Tere rahvaste kommetele ja maalidele pühendatud sarja seekordses saates kuuleme mõndagi huvitavat jumalannadest ja viljakuskultusest ning selle kõigega seotud traditsioonidest ja rituaalidest. Ja sinna hulka ka moraali mitmepalgelisust. Ehk siis meie tänane esineja Martti Kalda on selle teema sõnastanud järgmiselt. Mõtlesin, et räägiks siis Sacruaalsest, seksuaalsusest või õieti seksuaalsetest alatoonidest religioonides. Ja põhiliselt räägiks sellest, kuidas vanades metoloogiates kiviajal lähemal olevatesse usundites seksuaalsus oli religiooni lahutamatu osa. Ja kuidas see nii-öelda kõrgreligioonides või maailma suurtes tänapäevastes usundites analiseerus võeti kontrolli alla, kuidas sinna seati peale sellised ühiskondlikud normid, kuidas religioon hakkas neid norme väljendama ja vaatame siis ka seda, et äkki on mõnes religioonis midagi alles jäänud või äkki mõni religioon on lausa siis selle seksuaalsuse oma oma teenistusse rakendanud? No kõigepealt ilmselt tuleb öelda, et seksuaalsus on midagi äärmiselt loomuliku tihti seda religiooni puhul arvatakse, et, et see seisab religioonist usust täiesti lahus miski, mis siin inimmaailmas on, ei ole religioonist lahus, sellepärast et religioon on oma olemuselt ideoloogia, mis üritab seda maailma seletada. Seetõttu ei saa öelda, et üks või teine teema ei ole selles religioonis sees. Niisiis, seksuaalsusega ja tegelikult viljakus, kultuset ja ema jumalannad ja kõik, mis sellega seostub, on erinevates maailma vetoloogiates väga ürgsel ajal juba sees olnud tegelikult esimesed religioossed kujukesed, põhiliselt siis pisiplastika, mis annavad tunnistust inimese religioossus, sest üldse on mingi tegelikult naise kujukesed, et paljudele ilmselt tuleb ka silme ette võib-olla isegi koolis õpitud Willendorfi veenus mis pärineb sealt umbes 24000 aastat enne Kristust või natukene hilisemast ajast ja sarnaseid ema-jumalanna või viljakuskultuse mõtlesin, mida siis tõenäoliselt kasutati nende poole paludes ja võib-olla neid kuidagi maagiliselt kaasas kandes ammulettidena, mis personifitseerisid siis maad maaema on leitud praktiliselt kõikidest maailma religioonidest ja piirkondadest, sest see oli. Ülitähtis teema inimesele jääda kestma. Eriti kiviaja tingimustes, kus, kus elu oli karm eluiga, oli lühikene, sealse elanikkonna juurdekasv, tegelikult kui me räägime siin tänapäeval linnadest ja asulatest, olid tibatillukesed tänapäeva mõttes. Nii et jah, selles mõttes äärmiselt olulised. Ja kui me vaatame neid kujukesi visuaalselt, siis näeme kohe ka, mis siis ühe ka näiteks naisterahva juures tollel hetkel oluline oli, et Willendorfi veenus on tänapäeva mõistes kaaluline naisterahvas, tal on hiiglaslikud rinnad, tal on laiad puusad ja huvitav on siis see, et oluline on ka selline suhteliselt ilus soeng, samasuguseid kujukesi, nagu ma ütlesin, leitud igalt poolt. Tihti ei ole näiteks nende kujukeste käed ja jalad üldse eriti hästi välja töötatud, tihti ei ole ka pööratud mitte mingisugust tähelepanu näole, kõige tähtsam on rinnad ja puusad ja siis võib-olla mõningad muud elemendid soengut juba sai siin mainitud teisel pool on jälle jälle oluline näiteks mõni ehe, mis, mis seal siis kaela kujutatud, aga mitte mingil juhul ei ole tegu nii-öelda reaalse inimese kujutamisega, vaid ikkagi keskmes on see viljakusse inimeste nii-öelda juurdetootmine. Ja loomulikult see üle kandma tuna tähendab siis