Tere tulemast jalutuskäigule Pirita kloostriaeda ja mõtterännakule mitmete maade kloostriaeda resse läbi sajandite. Teejuhtideks Ülle Michelson paljudes kloostriaedades ka Vatikanis praktiseerinud aednik ja arheoloog Jaan Tamm. Mikrofoni hoiab Kaja Kärner. Paljud meist on jalutanud Pirita kloostri varemete vahel või käinud seal kontserdil. Tänavu sügisel saab sellest 10 aastat. Kui varemete põhjaküljel õnnistati sisse Birgitiinide uus klooster. Vana ja uue kloostri vahele jääval maal märgivad madalad paekivimüürid nüüdki kunagise suurkloostri hoonete piirjooni ja nurki. Meie tänane teejuht Ülle Michelson kinnitab, et kõik ümberkaudsed maad kuulusid kunagi Pirita kloostri. Ja loomulikult ja veel palju rohkem. Tegelikult on see ainult üks väike pisikene osa kloostri valdustest klooster 600 aastat tagasi rajati siia Piritale, siis Piritagi kandis hoopis teist nime ja kloostri juurde kuulusid väga suured mõisad, näiteks isegi Vääna mõis on kunagi kuulunud Pirita kloostrile. Nii et see territoorium on tegelikult palju suurem ja see mõju on palju suurem, rohkem kui me arvata oskame. Ja see on palju suurem tegelikult kui siin platsi peal seistest paistab. Nii et kui nüüd sellest talupoja surnuaiast läbi tulla kõigepealt siis kellatorni alt läbi, siis meie vastas on siis üks üks Euroopa suurimaid kloostri ehitisi. Ta on tõesti kohutavalt suur ja paneb mõtlema kuidasmoodi, seda kõike ehitati vasakule poole. Praegu seisame jäepsis nunnade territoorium ja kirikus teisele poole jääb siis munkade territoorium. Ja nii nagu keskaja kloostrite ele oli kombeks, siis oli nii munkade kui nunnade kloostrites. Ja üldse kõigis kloostrites oli aed väga oluline ja ka siin on tegelikult näha varemete vahel on siseõu. See oli siis glasuuri aed. Glasuur oli siis kinnine territoorium, toorium see oli siis kas munkade või nunnade territoorium. Kui siin Pirital olla, et siis on tähtis teada, et Pirita kloostris olid nii õed kui vennad aga kokku nemad ei saanud, noh, kuigi mõned on arvanud, et mõni salakäik võib-olla oli, kust sai piiluda, aga see selleks isegi aias ei saadud kokku, sest aiad kuulusid nii munkadega Austrial eraldi kui nunnade kloostrile eraldi. Ja traditsioon oli veel selline, et iga kloostri juurde kuulus ka niisugune hospidali moodi asutus, kus siis raviti missioonitundest. See oli kõikide kloostrite mõttega, et, et aidata vaeseid ja pätid ja seega oli siis Hospital ja hospitalid oli veel omakorda oma väike aed, kus siis haiged said jalutada, kuidas ta tegelikult täpselt Pirital oli, see on üsna segane, sest et ka arheoloogilisi väljakaevamisi on tegelikult tehtud siin, mitte nüüd, kogu territooriumil ja aastakümneid ja aastas. Nad ootavad ees avastusi Pirital ja nii nagu arheoloogid ütlevad, et kõik see, mis on maa all, see on kindel ja kaitstud. Eestlane Rutt rajama, kes elab Rootsis ja on uurinud Birgitte inide kloostreid ja käinud ka väga paljudes teenide kloostrites maailma selles Ladstena kloostris, ta on uurinud maapinda ja püüdnud sealt leida seemneid, mis annaks meile märku taimedest, mis seal võib olla sajandeid tagasi, kasvasid just nimelt kloostri aias. Rutt on tänagi siin, tegelikult oleks temaga ka huvitav rääkida, aga Rutt ise ei ole muidugi neid neid aedu neid uurinud, aga tema on uurinud pabereid ja dokumente arhiividest ja toonud välja palju huvitavaid ja viidanud siis ka inimestele, kes sellega tegelevad raamatutele, kus on sellest kirjutatud. Ja ma olen ka jõudumööda siis nagu uurinud seda