Tere tulemast kuulama keskeprogrammi Persona tänase saate külaline on näitleja, laulusõnade kirjutaja ja tõlkija Tõnu Oja. Saadet juhib Marje Lenk. Kõigepealt kuulete katkendit Martin alguse kuuldemängust laviin rolli eest selles kuuldemängus pälvis Tõnu Oja Aprillikuus raadioteatri näitlejaauhinna. Ma mäletan, kui ma väike olin, siis väike poiss siis maal vanaisa juures. Talvehommikul tõusin üles, ronisin sooja teki seest välja, panin lambanahkse kasuka peale, torkasin kalossid, villaste sokkide otsas läksid nad välja. Välja kõiku. Külm näpistas kints. Kõndisin lauda nurga poole, vaatasin ringi, vaikne rahulik maastik ja emal põllul lebas midagi. Ma kõndisin lähemale. Rebane, vana pulstunud rebane, hambad irevil tardunud, sureva roomanud, ma siis vaatasin teda. Personal. Personal. Kuidas elate, noh, ei olegi viga, väga, praegu on enam-vähem tiptop, kõik. Kui tihti sa helistad oma tuttavatele või saadad meili, et küsida, kuidas neil läheb? Ma tajusin seda just möödunud nädalal, et see on minu jaoks olnud tundmatu asi 51 aastat. Aga nüüd ma viimasel ajal hakanud seda tegema testi veider. Ei tea, millest see tuleb. Ma tahan, et see on vanusest. Et hakkad hoidma vanadest sõpradest kinni ja nende vastu huvi tundma ja kas su sõprade ring on suur ega ole, ega ole, ja. Ma ei ole tubli sõbrustada ja ma ei ole grilli ahju või, või televiisori taga külas käia, et lihtsalt olla ja, ja rääkida tühjast-tähjast, aga ka seda on viimasel ajal hakanud juhtum. Nii et suur külas käia, sa ei ole, aga suurreisil käia oled vist küll. Hiljuti tulid sa Iisraelist? Mu reisida, tahtmised on ikkagi valdavalt ka see, et tahaks ära saada. Korra siit mitte siin paha oleks, aga, aga siis on kogu aeg selline tunne, et peaks tööd tegema. Kui seal oled, siis, siis oledki lihtsalt mujal. Kas sa võid öelda, et teha maa oli sinu unistus? Ei, seda mitte. Küll siis, kui see reisimine oli peaaegu et mõeldamatu, siis ma mõtlesin, et küll tahaks elus, kord Ladina-Ameerikas või Kagu-Aasias ära käia. Mul on see unistus meeles, aga mõlemad on veel täitmata. Kas siis seal oli selline, nagu sa olid, ette kujutanud? Ei? Ta oli siiski küllalt araabiapärane. Ma olin ette kujutanud teda millegipärast euroopalikumana. Muidugi ma käisin imelikul ajal seal sabad aeg ja nad eriti ringi ei liikunud ja, ja sattusin Jeruusalemma sky valdavalt kõndima just nimelt selles araabia linnaosas, kus oli rahvarohke, sest neil sabad ei ole. Ja siis seal palestiina pool ehk Betlema seal. Nii et elu sain ma tunda seal. Aga need juudid, nemad olid isekeskis, sel ajal käisid seal turistina turistina. Me olime sinuga kunagi ammu turismireisil Põhja-Koreas. Sinu sealsetest seiklustest räägitakse praegu lausa legende. Sind ju peaaegu arreteeriti Põhja-Koreas, sa olid valel ajal vales kohas. No umbes nii, jah, see see tore üritus seal oli maailma noorsoofestivali avamispidustused, mis olid küll toimunut kuu aega varem, aga siis kohalikele elanikele ja juhuslikele Vähestele turistidele näidati seda siis kuu aega takkajärele ja siis me ühel kordas, etendusel käisime, vaatasime selle avatseremoonia üle, aga mind hakkas, mis seal vastastribüünil toimub, sest seal oli see piltide muutus, oli, ei olnud seda kunagi staadionil otseselt näinud. Minul tekkis huvi, et kuidas see kõik käib ja mina läksin ümber staadioni, siis sinna vahepeal võeti vist hinnet, kus sa lähed või jõudsime lasteni välja ja siis hakkasid laste käest küsima, et mis te siin teete või? No muidugi, keegi ei saanud aru küll, ma püüdsin inglise keeles ja vene keeles ja ma ei tea, mis keeles läksin muidugi lõpuks eesti keele peale sellest sellest kõige paremini aru. Kui nad said aru, et ma tahan näha, kuidas plakatid liiguvad siis kõik need 4000 last, arvasin, et ma tahan nende plakatit näha, kuidas see liigub Est Nad kordasid mulle otseselt minu poole vaadates seda etendust seal. Ja, ja siis ma muidugi tänasin, hakkasin ära tulema ja noh, siis võeti nööbist lõplikult kinni. Mindiidin kuskile kambrisse ja see oli mingisugune nõupidamise ruum või kõrgete külaliste ruum. Mind pandi sinna kuskile nurka, Kasist õiged kõrged külalised istusid seal laua taga ja sind pildistati, külje pealt pildistati seal ma ütlesin, et ma tean küll, kuidas koju minna, et las ma nüüd lähen, aga ei, mind ei lastud mitte kuskile. Te kinni ja siis leiti see Põhja-Korea ainukene auto üles, et otsustati, et mind viiakse autoga koju tagasi, sest mine tea, mis minuga juhtub või mine tea, millal ma võin korda saata. Ja noh, tegelikult minu jaoks väga hirmuäratav tuttav kõik ei olnudki, aga ma kujutan ette, et teie jaoks, kes te seal hotellis wind, ootasite