Uudis pluss suvekülaline. Uudistesaade lõppes ilmateatega ja ilmast räägime me päris paljuga alanud saatetunnis, sellepärast et meie tänane suvekülaline on sünoptik. Taimi paljak, aga enne, kui jutuga algust teeme, kuulame ühte lauljat, kes kaadee paljakule meeldib. Tegemist on ja andetega ja seal kevade laule. Sünd laulud juba maa, sõitke keenutas poole, lai. Et ükskord eks kartul la ta sõitke, keenutas lai. Et ükskord üks kartul, ta Singe vaadet ei ole olnud. Või kui, siis ainult kannate Sindi jal kuskil nagu pool. Või kui või kui siiski juba. Sildi all kuskil nagu on või kui või kui siis. Siin on rikkalt pat Citvi ja midagi ei saa siidi igal õhtul tasahilju. Taskus hiilin. CD kaalatun Plaza tähtaskusi. Sing keeb, varem pole, käin siin laul. Adma sitke keenutes pole läinud. Et ükskord üks kartul saada. Sõitke keenutes, ole lai. Et ükskord üks kartul ta. Ilmateade on, on selline uudis, mida alati oodatakse ja mida kuulatakse alati kõrgendatud tähelepanuga. Lapsedki äratatakse õhtul Aktuaalse kaamera järel vait, et et vaatame, mis ilm homme tuleb ja ja, ja kui see pole meelepärane, siis sageli selle lõpus öeldakse, et ah, nad ei tea seal ka midagi. Meil on külas sünoptik, taimi, paljak, tere. Tere. Kui suurt vastutust üx sünoptik tunneb homse ilma ees. Eks ikka tunneb vastutust, aga ega me ei saa ka niiviisi lausa kogusele ilma koormat enda kanda võtta, et meie oleme tegelikult ikkagi informatsiooni edastaja. Tegelikult mina mõtlesin esimese, küsisin musena küsida seda, et kuhu jäi siis eelmisel nädalal lubatud soojalaine. Aga vist pean oma kriitika sellise iroonia nüüd tagasi võtma vaatangi, et Tartus juba 26 kraadi ja jõudiski vist kohale. Ja Tallink on üle 25 kraadi, nii et eile takistas seda ainult nüüd see pilvkate, mis ei tahtnud kuidagi hajuda, aga õhtuks oli ka Tallinnas väga soe, nii et ja Lõuna-Eesti oli ka 25 kraadiga, nii et ta oli soe tegelikult, aga noh, niisugused väikesed nüansid võivad siis seda, seda. Kui ta, aga mis on siis see, mis ajab ilma ennustada ilmaprognoosi kõige sagedamini vussi, mis on siis need ennustamatused ja prognoosimatused? Laias laastus võib see ennustus paika pidada, aga sealt tulevad need nüansid näiteks näiteks 100 kilomeetri osas, et et kui me ennustame vihmase, võib näiteks jõuda jõuda Läänemereni, aga ta ei jõua meile. Ja sellisel juhul, kui meil ei ole seda, seda kallavad vihma, siis inimene inimese jaoks ongi õige öelda, et see prognoos läks ju täitsa untsu, aga see on lihtsalt sellises väikeses ajalises nihkes ja sama võib-olla olla siis ka selles piirkonniti jälle selles nihkes, et kui ka Lõuna-Eesti inimese jaoks see vihm pole kohale tulnud, siis järelikult tema jaoks on ka see läinud ju täitsa aia taha. See prognoos Eesti on väga väike riik, aga hoolimata sellest sageli ongi nõnda, et kui ühes riigi otsas kolm päeva sajab, siis teisest riigipunktis võib-olla ainult 150 kilomeetrit eemal on kolm päeva täiesti kuiv ilm. Mina kogesin seda viimati Viljandi folgi ajal, see oli juulikuu lõpus ka ilmaprognoos ütles, et tuleb palju vihma, tuligi Tallinnas tuukri tänavas uputas ja olid kohutavad ilmad, aga Viljandis, kus inimesed folkisid kolm päeva oli ilus ja, ja kuiv ilm võib-olla natukene korraks lubas ja mõned piisab, tulid aga isegi tolmu ei löönud, see väike vihje kinni ja nii võibki Viljandi inimestele tunduda, et miks need siis ilmajaam viltu pani, et mida siis öelda selgituseks, et