ja olen ka ise reisinud ilmas ringi ja olen nagu mõelnud, et kui Birgitiinidel on üle maailma 50 kloostrit ja ma olen kusagil seitsmes käinud, et siis ma tahaks nagu kõikidest riigikorra käia oma elu lõpuks ja, ja võib-olla saaks sellest ka mingi kokkuvõtte kunagi teha. Aga Teil on muidugi väga suur osa meie Pirita kloostri ajaloo uurimisel ja tutvustamisel ja vaata Hennoste rääkides siis vastane on siis Birgitiinide emaklooster, kust siis Birgitiindlust alguse on saanud ja pühakuks kuulutatud siis ka selle ordu rajaja Birgitta Püha Birgitta ja 23. juulil on siis Birgitta päev, mis kindlasti mitte nimepäev, nagu seda kutsutakse, sest et katoliiklikus kirikus nimepäeva mõistet tegelikult ei tunta, see on niuke ilmalik nähtus. Nimetatud kuupäev, 23. juuli on siis tegelikult Birgitta surmapäev ja seda siis tähistatakse mälestuse päevana. Nüüd olete teie Michelson palutud Pirita uue kloostriaeda rajama ja lähme vaatame seda aeda, kuidas teil on välja tulnud, sest et te hakkasite seda tegema, kui mitu aastat tagasi? Kui Lagle Parek mind kloostriaeda kutsus rajama, siis olid ehitustööd juba lõppenud. Nii võiks siis nagu lutsusõnu parodeerida. Ja siinjuures ma võiks ka kohe kõva häälega välja öelda, et meie president võiks anda postuumselt Lutsule riiklik autasu sellise suurepärase triloogia teose eest, et kui sa oled nii palju põnevat ära seletatud meie rahvast ja ma, ma olen sageli mõtisklenud aias nosides selle teose peale, nii et kui Lagle mind kutsus kloostriaeda rajama, siis oli kahjuks juba muldehitus Rahile peale lükatud ja muruseeme oli ka külvatud. Kõik see, mida ma avastasin puid istutades, ei olnud alati meeldiv üllatus, sest et pinnas on siin teadagi liiva viimane ja kui on veel ehitusprahti all, et siis on, siis on see üsna raske ja ma usun, et siin on mängus ka õdede palved ja preestripalved, et meie taimed on tegelikult läinud väga hästi kasvama ja kõik see juhtus siis 10 aastat tagasi, sest sellel sügisel, 15. septembril saab siis nüüd Pirita kloostri taas avamisest või taasasutamisest 10 aastat ja 10 aastaga 10 pärast jalutame systega, näete, kui suureks on juba need puud kasvanud ja väga oluline on nimetada, et enamus puid meie Uuesse kloostri aias on tegelikult inimeste kingitud annetuste teel. Saaki saab pidulikuks sündmuseks 15-ks septembriks saab mul ehk valmis ka kloostri aiaplaan, mille kontseptsiooni osas ma olin üsna üsna hädas ja päris palju magamata öid on selle tõttu olnud, et kuidas seda plaani teostada, aiandust õppinud inimesena aia plaanima nagu põhiliselt oskan teha, aga kuidas talle nagu hing sisse puhuda sellele plaanile ja lõpuks sai siis niisugune asi paika loksutatud, et see plaan paberil peaks olema jutustus sinna plaanile, joonistab kunstnik juba oma käega ja puhub Omalt poolt hinge sisse. Juhtumisi mis, mis siin kloostri aias on siis juhtunud sealhulgas ka naabrite kurja koera ja ma usun, et sellest saab vahva pilt. Aga algas see kõik nõndaviisi, et umbes nädalapäevad enne kloostri sisse pitsemist olin mina väga hädas, et kuidasmoodi seda varemete kujundust teha, noh, et mingid lillepotid ja, ja elupuude potid, et siia-sinna nurka ja nii edasi. Aga mul oli ka, eks silmutus. Nõndaviisi, et ma nägin, et tõesti, ma nägin öösel unes, et kirikus, tähendab varemete, kirikul on maas mururist ja seal umbes noh, ütleme piltlikult, 10 meetrit pikk ja, ja kahe mururiba laiune, siis meeter lai on see ristilaius ja see on nagu nagu elu sümbol. Ja minu meelest see, see oli