või selle hirmuäratav see ei ole edaspidises elus olla mingisuguseid järelmeid toonud. Sa oled ikka vist üks väga uudishimulik inimene. Ei tea, kas ma väga olengi internetis ma kolan küll pidevalt teha, uurin asjaga ringi jalutama ka välismaal, niisama sai seda Iisraelis ja Jordaanias tehtud niimoodi. Aga ei, seal ei olnud ka midagi hirmuäratavat, ei ühes ega teises. Üks raadiokuulaja, kes on kuulnud, et sa korjad kive tahab teada, kas aga välismaalt kive kaasa tood ja kus oma kive hoiad. Tõin Iisraelist keegi või ära ja maja ukse ees on siis sillutatud kividega, mis on igalt poolt toodud näiteks valge maja eest ja, ja punaselt väljakult toodud kivid on väga sõbralikult kõrvuti. Kristallis ei ole õiendamist andnud, õiendamist ei olnud, aga, aga kui ma Egiptusest tulin, siis oli kivikotist ära võetud. Lihtsalt oli ära võetud ja ei olnud seda kivi, oli see pisike kivi pool talda vähemalt, et olema Villu käest saadud hobi, sest loomulikult nisukesi lollusi võib ainult Villu Kangur välja mõelda, tema hakkasin koguma ja mina hakkasin talle siis tooma neid, kui ma kuskil käisin. Aga siis, kui ma olin ikkagi Indiast tohutu suure surma kohe kivi kaasa vedanud ja minul läks, kahjustab illule randa. Ma ütlesin, et mina hakkan ise korjama ja nüüd vilju ei saa enam midagi. Villu ei saa enam midagi, kui ta iseendale toob, siis ta toob, aga, aga ta toob ka niisuguseid pisikesi. Nüüd on mugavaks läinud, paneb kapi serva peale, nii et tänavatena sillutada ei saa mina ta sellistki, millega saab tänavat sillutada. Ma kallan meile vett ka, äkki läheb suu kuivaks. Sul on vaja ju palju rääkida. Kas sul on vahel laval olnud nii, et hääl hakkab ära minema? Tahaks vett juua, ka? Bet pole kuskilt võtta. Minu hääl on selline, mis ju ei lähe kunagi ära ja teisest küljest ta ei tule kunagi tagasi, tähendab, et selline iive peoks ta ongi, nagu ta praegu on, et ta on tämbritelt ja vaheldusrikkuselt võrdlemisi kitsas, aga Hoiedsama häält eriliselt ei, mitte kuidagi ei ja mul ei ole sellega probleeme ka, sest ega mulle see ilusa häälega rääkimine ja laulmine ka muide väga ei meeldi. Ma olen käinud ooperilauljatega kontserte tegemas ja, ja ega mulle see väga ei meeldi, mulle ei meeldi see, see puhas maski aetud hääl, see, see viib laulu sisust ainult eemale. Mulle meeldib tombueits või Leonhard kõvem, nii nagu nokk on loodud, nii lauladki. See on ka muidugi mulje, aga see päris ei ole nii, nagu nokk on loodud, küll nad eristavad ka võib-olla rohkem sellega, kui selleks vajadus on, aga jah, põhimõtteliselt mulle meeldib oma häälega laulmine. Sa oled suur suitsumees. Kuidas sulle tundub, kas suitsetamine on aja jooksul su häälele mõjunud? Ma arvan, et on küll, jah, küllap ta on. Praegu on muidugi see häda, et pungade puhkemise aeg on, et ma olen natuke allergiline nendele asjadele ka nii Edgari on niikuinii kaks nädalatega kevad, valus, mitu pakki suitsu sul kuu jooksul kulub? No ma tavaliselt ostan ploki ja saan nädal aega häbi. Nädal ja plokk, see on ikka üks väga kulukas lõbu, on küll, jah. Kas abikaasaga suitsetab? Aga pojad? Boyotum pool ja mõlemad ja teine asi, mille peale sul palju raha kulub, on ju bensiin, seljad Vääna-Jõesuus ja peaaegu iga päev sõidad sealt Tallinna. Kulub küll jah, aga mitte üleliia. Mul võiks vabalt elektriauto olla, see sobiks mulle väga hästi, ma seda täpselt niimoodi, et tööle ja tagasi savist naudid, autosõit, aitäh väga. No jaoks võiks olla üks reis vabalt, see, et ma sõidan autoga ühest kohast teise ja lihtsalt sõidan ühest punktist teise ja vaatan autoaknast välja ja mul oleks vajagi aastatuhandevanuseid kivi varemeid vaadata. Oled sa autoga Euroopas reisimas käinud? Olen jah, kuni Veneetsia sõitnud ja üle Saksamaa Taani, Norra põhja ja ümber Botnia lahe ja, aga mitte ka üleliia. Kui sa pärast etendust kusagil kella 11 paiku koju jõuad kas siis poed kohe? Ei, ma lähen magama kell kolm, sa lähedki, kolm magama ja ei varem küll väga harva ja mida sa siis teed? Paremalt oli, püüdsin ikkagi mingisuguste kirjatöödega tegeleda ja siis see oli see aeg, kui sõda sai tehtud, tõlgitud või? Loen telekat, vaatan internetis kola. Tõnu, kui sa mõtled oma lapsepõlve peale, mis sulle siis raadioga seoses meenub? Üks mälestus on küll väga konkreetne ja ma mäletan, kuidas Pal-tänava poisse kuulsime vennaga olime vanaema juures ja see kummaline pilt, et ma nagu näen meid kahekesi vennaga raadio ees, ma lähen nagu kõrvalt neid, et see oleks nagu foto, kuigi sellist fotot ei ole olemas, aga aga ma mäletan seda, et kuulasime neid Pal-tänava poisse, Salme Reek oli siis see poiss ja ja ma mäletan, et kui ta surma sai, kuidas