suuremat viljasaaki nendes ühiskondades, mis juba olid läinud üle viljakasvatusele või siis karja kasvu või midagi muud säärast. Ja sääraseid ema-jumalanna Sid kujutati tihti ka loomadena. Et selles mütoloogia faasis algsetele rahvastel paljud jumalused jumalannad on ka, on ka loomad, et noh, näiteks Vana-Indias praktiliselt kõik jumalannad on, on lehmad, kes annavad piima, kuivõrd nad elavad tihti taevast, siis see piim on, on seesama vihm, mis sajab maa peale, eks ole, viljastab seda põhimõtteliselt ja noh, samamoodi ka näiteks mees, jumalused on, on tihti pullid või täkud, kes siis pritsivad sealt taevastama oma seemet jällegi maa peale ja, ja viljastavat seda, seda sellisel kombel. Nii et see loomade ja looduse võrdkuju seal mütoloogias on, on äärmiselt oluline, see on seal kõikjale sinna sisse istutatud isegi siis, kui me tänapäeval seda ei märka, et et on mõni selline natukene naljakas müüt, näiteks kuidas Jupiter rajab Iiot taga ja muudab ta lehmakeseks ja ise muutub härjaks. Et sellele on oma väga selline konkreetne ja siis ka järelikult seksuaalne alatoon sellel müüdil ja tegelikult ka antiikmaailmas ja ennegi seda just seal. 3000 503000 aastat enne Kristust kuni kuni siis Jeesus Kristuse sünnini, ema, jumalannad, viljakuse jumalannat Vahemere regioonis ja ka kaugemal Aasias olid äärmiselt populaarsed. Et nad olid praktiliselt kõigega seotud. Nad olid seotud ka selliste teemadega, mis siis hiljem religioonides üldse lahutati naistest, nagu näiteks Surm ka taaselustamine sealt surmast, sest loodus teatavasti ju käib käib ringi, et sügisel talvel loodus on nii-öelda surnud ja siis siis ärkab taas ellu. Eks ole. Kreekadeemeter, rooma Tseeerres, Moody, Egiptuse jumalanna, ISIS, kes äratab oma abikaasa Osirise ellu, nad on seotud ka näiteks kuningliku sega, tihti nad on, on palju tähtsamad kui meessoost jumalad ja tuleb öelda ka seda, et paljud nendest just nimelt Vahemere ja Lähis-Ida-jumalannat keda sai siin siin nimetatud, aga, aga neid on teisi veel on siis tegelikult hiljem ka kanaliseerunud sellesse, meile tuttavasse tänapäevasesse ema-jumalanna, see eelkõige läänemaailmas. Ja loomulikult on tegu Neitsi Maarjaga. Et nii visuaalses kujutamisviisis, kui me võtame näiteks egiptuse iisise kes imetab oma poega foorust, siis täpselt nagu neitsi jumalanna väikese Jeesusega või kannab kätel oma oma surnud abikaasat, see on praktiliselt sarnane selle Piettaaga, kus neitsi Maarja hoiab surnud Jeesus Kristuse keha peos. Ja loomulikult see taassündimise müüt on ka siis Kristusesse üle kandunud. Muidugi seksuaalsus on sealt küljest nii-öelda roogitud seal kuidagi juhitud ühte teatud kanalisse ja, ja võib-olla lahutatud sellisest sellisest algsest. Ja samamoodi on juhtunud ka tihti iidsete tekstidega, meenutan näiteks ka piiblis on, on üks äärmiselt seksuaalne tekst, see on, see on ülemlaul mis tegelikult on, on sisuliselt vanaheebrea erootilise poeesia ainus säilinud näide. Ent sellest on siis kristlike dialoogide seletusest saanud Ta uskliku hinge ja, ja jumala vahelise armastuse kujutis, kuigi, kuigi tegelikult algselt ei ole ilmselt ilmselt seal või noh, võib-olla on olnud ka see alatoon, aga, aga kindlasti on olnud seal ka see, see seksuaalne alad on sees. Nii et siit on siis ühtlasi näha seda, kuidas religioonid on selle oma mingisugustesse endale sobivates raamidesse paigutada. Hästi palju on selliseid saatuslike jumalanna