miks läheb siis nõnda, et et Eestis selles kandis on ühesugune ilm ja teises kandis üldse see ilmaennustus ei pea paika. No põhjusi võib väga palju olla, aga sellel ajal oli just probleemiks vast see või, või oli selleks põhjenduseks see, et, et see oli seotud nüüd just seal suurte kontrastide, ka selle suure õhu ratuuri kontrastiga, mis oli kõik kandunud sinna Eesti põhjapoolsesse ossa ja sai sealt kõik ka see näiteks Hiiumaa, kus ma ise sellel ajal olin ka hall ja vihmane, oli see päev ja ka mujal Põhja-Eestis. Aga samas on ka olnud sellel aastal nende tugevate hoovihmadega seoses, et et seda ausalt öelda polegi võimalik prognoosida, et kus need täpselt need hoovihmad alla sajavad ja kui kui ta tihtipeale veel läheb niisuguse äikesevihmade vööndina üle Eesti, siis siis näiteks sealt oma 10 20 kilomeetrit, kas siis lääne või ida poole ei tarvitse tulla tilkagi. Nii et neid hoovihmasid eriti on, on raske peaaegu et võimatu prognoosida, kust nad täpselt alla sajavad. Kas see, et me elame Läänemere ääres, et Eesti on Läänemere ääres teeb ka ilma prognoosimise keerulisemaks kui näiteks mõne riigi puhul, mis asub sisemaal? Ja seda kindlasti ja kindlasti meri mängib seal oma osa merevee temperatuur ja teiseks see, kui palju saavad pilved veel toidet juurde sealt veest, nii et jah, see on väga suur osa, on mereveel. Küsin siia vahele, kuidas siis üldse ilma prognoositakse, te lähete hommikul tööle. Mis te teete esimese asjana, mis riistad teil on, mida te kasutate? Mida te näitate? Eks väga paljus on praegusel ajal ikkagi ilmaennustus põhineb mudelitel ilma mudelitel sest Nemad ikkagi suudavad, võimsad kompuutrid suudavad ikkagi arvutada, arvutada seda, mida, mida inimene ei suuda kõike korraga kõiki kõiki komponente arvesse võtta. Aga eelkõige on aluseks see faktiline seis, mis meil praegu on ja, ja mis siis edasi saab, et kuhu liiguvad just need inimeste jaoks võib-olla tüütud tsüklonid ja antitsüklonid ehk siis madalrõhkkonnad ja kõrgrõhkkond ja kuidas nende tee täpselt kulgeb. Ja kuidas siis toimub see õhumassi muutus, kas on, kas on tegemist siis soojema või külmema õhumassitulekuga. Et see kõik on see, mis, mis paneb aluse siis sellele järgnevate päevade, ilma ennustusele. Kas tänapäevast sünoptik töötabki siis ainult arvutiga, tala tulevad erinevad tabelid ja kaardid ja teie töö on siis ainult seda tõlgendada ja kirjutada siis nendest tabelitest kaartidest ilmateade kokku, mida siis raadios ette loetakse? No just lähitundide ilmaennustuses on seal sünoptiku enda silmal ka ikkagi suur osa, sest ees on meil ilma kaardipilt just see kõige uuem kaardi pilti ja siis samas satelliidipilt ja radaripilt. Et selles osas on kindlasti soptikul päris suur osa, aga edasi järgnevad päevade ilmaennustuses üha suuremat rolli mängivad ja ilmamudelid ja sünoptiku, siis roll on seda seda tõlgendada. Paraku ei ole see nii lihtne, et, et meil on üks pilt ees ja meil on vaja lihtsalt kirjeldada, mida see pilt ütleb, sest mõnikord on see pilt kardinaalselt erinev ja neid allikaid võib olla kolm või neli. Ja selles osas siis oleneb nüüd Sloptikus tema vaistus tema kogemusest, et kuidas ta otsustab ja, ja missugust varianti ta peab õigeks. Ehk et kui te praegu näiteks näete, mis toimub Ukraina kohal piltlikult teete, siis te suudate juba öelda, mis hakkab homme juhtuma meie kohal. Jah, edasist sellist, just seda õhurõhuvälja vaatame me eelkõige