Tere hommikust, te kuulate jutusaadet. Meie tänane külaline on Parlamendi saadik ja vabariigi presidendikandidaadi kandidaat Indrek Tarand. Minu nimi on Toomas Luhats. Tere hommikust, Indrek. Tere hommikust. Indrek, võtame sellise laheda küsimuse alustuseks, et kui sa lahutad endast kui inimesest, et poliitika ja ajakirjanduse ja kogu välise sära ja selle, mis kirjutatakse, siis mis üle jääb? Ma kuulsin seda küsimust üldse mitte lahendada sinu esituses, et kui seal lahutakse siia, ma ütlesin, vastaseid ma ei kavatse lahutada. Ah jälle mingi matemaatiline võrrand, aga mis järele jääb? Niukene? Suur süda ja üks suur suu ja raiutakse tükkideks, suu ütleb, et me peame Eesti vabariigis tegema seda, mida me loeme oma kohuseks. Mis on meie kohus? Arendada seda riiki, omariiklust kaitsta ja arendada meie kõikide kohus? Tõe rääkimine ei pruugi Patty olla populaarne, ka ei julge kahjuks. Ja kõike julge ja mõned ei saa välja öelda. Kõike, samas kui ei räägi, ei ole ka valetanud, millisel määral teed sina endaga kompromisse? No ikka teen. Aga. Aga tõesti, mõnikord siin oli ju päris huvitav keskustelu ühe psühholoogilise sõjaseminari järel, kui kaitseminister Aaviksoo põhjenduseks, miks see mõnikord on vaja vaikida tõest ja mõnikord on võib-olla hädavale oluline ette. Eks iga inimese elus on selliseid hetki, kus ta niisuguseid mõtteid mõtleb ja otsuseid teeb. Aga antud pühapäeva, kuule, mul ei tule praegu ühtegi, meil. Ütlesid oma kõnes Keskerakonna volikogule 18. juunil 2011. aasta suvel, ehk siis üsna hiljuti, et murrad pead eelkõige selliste protsesside üle nagu euroala kriis ja Eesti rahvastiku vähenemine ja president Ilvese talendid koju kampaanial, midagi konkreetselt. Mida sinu nägemuses peaks tegema selleks, et Eesti rahvastik ei väheneks, et inimesed lahkuksid tööle Soome esimese astme tulebki selline talent nagu mina koju tuua. Ja asjad hakkavad paranema, vähemalt me saame nendel teemadel märgatavalt aktiivsema ja ja sisuliste tagajärgedega keskustelu ühiskonda. Aga kui sellest kõnest juttu tuli, siis siis see oli minupoolne vastus keskfraktsiooni, riigikogu, keskfraktsiooni liikmed soovile esitada mind presidendikandidaadiks. Ja ja ei, ei enamat. Ja selle põhjal see volikogu oma otsuse tegi. Ja niimoodi on see seis kujunenud. Ja kui nüüd vaadata, mis ma seal veel ütlesin siis üks asi oli see, et tegelikult tekib debatt. Ja kuigi nüüd ma kuulasin eile ka mitmesuguseid jutusaateid, et väga palju nurinat, et debatti pole tekkinud, kampaania pole nii-öelda käima läinud, selle juurde ma tahaksingi tulla kohese kampaania juurde ka. Aga vaadakem siiski tõele näkku, et kui mina ei oleks andnud oma nõusolekut kandideerida teise kandidaadina, siis alternatiiv olid ühe kandidaadiga valimised. Siis ei oleks sedagi tekkinud, mis nüüd suve jooksul on siiski vaikselt käinud, on saanud arutada nii eksperdid kui, kui kui laiemalt inimesed ka omavahel. Ja ma ei alahindaks seda, et mis toimub inimeste nii-ütelda mitteametlikus mitteametlikus keskustelu keskkonnas. Aga kui seda vaadata, miks seda debatti siis nii, ütleme vulk orgaanilises vormis ei ole tekkinud, siis on seadusandja tahe see, mis praegu on tekkinud, on seadusandja tahte vastane. Kui me loeme presidendi valimise korda, siis kandidaadid esitatakse neli kuni kaks päeva enne valimisi. Niimoodi on seal kirjas. See tähendab praktikas siis seekord 2011 et 27. laupäeva õhtul registreerib valimiskomisjon juhatab juhiks teadagi Heiki Sibul registreerib kandidaadid, kellel on siis antud oma nõusolek ja vähemalt viiendik riigikogu liikmetest peab olema need esitajad. Järelikult seadusandja on tahtnud, et debatt toimuks pühapäeval päeval, mil isegi lehed ei ilmu. Ja ta ei piirdukski selle pühapäevaga. Sellest esmaspäeva hommikul tulevad riigikogu liikmed valima oma otsust tegema. Nii, et me võime vaid mõistatada, miks seadusandja on sellise seaduse teinud. Väga vabalt oleks võinud teha ju ka seadused, näiteks augustis kui on istung määratud, millal presidendivalimised on need kolm kuud enne peab esitama kandidaadid. Paljud inimesed, no praegu on just uuring selline, et Indrek Tarandit toetab, ütleme laias laastus iga viies ja Toomas Hendrik Ilvest iga teine Eesti inimene. Kas keegi on ka nagu väljendanud oma kuidagi pahameelt, et sa üldse kandideerinud niimoodi Toomas Hendrik Ilvese vastu? Jah, kaks inimest. Nende nimed on Lauri Vahtre ja Ivo Rull. Küll aga on Õnneks näiteks Toomas Hendrik Ilves väljendanud heameelt, et ma seda teen. Ja ja selle uuringu kohta võib-olla veel nii palju, et, et avalikku arvamust ikka tuleb mõõta ja ma arvan, et just Eesti rahvusringhääling teeb siin sellist küllaltki tänuväärset tööd otseselt ju võib-olla see ei olegi teie ülesanne neid uuringuid tellida. Ja