Sid ja fladiite tuleb kõigepealt meelde. Aphrodite, tema vaste roomas siis veenus natukene teistsuguse tüübiga, et Aphrodite, see oli teatavasti ju selles mõttes neitsi, et ta ühtegi meest omale eriti ligi ei lasknud, et ta oli rohkem selline noh, nii-öelda peibutab seksuaalne jumalanna ja selles mõttes kuulub tema pigem ühte gruppi nende jumalanna tega. Kesse noh, on nii-öelda hukatusliku saatuslikud naised, et nagu näiteks Indias on Šiva abikaasa parvatiiv õieti Sparvati raevukamad kehastused nagu turga ja Hairova kes siis oma iha ade rahuldamiseks, pigem siis mees jumalaid hukutavad ja veel enam loomulikult hukutavad siis ka vapraid, kangelasi mütoloogias, meenutame näiteks kreeka mütoloogias, ega siis kogu see Trooja sõda ju puhkeb. Mispärast tülijumalanna, kes on ka naisterahvas, viskab jumalate pidusöögile õuna, kuhu on peale kirjutatud kõige kaunimad ja loomulikult lähevad kõik jumalannad tülli. Aga see tegelik põhjus on ju siis see, et Trooja kuningapoeg röövib ära kauni Helena, aga ega ta niisama ei, ei rööviks. Talle on tehtud konkreetne pakkumine, seesama Aphrodite on teinud telekonkreetse pakkumise. Anna õun mulle ja ma annan sulle maailma kaunima naise armastuse. Ja sealt puhkeb siis noh, nii-öelda epohhiloov, selles mõttes loogiliste pohhi, aga, aga ilmselt tegelikkuses toimunud sõjaline konflikt mis Vahemere regiooni tõenäoliselt aastakümneid raputas, nii et siit on ilmekalt näha see, kuidas Aphrodite on, on selline hukutav naisjumal ja siin on seesama seos surmaga ka olemas, et kui ta juba hukutab, siis ta siis ta viib ka surma. Et nii nii Kreekas kui kui ka näiteks vanas Indias surmajumalus või ühes variandis on surma valitseja ka naisterahvas jumalanna ja needsamad mainitud turga ja Fairava on ju ka nii-öelda kurjad naisjumalused, kes lähevad tihti ja võrgutavad ära mõne teemani eesmärgiga ta siis pärast seda seda võrgutust tappa ja sedamoodi maailmale kasulikud soome-ugri rahvastel. No see on nüüd hoopis teine kant, on kõige levinum naisjumal maajumalanna ehk maaema. Et siin on ka seoseid võimalik tuua absoluutselt valdavalt, et maailmamütoloogiat kujutavadki maad naisterahvana. Tõsi küll, Vanas-Egiptuses nähti maad, maad meesterahvana ja hoopiski taevast naisena, aga see, et midagi selles maas kasvab, et sealt midagi välja võrsub, seal ikkagi oma olemuselt noh, nii-öelda naiselik teema ja, ja loomulikult see see võrdpilt sünnitusega on suhteliselt kiire tulema. Naisjumalanna-de hulk tegelikult mütoloogias on, on tohutult suur, et paljud neist ei ole üldse tõenäoliselt säilinud või on säilinud ainult üksikute nimedena. No Kreeka-Rooma maailmas oli siis teemetertseres kultus ka väga populaarne, see oli eelkõige nii-öelda viljakasvuga looduse ümbersünniga seotud jumalanna või õieti kaks jumalannat, mis siis kokku sulandati. Egiptuse poolt tuli sealt sedasama iisis, kes oli rohkem selline müstiline jumalanna, nad kõik esindasid emalikust, aga, aga ISISe puhul just nimelt see omapära. Et millisel kombel ta selle selle taaselustamise oli teinud, oli äärmiselt oluline. Aga kõikide nende jumalanna tega olgu siis Vahemere regioonis või ka kaugemal Indias alati olnud seotud teatud salatsemine, teatud peidusolek salakeel nende müütidega on tahetud öelda midagi enamat kui, kui, kui lihtsalt nii-öelda tavaline lugu ja see on ka üks põhjus, miks näiteks Rooma riigis kardeti Isise kultust ja, ja see on ka üks