me mõlemad vennaga otsima ja ma mäletan ka seda, et me mõlemad natukene vennaga teine, teises häbenesin oma pisaraid. Ja seda innukamalt kuulasime meelega seda raadiot, et umbes niimoodi, et äkki siis vend Mu pisaraid ma ei kujuta ette, kui vana ma võisin olla, noh, ma ei tea, kaks kuni 12, aga aga jah, mingisugune selline mälestus on, on küll väga elav siiamaani noh, mina olen olnud ju järjejutu kuulaja, mina olen olnud järjetu kuulaja praktiliselt selle algusest saadik. Ma kuulasin need kõik ära. Ma mäletan ükskord õhtul ma ei saanud kuulata seda juttu ja siis ma mõtlesin, et mis nüüd saab, et mul jääb üks osa vahel. Et mis nüüd teha. Ja kordus oli siis päeva ajal, aga ma olin koolis sel ajal. Ja ma mäletan, et suurel söögivaheajal ma jooksin koolist koju panin suure maki mängima, see oli see lintmakk. See lugu pidi hakkama. Kolmveerand tundi hiljem ma panin pikkalindi, et siis jätkuks. Kui ma õhtul koju tulin, siis ma kuulsin sellest loost ära siiski kolmveerand, sest see lint oli vahepeal otsa saanud ja, aga ma kuulsin ta ära, ta oli veel lõhkunud ka seda lindile poel Mac jääb ju keerlema. Poole meetri jagu oli selle lindi lõppu veel ära lõhkunud, aga, aga vot nii innukas järjejutu kuulaja olin ma jah lapsepõlvest peale mõtlesin küll, et kriminaalnäitlejaks saanud, siis mina hakkan neid järjejutte kangesti lugema, aga aga ega ma nii vaatasin löögile, ma mäletan, lõpuks sain löögile ka sellega, et kuidas sa helistad, võib, et ma loen ka teil nüüd järjejutt, et ma olen tubli poiss ja siis ma tegin niimoodi, et ma leidsin ühe loo ja küsisin, et kas ma tohin selle järjejutuks tõlkida ja siis anti mulle luba ja siis ma tõlkisin, vot niimoodi sain ma ennast erijutu sisse. Raadios ma olin küll käinud ja Salme Reek juba vedas mind muinasjutte siia lugema ja sai mingeid kuulde, mängige juba tehtud. Sa käisid ju koos Villu Kanguriga ka lastesaateid tegemas. Kirjutasite saatetekste ja sa laulsid isegi neis saadetes. Muide, ma olen kaks aastat teinud raadio neljas lastesaadet naksitrallid baasil oli see tehtud, mina olen siis sammalhabe, kes rääkis vene keeles. Kui sa mõtled nende vanade meistrite peale, kellega sa noore näitlejana kokku puutusid kes sulle siis kõigepealt meenub? Ma ei tea, Jüri Järvet seisab kuidagi mulle jaoks tõesti eraldi, tema mulle meeldis ikka nagu igas asendis. Mulle oli see kõnekas, mis ta tegi, kuigi temaga koos mänginud ei ole, noh, olen jah, õigus jah, ma olin viieaastane, siis ma mängisin temaga filmis seen, film oli nagu jäljed ja noh, siis ma ei osanud sellesse kuidagi suhtuda. Ja ma ei usu ka, et see on kuidagi mõjutanud seda, aga mul oli tõesti alati huvitav, ma näiteks käisin Grabbi viimased lindid diviis korda teatris vaatamas. Muidugi ka Esko olla meeldis mulle, aga, aga Järvet nuus mulle kuidagi isiklikult inimeseks olemise haprus ja, ja tõde oli nagu minu jaoks alati kohalt. Aprillikuus, kui sulle anti üle raadioteatri näitlejaauhind sisse, lõbustasid rahvast sellega, et lugesid ette 50.-te 60.-te aastate kuuldemängude päevikut, kus oli väga täpselt kirja pandud, mis proovide ajal toimus, kes jäi hiljaks, kes jäi tulemata, kes oli napsitanud, kes muidu hajevil ja nii edasi ja nii edasi. Kui sellist päevikut oleks ka hiljem peetud, mida me võiksime siis sealt Tõnu Oja kohta lugeda? Ma hilinesin, nii mõnigi kord, aga aga võib olla ka mitte enam, praegu. Varem mainisin rohkem, nüüd ma hilinen siiski harva. Ja noh, purjusolek see on minu jaoks juba võrdlemisi harukordseks muutunud. Ei maitse mulle säilin. Võib-olla võiks olla kirjas, et Tõnu Oja läks jälle välja, jälle suitsetas. Võib-olla see oleks, aga ükskord võeti Sindi kuuldemängurolli pealt lausa maha, tagantjärele on sellele hea mõelda, see oli mingisugune vastlapäeva kuuldemäng, siis. Ma ei tea, kas oktoobriaastapäev tõi, Eesti autor oli kirjutanud mingisuguseid metsavendadest loo ja siis nad olid väga pahad ja väga primitiivsed inimesed ja kutsuti proovi ja tegime kahekesi. Tõnu Mikiveri kaamerat tegime veel ja ja siis, kui ma olin kolm korda proovi teinud, siis öeldi, et ära sa enam tule, see pole ikka õige asi. Nii et sinna päevikusse oleks kirjutatud, ei sobinud rolli. No näiteks jah. Aga ma mäletan tookordki väga ei põdenud seda, kuigi see oli võrdlemisi värskes nooruses, et tol hetkel sellised asjad mõjusid mulle nagu väga raskelt, aga aga see, mul ei olnud sellest kuuldu mängust küll mitte üks raas kahju, sest see, see oli võlts ja vale juba siis. Mis sulle kuuldemängu tegemise juures meeldib? No siin võib igasuguseid asju välja tuua, aga, aga võib ma toon ainult ühe asja, praegu kuuldemängu tegemine on ju tänapäeval