ikkagi mudelite pealt, siis aga see õhurõhuväli võib olla täiesti erinev meie kohal näiteks näiteks homme päeval Te siin rääkisite vaistuste tunnetusest, siis tegelikult võibki öelda, et te tegelete ilma ennustamisega. No nimetame me seda, kuidas nimetame, aga, aga pigem nimetatakse prognoosiks, et pilved liiguvad omasoodu. Te saate aru ühe pilve hingeelust. Kui pilvede hingeelust võib rääkida võib-olla sellisel kuumal suvepäeval nagu täna, et kui ma just nüüd töölt tulin, siis praktiliselt poole tunni jooksul moodustus väga võimsate pilvede kitsas rida Lääne-Eesti kohal, et seda hõimust poole tunni jooksul. Seda muidugi võis juba selle hommikuse kogu selle olukorra järgi, mis sealt kaardipildist vastu vaatas, mis andmetelt vastu vaatas, seda võis oodata. Aga väga palju oli helistajaid, kes ütlesid, et noh, kas siis nüüd, kus on see vihm ja, ja kas see päikesepaiste nüüd siis ikka tõesti kaob ära ja tegelikult see toimub väga kiiresti. Kogu aeg nina taevas ja vaatate, mis seal toimub, ei, pigem kompuutri ekraanil. Et radaripilti tuleb sellises olukorras väga hoolega jälgida. Kas eri riikide ilmateenistused kasutavad ka erimudeleid? Jah, seda kindlasti, et on väga palju selliseid reaalseid mudeleid, et eesrinnas on seal kindlasti Ameerika mudel ja siis Euroopa keskpika ilmaennustuse ehk lühemalt öeldes Euroopa keskuse mudeliga jaapanimudel on väga hea ja selle baasil juba siis sealt võetakse need algja üld andmed ja selle baasil on väga paljud riigid või riikide grupid oma väikesed ilmaennustusmudelid tööle pannud, nii nagu meilgi, on Põhjamaade mudel Hirlam mudel, mis veel väiksemas mastaabis arvutab meil välja siis Eesti kohta detailsemalt ja täpsemalt. Ja võiks öelda, et kui seda niimoodi päevast päeva jälgida ja ka inimesed, kes seda jälgivad on palju tunnustavaid sõnu selle kohta öelnud, et, et alati on seal omad nüansid. Mis osas mudel kipub vahetevahel nõndanimetatud puusse panna. Aga kui seda juba teada, siis nende kohtade peal võib olla ettevaatlikum ja suhtuda niimoodi eelarvamusega. Aga üldises plaanis küllalt hästi toimib. Ma tean inimesi, kes jälgivadki võrdlevalt eri riikide ilmateenistuste prognoose kas või mõne Eesti oma kodukoha kohta vaatavad vene prognoosi, vaatavad siis Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi prognoosis, vaatavad Norra ilmateadet ja siis võrdlevad ja, aga kuidas sünoptik ise, kas teiega vaatate, et nii, mida need venelased lubasite tänaseks meile siia Eestisse, mida norrakad pakkusid? Vaadata? Üldiselt vene mudelit vaatame vähem, et tegelikult see nõndanimetatud vene mudel on, on baasiks on tal samuti Ameerika mudeli andmed et peremudelit vähem, aga, ja ka Norra on siiski meie jaoks natukene kauge, meie niiviisi ei jälgi, et inimesed tihtipeale panevad selle oma kodukoha selle nime sinna sisse ja siis siis nad saavad sealt tunni aja kaupa ilmaennustuse. No nii hästi, kui halvasti see paika peab, aga aga see on täpselt nende kodukoha kohta, et see kindlasti meeldib ja see, et ta on ilusti visualiseeritud, et seda on ilus, hea ja, ja noh käepärane vaadata, et see on selle asja pluss, et me loodame oma selle Hirlam mudeli baasil samuti sellist edasist arengut just selle visualiseering koha pealt, et et võib-olla siis vaadataks rohkem ka seda meie mudelit ja see ei tarvitse üldse mitte halb olla, eriti eriti tuule osas, mis on meie Eesti jaoks. Kuna rannarahvas oleme, siis, siis on