põhjus, miks eks hiljem kristlus hakkas neid kulutusi noh, isegi vägivaldselt lämmatama ja ära sööma. Nad päris täpselt ei teadnud, mis toimusid iisise ministeeriumitel näiteks igal juhul oli see üks kahtlane värk. Igal juhul oli see kahtlane värk. Ja loomulikult nii näiteks nagu Alendanie luu suurepäraselt oma raamatus Shiva ja Dionüümsus sidudes need kaks mees jumalust näitab sisse orgia osatähtsus rituaalis. Just nimelt viljakusega seotud nais ja meesjumaluste puhul oli äärmiselt tähtis, seal on jällegi võimalik asja niimoodi seletada, et väljaspool seda kultust oli just nagu selline range, reglementeeritud tihti isegi nagu, nagu Vagatsev sotsiaalsete normidega ühiskond aga selle rituaali sees, selle ministeeriumi sees olid inimesed just nagu vabad ja, ja selle ministeeriumi sees või selle ühe või teise jumalanna pooldajate hulgas sellised sotsiaalsed vahed kadusid. Ja tihti see oli äärmiselt anonüümne. Ja loomulikult selle eesmärk ei olnud noh, nii-öelda seksuaalset orgiat harrastada üksnes vaid selle eesmärk oli ikkagi selline religioosne vabanemine, teatud selline religioosne ekstaas. Et religioosne ekstaas on täiesti muidugi eraldi teema, et, et see on tänapäeval ka enamuses joonides olemas ühel või teisel kombel. Aga just nimelt see seksuaalsuse esiletoomine oli üks võimalus seda välja tuua. See oli see, et kõige pühamad asjad seoti just nagu moraali mõistes kõige rüvedamate asjadega. Seda võiks võrrelda näiteks ropendamise sellise vabastava mõjuga, et sellel oli oma selline vabastav mõju ja see kahtlemata see psühholoogiline aspekt oli nende religioonide juures äärmiselt oluline. Nii see oli lubatud. Loomulikult ainult teatavale seltskonnale. See oli lubatud teataval seltskonnale, kes olid läbinud teatavad pühitsuse, et seal oli loomulikult erinevaid astmeid, kuidas, kuidas sinna kultusele jõuda ja peaaegu kõikides religioonides on ühel või teisel moel selline salaseltsi element küljes. Et näiteks Indias hulga hiljem tekkinud tantrism kandis peaaegu kõiki neid neid samu motiive natuke võib-olla noh, kuidas ma ütlen kõrgfilosoofilisemalt moel, kui need varased mütoloogilised kulutused, ent peaaegu samm Tänase saate teema on sakraalne seksuaalsus ja stuudios orientalist Martti Kalda. No tantrism on selline salapärane India usund, mille kohta väidetavalt läänes on üks arusaam ja nad ise väidavad, et sõnub midagi muud või. Jah, seda tuleb nagu kohe alguses öelda, et see, mis läänemaailmas levib ja mis, mis Eestis ka siin viimase 20 aasta jooksul äärmiselt populaarne on, et et religioossete terminite järgi see on siis neotantrism. See on sellest ürgses tantrismist välja kistud ja loomulikult lääne jaoks ja tänapäeva jaoks kohandatud. Ei oskagi öelda, kas päris religioonide alla liigitub, sest tantrisman pigem rida ideid ja praktikaid, mis tegelikult võivad olla seotud ükskõik millise religiooniga. Põhimõtteliselt ei ole vahet, millise religiooniga seotud on, nii et päris täpne ei ole seda k-ga religiooniks nimetada, ütleme niimoodi, et see oli religioosne liikumine, mis hõlmab väga mitmeid religioone, et saab alguse Indiast, mis tähendab seda, et see on automaatselt seotud hinturismiga või see seoti hinduismiga. Selle tantrismi motiivid kandusid väga kiiresti üle juba Indias ka budismi. Kuivõrd see tandrismi suur keskus ja, ja suur piirkond, kus ta oli, oli kangesi org, siis ta paratamatult kandlusedasi kohe