üks nurgatagune tegemine. Selles mõttes võib seal tõesti kõike teha ja sa ei pea üldse arvestama mingisuguste et sinu vaatajanumbrid või kuulajanumbrid peaksid olema niisugused või naasugused. Et sa peaksid kellelegi kangesti kuskil meeldima, et, et kuskilt sealt, et äkki selle kaudu midagi muud saada või midagi ei see on üks ja sama tegema, siis saab keskenduda sellesama ühe asja tegemisele, mis ta nüüd ongi ja ei peagi mingisuguste rumalate muude kategooriatega arvestama. Näiteks nii võib ju ka mõelda. Sinu raadioesinemiste nimekiri on väga pikk aga kui seda nimekirja lähemalt uurida, siis selgub, et luulet ei ole seal eriti palju lugenud. Vist ei ole jah ja ega mulle viimasel ajal väga ei meeldigi. Varem mulle meeldis palju, sest omal ajal Kirjanike majas, kui need luuleõhtud olid, seal ma käisin ikka palju lugemas. Neid asju. Aga jah, ei ole. Üks noor raadiokuulaja, kes unistab näitleja elukutsest, küsib sinult, kuidas luulet lugeda. See lugu juhtus Prantsusmaal oli üks väga tuntud luuletaja ja üks väga tuntud teadlane. Ja see vana tuntud teadlane ütles sellele luuletaja. Tead, kui palju mul on igasuguseid mõtteid, kuidas ma tunnen, kuidas maailm on niisugune ja naasukene ja aga miks ma seda luulevormi pandud, sina, igav inimene, miks sina paned ja, ja see loeb ise kirja, paned selle peale, ütles luuletajat võttega. Ega luuletamine ei ole tunde, kunst, luuletamine on sõnakunst ja minu arvates sobiks ka märkuseks näitlejatele see et ei ole vaja tunnelda. Kui sa loed sõnu, siis loe mõtet, sest et luule ei ole spontaanne tundmise asi, sellepärast et kui see on juba kirja pandud, siis kirja on pandud läbi elatud tunne ja seda on vormid juba täiesti teadlikult. Tänapäeval küll need spontaansed vabavärsid on, on levinumad kui, kui sel ajal, kui mina targaks sain, aga aga siiski. Millal sina värsse hakkasid kirjutama? Tegelikult võrdlemisi hilja. Mul oli sõber Villu olukord, kes on siiamaani mu sõber ja minule kangesti meeldis, mis ta kirjutas, ja mina tahtsin ka nii osata. Ja ma lihtsalt hakkasin ka kirjutama ja Villule ette lugema näiteks ja tahtsid midagi osata, tahtsin midagi teha. Lugesin kangesti palju igasugust õueteooriat, muide tõesti palju lugesin igalt poolt, kust sain, õppisin ära. Aga midagi ma sain selgeks õpitud ja ja mõned asjad meeldivad mulle siiamaani, ma küll luulet ei kirjuta enam ammu, ütleme 10 aastat, aga laulusõnu ikka siiamaani neid täitsa tellimustööna. Valdavalt jah, kui keegi nagu küsib või päris ise enam lihtsalt riistu, et oh nüüd ma tahaks kangesti midagi teha. Aga jalg on ukse vahel siin ja seal ja siis ikka küsitakse vahel. Kui te hakkasite Villuga muusikalitekste tõlkima, kuidas te siis selle töö omavahel ära jagasite, mis teie esimene töö oli? Esimene oli ju tegelikult Brehti Kolmekrossiooper ja ei leitud kedagi. Mäletan küll, ma ise tegin seal kaasa ja kangesti otsiti, kedagi ennast välja pakkuda ei söandanud. Ja siis lõpuks pöördute meiepoolselt ei leitud kedagi. Villuga me olime ju siis midagi ikka teinud, saateid siin teinud ja ikka me olime mingisuguseid salme ka siia-sinna teinud. Pärast seda tuli riburadapidi nii palju muid asju järele, aga kuidas see tööjaotus on? Kolmekrossi ooperi puhul oli küll algul niimoodi, et me jagasime lood omavahel ära ja et kes teeb mida ja nii et seal on see piir veel võrdlemisi selgelt tajuda, et missugune on kumma tehtud. Hiljem on see võrdlemisi häguseks muutunud, hiljem on see ikkagi umbes niimoodi. Mina lähen Villu juurde varem Villu käis minu juures, aga nüüd ei saa, tal on koer ja kass ja ta peab neid hoidma. Lapsehoidja neile ja minu koer on tubli, tema saab ise hakkama siis maldaval tillu juures, kuigi me pold vahepeal külge viis aastat midagi teinud, nüüd me tegime möödunud sügisel jälle ühe asjaga, aga siis on niimoodi, et mina nagu püüan tekstist aru saada ja käin midagi ette ja siis hakkab mõte tööle, nii et lõpuks, nagu viimane lihv jääb ikkagi villu teha. Kui sa laulutekste kirjutad, siis sa pead ju ise ka kogu aeg laulma, et vaadata, kuidas kõik. Jah, ja need laulud, mis ma olen teinud, ma võiksin küll kõik ise ette laulda. Ansambel Sorbas, kellele ma olen väga palju laule teinud, ikka võtab mind vahel kaasa ka, kutsub isegi tihemini, aga ma ei saa ju alati käia. Väga meeldiv, hea meelega laulan, ma ei häbene oma ebapuhast häält. Narkondolil mütsi seitse kiruriootvaika püksi üles. Mäest helisaskeeri näe aerosool Meie söödava mootonksu meenud Ruul, kuid väsid jooksul üles. Keetma. Paar korda vee jalg sirgeks. Veidike selle geeni Oya, see jõuameni Voosele. Ning üksnes alla üksnes alla epost viib. Tõstab silmad väsinud