see väga-väga tähtis. Et tihtipeale suudab seesama irlam mudel kinni püüda sellised väikesed nüansid, mis võivad näidata ära näiteks sellise kasvõi lühi, ealise või sellise väga piirkondliku tuule tugevnemise ja see on hästi tähtis surfaritele, purjetajatele. Et kas kasvõi turvalisuse mõttes See norra lehekülg Norra Meteoroloogia Hüdroloogia Instituut Veeveeaa y r n o nagu viitritegi, et seal on hästi visualiseeritud, võtame kasvõi Põlva või Võru ja seal saab tund tunni kaupa vaadata, et nii kas on päike või pilves, Vi hakkab sadama, mitu millimeeter meetrit tuleb maha ja aga olete te ka vaadanud, et kui täpselt nemad sealt kaugelt suudavad siia Eesti konkreetsete linnade kohta? Pakkuda tegelikult mudeli puhul ei saa rääkida sellisest kaugusest, kui see niisugune mudeli arendus saab sellega Eesti ala endasse, et tegelikult seal ei ole näiteks Norra Meteoroloogia teenistusel ega nende sünoptikutel üldse nende käsi ei ole seal mängus, et see tuleb otse mudelist niisugusena, nagu ta sealt just tuleb, et et just täna hommikul oli ühelt põllumehelt siis küsimus võrdlusena et nüüd meie homse prognoosi osas ja norra prognoosi osas, et seal pakuti lausa ilusat ja selget ilma, aga meie andsime sellise hoovihma võimaluse. Tuleksin kommentaariks öelda seda, et noh, näiteks homne kolmapäeva ilm on tõesti parem, aga kusagil mingi hoovihma sähmakas küll alla tuleb, kindlasti tuleb aga täpselt öelda, kus ta nüüd on, et et inimesele. Me leiame, et on parem, et tal oleks see teadmine, et siiski selline võimalus on. Et, et me ei saa niiviisi täie kindlusega väita, et homme kohe mitte kusagil mitte ühtegi piiska ei tule. Et, et homsed tingimused ei ole näiteks sellised, et need pigem jah, suhtume sellesse. Võib-olla see ongi vastutustunne, et me, me leiame, et ei ole, ei ole aus inimestele pakkuda enamat, kui, kui see pilt võimaldab. Kas kunagi võiks ka tulla teie kodulehekülje peale just nimelt selline visualiseering, kus inimesed saavadki tund tunni kaupa iga Eesti suurema linna ja asulakohta vaadata ilma? Jah, kindlasti ma küll usun, et, et, et see saab olema, see on vast niisuguse lähema aasta küsimus. Praegu ei ole ta nii hästi vaadeldav, praegu on ka ka võimalik inimestel vaadata meteo gramme. Et võib-olla sinna ei ole keegi arvutis klõps saanud ja neid uurinud, see, see ei ole jälle kord öelduna, et ta ei ole nii ilusti vaadelda. Ja inimene läheb ikka sinnapoole, kus on ilusam ja kenam seda vaadata. Andmete poolest võib-olla ei olegi see paha, nii et meie Hellam, Mudeli meteogrammid on seal olemas ja päris paljude paikade kohta. Nagu te ütlesite, on päris raske nendest aru saada. Ma küsin siia otsa kohe, kust sünoptik tulevad siis kust saab selle hariduse et osata lugeda kõiki neid? Arvuti- ja satelliidipilte. Eks see on atmosfääri atmosfääriteadustega tihedalt seotud, niiet et võimalik on sünoptikuna töötada, kui on näiteks Tartu Ülikooli geograafia baasil, kui see on eraldi õppena lisaõppena, siis meteoroloogia meteoroloogia veel juurde, kas siis kindlasti Tartu Ülikooli atmosfääri füüsika siis niisuguse esimese astme sai siiani mereakadeemias ja järgnevat vast sügisest nüüd juba sellest sügisest alates siis Tallinna Tehnikaülikoolis. Kui suur huvi on ilmateaduste vastu? Mereakadeemia lõpetatud vastanutest on nii mõnigi huvi tundnud ja, ja ka praegu on meil üks tööle nüüd Ta asunud ja juba ka töötamas on paar paar sünoptikud, kes on