Nepaali, mis on sealsamas ja, ja tiibeti budismi, kus ta on allusioonidena säilinud tänaseni ja isegi Hiina ja, ja isegi jaapani budismi. Aga põhimõtteliselt ei ole, ei ole iseenesest vahet, millise religiooni osase tantrismann. Et see põhiline teema tandrismis on siis see, et varasemalt nii hinduism budism olid jõudnud sellise seksuaalsuse eitamise ja maailmast loobumiseni kõigest ilmalikust lahti ütlemiseni siis tantrismi mõte tekib, äkki sellest ei piisa, äkki ei piisa sellest puhtast mediteerimisest paastumisest, mitte naistega läbikäimisest, kuivõrd askeedid olid valdavalt mehed. Sest see ei viinud kuhugi, ei toimunud massilist munkade kirgastumist, moksasse minemist, õndsusesse sulandumist, et äkki on midagi puudu. Ja see puuduolev moment leiti, et äkki on puudu nii-öelda feminiinsest energiast, et koguvad need askeedid endasse küll seda mehelikku energiat kasvatavad endast tohutut sellist sisemist tuld. Aga äkki see nii-öelda naiselik alge, naiselik element ja ühtlasi ka siis seksuaalne element sealjuures kuidagi teeb sellest nii-öelda leedist, ütleme siis plahvatuse, selle, mis on vaja selleks selleks tegelikuks kirgastamiseks. Ja see sümbol selleks suurepärane sümbol leiti siis erinevate mees- ja naisjumaluste omavahelises läbikäimises ja sellepärast, et Indias jumal Shiva, kes oma olemuselt on Oskeet jumal, askeetide kaitsja päikesejumal päikesejumal ka et tema nii-öelda naispoolsus tema mägede tütrest, partiist abikaasa, nende suhe oli äärmiselt seksuaalsena kujutatud mütoloogias selles Neitise sobiv sümbol, aga samamoodi ka näiteks karjus jumal, Krišna, kes mütoloogias oli äärmiselt selline triksteri moodi kavala vembumehe moodi natukene nagu Kaval-Ants. Et keeras kollidele ja vaenlastele sellist käkki, aga samal ajal jäi nagu positiivseks ka tema mütoloogias oli, oli väga palju selliseid seksuaalseid alatoone et tema suhe karjuseneiu rada aga oli üks selline ja teda jätkus paljudele Karimise neidudele. Nii et nende kahe jumaluse või nende kahe jumalate paari omavaheline armastus sai omamoodi selliseks sümboliks. Ka see ei ole nii-öelda laenatud sellest mütoloogiast, vaid see on täiesti eraldi ideoloogia, mis on siis, mis on siis kokku liidetud. Ja noh, muidugi kõik see, mida me rääkisime ka Vahemerejumalannad Nende puhul see saladuslik keel, maagia, ET tandrism leiutab lausa oma salakeele. Kui tandristlike tekste lugeda, siis tegelikult ilma noh, nii-öelda manuaali omamata neist aru ei saa, sellepärast et räägitakse võib-olla millestki, mis meile tundub täiesti primitiivne. Ent see, mis nende sõnadega öelda tahetakse, samamoodi erinevad sümbolid on siin käigus Jantrad nii-öelda värvilised diagrammid, visualiseerimiseks, mediteerimise abivahenditeks, mis sedasama saladust kannavad, šokiteraapiat kasutati, kasutati asju, mis varem olid religiooni poolt keelatud, näiteks kui hinduismi budism keelavad vägivalla siis tantrist toob sisse selliseid momente, mis on vägivallaga seotud nagu niinimetatud viis maakarat. Need olid siis viis maasilbiga algavat asja. Tulid veini joomine, liha söömine, kala söömine ja naistega läbikäimine. Ehk siis momendid, mis varem olid keelatud, toodi praktikasse. Loomulikult ei tähendanud seda, et laiadele massidele need olid väga kitsastes ringides järgmiselt pühitsetud isikutele rakendati praktikaid, millest loodeti sellist, nagu ma ütlesin plahvatust kirgastumist ja, ja prooviti kõik