kroonu teispool orgu paista kodu, Allani reeglid, skeemi. Aeglane orgaaniline, annan viitsa, sest muga anda suuksul koju tuleb ka. Noomistab kroonu veidike teel Heinoja, see jõuame nii koos läbi oru. Ning enam kodust iialgi modus siin leini. Screen eine. Kordan veel, komistab onu veidi keedee hoias. Jõuame nii koos läbi oru. Ning kodust iialgi kadust siin Neini skeemine. Aevastus. Teenisaski. Laulusõnade kirjutamine, tõlkimine ja üldse igasugune loominguline töö nõuab ju keskendumist. Kuidas sulg keskendumisega. Aastatega läheb see raskemaks, varem ei olnud mul mingit probleemi, et tegin ühte, siis läksin kõrvaltuppa, tegin teist, aga aga nüüd on ikkagi. Kui järgmine päev vaba ei ole, siis ei saa laulusõnade kallale asuda, sest et laulusõnad ma teen küll ainult praktiliselt öösel. Et ma võin alustada kell üks öösel ja hommikul ei pruugigi lõpetada. Ma tavaliselt ühe päevaga ei tee ma kiire poiss ei ole küll model aeglaselt oma asju, et siis oleks järgmine päev võimalus välja magada. Ja siis lähed, laulad abikaasal ette ja küsid, kuidas on. Jah, abikaasa on olnud küll mu esimene kriitik küll alati jah. Norolli pähe õppimine on näitleja jaoks ka aeganõudev ja vist üsna tüütu tegevus, juhul kui on tegemist mahuka tekstiga. Ma rõhutan juba liiga palju seda pidevalt olemist, aga seegi on raskemaks läinud aastatega seal teatritöö juures ka kõige tüütum olnud tõesti, aga küll on ka olnud neid tükke ja suhteliselt teksti mahukaid, mis proovide käigus jäävad meelde ja aga siis on olnud hea klapp näidendiga lavastajaga partneriga. Siis on su mõtteerk ja siis sa saad aru, miks miskit öeldakse, miks midagi rõhutatakse siis siis ta jääb juba mängeldes meelde. Aabitsa kukk on olnud draamateatri repertuaaris õige mitu aastat nii et võib arvata, et seda teksti ei pea sa enne lavale minekut üle vaatama. Tema enne etendusele minekut ei pea ma küll ütleme esimene 10 minutit käin peas läbi küll, no lihtsalt nagu sisse minna või kaasa minna asjaga. Aga mul selle pähe saamisega oli ka ikka suuri probleeme mäletama, hakkasin suvelik õppima, kõndisin rannas, võtsin aga selle lehe ette, pesin, õppisin ja, ja niimoodi ma sain ühe kolmandiku algusest pähe. Aga midagi pole teha, see on ka praegu kõige hõredam. See, mis hiljem tuli nagu mängeldes proovide käigus. See on nagu palju-palju selgema, palju orgaanilisemalt. Nii et midagi pole teha. See on õiget teksti õppimise viis ikkagi ikkagi proovide käigus pärast võib takkajärele aidatud mõned kohad, mis nagu hästi ei sobi ja või mis ei tule nagu selgelt. Aga muidu tuleb proovides õppida. Sa õppisid aabitsa kuketeksti pähe isegi vene keeles. Ei õppinud tunnistama omavahel, et ma ei ole seda isegi vene keeles läbi lugenud, tõlgiti ära ja ma lugesin seda vene keeles, mõtlesin, taeva vägi niimoodi, seda ma rääkida küll iialgi ei suuda. Et ma sisuliselt lähen peale ja tõlgin nii-öelda asja käigus, no seal on küll mõned luulekohad ja mõned raskemad sõnad ja need ma olen siis pähe õppinud, aga, aga Maia Soorm, kes on meie teatri tubli tõlkija olnud juba aastakümneid. Tema aitas mind, tema kuulas mind ja, ja Mauno on lubatud ju eesti keelepärasused ja ja kange aktsent ja see on isegi annab tükile teatud mingisuguse kihistuse juurde, nii et et seda on päris lust olnud vene keeles teha. Lavastuse tekst peab sul praegu peas olema. Noh, hetkel viis tükki on vist, aga nüüd on praeguse suvetükkide tegemine nii, et mul tuleb õel kahe tükkideks pähe saada ja seal pole seda vähem. Veedan oma tänavuse suve siis saueaugul teatritalus ja siis seal tuleb tõesti kaks tükki, üks on draamateatritükk Paul-Eerik Rummo Tuhkatriinumäng, kus ma mängin printsi. Ja teine on siis Jaan Kruusvallitasand tikke helinat. Seal ma saan siis oma pojaga tõesti. Pääru lõpetab siis järgmisel aastal lavakunstikooli. Mul tuleb praegu meelde, et 2000. aastal oli raadioteatris kuuldemäng, kas kuulete, ja seal sa mängisid ka oma pojaga koos. Tookord mina küll teda ei toppinud sinna üldse, aga, aga Aare Toikka, kes seda lavastas, tema ütles, et tema poiss, miks see sinu poissi ei võiks siis olla? Nad ei teadnud ikka, no ja siis ta esimeses proovis luges täitsa tublilt salvestatud, hakkas natuke kekutama ja ma ei tea, ma pole üle kuulanud, aga. Kuidas sa vaatad selle peale, et su poeg on valinud ka teatritee? Praegu vaatan selle peale nagu väga hästi, mul on põnev teda vaadata, ta läks sinna vanalinna kooli ja no selles mõttes on ta on ta võrdlemisi sama aju, mis minul. Minul on ikkagi matemaatiline aju, temal on vaata võtetel füüsikaline, et tema lemmikaine koolis oli füüsika ja ta läks sinna vanalinna kooli füüsikaklassi. Seal oli