algselt alustanud siis mereakadeemias. Mis aastal teie sünoptik, karjäär algas? Mina alustasin 1900 83. aastal jaoks millisest koolist teie tulite? Tartu Ülikooli ülikoolist ja õppisin geograafiat, aga lisaks siis lisaerialana oli meteoroloogia missugune metroloogia tol ajal välja nägi? Tegelikult, ega siis meteoroloogia kui teadus. Pole ju ei ole ju palju muutunud, põhiteadmised on jäänud samaks, aga just see arendus ja see mudeli arendus ja kompuutri baasil arendus see kõik tegelikult baseerubki nendel samadel atmosfääri üldistel seadustel, nii et selles osas midagi olulist muutunud ei ole. Ainult siis oli see rohkem rohkem käsitööna, et siis ei olnud nii praktiliselt olnudki. Arvuti ennustasid. 83. aastal, kas siis kõik need teadmised, mis toona olid olemas, samad teadmised on ka praegu, et ei ole olulist osa juurde tulnud. Ning kindlasti on, kindlasti on tähtis osa sellel täiendusel ja täiendkoolitusel ja, ja just nende ka kompuutrit tulekuga, et tegelikult see ilma loosimine kui selline on ju täiesti muutunud selle aja jooksul. Et õnneks on meil olnud võimalust enesetäienduseks esimestel aastatel tänu Rootsi meteoroloogiateenistusele, siis saksa ilmateenistusele. Ja praegu aitab ka väga palju Bubba satelliidiorganisatsiooni õmmet. Sat, kes korraldab koolitusi, on on teinud alati et ka Balti riikidest ja teistest Ida-Euroopa riikidest tulijatele soodustusi. Et see on olnud kindlasti suureks abiks. Aga aastal 1983 kas siis see põhiteadmine põhimudelitele Moskvast või ikkagi oli ka hästi rahvusvaheline. See oligi baseerus, kui kõik siis Moskvale, sest väga rangelt oli ilmateenistus tol ajal allutatud allutatud Moskvale ja üldse oli ilma prognoosimine ilma kõiki ilmaga seonduv, oli riiklik saladus. Nii et meie asutus oli küllalt kinnine, sinna võõraid sisse ei, ei lastud. Nii et ega seal ka informatsioon lähtus kõik siis Moskvast või läbimas. Kui professionaalseks meie sünoptik, kuid, ja teie hinnatakse, et kas mingisuguste, ütleme ma ei kujuta ette, kas, kas ilmamudelite lahendamisel või mingisuguste ilmanähtuste lahendamisel on küsitud ka ka teie abi, näiteks, et kuulge, mis asi see seal nüüd on või, või mingisugust Sellist noh otseses mõttes abi, et aidake meid, et me ise ei saa aru. Ka ja isegi on on õpetaja tihti küsinud, et laste jaoks on see väga raske, see ilma lahtirääkimine, see osa, see kliima ja ilma osa on küllalt raske ja, ja ka õpetaja on jah küsinud, et kuidas, kuidas see, kuidas sellest asjast aru saada. Aga ka inimesed tegelikult inimesed on läinud või muutunud väga tubliks, et, et väga palju on ilmahuvilisi ja, ja need on eriti teretulnud, kes ka meie tasulisele telefonile helistavad ja nad ütlevad, et ma olen uurinud seda saiti ja seda saiti, seda saiti, et kuidas nüüd, mis teie arvate ja kuidas te seda kommenteerite, et nii on alati lihtsam neile inimestele seda seda selgitada ja ma arvan, et nendel inimestel endal on ka palju rohkem sellest abi, et et ka näiteks praeguste suveilmadega, et kui inimene helistab ja küsib, et, et kuhu ma võiksin nüüd siis minna näiteks randa või et kas mulle tuleb täpselt see hoovihm peale? Et siis ma alati suul on, kellel on võimalust minna arvuti juurde ja vaadata kindlasti meie kodulehel, see on neem fuajee. Et sealt vaadata, on ilmavaatluste alt nii satelliidi kui radaripilt. Et see annab talle kindlasti hästi palju enam kui see, et ta näiteks meile iga poole tunni tagant