fantastiline, selgus selles unenäos või lahendus, et kuidas seda kujundust siis teha. Ja see saigi tehtud. Teine asi viinapuuväät seinal altari kõrval jäi küll kahjuks teostamata, kuna muinsuskaitse ei luba meil istutada siia taimi, mis võiksid kahjustada müüritist. Aga see oleks olnud veel eriti kihvt. Ja nii see algas. Nüüd me oleme teinud väikese ringkäigu Pirita uue kloostri aias seal väga liigirikas ja põhiliselt on see ikkagi iluaed, aga klassikaliselt Ülle Michelson on kloostriaiad jagatud kolmeks. Klassikaliselt on nõnda ja, aga kui nüüd ajaloos tagasi minna, siis on ju väga raske on üldse teada saada, missugused on olnud vanasti kloostriaiad ja veel rohkem tagasi ajas minna siis et millal kloostriaiad üldse tekkisid. Ristikirik on siis asutanud oma kloostrid alates 2000 aastat tagasi sellest ajast, aga tegelikult on kloostrit olnud palju palju aega varem. Nõndaviisi kui on olnud ka inimesi, kes on tahtnud maailmatäiust ja üksiolekut nautida kas oma sõpruskonnaga mõttekaaslastega ja nõnda on siis rajatud kloostreid juba aegade algusest peale, tegelikult. Aga nüüd, kui klassikalise keskaegse kloostri aia juurde tagasi minna, siis tõepoolest olid siis kloostriaiad nagu kolmes mõõtmes, et olid siis ürdiaiad kõigepealt muidugi puuviljaaiad, näiteks kui Rootsis nimetatakse truud kaadel kloostriaeda, siis see on tulnud sõnast puu tegelikult aedadel on üldse väga palju mõisteid, on igasugused aedu, on puuviljaaiad ja marjad, aiad ja roosiaiad ja mesiaiad ja surnuaiad ja, ja nii edasi. Aia mõiste on üldse väga vana ja klooster on siis üle võtnud ürdiaia puuviljaaia ja muidugi võiks öelda siis lusti niisuguses sõnastuses mis on siis mediteerimise jaoks eelkõige mõeldud. Kuidas nüüd üldse aiad kloostrite juurde tekkisid, on eelkõige jälle seotud selle hospitalid olemasoluga, sest et missioon kloostrites oli, oli aidata ja ravida ja loodusest hakati lihtsalt taimi tooma lähedale. Niimoodi need aiad tekkisid. Eelkõige oli siis praktiline vajadus neid kloostri lähedal kasvatada. Rõivad on alati ümbritsetud mingi kas müüriga või mingi võrega, see on siis nagu ka sümboolses tähenduses, et nad on kaitstud. Nüüd, kui rääkida veel sellest, et kui raske on tegelikult uurida aedu, siis aiad koosnevad elus orgaanilisest ainest, taim tärkab, seemnest, kasvab mingi aja ja siis ta sureb ja laguneb. Nii on ka aiad, kui kujutab kunst suures osas skulptuurid, maalikunst või muusika on eluta ainest. Mis aga ei tähenda, et nendel on vaimne olek täiesti täiesti olemas. Püsivad jumalad reaalsuses aastatuhandeid ja aastasadu aga aedadega on siis jah, keerulisem ja kui neid uurida, siis, kui teadete keskkond seal ütleme, 14. sajandil alles hakkasid arhiivid tänapäevases mõistes tekkima siis no mis materjalid sinna saidki siis sattuda ja Karl Linn Lee on umbes siis 250 aastat tagasi hakkas oma kollektsioone kokku panema ja leidis siis umbes 8000 liiki taimi, mida ära nimetada ja kirjeldada. Enne seda ei, inimesed ei teadnud ja taimi kutsuti lihtsalt paikkoniti väga erinevalt, ega siis Põhjamaades joy tuntud lõunama taimi, taimi, külon, armastatud, vedanud ta kaasa reisidelt aegade algusest, sest taimed on ju ilusad. Aga neid on väga erinevalt nimetatud. See on siis selle selle uurimisega. Kloostri juures on siis see ürdiaed, no see on arusaadav, et kasvatati kasutuseks kloostris ja ravimiseks. Aga niuksed, suured tarbeaiad, need olid siis mõisates nagu ja nendega tegelesid siis talupojad, põhiliselt mediteerimise aed, mis on siis