kõrval siis teatri klass ja siduda neid siis ikka nägi seal ja ja mu vanem poeg korraldas siis Tartus teatrifestivalil, ta oli seal ametis ja siis ta septembri alguses oli seal Tartus ja seal mitte päris omaealised, vaid natukene vanemad poisid, siis ta nendega liikus ja kuulis tarka teatrijutt. Need on, tema pisik on ikka pärit sealt üldse mitte minult. Ja siis ta hakkas teatriringis käima veel viimases keskkooliklassis. Ja, ja küll siis oli huvitav alati peale etendust võtsin ta peale, siis ta oli seal teatriringist tulnud ja meil pole temaga elus Eesti palju rääkimist olnud, kui oli seal nende proovide käigus ja ja siis oli nagu väga huvitav seda tema mõtlemise kasvamist nagu näha, füüsiliselt tajuda. Ja nüüd siiamaani mul on väga huvitav tema seda teed jälgida ja minu meelest ta ei tule üldse pahast välja. Sina olid viieaastane, kui filmis mängima hakkasid. Kuidas sa filmi jäljed sattusid? Minu ema tegi rahvateatris kaasa nukurahvateatris käpik ja seal kõrval oli ka Anton Hansen Tammsaare nimeline rahvateater. Eksisteeris nagu ühes majas ja ja mina käisin emaga alati seal etendustel kaasas ja siis oli seal üks Tallinnfilmimees, kes mind nägi. Ma ei tea, võib-olla seda hiljem meenutatud, sest mul ei saa ju tegelikult meeles olla, aga mul on mingi pilt, et lasteaeda tulid mingisugused imelikud mehed, ütlesid sina tule siia, et me teeme nüüd pilt. Miks ma mäletan, nagu tehti pilti ja siis ma olin seal filmivõtetel ja, ja sellest on ka üht-teist ikka meeles ka. Kui sa seda filmi oled hiljem vaadanud, kuidas siis väike Tõnu Oja mõjub? Räägib väga võõralt. Kohe näha, et 35 aastane tädi räägib ind peale. Tollal ei võetud otse heli. Ja ega peale rääkima polnud võimeline. Ma ei mäletaks mind üldse proodi vaevalt-vaevalt. Aarne Lunder mängis sinu ema. Aado Lunder oli mu ema. Mati Klooren oli mu isa. Kuidas sulle filmi töö istub? Sa oled ju õige mitmes filmis mänginud. Ei ole viga, ei ole viga, kui ma koolis õppisin, siis ma mõtlesin ka, et ega ma tahan ikka filminäitlejaks saada, vaatasin ikka Lembit Ulfsak, kus käib mööda ilma ringi ja et ma mingisuguse närvirakuga nagu valmistusin küll filminäitlejaks saama. Hiljuti meenutasin seda, et noh, et kui poisid käisid selles korki päikeselastest mingit massi tegemas kooli ajal ja siis, kui mind ei võetud, siis ma olin nädal aega, ma olin ikka masendunud, kuidas mind ei võetud solvunud, nii et nähtavasti see teater võttis nagu, nagu ikka kohe täie ampsuga. Sest ma mõtlesin hiljuti, et kukumägi hakkas kooli ajal meil filmides käima. Et huvitav, et ma seda ei mäleta, et et oi, tema juba käib, et oi kui vahva külma tahaks seda kadedust ma ei mäleta, et aga nii et ju siis ikka teater võttis seal koolis nii kähku enda hõlma alla, et ma unustasin selle filmi ka. Ega ma ei tunne kaameras ennast halvasti, kuigi mulle tundub alati filmivõtete puhul, et näitlejad, parasiidid tulevad kohale, võtavad suurt raha ja ja eriti saavad kiita siis, kui mitte midagi ei tee. Aga samal ajal ma näen, kuidas teised inimesed kõik vehklejad ringi ja panevad asja üles, teevad higipull otsa ees ja siis näitlejad Teie eest hoolitsemine ja see on ka kohe täielik anomaalia mõtetel. Et kui väljas on külm ilm, siis näitlejale pannakse millegipärast kolm kasukat ümber, aga teised võivad käia paljalt ringi seal. See on alati nii võõras. Millise filmirolliga seal kõige rohkem rahul oled? Ma ei häbene ausalt öeldes oma filmirolle. Ega neid ju liiga palju ei ole, aga minul kõlbab sügistki vaadata või või see august 91 või tarkat veelt vaadata ja ma arvan, et ei ole sellelgi häda midagi sellele kirjad inglile ja ma ei tea mu esimest pihlaka väravaid ei ole nüüd tükk aega näinud, aga aga vaataks selle Kület kooli lõpetamise ajal sai ta tehtud ei häbenema isegi tuulepealset maad ega midagi. Kui sa lavakooli lõpetasid, siis sa läksid tööle noorsooteatrisse, praegusesse linnateatrisse. Kas see oli see koht, kuhu sa tahtsidki minna või tõmbas sind rohkem draamateater? Ei, ma ei mäleta, et ma oleks tahtnud draamateatrisse, ma tahtsin küll jah, noorsooteatrisse ja käisin ka seal noorsooteatris, mulle need asjad meeldisid seal väga, mis nad tegid. Mulle meeldis see teater ja ma tahtsin sinna minna ja sain ka, kuigi ma läksin kohe sõjaväe ja kui ma teatrisse tööle olin läinud ja kui ma sealt tagasi tulin, olid ju olud võrdlemisi muutunud ja mul ei olnud isegi kohta, aga nad pidid mulle selle ikkagi moodustama. Sellest siis oli selline käsk, et kui sõjaväest tuleb tagasi, peab vanasse töökohta tagasi võtma. Kas ma siis natuke vireldasin seal, aga sai ka jalatalla natukese aja pärast. Teatris tegid sa näitlejatöö kõrvalt