helistab, et vastavalt sellele, kuidas see pilt on, saame jälle meie abistada ja kommenteerida, et mis suunas nad liiguvad ja kuidas on see tendents, et kas nad on arenemas või nad on siis hääbumas. Et sellise koostöö variandina on see kasu kasu suurem ja, ja koostöö kindlasti meeldivam. Aga teemegi siia vahele ühe muusikapausi ja siis läheme jutuga taimi paljakuga edasi. Ja te ütlesite, enne, kui me rääkisime muusikast eetriväliselt, et üks lugu võiks olla Tõnis Mägi Koit. Miks praegu? Kogu seda lugu võiks kuulata. See on küllaltki aktuaalne see Eesti Eesti vabariigi nüüd küll on taasiseseisvumine, aga üldse minu arust võiks tihedamini mõelda sellele, et see on igaüks suur ime, et meile on taas Eesti vabariik ja sellest rõõmu tunda. Kuulame. Meil on täna suvekülaliseks sünoptik, taimi paljak, aga kust sai üldse alguse teie huvi ilma vastu? Täiesti häbi öelda, täiesti juhuslik. Et geograafiat läksin ma õppima tegelikult oma vanema eeskujul, see tundus väga huvitav olevat ja tegelikult ta nii ongi. Ja seal kuidagi sattus, nii et et oli kolm gruppi ja kuidagi ma sattusin sellise loogiasse, et esialgu ei osanud me temast midagi arvata ja kogu need kõik need üldained ka need on küllalt tüütud atmosfääri füüsikaained alguses see vaimustus just kuigi suur. Aga siis sellel ajal sai Helve Kotli Tallinna ilmajaama etteotsa ja tema oli oma südameasjaks võtnud, et et tuua eestlasi juurde ilmajaama, nii et ta kutsus praktikale. Ja sealse hakkaski üha rohkem meeldima. Nii et ei olnud lapsena juba sellist huvi, et oleks pilvi pildistanud või temperatuure üles kirjutanud? Jah, kahjuks küll mitte. Kas Helve Kotli oli siis teie jaoks kõige olulisem õpetaja? No tema oli siis väike ülemus, nii et temaga me puutusime vähem kokku küll, aga jah, praktika ajal Pirita regattidel küll ja need olid väga mõnusad ja meeldivad suved seal Pirital. Et seal oli niisugust otsekontakti just purjetajatega ja see tundus just ja eriti huvitav olema. Aga nüüd, kui hiljem, kui see sai teie erialaks ja igapäevaseks tööks siis mida see optika jaoks on, see tähendab kas tähendab seda, et kui te panete ukse kinni oma instituudis hakata koju minema, siis taevas üldse vaateid on täiesti kõrini sellest pilvedes, temperatuuridest mõtlete hoopis millegi kuu peale või kuidas sellega on, või olete hakanud ka pilvi pildistama? Ei pildistama Ma ei ole hakanud, sest mind fotograafi juures võib-olla häirib see, et siis ma ei saa nähtust kui sellist. Aga muidu loodust ja ilmanähtusi jälgima, siis kui te ei ole teiega selgete. Ja kindlasti kindlasti ja, ja siis, kui ma olen eemal olnud töölt ja ma ei tea, miks näiteks niisugune mingi ilmamuutus toimub, siis, siis on see alati alati väga huvitav ja see pakub huvi, et miks nii, miks nii läks, et kindlasti jälgima, siis kui ma lähen töölt ära ja, ja ma olen ise prognoosi andnud, siis ma küll jälgin veel terve selle päeva, et mis siis nüüd, mis siis nüüd toimub ja kas ikka läheb nii, kui ma, siis tulen mõne aja pärast tööle tagasi, siis ka vaatan, kuidas, kuidas päev siis näiteks oli või kuidas see öö oli? On ka palju inimesi, kes ennustavad ilma loodusnähtuste põhjal selle põhjal, kuidas puud käituvad, kuidas linnud rändavad, milline on karu, põrn või seapõrn. Mister arvate sellisest ilmaennustamisest? Lehidu, trükivad ära ka sellised ennustused, loete neid? Trükivad küll jah, vahest loen, aga nad on nii seinast seina. Aga väga kenasti on öelnud Lelle Liisu, et tema jälgib juba ja kui kaua täpselt. No igatahes aastakümneid oma kodukohas loodust, töö, looduse märke. Ja ta armastab ikka öelda, et see on vat Raplamaa jaoks see ilmaennustus ja, ja sellistest ilma vaatlejatest ma pean lugu, sest tõesti loodus võib anda niisuguseid märke ja, ja need võivadki olla selle paikkonna jaoks just. Sest tõtt-öelda praegu 60.