kindlasti on see parem, kui et mõni erakond tellib sellise uuringu, sest siis on kiusatus uurida midagi mõõta seda saadav tulemus, mida loodetakse. Aga antud juhtumil muidugi jällegi seadusandja tahe on teistsugune ja rahva kodanikkonna arvamus ei ole paraku oluline ta kuskilt taustalt muidugi midagi, eks ole, võib mõjutada. Ja kui seal toimuksid mingid dramaatilised muutused, et siis võib olla. Riigikogu liikmed pööraksid ka nagu rohkem tähelepanu, et mis siis toimub. Ja seetõttu ütleme, kui eile oligi vist eile tuli, neil ei tule. Et siis mul on nagu hea meel ütelda seda, et et. Tänase päeva seisuga tundub mulle niimoodi, et need 10 häält riigikogust on mul õnnestunud ära veenda mis on vajalikud selleks, et valimised ei toimuks ühe vooruga. Ja, ja niimoodi riigikogu liikmete avalikku meelsust ei saa antud juhul uurida, sest see valimine on salajane sellele esimene nii-öelda uudis meie saatest praegu, eks jah, ma olen seda hoolega varjanud siiamaani ja tegelikult noh mis seal salata, ega siis erakondade juhtimise niisugused võtted, mis on kaasajal meil kõikides erakondades kuigi palju domineerima pääsenud. Need näevad ikkagi ette ka seda, et riigikogu liike oleks kerges stressis võimaliku karistuse eest, kui ta oma peaga mõtleb. Ja ja näiteks ma toon niisuguse näite natuke kõrvalt, aga, aga siiski minu jaoks olulisem. Et. Me näeme, kuidas, eks ole. Et parteid on mures oma kokkulepete pärast. Kas need peavad, see kokkulepped on ju tehtud ka nii, et mitte iga riigikogu liige ei ole, istun pika laua taga ja teineteisega millestki rääkinud vägagi tagakambrite töö. Ja see on ka põhjuseks, miks näiteks ükski erakond ei ole kutsunud mind kui kandidaadi kandidaati endaga kohtuma. Reformierakond lausa ütles üleeile, et me ei kavatsegi kutsuda. Ja vana sõber Eiki Nestor ütles eile raadios, et näha, mis seal tarandil öelda oleks. Vaat, kutsu Eiki ja kuidas seda kuuled. Ega mina ise ei tule teile kutsuma, peab ma ise ei tule teile ukse peale koputama, näitab kahte asja. Ja, ja esimene on see, mida ma mainisin, et parteide juhid ei ole oma lambukestes kindlad ja nad soovivad võimalikult vältida, et ma sellest perimeetrist üldse läbi tulen. Sest mine tea, risk on suur. Äkki, kui reaparteilased minu käest midagi küsivad ja ma neile oma nii-öelda paremast äratundmisest püüan vastata, siis äkki ja nüüd tulevad need kolm punkti, mida kõike nagu tegelikult südamel, põksudes ootavad. Ja see on nagu noh, minu meelest nagu lapsik selles mõttes, et et tegelikult oli kõikidel võimalus just nimelt vastupidi käituda ja imelik on näiteks minu meelest ka Keskerakonna positsioonid. Nemad võiksid ju ka tahtes olla mingisugune tegija. Selles presidendivalimiste asjas võiksid ju ka siiski mitte ainult oma võimalikku kandidaati kuulata, vaid ka olemasolevat teist kandidaati. Aga räägime muudel teemadel vahepeal, see on sinu hinnangul Eesti suuremad probleemid, hetkel tuleks tegeleda esimeses järjekorras, selleks et elu paremaks muuta, selleks üles ehitada rohkem standardvastus, on see praeguses ilusaid peab eelarve olema tasakaalus. Ja siit ma oleksingi ka ühe suure mure juurde. Et meie eelarve on tasakaalus, aga tulude poolel on väga suur osa Euroopa raha mille siis peamiselt panustavad Saksa, Hollandi ja teised riigid. Nüüd Euroopa liidus ja eurotsoonis olles oleme me olukorras, kus. Küllaltki vastutustundetut võlapoliitikat ajanud riigid on avaldanud väga negatiivset mõju olukorrale rahaturgudel ja. Me hakkame osalema, mitte homme veel reaalselt maksetega, aga kui rakendub must stsenaarium selle peale ei julge keegi panustada seal täitsa välistatud siis meie peame oma osa kandma. Valikuid on siin, eks ole, kaks, et kas me loobume neile antavast rahast, mistõttu meie eelarve on kohe 20 protsenti, üle kulus? Võime, leiame, leiame mingisuguse viisi, kuidas veel siin kokku hoida ja minu mure on selles, et meie, riigikogu, meie parlamentaarne riik ei adresseerin seda küsimust rahanduskomisjonile mitte kordagi arutanud mida teha, ja minu mure on see ja ma võin sellega täitsa rahulikult siin välja ütelda, et ma ei taha ja teen kõik endast oleneva, et Eesti riigi võimalik panus Euroopa rahasüsteemi säilitamisest tuleb taas kord lasteaiakasvatajate, kooli, õpetajate, politseinike, tuletõrjujate ja meditsiinisüsteemi arvelt. Ma tahaks siin mingit teist lahendust. Missugust selle üle võib vaielda ja kindlasti peabki vaidlema ka ametisolev vabariigi presidendiga. Väga kummalisel moel juhtus 21. juunil niisugune asi, mis minu hinnangul, aga ma ei ole väga suur spetsialist. Aga mind imestab, et kõik vaikivad selles küsimuses. Minu hinnangul on siin tegemist põhiseadusega vastuolus olnud aktiga sest Eesti president, kes Eesti nimel võttis 21. juulil tippkohtumisel vastu