kinnisel territooriumil, nagu siin Piritalgi võis olla ja nagu kavatestena son on siis põhiliselt lillemuru ja müüride ääres on siis kasvatatud ka kõrgemaid puid. Ja nii see nii see ajas on siis kulgenud, et algul olid aedades metsikud liigid, hiljem õpiti neid tundma, nähti, et kahest võib saada hoopis kolmas ja palju huvitavam ja palju magusam. Ja tegelikult on kloostriaedadest välja kasvanud ka väga palju taimede sordiaretustööst. Veel on teada saada kirjalikud materjalid, näiteks maaseadus sellistes dokumentides, kus kirjeldatakse mingeid toiminguid, näiteks ühes oli kirjas, et inimene, kes on läinud võõraaeda ja võtnud neid ja neid taimi, et siis me saame nagu mingi nägemused, mis taimi siis seal aias kasvatati. Ega tegelikult aedu ei ole otseselt kirjeldatud. Mõtleme nüüd ühe teise kunagise Tallinna kloostri õuele. See on Püha Miikaeli klooster, mille maadel nüüdsel Suur-Kloostri tänaval asub Gustav Adolfi gümnaasium. Kooli vilistlane, muinsus, Pritsi Aia arheoloog Jaan Tamm on kirjutanud monograafiad nii Püha Miikaeli kloostrist kui Padise kloostrist ja uurinud teisigi Eesti aladel kunagi tegutsenud kloostreid ja ikka kuulus kloostri juurde, kui mitte rohkemat, siis ürdiaed. Kuidas olid lood Püha Miikaeli kloostris, mis praegu Tallinna vanalinna servale tornide väljaku ja balti jaama lähedusse jääb? No kui me nüüd lähme sinna aega tagasi, kui klooster rajati ja mõned sajad aastad veel ka hiljem, enne reformatsiooni reformatsioon hävitas ju kõik need kloosterlikud institutsioonid ja väga sageli ka kloostrid füüsiliselt, et see oli üks suuremaid krunte Tallinnas, mispärast küll linnamüüriga poolitati, aga, aga et kuulaja saaks võrdlusest aru selle krundi suurusest, et umbes sama palju nagu terve Toompea kuulus selle kloostrile, pluss veel siis allolevad majandusmõisad. Ja see klooster oli selles mõttes huvitav, et tal oli majandusõu, tal oli olemas oma välikalmistu, oli olemas see territoorium, kus me praegu oleme, mis oli veel kuni seitsmeteistkümnenda sajandini oli nii-öelda kloostri õunu ja siis üle tee suur lossi tänavast võimla taha jäid tõenäoliselt ka siis veel see, kus siis seda kapsamaad hariti, vähemalt selle gümnaasiumi esimestel aastatel jagati Uuse professorite vahel välja, kuskil nendes territooriumidel pidi olema siis ka see taimeaed või siis oleme kuidagi nagu harjunud, et nüüd on kõik igal pool ürdid, aga tegelikult, kui me vaatame kas või neid nimekirju, mida meid on vähe, küll jõudnud tänasesse päeva ja nendega uurimisega on tegelenud tänapäeval põhiliselt küll toitumisharjumusi linnades uuriv hinna, Põldsam aga hammelong 1896 on ka kirjutanud ühe sellise 10 leheküljelise artikli, kus ta siis näitab, et enamus neid taimi, mida me tänapäevalgi oleme harjunud niisuguste eksootiliste asjade või vürtsi täna, mida toodi sageli ka Aasiast, et need olid kõik keskajal olemas ja nendes kloostrites ainult küsimus, et kuskohast teda siis seal konkreetselt kasvatati, milleks teda kasvatati, põhiliselt olid need taimed ikkagi need, mida siis lisati mitmesugustele jookidele ja mis aitasid mitte ainult ei olnud mitte ainult toidulisandid, vaid ka väga paljudel juhtudel aitasid inimesi ka haiguste vastu ja isegi noh, niisugune maagilist mõju teatud taimedele omistati nende vastu on võimalik võidelda siis, kui On ohustamas meid. Ja mis me siin salgame ka kuulus jooklaret ei oleks üldse muidu valminud, kui ei oleks neid, neid samu aedadesse toodetud asju, nii et kloostrid olid sellised läbivatel