-te laiuste jaoks ei ole suutnud ilmamudelid sellist pikaajalist head ilmaennustust veel anda. Et vahest nad küll lähevad enam-vähem täkkesse, aga tihtipeale see, see prognoospilt ikkagi nii palju tundub, et et ütleks, et talvel ennustada suve kohta ilma või, või vastupidi nüüd suvel talve kohta. See on praegu ilmamudelite jaoks siiski siiski veel ületamatu. Kas tõepoolest siis sipelgad on veel targemad kui? Inimesed aga miks ka mitte, miks see inimene peab ennast alati kõige targemaks? Et tõesti ongi, et kui sipelgad ehitavad kõrged sipelgapesad, et siis tulebki vihmane suvi. Ei, vaevalt see niimoodi terve nüüd suve kohta mitmete, mille kohta see võib olla, aga see sipelgas võib ka, võib ka teada, et seda, et, et lähiaeg toob vihma. Ma ei ole täpselt jälginud, siis ma siis ma parema meelega ei kommenteeriks. Et teil sellist võitlusliku suhet siis selliste ilmaennustajate ja meteoroloogide vahel ei ole? Ei võitlusliku suhet kindlasti mitte, aga töö on ikka lugu ja just nendest kest kes loodust jälgivad. Ja selle põhjal teevad ennustuse, et kui selleks baasiks on mitte ikkagi loodus, looduse käitumine aga unenägudesse massiivis. Ilmaga on nii, et vihm on ikka vihm ja tuul on tuul. Et aga ma küsin, kas on teil ka nagu aardeküttidele mõni sündmus või nähtus, mille puhul hakkab süda kiiremini põksuma või mille tunnistajaks tahaksite kindlasti olla? Kogunete troppi kuhugi oma ilmakaartide ette, et issand, seal see asi on? Tavaliselt toimub see suvel niiviisi radaripildi ees, kui, kui nad tõesti niiviisi 15 minutilise kiirusega toimub, niisugune võimas areng. Et see kindlasti sunnib jälgima ja, ja tegutsema muideks rekordeid ei küti? Ei meie kindlasti mitte, see on nüüd meedia pärus. Ma ei tee üldse ei huvita, et nii kui mina olin tööl, vot siis tuli see temperatuuri rekord on 92, üle 35 kraadi või et siis oli vist nüüd hiljutise ööpäevase saju rekord, kui siin Tallinnas uputas ta ukse tänaval ja et, et ei, ei kütti selliseid asju, et paneks kirja enda jaoks ja ja kuidagi peaks tähenduslikuks. Ei, need fikseeritakse kindlasti ja need on, need on kirjas küll kõik, aga et ise neid küttik, seda küll mitte. Aga on see kõigis optikute kohta käiv või mõni ikkagi peab neid oluliseks üldiselt teedi huvitav. Ei üldiselt ega sünoptikud ei kütti rekordeid, sest me teame, et, et see on seotud alati mingite probleemidega, meie jaoks suur kuumus, see on inimeste jaoks probleem ja tegelikult ka meie tööpinge sellega seoses ju tõuseb. Samasugune lugu on on ju ka külmaga, näiteks et selle sellega seoses tekib jälle väga palju probleeme. Ja rääkimata siis sajust, et, et alati sünoptik üheks probleemidega seotud sellised rekordilise tähtsused Neid rekordilisi nähtuseid on mul õigus, et on viimase paarikümne aasta jooksul ikka olnud rohkesti või just see kuumarekord pärineb 92.