teatud rahapoliitilisi otsuseid Euroopa liidus ei vastuta nende tegemise eest parlamendi ees. Parlamendi ees vastutab valitsus, kelle juht minu jaoks kaunis otsitud ettekäändel loobus oma vastutusest eurotsooni kõige tähtsama kriisireguleerimisotsustel osalemisest ja külastas USA asepresidenti. Ja selle asemel, et saata sinna näiteks asenduspeaministri asenduse korras rahandusminister Jürgen Ligi, kes igapäevaselt selle teemaga tegeleb ja on, omab kompetentsi saadeti sinna valimiseelsetel trikki kaalutlustel vabariigi president, kes ometigi on rõhutatult öelnud kogu aeg, et tema Euroopa Liidu asjadega ei tegele ja see arv on olnud ka mõistlik. Otseselt väga narr oleks, kui president ja valitsus, et nagu kisklex selle tooli Pärnuga, president tuli sealt tagasi ja teatega, et me ei pea kohe midagi maksma. See ongi väga kurb, sest et ta ütles samas esimene lause oli see, et kreeka aitamisel ei ole alternatiivi mis on solidaarsusprintsiibi kohane ja võib-olla ka võib-olla ka väga vägagi majanduspoliitiliselt loogiline vastu ja siis rõõmustad, et aga meie oleme rehepapid, et me ei peagi maksma, mis on nagu selline, et lükkame ärme vaata horisondi taha, mis seal tuleb. Et, et see on nagu topeltmoraal, et me aitame, aga me tegelikult ei aita, et see, see on vale signaal kodanikele tähendab algusest peale sinu hinnangul panustama abipaketti. Nojah, sest et kogu see kriisi venimine ongi selles, et piisavalt ei panustata oleks piisavalt kohe panustatud või võetud üks konkreetne majanduspoliitiline ravi siis oleks olukord võib-olla mitte väljunud nii mustaks tormipilveks, nagu praegu taevarannal on. Ja aga muidugi, see oli poliitiliselt väga raske ja ma saan aru sellest kõigest, et seda kompromissi oli raske teha. Et nii või teisiti, ma arvan, et esiteks presidendil ei olnud tark minna kaasa sellesse meelitus, stsenaariumid, et mine nüüd, käi seal Euroopa liidus näitajaid, sa oled rahvusvaheline mees. Just nimelt meie siseriiklikku vastuolud, et president ei vastuta parlamendi ees. Kui me räägime president ilvesest ja Indrek Tarandist, siis palju on räägitud sellest, et te olete väga sarnased, meil on ühine mõlemad välisministeeriumis, mõlemad EÜS-is ehk Eesti üliõpilastesse siis millised teie erinevused? No mõned ikka on ka ja ja eks meie erinevus on teatud kasvukeskkond. Mina olen, mina olen kasvanud, eks ole, ikkagi okupeeritud riigis. Ja sellest johtuvalt võib-olla olen pisut tundlikum ja näen suurema ärevusega. Neid tendentse Eesti vabariigis, mis on pärit Eesti NSV-st ja ma pean sind taaskord silmas, seda kitsast, sulgevad eemale, peletavad otsuste tegemise mehhanismi, kus ei kaasata piisaval määral erakonna sees siis lihtsamaid liikmeid ja erakondadest väljaspool tavalist inimest. Seda seda ei tehta, miks ei tehta, ma saan aru, et aparaati on nii võimalik juhtida, aga ma näen paljugi. Ma arvan, tundlikum seismograaf tänu sellele, et mul on see okupatsiooni ja totalitaarse režiimi elamise kogemus. Toomas on kasvanud, eks ole, hoopis vabas ühiskonnas saanud väga mõnusa ja hea hariduse seal. Et see on ka kindlasti erinevus, et ega siis haridusteegi onju inimese kujunemisel väga-väga-väga oluline rahva kaasamise koha pealt, kui siin remargi korras vahele öelda, siis siis rahvas nii-öelda kaasatakse valimiste päeval. Riigikogu valimiste päeval. Jah, see on tõsi, et nendel ja omavalitsuse ja Euroopa Parlamendi valimistel kaasatakse rahvast. Valimised on siiski üks selline skoori vormistamise vormistamise koht. Ja mulle ei meeldiks, et, et nagu rahvas on nagu mingisugune noh, vana rõivas või vana tööriist, mis on kuuris ja võetakse siis aeg-ajalt välja. Võiks ikkagi olla niimoodi, eriti väikses riigis, et et neid küsimusi, neid, kes vastutavatel ametikohtadel, need küsimused tulevad ikkagi palju lahkemalt laiemale otsustajate ringile ikkagi permanentselt ja see ongi see kohustus, mis meil on, et Eesti vabariik säiliks kindlustuks, aga areneks, et ta ei, ei oleks kohapeal, et ja, ja tõesti nagu enne oli jutuks, et inimesed ei lahkuks, et see on väga suur probleem. Loomulikult me teame, et majanduslike tõsiasjade vastu on peaaegu peaaegu võimatu, eks ole, võidelda. Ja soomlased läksid, eks ole, omal ajal pärast seda aastakümneid Rootsi paremat elujärge otsima. Ja, ja tegelikult hakkasid tagasi tuleb alles siis, kui Soome jõudis oma majandusliku arenguga imekombel. Aga võib-olla kunagi minevikus tehtud väga tarkade otsuste tõttu jõudis maailmas esirinda, eks ole. Et siis hakati tagasi tulema praegusel hetkel nii palju, kui mina olen, ma ju sõidan palju lennukiga ja suhtlen inimestega, kes välismaal elavad ja töötavad, nii et on, on murelik märkida ja põhjus, miks nad enamasti esile toovad ei ole alati mitte see majanduslik, et siin ma