elemendid sinna rakendada, olgu need siis mingisugused momendid joogast, olgu need siis mingisugused momendid kunstist, see oli praktiliselt kogu kultuurilist spektrit hõlmav nähtus, millega loodeti sellist religioosset reformi peaaegu või religioosset, sellist revolutsiooni ja see tantress tegelikult ka varjatud kujul. Kui me nüüd unustame selle, selle seksuaalse praktika sealt juurest ära paljudes religioonides, nagu näiteks Tiibeti budismis või Jaapanis Kaagashingulised endais säilinud sümbolite on ainult vaatame tiibeti budismi podisattvaid siis alguses vaadates seda pilti, ei saagi aru, et just nagu näoga meie poole, aga just nagu on seljaga ja siis lähemalt vaadates selgub, et tegelikult seal ei olegi üks olend, vaid seal on kaks olendit, seal on bodhisattva ja tema naispoolne kehastus rituaalse suguühtes, bodhisattva on siis kirgastunud või olend, kes võiks Dirgastuda. Et kes on andnud lubaduse, et ta jääb siia nii-öelda meie maailma seni, kuni ta on aidanud kõikidel teistel olenditel ka kirgastumine, tegelikult on siis tegu sisuliselt mahajaana budismis kõige ülema jumaluseks ei ole kuidagi seal ära läinud, vaid see on tegutsev. Eelbuda võiks buda saada, aga ta nii altruistlik, et ta, ta on lubanud aidata kõik teised ka sinna sinna kirgastumisse. Ja, ja loomulikult see tema seksuaalunioon oma naispool sai kehastusega, ei tähenda seda, et tiibeti budismis või jaapani budismis toimuksid mingisugused seksuaalsed riitused. See on ainult ainult teatud sümbol. Tan turismiga seoses, nagu te ütlesite, loodeti, oodati mingit plahvatust, see siis tuli, plahvatus tuli ja ei tulnud ka, et plahvatus kahtlemata tuli sellise mütoloogia ja religiooni. Me kihilisemaks muutumise läbi. Teatavasti religioonid alustavad suhteliselt nii-öelda Ühe tasandilisemalt baasilt aga aegade jooksul hakkab neid neid kihte sinna sinna juurde kuhjuma, et kahtlemata ta sellise üheplaanilise suhteliselt lihtsaeetikaga religiooni maailma paiskas segi ütles et pühendunutele kõrgemale astmele jõudnud isikutele on rohkem lubatud. See temaatika tuleb budismis väga selgelt esile, et kui sa oled juba saavutanud näiteks sedasama bodhisattva taseme, et siis on, siis on lubatud ka ka rohkem kui nii-öelda tavainimesele, see on seesama teema, et et mis on lubatud jupiterile, ei ole lubatud härjale. Ja, ja teiselt poolt kindlasti sinna. Aga noh, religioossele, kuidas ma ütlen spektrile või kaardile lisab selliseid värve juurde. Religioonide puhul tihti üritatakse näidata, kuidas on olemas ainult hea ja on olemas halb. Aga ilmusid pooltoonid, ilmusid pooltoonid ja, ja vahel halb oli hea ja vahel oli hea-halb. Aga mis mõttes plahvatus siis ei tulnud, et see, mis te nüüd äsja ütlesite, et seda võiks pidada revolutsiooni elementideks, aga. Plahvatust või revolutsiooni ei tulnud selles mõttes, et, et ka tandrismi praktikatega ei saavuta tatud massilisi kirgastumisi või massilist pühendumist absoluudiga kuigi mitmetes piirkondades Aasias endiselt endiselt seal seal religioonis see all hoovusena täiesti olemasolev säilinud Al hoovusena Se tantris. Aga ka sellist nii-öelda Beatööritavat muutust religiooni ei tulnud, aga, aga kindlasti mingisugune uus tasand, et budistlikus Aasias just räägitakse väga palju, et oli hinajana, algbudism oli maha jana, kus budism läks massidesse siseli watchrajana tantra jana tantristlik, mis tegi sellest sellise müstilise, tihti isegi nagu