tooriumit, kus siis nii kloostri ajal või katoliikliku perioodil ja hiljem siis juba ka kui reformatsioon oli ikkagi veel ka teiste valdajate poolt mingil määral seda kasvatajat Tööaias oli kloostri elanikele enamasti tavapärane osa päevast. Miks seda salliti ja soositi? No siin on muidugi väga selged vahed erinevatele ordutel, sellepärast et kui me räägime nüüd Eestimaale võrdlemisi hilja tulnud prantslastest või rohkem tuntud dominiiklaste, siis nende reeglistik nägi ette eelkõige sellise eluviisi mitte ainult Clarikaalse, vaid ka noh, niisugune majandusliku, et nad rohkem rändasid ja palvetasid kuskil tee peal kogusid andmeid. Jutustasid noh, nii-öelda hea jutu eest said ka teatud hüvesid, nendel nagu sellist paiksete põlluharimiskommet ei olnud, Birgit lastel oli seda oluliselt vähem, nemad on meile tuntud Pirita kloostri nii-öelda kunagised asukad olnud ja nende, need põllud seal ümbruses tõenäoliselt mitte põllud, aga aiad olid võrdlemisi väiksed ja paiknesid põhiliselt seal siis kus on praegu uus kloostrikompleks. Omaette küsimus on see, et, et kuidas siis nende põlluharimist ja maa harjumistega tegelesid siis need, kes otseselt ei olnud konvendi liikmed, vaid politseis, kas viitsid alles sinna jõudmas või siis olid ka siis ilmik vennad, et alguses küll oli nagu ette nähtud, et tegeleda tööga, aga pärast hiljem hakkasid igal pool tegelema sellega rohkem ikka ilmik vennad, nii et kloostri enda elanikud üha rohkem sellest taandusid ja antud territooriumil, mis on kunagi naiskloostri territooriumil siin põhiliselt tegeleti näputööga, mis oli ka tegelikult omavate noh, niukene, rahustav ja, ja toimiv ja selle juures võisid mõelda siis ja palvetada, mida, mida sa iganes tahtsid, et ta ei vajanud sellist pingutust, et sul kõik jumalale suunatud mõtted eemale läksid. Räägime kaks sõna, palun, ka õigeusu kloostrites teatavasti Petseri kloostri nõndanimetatud iluaia osa pidigi olema Petseri linna kõige paremini heakorrastatud ala. Samamoodi kuremäe kloostris on oma väike iluaed, ma ei tea, kuidas valamu kloostris on ja kuidas üldse õigeusu kloostrites selle iluaianduse, aga ka muu haljastusega on olnud läbi sajandite. Siin tuleb selgelt lahku lüüa nii-öelda Moskva patriarhaat ja siis teine, mis on kreekakatoliku kloostrid, need kaks aru, et see, mis on nüüd nagu sellest kunagisest ristiusu kiriku lõhenemise Ida nii-öelda kirikuks ja läänekirikuks, et seal on nagu need suunad enam-vähem samas suunas läinud, et see omal ajal, mis loodi, see jätkus ka nendes kreekakatoliku kloostrites. Omaette küsimus on nüüd, mis oli siis selle Moskva nii-öelda valdkonna alla kuuluvate kloostritega, sest teatavasti ju siin oli juttu ka nendest Petseri ja sellistest kohtadest. Need olid vähesed sellised rahalised ja mitte ainult rohelised, ühed vähesed saared, mis üldse ju säilisid selles jubedas maailmas, mis algas aastal 1917, et mitte ainult kloostri teavitatud organisatsioonina institutsioonina, vaid hävitati ka see, mis kogu seda kloosterliku elu nagu meenuta püüdis ja Petseri väheseid, mis alles jäi tänu sellele, muidugi ta paiknes siinsel territooriumil Tartu rahu järel läks ju Petseri eestimaale. Ainult põhiline kiriklik keskus oli Kurskis Moskva lähedal valamu oli ju? Mis siin salata, Tarmo oli, oli küll õigeusu klooster, aga valamu oli ka, et ta ei ei olnud mitte kõige soodsamas positsioonis ja kas seal iluaiandusega klimaatilistes tingimustes nii väga kerge tegeleda oli, seda ma küll ei oska praegu öelda, et