saan nii palju rohkem raha siiski vaid põhjus on. Vabandust. Põhjus on selles, et ei või see fraas, mida kasutatakse. Et mind seal mitte keegi ei oota, see on selline. Nagu murelik asi, et mind, seal, mitte keegioot tegelikult kallikesed teid siin oodatakse, siin muidugi ei ole kaetud lauda ja talendid koju programmiga. Võib lahendada ühe, kaks või 10 küsimust, eks ole, praegu me väga suurt edu seal ei näe, aga mida teha, toome nad koju. Me peame Aaron olulisel määral muutma ka ikkagi ikkagi oma oma suhtumist sellesse. Milline riik meil on. Meie suhtumine liikluse suhtumist valitsuse suhtumist näitab see toon lihtsa näite Tartu ülikoolist ja Tartu linnas. Seal on kolm kuulsat poliitikut, kes kõik on Eestis tuntud. Marju Lauristin, Aadu Must ja Mihhail Lotman. Ja nemad on kõik, ka Tartu Ülikooli õppejõud. Ja nüüd Üks, pikema, teisel, võib-olla lühema staažiga, ma täpselt ei vaadanud praegu järgi seda, et mis ametikoha järgselt on. Aga ma ütlen niimoodi, et nad saavad kõik selle tamise ja teadusliku töö eest umbes 1000 eurot. Lotman saab vist natuke vähem, ütleme näiteks 700. Omal ajal riigikogus olles Aadu Must saab neli keskmist palka ja kui ta oleks komisjoni esimees, saaks viiendaga veel peale. Samal ajal Mihhail Lotman selle eest, et ta ükskord kuus juhatab Tartu linnavolikogu istungit saab 2600 eurot selle tegevuse eest. Kaks ja pool korda vähemalt rohkem, kui selle eest ta inimesi õpetab ja teadusega tegeleb. Proportsioonid on paigast ära absoluutselt täiesti paigast ja see ütelus, et kala hakkab mädanema peast, tuleksin meelde tuletada ja silma ette võtta, et neid asju me peame suutma muuta. Sa oleksid valmis oma uue, poliitilise või ühiskondliku jõu. Selleks, et midagi muuta ühiskondliku jõu ja poliitilise jõu olen ma valmis kogu aeg, magoogilioloogised, mõtlen seda, sa mõtled, kui sa mõtled nagu poliitilist parteid selles sõnaseaduslikus tähenduses MTÜ poliitiline partei siis siin ma ei saa päris ausalt vastata, et jah, ma olen kohe selleks, vaid, kui seda on vaja selleks, et neid muudatusi ellu või vaat kui seda ei saa. Jah, aga praegu olen mina saanud üksi mõned asjad ellu viia ja kavatsen ka antud ajahetkel siiski siiski ilma poliitilise parteita neid ühiskonna valukohti niimoodi rebestada, et hakkaks teatud tervenemine. Aga miks sa ei taha poliitilist parteid luua, kardad lahustuda? Mitte ainult, vaid minul on sellel teemal siis peaaegu sama pikk kogemus, vaat et pikem kui Eesti iseseisvuse taastatud perioodil on õnnestunud elada ehk 80.-test aastatest peale. Ja, ja poliitilises parteis varem või hiljem lähed sina oma sõbraga tülli sellise tühja asja pärast, et tema seisab sinust üks koht eespool valimisnimekirjas ja nende valimisnimekirjade tülid, neid ma olen ju, me oleme siin kõik näinud, mõned on suured ja avalikud, mõned ei ole. Ja teiseks on väga kurb, et, Et. Osakonnad, eks ole, kes on kogu aeg ütelnud, et vaat, Keskerakond teeb nii ja me peame ka nüüd nii tegema, elik need on kogu aeg läinud madalamale tasemele. Selge see, et Keskerakond on leiutanud ja maale toonud hulga Eesti NSV nipp. Sammuni bee kasutab Reformierakond kogu aeg ka põhjendusel, et nemad teevad nii, me teeme ka, nii, peaks olema vastupidi. Ja näiteks kui president oli Lennart Meri, siis tema kogu aeg osutas nii-ütelda kohtuniku, need siin on suh, te peate kõrgemale tasemele. Aga nüüd on trend on vastupidine. Ja kui oleks vaja, helistan täidis, erakonda, kes teeks asju nii, et on. On on liikmetel ka natukene õnnelikum põli ja rohkem sõnaõigust. Siis sellisel juhul ma arvan, et ma loeks oma kohuseks selles kaasa lüüa. Täna sellist erakonda ei ole. Praegu jumal paraku ei ole sellist erakonda, et ma olen ju lapsest saadik näinud kõikide erakondade sünni ja ja ka mõnede surma ja nii kurb uudis, nagu tuli näiteks täna hommikul Isamaaliidu ja Res Publica seest. Et mäletan, et üks Eesti põhiseaduse ja seaduslikkuse keerulisemaid küsimusi, mida õiguskantsler Allar Jõks püüdis lahendada, on see, et kas riigikogu liikmed peavad kuuluma riigiettevõtete nõukogudesse või mitte. Hommikul loen päevalehest, Lauri Vahtre on vaikimisi määratud Eesti loto nõukogu liikmeks. Mäletan Isamaaliitu, kes ütles, et see on vale, et poliitikud kuuluvad riigiettevõtete nõukogus. Järelikult on ka seal valitsenud meeleolu siis, et aga kui teised teevad, siis mis meil üle jääb, me peame ka sohki tegema. Ega noh, iseenesest ma hindan seda, Lauri Vahtre sammu, et ta võtab julguse vastutada kogu varaga siukse ettevõtte eest, mida juhib Heiki Kranichi, et see on küllaltki riskantne ettevõtmine, aga poliitiliselt On see käkk, muidu ma lugesin sealtsamast uudisest, et see raha ei ole üldse suur, 236 eurot või midagi, aga ma ei usugi. Lauri nüüd Eesti riigi asju raha pärast