kaemusliku religiooni üks tandristlik praktika, mida harrastati ka hinduismi siia ka nendes piirkondades, mida hinduism mõjutas, et olen ise käinud paaris templis, kus väidetavasti stantristlike praktikaid harrastati päevi kestvaid sugu, ühteid, rituaalseid siis erinevate paaride poolt. Et neid on Kagu-Aasias, neid on, neid on kogu Lõuna-Aasia piirkonnas selliseid säilinud ja meenutame, et, et hinduismis tegelikult sedasama jumaluse Shiva kultustemplites ju sisuliselt kummardatakse sedasama jumala Shiva suguelundit, mis on ümbritsetud tema abikaasa suguelundist ET linga laiajooni on omavahel sellises permanentses ühtes. Et hoolimata sellest, et templi keskel tundub meil olevat lihtsalt selline kivi ümar ülevalt või isegi post ja selle ümber teatud selline renn, kus siis rituaali käigus Šivalinga peale määritud või, ja, ja värvaineid ja piim, mis on täiesti tüüpiline tavaline riitus templis, siis lihtsalt ära voolab. Ent sümbolina on see pidev Šiva Shakti seksuaalunioon ja see on jälle. Jõuame tagasi selle juurde, et ka see on primitiivselt kombel on see lihtsalt üks viljakuskultuse element. Et oleks rohkem lapsi, kitsi, lehmi ja hobuseid rohkem. Et põllu peal kasvaks vili paremini, et taevast 100-ks vihma. Et muld oleks viljakas. Ent kõrgemal filosoofilisel tasandil võib jällegi rääkida sellest mees- ja naisenergia ühte saamisest. Mida nüüd tänane inimene lisaks sellele, et ta võib olla uute teadmistega lihtsalt oma pagasit rikastab, mida ta võiks veel kõige sellega peale hakata, mis te tänasest? Rääkisite, mida tänapäeva inimene võiks võiks peale hakata. Kõigepealt tasuks mõelda. Religioonide ja üldse filosoofiate puhul nagu nendest esmastest sõnadest esmastest, mõtetest kaugemale tegelikkuses just nimelt iidsetes tekstides, mida kaugemale ajas liikuda ja need on viimasel ajal ju äärmiselt populaarsed, nendes on väga mitu kihti, need on, need on väga selgelt läbi mõeldud, et kui tänapäevases maailmas on tihti niimoodi tekst ütleb seda, mida ta ütleb ja see on ka kõik, mida ta ütleb siis iidsetes tekstides on see mõtete kiht palju tihedamalt ladestunud. Ta tuleb lihtsalt sealt üles leida, seda kindlasti. Nüüd, kui me räägime nii-öelda neotantrismist ja, ja selle Tänapäevasest rakendamisest Eestis, mis, mis äärmiselt populaarne, siis mida tasuks sealt kindlasti õppida, on protsessi nautimine ükskõik millise, millise protsessi, räägime me siis seksuaalsusest või mõnest muust, siis kindlasti tuleb tal turismist õppida seda, et kõige tähtsam ei ole mitte algus ja lõpp vaid tähtis on see kestvus. Mitte et see tingimata oleks, oleks nii-öelda tehislikult kuidagi pikaks venitatud. Aga seda, et, et iseenesest selles selles protsessis on, on ka oma oma võlu. Samamoodi on näiteks kulgemisega, kui te lähete punktist A punkti B ja see on selline pikk protsess, sõidate te siis Tallinnast Tartusse bussiga või seetõttu siis näiteks Balti jaamast Mongoolia pealinna Ulaanbaatari rongiga, mis kestab seitse päeva, siis ärge oodake pingeliselt sinna seda kohalejõudmist, sest seal kohale jõudes algab ju noh, nii-öelda uus protsess, kohe vaided tasub nautida seda kulgemist, teel olemist, teel olemist ja, ja see on kindlasti see, mida tantrism õpetad. Selline oli siis sarja veel üks maailm, tänane saade sakraalsest seksuaalsusest stuudios olid orientalist Martti Kalda ja Haldi Normet-Saarna. Nädala pärast kohtume Marju Kõivupuuga kuulmiseni.