ka puussepatööd. Jah, see oli krooni algusaeg ja no tõesti siis ei olnud ju seda raha mitte üks põrm kuskilt võtta ja siis ma pidasin nagu teiste ametite tõesti ka. Nii et tegid seda tööd koos Marko Matverega Olime mingi päris koos ka ja mina olin siis maalisaalis kell, ma pidin seal värvima ja siis, kui Marko lõpetas ära ja tal hakkas laulurida jooksma juba ja siis hakkas tal raha olema ja mul veel ei olnud siis ma läksin veel puutööga, Tallinnal natuke tema järel. See võis olla üsna raske aeg sinu jaoks. Hommikuti olid ju proovid, päeval tegid puutööd ja õhtul oli etendus. Kõige veidram oli, et kui sa ikka pead seda teiste ametitega, aga ma jäin teatritööst võrdlemisi kõrvale. Mul küll oli selles mõttes hea, et mul nagu palk jooksis, aga aga midagi pole teha. Kui sa nagu keskendud muule asjale, siis sa jääd kõrvale ja ega pärast seda ma proovisin, ikka amps siit ja sealt ja ega ma nii-öelda linnateatris jalgu enam õieti alla See oli ju ka lühikest aega kirjandusala juhataja. Mida sa jõudsid ära teha? Ei, seal ma jõudnud midagi seal seal ma jõudsin seda teha, et tegin etendustele kavalehti ja kirjutasin ajalehtedele nii-öelda reklaamlauseid etenduste kohta või lühikesi artiklikesi ja seal ei osanud ka kuidagi olla. Ja siis hakkasid vabakutseliseks ma isegi hakanud algul vabakutseliseks, vaid ma lõpetasin selle teatritöö üldse ära. Puutöö oli juba niivõrd käpas, et ma läksin ikke suisa puusse, et pidama, kus sa seda ametit pidasid, oli selline nii-ütelda kelder, kus ma taastasin vana mööblit ja ma mängisin küll teatris ikkagi kaasa ja noh, siis hakkasid juba uued tükid tulema ka veel linnateatriski sai vabakutselisena, eks tükk tehtud ja ja siis tulid juba mujalt teatrist, sest ta siis siis ma sain jälle teatris nagu jalad alla. Vabakutseline olla on vist väga keeruline. No rahalises mõttes on ta vist natukene raskem, aga kui sul ikkagi piisavalt on pakkumisi, siis saab ka sellega hakkama, ma usun. Aga lahked näitlejad teevad ju niikuinii igal pool ja ma ei tea, kuidas tahaks küll inimesi nendest seriaalidest natukene kõrval hoida, et noh, et inimesed minu arvates raiskavad ennast nii hirmsasti ära, selles teeks nad vähemasti siis ühes seriaalis, aga samad näod mitmes seriaalis ma ei tea, kuidas näitlejad ei karda ennast ära raisata. Kui kadunud tantsu seda kõike näeks, siis ta jõuaks ära imestada. Nojah, aeg on muidugi teine aeg on muidugi teine, kas sinna pole midagi parata, et ma olen küll kuskil kuulutanud, et ma püüan mitte teha, aga Hiiumaa maandun ka ikka varsti sellesse reklaami sa oled teinud olen, olen, see on juba kuulub sinna kategooriasse, et on rahalisi pakkumisi, millest ei saa ära öelda. Jah, ega reklaame on ka vähe lugenud, praegu täitsa Pehmetes ja Karvastes kaasa, eks ole, see on ka peaaegu nagu raadiotöö ja see on mõnus, ma kujutan ette, see on päris tore. Seal võiks olla küll selleks tegemiseks natukene rohkem aega. Et seda peab varahommikul tegema ja kell pool kaheksa aka pihta ja inimesed jooksevad proovidesse. Oleks selle peale üks hommiku poolicy, saaks korralikult teha. Sul on seal õige mitu rolli sa teed Siim Kallast hunti? Eesti daatia ja Konstantini ja illuta, nüüd ollakse vast ära harjunud, et see Kallas räägib nii, nagu ta seal räägib, aga ega see ei olegi nii tähtis. See ei ole nii tähtis, et seal täpselt jälle teha. Parim näide on minu jaoks ikkagi see, mis mardist on tehtud. See on minu meelest rohkem Mart Laar, kui kui Mart Laar on. Mulle meeldib, kuidas Tiitsada teeb kangest ju ta peab natuke paroodia olema ja. Üks kuule, kirjutab, et seitsmekümnendatel aastatel ennustasid paljud ette, 20 aasta pärast ei ole enam teatrit, on ainult televisioon. Televisioon on muidugi igale poole sisse murdnud, aga teater on jäänud. Kas teater jääb ka edaspidi? Mulle tundub, et eestlased nii hirmsasti armastavad oma teatreid ja teatriinimesi, et et see ei kao mitte kuskile. Ennem kaob televisioon ära. Kohe üllatab, et eesti teatrivaatajana kõik selle ära sööb. Ta pannakse, võiks vahepeal ikka kriitilisem olla, teatrihullud on need eestlased küll, ma ei saa aru, kuidas see nii saab olla. Persona saatekülaline on Tõnu Oja. Sinul ja su vennale Reinule on olnud üsna sarnane teatritee. Alustasite mõlemad noorsooteatrist ja nüüd olete Draamateatris. Aga nüüd on vend Rein, sinu ülemus. No mina sain Draamateatris ikka ennem venda ka nii-öelda, et vend oli direktor ja siis võttis mind tööle. Mina läksin sinna varem, ma olin Draamateatris kaks tükki teinud ja see oli puhtegoistlik asi, vabakutselisena ei saa endale pausi lubada, sa pead alati tegema ja aga siis ma hakkasin maja ehitama kangesti