ülejäänud kloostrid Kiievis kavistiks klooster ja, ja see oligi kõik, seitse kloostrid minu teada üldse oli kunagises suures Nõukogude liidus säilinud. Need kolm nimetatud on siin saates lihtsalt sellepärast, et eesti rännuhuviline inimene neid kolme lihtsalt võib-olla teab paremini kloostrites. Meil on endal ju veel tegelikult naisklooster küll võrdlemisi hilise tekkega 1800 üheksakümnendatel aastatel, mis tegelikult oli noh, väliselt olid venestamise näide, see on siis Pühtitsa naisklooster, eks, mis on kõigi poolt, ma arvan ka sama hästi tuntud kui Petseri küll Läheme ajalooga, aga ka seal ikkagi kõige selle territooriumi kõrval töö on selline instrument, mis inimestele tegelikult mõjub nii rahustavalt, olgu ta siis kloostrisse kuskil mujal samuti ei lähe, öeldakse halvale lollile teele. Ja kloostri elaniku põhiline mõte pidi olema suunatud jumalale ja selle töö juures ükstaskõik, mida nad tegid, oli alati võimalik, siis mitte ainult mõelda sellele eesmärgile. Külvan ja kastan ja, ja rohin ja sanga saaki. Aga see saak oli eelkõige mõeldud ikkagi siis jumala nina, mitte ainult selle kätetöö tulemusena. Tallinna vanalinnas on veel üks klooster paiknenud son dominiiklaste klooster, millest on järel nagu püha Katariina kirik praegusel Vene tänaval ja selle saate ettevalmistamise käigus ma lugesin uuesti läbi Kert helbime romaani sellest mustast mungast, mille tegevus toimub reformatsiooni usupuhastuse ajastul ja peategelane vend Hinrikus sageli ütleb, et läksin kloostriaeda. Ta hakkas mõtisklema või palvetama, kui te ütlete, et, et tegemist on kerjusmunkadega, et kas seal võis mingit aeda olla või peeti silmas lihtsalt kloostrihoovi. No see territoorium muutub dominiiklaste omandiks 1262, kui enamus krunt on välja jagatud ja sinna naabrusesse saidi krundid mitte ainult elanikud, vaid ka teised Eestimaal põhilised tsistertslaste, et seal oli Rooma kloostri seal oma kloostri nii-öelda linnamaja, seal oli Kärkna kloostri linnamaja, seal oli ka Padise kloostri linna maa ja see oli see siis, kus tegeldi kaubandusega ja vajadusel ka peatuti. Kui palju seal seda ruumi nüüd vene tänava ja linnamüüri vahel alles jäi, sest et igatahes 15. sajandi alguses nad olid püsti hädas, naabrid ei oleks lubanud uue kiriku kontra forss ehitada oma territooriumile, kus nüüd on need kuulsad itaalia restoranide, see oli naabrite territooriumeid tõenäoliselt seal kuskil selliseid mediteerimise või ütleme, mediteeriti tegelikult ikkagi ju jumalakojas, eks, kui olid rollimäng, siis lausa kogu aeg seal peaaegu istudes ja kui olid siis tavaline munk, siis sealt ka võimalus välja minna. Ja üldiselt ikkagi kogu aeg seda jälgiti, et väga palju seda vabadust kadumine, hiidlastel kloostri territoorium käia ei olnud, aga, aga seal võis olla ei saa, et ma ei oska kahjuks öelda, kus kohas seal tegelikult on tõenäoliselt selles kloostris praegu põhja poole, see on siis see, kus praegu on siis Peeter-Pauli katoliiklik kirik, kus on siis meie katoliikluse praegune keskus eesotsas siis isa Philips, Jordaniga. Ülle Michelson, Pirita kloostri aednik, kes ise kiriku liige ei ole ja ent pigem päikese kummardajaks palub nimetada. On külastanud mitmeid kloostreid ja templite aedu nii Euroopas kui Aasias. Palusin meile kirjeldada mõnda, mis on Üllet paelunud kas oma tähenduslikkuse või liigirikkuse poolest. See liigirikkus ei olegi tegelikult oluline mulle aednikule, jah, on huvitav näha erinevaid taimi ja erinevates kasvukeskkondades kasvavaid