ajab, ta on ikkagi ideeline inimene. Indrek, sedasi saab, riigikogus valitakse võib-olla president Ilves. Ühel hetkel saab, saab otsa, on Euroopa Parlamendi saadikuleib, on mitut, kas äkki see on hoopis ettevalmistus ülejärgmisteks presidendivalimisteks, kui sinu kandi vastaskandidaadiks pakutakse juba siin Siim Kallast? Selliseid jutte on kasina arutatud ja, ja ka see on osa sellest, et inimesed mõtlevad ja keskust Televad. Et millised variandid on. Ja ma kordan, et tegelikult Eiki Nestor ei pea ütlema, et mul on vandenõuteooria parteide kokkulepete kohta, sest mina lähtun sellest, mida ütleb Valdo Randpere, kes ütleb, et olid kokkulepped, olid protsess, see oli väga raske. Ja Eiki Nestor kogenud sotsiaaldemokraadi, jagaa, transparentsust pooldena võiks parem ütelda, milles need seisnevad, mitte häbeneda. Ja olekski kõik vandenõuteooriad platsilt kadunud. Aga muidugi, elu on niisugune, et iga asja võib käsitleda millegi ettevalmistusena ja, ja lõppkokkuvõttes me ju kõike elame oma nii-öelda elulooga. Ja teiselt poolt elulootusega. Aga mina ei ole selline inimene, kes planeeriks, et kõigepealt saab minust EELK peasekretär ja seejärel saab minust partei liige ja siis ma seal tasapisi tõusen, saan juba mingi näiteks Kalinini rajooni täitevkomitee esimeheks ja et ma tavaliselt reageerin just nendel hetkedel. Kui ma tunnen, et on valus. Ja kui mul on normaalne ja hea elukodanikuna, siis mul ei ole mingisugust sellist vigurit, et ma pean immigrata poliitilise tööga tegelema. Et võib-olla on see ka ettevalmistus selleks, et ma Euroopa Parlamendi leiva lõppedes hakkan mingit mõistlikku tööd tegema Eestis? Pakkumisi on? Praegu küll ei ole Techi sinna nii kaugele mõelnud, et siin ei ole. Siin vahepeal oli jutt. Vabandan, ma arvan ka muidugi nii, nii kurb kui see ka ei ole, et tegelikult on. On jõudnud minuni ka infokilde don, terve rühm poliitilisi tagatoamehi, kes on juba mures, et ühtegi auku ei oleks, talent ei saaks. Siin hiljuti oli uudis, et sa kandideerid Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhiks. Ma võin selle loo ära rääkida küll. Jah, miks sa ei kvalifitseerunud, seda me saame hiljem teada, ma ütlen kohe, miks me kandideerinud, see oli niimoodi, et kuna minul oli informatsioon, et Eesti volinik on lubanud sellele kohale saada Hannes Rummu, kes ka nüüd tõenäoliselt sinna saab mille vastu mul isiklikult midagi ei ole. Aga ma olen selle vastu, et see ei käi konkursiga ja eriti, et see ei käi avaliku konkursi. Mul oli ka informatsiooni, et peaminister oli ütelnud, et kuna rumm on sotsiaalne siis tema seda kohta ei saa, niikaua kuni Reformierakond on valitsuses. Ja selliste varjatud lobide olemasolu on Euroopa komisjoni reeglitega vastuolus. Ja kuna ma hakkasin uurima, et kuidas saada seda informatsiooni selle konkursi kohta, et siis üks väga teravmeelne hollandlane, kes on muidu töötanud ka Siim Kallase eelmise voliniku perioodi juures, temaga koos, aga praegu on Euroopa Parlamendis, tema mõtles natuke ja aitas mind, andis nõu, ütlesite, on olemas selline punkt, et kui sa ise kandideerid, siis sa saad need dokumendid välja nõuda nii kriteeriumid kui ka, kui ka muud. Ja ja nüüd mul ongi tehtud komisjoni hiiliv Vivian Redingile arupärimine olen saanud ka esimese vastuse, et kahjuks on praegu augustikuu, et meil on mõistet ise, eks ole, muruga ei kasva, aga et me esimesel võimalusel anname teile selle info ja siis me saame vaadata. Minu teada oli see asi isegi nii karm, et et tegelikult, et tegelikult lausa välisministeeriumit sunniti. Välisminister oli olukorras, kus ta pidi esitama kandidaadi, kes Hannes Rummi võidaks. Nii et et kui nüüd Eiki Nestor, aga peale räägime, et mul on luulud ja vandenõuteooriad siis see ei ole nii ja kuna õnneks Euroopas siiski austatakse neid kirja pandud reegleid, siis siis me näeme võib-olla et ma eksinud. Võib-olla olid need infokillud, mis mulle aasta tagasi anti ekslikud, aga just nimelt seda on vaja kontrollida ja seda on või see ongi see, mida demokraatlikus süsteemis peab iga päev iga selle süsteemi osaleja tegelema. Ja kui nüüd küsimus, kui mind oleks otsustatud sinna valida, siis loomulikult oleks ma olnud sunnitud loobuma teiseks tulnud kandidaadi kasuks. Jutusaate tänane külaline on presidendikandidaadi kandidaat, Indrek Tarand, nagu meie head kuulajad, on isegi juba aru saanud, aga möödunud nädalal kutsuti sind USA saatkonda, mis seal räägiti. Eks saatkond ilmselt ju peab tegema seda tööd, mis iga saatkond informeerima oma riigi, välisministeeriumi sündmustest ja protsessidest riigis, kus nad on siis kohal. Ja, ja selleks kutsuti mind siis saadikuga vestlema. Ma kahjuks pean ütlema, et et sõna-sõnalt seda vestlust ma ei avalikusta ja nagu naljatamisi ka ütlesin, ameeriklastest