma olin seal kokku kaks koosseisu 1991. ja 1995. aastal ja ma oleksin võib-olla sattunud ka 1999. aastal allutanud üheksandasse koosseisu. Aga mõni kuu enne seda toimus märkimisväärne juhtum Eesti õigusalases filosoofias ja käsitluses, nii et meie karistusmäärade hulgast kaotati ära surmanuhtlus, mis oli väga paljudele meeliülendav ja progressiivne, teisisõnu inimlik nähtus. Aga mis mulle sugugi ei meeldinud ja ei meeldi eriti siiamaani, aga sa just ei ole väga verejanuline metsa tingimata tahaksid, et jah, kullad maha tapetakse keegi, just sellepärast ma olengi selle poolt, et on ilma saga palju ligi pool protsenti vist inimesi, kes on häirega tasakaalu kaotanud tasakaalutu, meelsusega inimesi, kelle hobi on teisi vigastada, tappa ja teise ilma saata. Nii et nende jaoks ei sobi tavalised reeglid. Aga sellega las olla, sest et ma näitasin oma tahtmist sellega välja, et ma järgmise riigikogu koosseis ei läinud. Minu riigikogust lahkumine ei olnud seotud ei aine ei teadmistepuudusega, vaid lihtsalt jonniga olemasolevate seaduste vastu. Nähtavasti oli see õigeaegne, sellepärast et jumal hoidku, 2001 oleks saanud disainima 60 ja ja kaua sa ikka siis selle seadusetegijad mingid, millega sa nüüd praegu tegeledki. Pensionär jah, jah, kõik on õige, eks ma kirjutan aegapidi. Tõsi küll, tunduvalt vähem ajalehtedele, kui varem seda tegin, ma arvan, et mul ei ole piisavalt eakaid mõtteid. Kas praegu ei ole enam naljakat midagi või kuidas praegu selle naljaga on, kõik tahavad teada, mida sina arvad praegu naljas. No võib-olla kui mõni tahab teada, siis ta võib ennast rahustada sellega, et mina olen praeguse naljaga väga rahul. Oli üks teatud periood, see kestis ligi 10 aastat, kui ma ei olnud absoluutselt temaga rahul kui arvati, et kõik, mis on öeldud teisiti kui päriselt, et see on naljakas, aga jõuti kiiresti otsusele veidi ruttu kassas peale, põlvkond, kes on naljast väga õigele arusaamisele kes teeb seda väga hästi, nii et ühtegi Kurbas enam ei saa praeguse naljategijate ringi kohta öelda. Televisioon annab suurepäraseid, Nad tõid aeg-ajalt on ka niisuguseid kummalisi nähtusi nagu, nagu tõlgitud sketšisaated mille puhul mõtled kiiresti, et Eestimaal oleks küllalt võimalik oma autoritega läbi ajada. Aga kas siis on valijatest puudus või, või enesekindlatest määrajatest, et seal peab olema, see ei pea olema? No nii või teisiti, need on juba kõik pisiasjad. Tähtis on see, nalja tasub teha ja kõik, mis on väljaspool trükis ilmunud nalju, eriti justiitsnaljad, nad on väga teretulnud. Võimalik muidugi jah, et mu teadmiste maitsetase on väga palju alanenud, aga siis tõesti hätta, kui mulle, et on teisiti. Jah, mina olen praegu väga rahul. Aitäh Priit Aimla ja jõudu ja tervist ja tal on väga suur tänu. Priit Aimla kajas juttu Ülle Karu. Priit Aimla on kirjutanud ka lastele ja sõnuga lastelauludele. Päris tore on vist kuulata, kui sinu sõnadele kirjutatud laulu lauldakse laulupeol. Just nii oli see aastal 1987, koolinoorte kuuendal laulupeol. Hans Hindpere karvast sõpra oodates magnatava asendajad Ruuga sõnad lava Priit Aimla. Ja saate lõpus kõlab veel üks laul, Priit Aimla sõnadele. Väärin muud. Laulavad Ivo Linna ja ansambel apelsin. Koori oled hoobi saanud eluteel vaid Maar. Võid olla kindel, et saad veel. Ei tea, kes see nii küll saab. Väärid muud, kuid aina löövad. Kas tead, ma väärin muud muud, väärin muu. Ka seda, et mu palk ei ole suur. Väärin muud. Väärin muud, väärin muud. Väärin. Ahelas. Põhjalik muutus. Maas sõpradega, rääkis Loore.