-st aastast neetilise sajuhulga rekord. Kui me Eestist räägime Tegelikult ega siis oleneb sellest, et kuidas seda nüüd vaadelda, et kui me räägime rekordist näiteks temperatuuri puhul tähendab see null oma kahte kraadi näiteks et et siis me peame seda tunnistama, et viiekümnendatel, kuuekümnendatel aastatel leidikseeritudki üldse komakohti oli täiskraadid, et samamoodi ka ka tuule puhul, et et tuulemõõturid on läinud ju märksa tundlikumaks, märksa paremaks. Et ma siiski sellistesse niisugustesse bataalsetesse ütlustesse, et nüüd on kõik läinud järsemaks hullemaks võimsamaks et, et ma ei teeks selliseid järeldusi. Ma teeksin sinna, et kas globaalne kliimamuutus on näha teie töös igapäevastel, iga-aastastel, graafikutel, tippudel ja mõõnadel. No see on nagu rohkem klimatoloogide rida tegelikult, et. Ei usuta oli, inimesed jagunevad kahte suurde koolkonda, nii inimesed, kes usuvad, et jah, see kliimamuutus on, toimub Jason inimmõjuline ja on teine koolkond inimesi, kes usuvad, et inimene on nii pisikene könn, et inimene ei saa kliimat üldse muuta ja subpaljuski uskumise küsimus, ühed suured teadlased arvavad ühtemoodi, teised suured teadlased teistmoodi. Ma ei saa öelda, et ühed teadlased on lollid, teised targad. Kumba teie usute? Mina usun siiski kliima perioodilisusesse et kindlasti on olnud väga külmi perioode ka varasematel aegadel ka aegade hämaruses, mida ju tegelikult pole niiviisi fikseeritud, samuti väga kuumi perioode, mida samuti pole fikseeritud. Et ma siiski usun, et inimene ei suuda ikka kõike kihva keerata, küll aga suudab ta ja enda ennast ümbritsema atmosfääri ära rikkuda selles mõttes just saastatuse mõttes. Et et sellega peaksid küll inimesed olema ettevaatlikud ja sellepärast just eelkõige mõtlema, et ma siiski. Ma arvan, et et inimene on jah, võib-olla natukene väike selleks, et, et kliimat muuta küllalt suur selleks, et et oma ümbritsevat õhku väga halvaks Kuulge, aga mina küsin hoopis sellist asja, kas sünoptikutel on oma ebausk, näiteks kui öeldakse, et nuga või kahvel kukub maha, tuleb külalisi, läheb must kass üle tee, juhtub midagi. Kas optikutel on ka midagi niisugust? Ei, ei, ma ei tea küll ei Emediaga kolleegidest kelleltki oleks selline ebausk nüüd, et küll tihti. Talle tõdevad paljud kolleegid ka, et et kui tullakse tööle, vaadatakse need esimesed andmed üle ja, ja siis tekib mingi mõte, et, et tihtipeale see esmane mulje mõte, et, et see on nagu õige. Et võib-olla sellest püütakse kinni hoida või pärast tagantjärele tõdetakse. Näed, ma ju nii, alguses mõtlesin aga, et, et kogu selles uute andmete virvarris kaldusin teisele poole. Kui palju te ise ilmast sõltute olete näiteks aiapidaja? Väga väikest viisi et mitte väga jah, et vaatan küll ka siis, kui mul on vaba aeg, vaatan küll ka meie radarit ja satelliidipilte ja ka neid samu ilmakaarte, et võib-olla plaanida oma tegevust selle järgi, sest nii saab ka sättida, et mis päeval, mida teha? Näiteks nii, et täiesti nagu tavaline inimene nagu kõik meie, kes me just ei ole näiteks põllumehed, kes peavad vaatama, mis päeval kombainiga minna, põllule. Ma ei, kas keegi siis arvaks, et Nutlikud on kuidagi mingi nõiastaatuses või? Niisiis saime täna saates, et see noptikud on täiesti tavalised inimesed, lihtsalt ilmast teavad nad natukene rohkem tänu oma igapäevasele tööle ja arvutimudelitele kui tavalised inimesed. Aga, ja suur tänu taimi, paljak tulemast vikerraadio stuudiosse ja meie usutluse järel jääb kõlama veel Liisi Koikson. Samuti üks lauljatar, mis on üks paljaku lemmikutest. Nii. Leisid. Puude latvade laskub liik seegi. Uudis pluss suvekülaline.