ma loodan, et teie turvasüsteemid on nüüd nii korras, et see kõik jutt ei lähe kohe vikile pärast Wikileakside järgimist ja et seda välistada ei saa nende ka nende välisministeeriumi dokumendid on ju mingi mõnekümne aasta pärast siiski ajaloolastele avatud, et küllap sealt siis võib lugeda, mis me rääkisime. Aga üldiselt olid nad päris hästi informeeritud. Ja nii imelik kui see ka ei ole, tutvustasid mulle ka oma analüüsi, et mis siis Eesti presidendivalimistega ühel või teisel juhul võib nende meelest juhtuda. Ja noh, oli niisugune sõbralik ja küllaltki särtsakas tunnik. Kui palju selliseid kutseid intervjuule sinuga üldse praegu esitatakse sulle, et kas lisaks USA saatkonnale ja keskerakonnale, kellega vestlustest me oleme teadlikud noh näiteks kas Reformierakonnaga sa vestled mingil mingil tasandil või, või niimoodi nemad, nendel ei ole vaja minuga vestelda, loomulikult nende liikmetega siin töö käib, töö käib ja vestleme ja arutame ja esitamegi küsimusi ja minu meetod riigikogu liikmetega ei saa ju olla selline, mis on nagu tavaline, ma ei lähe kellelegi juurde. Kuule, vali minu mind presidendiks, ma teen sust suursaadiku Mongoolias või määranud või Eesti loto nõukogusse või no ei ole mõtet, eks ole, sellise turukauplemisega rääkida või? Me räägime ausad, et näed, siin on need head kvaliteedid, mis on ilvesel, siin on minu meelest see, mis jääb vajaka. Minu idee sellest on selline ja niimoodi loomulikult suhtled, aga intervjuusid see oli väga raske periood, see tuli nagu nagu tsunami tuli peale. Ja, ja minu seisukoht oli see, mille õnneks aitas mul sõnastada minu targem vend. Et indrek, sa ei ole erameedia, kasumi teenimise vahend. Kogu suvi, aitad neil mingid reality. Ei, sa ei ole, see, sa oled tõsi küll, mitteametlikult veel, aga sa oled Eesti vabariigi presidendiks kandideerija, mistõttu sinu kommunikatsioon ja suhtlus avalikkusega saab olla avalik-õiguslik meediakanal. Ja see oli väga hea ja neid soove oli palju, aga nüüd ma räägiks veel ühe naljaka loo, missuguses ühiskonnas me tegelikult nagu ka elame, kus inimesed nagu. Nagu ütles Vahva sõdur, šveik üritavad lugeda ülemuste soove silmist. Ja paradoksaalsel kombel lähevad siis hoopis vastuollu, nimelt juunis. Kuna mina olen Euroopa Parlamendis Islandiga tegeleva delegatsiooni liige, siis tuleb mul selle riigiga tegeleda. Augustis see tuleval esmaspäeval algav nädal on Island meie jaoks A ja O seoses 20 aasta tagusega. Ja kirjutasin ühe artikli klim Islandi jaoks kõige olulisemast küsimusest nende läbirääkimistel Euroopa Liiduga kalandusest ja saatsin selle diplomaatiale, et võib-olla teile see sobib. Peatoimetaja Iivi Anna Masso vastas mulle meiliga, et väga hea, et ma avaldan, aga juunisse ma ei jõua, et ma panen siis augustis. Ja me leppisime veel kokku meili teel ka selles, et et kui on vaja seda nagu ajakohastada kergelt, et võib-olla siin suvega midagi muutub, mingisugune positsioon väsi õnneks ei muutunud, ajakohastada ei olnud. Aga selleks igaks juhuks ütle mulle enne et noh, et kui ma hakkan avaldama, et vaata ülevalt. Ta ei ütelnud midagi, sest ta mõtles, et tegelikult antud olukorras on väga kahjulikku. Indrek Tarand paistab ka välja mingisuguse välispoliitikaga tegelejale. Ja ma arvan, ta tegi ilvesele sellega olulise karuteene. Sest ilves ei oleks elu sees. Ilves oleks kohe aru saanud jah, pane sisse. Ja tulnud võib-olla rõõmuga osutama, et näed, siin sa võib-olla ei ole lugenud seda teooriat ja paned kergelt puusse. Aga lehe toimetaja on võtnud hoiaku, et enne tegelikku kampaaniat ja iroonia selles on, et seesama Iivi Anna Masso eile istudes siinsamas stuudios ütleb, et presidendikandidaadi väljakutsuja ei esita üldse oma ideid olles samal ajal teadlik. Ise panin nende esitamise kinni. No on Eesti NSV, midagi ei ole teha. Me oleme Indrek Indrekuga sünnitusmajakaaslased ja see on ilmselt üks ühendav suurus nagu, kui suur see olid, kui sa sündisid, mina väga väike, sünnitas oma nagu sünnitusmajakaaslane sünnitusmaja kaaslasele, et kui oluline roll on Eesti presidendivalimiste puhul EVS-il. Et ei sina, kui president Ilves olete Eesti üliõpilaste seltsi liikmed ja juba see fakt näitab, et roll on väga, väga oluline ja ei, aga kuivõrd määravaks, kas saab üldse öelda, et EAS-i toetus kellelegi ühele kandidaadile saab määravaks, kas meil on siin natukene nagu müütiline? Muidugi müütiline, sest kui me vaatame avalikkuse kättesaadavaid dokumente eesti inimeste seltsi põhikirja, siis see Eesti seltsi võtta organisatsioonina sellistes küsimustes seisukoht ja ja aga loomulikult ka Eestis sees liikmed omavahel seda küsimust arutavad. Ja, ja on natuke nagu tuntud Alexander Dumas romaanis 20 aastat hiljem, mõned on kuninga ja teised on kardinali leeris, nii