ja siis ma mõtlesin, et küll oleks hea, kui nüüd saaks ühe riigipalgalise töökoha endale ja ma lihtsalt ehku peale tegin avalduse. Mina olen valmis draamateatri tööle minema ja just parajasti siis Andrus läks teatrist ära, Vaarik vaarike ja, ja siis seal oli see koht ja mind võetigi ja mul oli vähe teha ja ja siis ma sain oma maja ehitada seal, jah. Sa ehitasid vana maja asemele uue maja. Vana koha peale uue ja see oli suvila, nagu need paljud need nõukogude aegset. See on ikkagi minu enda koht selles mõttes, et mina olen selle kohaga metsast ära puhastanud, see oli mu isa töökohast saadud suvilakrunt, kuhu siis sai suvila ehitatud minu ja venna kätega ja isa ajudega. Ja nüüd, kui seda sai maha tõmmatud, siis oli raske küll, said aru küll, tõmbad oma löödud naeru välja seinast. Nii et see sai ikka nullini maha võetud ja sinnasamma kohta uus ehitatud. Ühe seina jätsin nostalgilist mälestust, jätsin püsti, seal oli ikka abilisi ka, muidugi kõik tähtsad tööd tegid ikka ehitusmehed ära. Mina tegin need, kus oli vaja suuri plaate panna. Sirgele vennale. Ma mäletan seda aega, sa käisid ju siis hommikunalju lugemas ja vahel tulid sa lausa tööriietes stuudiosse, lugesid naljad ära ja siis sõitsid jälle objektile. Müüa võis küll olla nii. Kuidas sa tunned end teatrisse, mille eesotsas on sinu vend, on see pisut ebamugav? Ma kartsin, et see on ebamugavam, aga ma hoian end nendest oma mugavustest küüniliste naljadega eemal. Ja ei võta sõna. Kui ei olda rahul, ei võta ka sõna. Kui kiidetakse, ma mõtlen venda ja püüan, püüan olla vaga vesi ja siiamaani saab hakkama. Sina oled vist niisugune inimene, kellele meeldib kangesti üksi nokitseda. Mulle väga meeldib partnerlus aga, aga võib-olla just sellepärast, et see mulle nii kangesti meeldib, ei vasta konkreetne olukord iialgi mu ootustele ja siis siis on parem juba üksi nokitseda. Aga no näiteks, mul on praegu üks tõlketöö minema, pean ära lõpetama ja tegema ja ma ei viitsi enam üksi istuda õhtul ja seal on mingisugused laused korda, ma tahan kohe suhelda. Mõelnud ka, eelistaks Villule, et kuule, teeme koos, Villu maksab juba? Ei tea, ikka jälle ilm, aga noh, tal on igav. Kirjutame siia tegemisi ja, aga ei, ei ega ma seda proosa tõlget ei saa, seda näitemängu ei saa ikka kahe peale jagada, siis ei jää sealt leivarahaga. See on ikka suur asi, kui näitlejal on veel mingi kõrvaltöö sest ühel päeval võib juhtuda, et sinu näitlejaoskus enam ei vajata. Aitäh, jah, mina olen seda tõtt-öelda nagu eluaeg kartnud, et see näite mängimise töö saab üks päev otsa tegelikult see on sundinudki otsima nagu kõrvalteid kogu aeg või vähemasti vähemasti teist võimalust elavana hoidma. Ma ei kujuta ette, kui ma peaksin tööbörsi ukse taha minema, ma ei läheks ka murduksilma, murduksin enne, ma ei tea, kas ma nüüd jooma hakkaksin? Vaevalt millal sinust paadini sai, see sai minust tegelikult veidral kombel. Ma olin just abiellunud, ma mäletan, mingi üritus oli sealsamas noorsooteatris ja Enno Selirand disnööbist kinni, ütles, et kuule, meil on peaaegu grupp on koos, aga kaks kohta on vaba, tulge veelaja jõele, läksime selliseid Moscorstanis mägijõgi ja siis me läksime sinna ja me olime seal nädal aega sõitsime mööda mägijõgede kärestiku ja siis ma armusin sellesse ja ja nüüd ma sõidan paadiga võimaluse korral igal kevadel, sul on kummipaat, mul on kummi vaatia. No eestimaa jõed on mul kõik ikka sõidetud, peaaegu mõned üksikud on jäänud, Valgejõgi on siiamaani sõitmata, see on tänavu kevades plaanis ja käid üksi. Üksi jah, viimasel ajal küll üksi kogu aega olen käinud ka naisega, aga see on tüütu. Naisterahval on kitsas ja paha ja ja külm ja, ja tuuline ja eks kõik ükskõik mis veel, seal saab ka kala püüda, kala ei saa püüda, paadiga peab nagu Hukerdama, seal. Olen ka püüdnud Askijad nagu ankrusse ööseks kuskile jõe serva peale. Kuidas sinu kodukohas Vääna-Jõesuus kaladega lood on, on kala? Sel kevadel väga head kalasaaki pole olnud, aga mõni forelli ja lõhe ja tursk räim ja isegi ahvenat Donald. Eks siiki oli ikka midagi, tuleb. Üks raadiokuulaja tahab teada, kuidas sa end vanaisa rollis tunned. Oi hiilgavalt, hiilgavalt. Teatud mõttes on see ikkagi vaatajate elu sisu, see, see ta ongi. Seal ei ole küll mitte midagi halba, see on ainult hea. Ma tänan sind selle pika jutuajamise eest, palun ütle üks number ühes kuueni, üks kuule saab oma küsimuse eest väikese auhinna. Kuue siis. Persona saate külaline oli näitleja, laulusõnade kirjutaja ja tõlkija Tõnu Oja. Persona saate auhinna saab Kersti Kulvert, kes küsis Tõnu Ojalt, kuidas ta end vanaisa rollist tunneb. Saadet juhtis Marje Lenk. Kohtumiseni.