et minu meelest ka see on sümpaatne ja tore, aga, aga jah, mulle meeldib see, et Eesti üliõpilaste selts Eesti ühe vanima ja läbi ajaloo ikkagi väga tähtsat rolli etendanud organisatsioonina on ka täna aastal 2011 oma liikmete kaudu siis Eesti tulevikku. Jaoks olulisi küsimusi nagu arutamas ja selles suunas tegutsema, et Eesti areneks väga-väga minu meelest tore. Eesti vabariigi põhiseaduse viies peatükk käsitleb vabariigi presidendi institutsiooni ja ja presidendi institutsiooni reformimisega. Sa oled päri, kuidas seda tegema peaks? Vaat seal on õige mitu küsimust ja, ja õige nagu ma ka püüdsin Ekspressis seletada ja võib-olla Eiki Nestorile luges hooletult seda, aga meil on äärmused, kus on üks ots presidenti sellises riigis nagu meil on parlamentaarne riik, ei ole vaja ja on terve hulk kodanikke, teises äärmuses käsitlevad presidendil peavad olema laialdased, volituseta peab olema otse valitud rahva poolt ja nii edasi. Nende kahe vahel on terve hulk inimesi, kelle arvamist meie muidu teada ei saa. Kui me ei korralda rahvahääletust, sest see, et erakonnad ütlevad, et meie teame, kuidas rahvas arvab või meie teame, kuidas rahvale on kasulik, on Rohwinike Konstantin Pätsi jutu kordamine, et rahvas on haige. Me teame ravi ja eriti naljakas on minu jaoks see, et kui 71 riigikogu liiget algatasid presidendi otsevalimiste seaduseelnõu siis nad soovivad seda tänapäeval unustada ja rääkida midagi muud. Et see näitab, et nad tollel ajal 2003 ei julgenud Lennart Meri autoriteedile vastu astuda, kes ometi oli algatanud selle öeldes sõnadega anname eesti rahvale teie käe läbi õiguse, mis on enamusel Euroopa rahvastel on olemas. Ja ja nad ei julgenud lihtsalt sellele populaar Kaarsele, nad hindasid, et see on populaarne, ega nad ei mõõtnud, annad hindasid nii poliittehnoloogiliselt julgenud sellele vastas, kirjutasid alla ja siis hakkasid silmad maas teesklema, et nad on selle unustanud kuskile menetluse korvi ja see langes riigikogu menetlusest välja. Et sellepärast mina ütlen, et rahvaküsitlusega tuleb see asi paika saada. Kui rahva enamus ütleb, et meil ei ole presidendi üldse vaja, siis nii teeme kui öeldakse, et on vaja volitusi, ei pea suurendama, see oli ka seal kirjas, nii et nii et kõik peavad aru saama, et kui volitusi ei suurendada, kas siis on ikka mõtet tõesti teda otse valida? Need on valimissüsteemi reformid, mida peaks tegema, aga nüüd teine küsimus, jah, tõesti, presidendi ülesandeid käsitleb põhiseaduses üks kitsas peatükk. Aga minu arusaam on see, et president on põhiseaduse garant. Kaitsja ja põhiseadus algab kaanest Eesti vabariigi põhiseaduse preambulast ja läheb kuni viimase kaaneni välja. Ja kõikides nendes valdkondades on tegelikult nüüd mänguruum palju suurem kui see, mida on võtnud president Ilves, et ma olengi president paragrahvide 75 kuni sealt edasi. Tähenduses et ma arvan, et sellest me kindlasti räägime juba eeloleval nädalal Toomas Hendrik Ilvesega kohtades Eesti raadio stuudios ja ja arutame neid küsimusi, presidendi otsevalimiste puhul on paljudel lihtsalt see hirm, et siis istub Kadriorus Keskerakonna praegune esimees Edgar Savisaar, aga muidugi on seepärast raha küsimuse skandaali ütleme niimoodi, et need hirmud on ju olnud kogu selle uue iseseisvuse aja, et otsevalimistega juhtub nii või teisiti. Samas see on kõik niisugune hüpotees. Ja, ja praegu muidugi vaadake, keskerakonnas toimuv on ikkagi ka ajalooline ja unikaalne. Ja ma võin üsna rõhutatult ütelda, et see saab toimuda. On ka paljuski tänu sellele, et meil tekkis kaks presidendikandidaat. Ja kuigi eks ole inimesed erakondades sees vaidlevad, et mis on nagu ühele või teisele tiivale kasulikum siis see, mida Jüri Ratas üritab teha koos mõttekaaslastega on väga tähtis. Muide, lasteaiad rõõmudorakese hoolekogu liikmena on sul siin selge seisukoht ilmselt ka selles lasteaedade küsimuses versus Tallinna televisioon ja loomulikult on, aga see ei tulene mitte ainult sellest, et ma olen seal hoolekogus, vaid ma olen ka selles MTÜ kodaniku hääl, see raha peaks minema lasteaedadele. Absoluutselt. Ja vältimatult on olulisem linnavõimu kohustus hoida lasteaedu, mitte tekitada probleeme koolidega. Ja see niisugune võimas teavituskampaania, see on jällegi paraku noh, me ei saa eitada, et meedial on tohutu mõju kaasaja maailmas. Aga no see on konkreetselt jälle niisugune Eesti NSV, no miks me peame tegema mingisugust iseenda paralleeluniversumit, paralleelteavitust? Ei ole, nii et. Ja ma loodangi, et see Jüri ratta juhitud niisugune Keskerakonnasõbralikumaks avatumaks demokraatlikumaks muutmise üritus, et see, see on edukas sellepärast, et et siis me just vabaneme sellisest ühest sellisest Eesti NSV-tüüpi tegevusest ja, ja on, on väga kurb, aga no ütleme, need munitsipaalprobleeme on nii palju ja ja ma muidugi kasutan nendele tähelepanu pööramiseks kaera oma praegust olekut Keskerakonna võimaliku presidendikandidaadina. Aga sa oled kindlasti ise mõtisklenud, et miks Keskerakonna esimees Savisaar selle käigu tegi, miks ta sind? Noh, ma ei ole selle üle mõtisklenud võime, olen käega, miks, aga mis tal nagu teha oli, kui tema suutis ja ma arvan, et temaga rääkisid sellest ikkagi tema riigikogu fraktsiooni kuuluvad erakonnakaaslased. Et ega siis Tal on täiesti arvestatav analüüsivõime ja ju siis tema analüüs näitas, et see on võib-olla mõistlik mina isa kätt südamele panna ja ütelda, et ta tegi seda ilmselgelt samadel kaalutlustel nagu mina seda näen. Aga igatahes välja tuli nii nagu mina seda näen. Vabandust kui rääkida sellest, et sa olid Narvas 1993. aastal vabariigi eriesindajaks, siis see tähendab muu hulgas ka seda, et sul on kogemusi ja teadmisi suhtluses venelastega. Meie väiksel rahval on muidugi valusaid momente minevikus ja seega ilmselt pahandada, et ida suunal mäe nüüd ei torma, võib-olla sõbrustama, aga teisalt jällegi, kui kui liigselt minevikku vaadata, siis võib sinna kinni jääda suhted Venemaaga, millised arengud võiksid lähemal ajal siin toimuda? Pean ausalt tunnistama, et ma ei ole täna pühapäeva hommikul väga valmis isegi sisuliselt Vene Eesti suhteid analüüsima, et see see aspekte et oleks võib-olla paremini ette valmistada enne raadiosaates rääkimist. Aga mis, millega ma olen nõus, on see, et et minevikku liiga kinni jääda ei ole otstarbekas. Aga teisipidi. Ega siis meie minevik ei ole mitte üleliia tuntud ja arusaadav nende inimeste jaoks, kes kes siis nõukogude perioodil ühel või teisel viisil siia elama tulid, sattusid ja. Siin on oma koht kooliharidusel, aga oma koht ka nende inimeste suhtumise muutumisel ja see on muutunud 20 aastaga 93.-st aastast, mis, millest me räägime, inimesed tahtsid põhimõtteliselt autonoomiat, Transnistria tüüpi autonoomiat tänasel päeval ei räägi isegi kõige radikaalsemad hullud. Lööme nüüd Eesti riigist kuskile lahkuvaid ikkagi on üldiselt omaks võetud, et see tulevik tuleb meil siin ühiselt ehitada. No ja ma pean tunnistama, et tulemused olid väga head, ma olin ühel lennujaamal kaks nädalat tagasi järjekorras, et pardakaarti saad ja minu ees oli noor vene perekond Eestist ja see mees oli niisugune, ta oli naine ja laps kaasas. Ta rääkis selle prantslased teenindajaga prantsuse keeles. Ta aitas, üks ameeriklane küsis tema käest midagi inglise keeles, ta vastas sellele inglise keeles. Minuga rääkis ta eesti keeles. Ja oma naise ja lapsega loomulikult vene keeles. Ja, ja ta oli nagu kogu sellele nagu lennujaamas ikka, on igasugust rahvast, mõned käratsevad ja trügivad ja panevad oma pambu teisele jalgu ja ta oli nagu selline nagu heas mõttes. Eeskuju. Olge rahulikud, andke inimestele hingamisruumi, olge üksteisega sõbralikud ja abivalmis. Jah, täpselt, just nimelt. Ja ta oli sealjuures venelane, nii et see näitabki, et, et meil on tegelikult häid häid tulemusi ja neid tuleb, tuleb veel. Kuigi, kuigi muidugi nagu me teame, nii nagu eestlasi on igasuguseid, on ka igasuguseid hiinlasi ja kahjuks ka armeenlasi. Kui Lennart Merile rahva president Arnold Rüütel, selline viisakas, soliidne Toomas Hendrik jällegi välispoliitika, eksperdi president, siis, juhul kui sinust saaks vabariigi president ja möödunud oleks viis aastat, millise, milline hinnanguline tiitel sind meelitaks, millisena sa aja ja millisena see ajalukku minna ei tahaks? Vastaks sellel positiivsel poolel, et ma tahaksin niimoodi enam-vähem isegi võiksin nagu sundida ennast lubama antud hetkel niimoodi. Ma tahaks nii et pärast viit aastat presidendi ametit oleks minust toss nii väljas, et ma ei tahaks teisest ametiajast mõelda. Ma oleks lihtsalt nii palju tööd teinud ja ma oleks nii väsinud et see võiks olla nagu üks. Eesmärk, aga jah, mäletan, et Arnold Rüütli puhul kui ta valiti, siis oli väga paljudel kartused, kompass läheb nüüd kursilt, vest, vest väga teises suunas, aga ei läinud, rüütel heas mõttes ületas neid madalaid ootusi, mis tema suhtes oli ja mängis ka selle presidendi rolli niimoodi välja, et Lennarti piiridest ei antud midagi ära ega tagasi, vaid see Eesti seal Toomas Hendrik Ilves on valinud, eks ole siis selle minimalistliku parlamentarismi mudeli ja selle üle tahan mina temaga temaga kindlasti vaielda. Need vaidluse võimalused tulevad järgmisel nädalal just just et järgmine nädal me need asjad teeme ära ja riigikogu liikmetega on niimoodi, et mina töötan nendega heas sõpruses edasi ja ja loon neile võimalust. Oma peaga mõtelda ja mitte lihtsalt hurra hurraa hüüda. Suur aitäh, Indrek Tarand, täna hommikul jutusaate külaline olemast. Aitäh teile ka.