taimi, aga kloostri seisukohalt on palju olulisem see ideoloogia, aia ideoloogia. Kui ma näiteks läksin Indiasse, Indias, Me käisime selles kloostris ja kahes nendes olid aiad traditsioonilisel kujul siis kõigepealt kloostri territooriumile sisenedes on enamasti ristküliku kujuline, ei saa, et see võib olla ka siseaed selles mõttes, et ta on niisugune pidulik mediteerimise aed, seal kasvavad siis palju on seal roose ja kindlasti on seal keskele mingi kas kaev või purskkaev, kus on siis jumalaema kuju ja selle juures käiakse siis mediteerimas ja see on niuke vaikusekoht. See on katoliiklike saadades nagu enamasti kõik traditsiooniliselt, kui üldse aiad on, on ka selliseid kloostreid, kus üldse aeda ei ole, aga need on muidugi vähemuses. Ja aed on siis väga oluline, mitte ainult kristliku maailma tajumine. Looduse tajumine on tegelikult kui öelda taevase maailma kõiksuse peegeldus. Et inimene tahab idealiseerida maailma aru saada on ju väga paljudest asjadest väga raske. Sissid realiseeritakse ja kloostrid on siis see koht, kus on, on võimalik aedades seda täies rahus teha. Aed on lihtsalt niisugune koht, kus inimene oma käega saab luua, vastukaaluks kaosele saab luua korra. Ja see on nõnda, aga see korra mõiste on ka niisugune väga kahetine, et tegelikult metsas ja ürgses looduses on korra mõiste palju konkreetsem. See on niisugune asi, mida võib diskuteerida. Aga reisidel olles näiteks Indias oli siis lisaks siis sellele pidulikule aiale olin ka tarbija. Ja seal siis kasvasid kookospalmid, näiteks mida ma avastasin enda jaoks oli väga, väga lustlik, et ma ei saanud aru, et millal saab kookos mahla ja millal saab siis kus helbeid, et kas need on erinevad liigid ja siis tehti mulle puust ette, kuidas see asi käib. Et see on erinev küpsusvalmidus tegelikult, et ma sain siis isehelbeid jahvatada ja sain ise Matzeedaga purustada seda kookospähklit ja puurida auku, et kust mahlaga, et saada. Oli võimalus näha ka, kuidas kasvavad piprad, jaanid ja vanilje, Leonid ja kuidas neid korjatakse kõrgelt redelit otsast ja samas ma tajusin seal aias ka seda, et kui kookospalmioks alla kukub, siis on see sama, kui sa saad suure palgiga vastu, tead, sa võid surma saada. Nii et on, on väga vahva kogeda seda kõike ja, ja kindlasti olen ma oma reisidel alati ka mulda katsunud, et missugune on selle mulla struktuur ja on osutanud see on natukene isegi pühalik toiming, et muld on väga tähtis, et mulda on ju ka meie eestlased, võtnud kaasa kaugetele reisidele, kas siis paratamatuses või, või muidu. Itaalias, see õnnestus mul kaks kuud töötada Napolis kamaldeli kloostris, mis asus siis kõrgel mäe otsas vastu v soovi. See oli siis hommikuti Vesuuvi tervitada ja seal oli samamoodi, et oli see pidulik eesaed siis mediteerimise aed- ja puuviljaaed ja tarbeaed kloostrites on olnud Birgitiinidel nõnda komberaamatus kirjas, et kaks nunna toimetasid aednikena. Omal ajal siis ja kui oli rasket füüsilist tööd vaja teha, siis võeti ka mõni abiline, mees abiline aeda. Aga tänapäeval on see traditsioon tahapoole tõrjutud ja aeda peavad peamiselt kutselised aednikud. Itaalias ma siis tutvusin ka sealse aednikuga, kes oli vanem meesterahvas ja tema õpetas mulle näiteks viinapuude lõikamist kasvatatakse siis rohelisi köögivilju kloostri tarbeks. Külvan siis vaos nagu meilgi, maal kasvatatakse vagudes nii jube kui tomateid, herneid, tavalisi köögivilju, mis on ka meile tuntud kõrvitsaid ja, ja nii edasi. Mul on jäänud kirjandusest meelde kunagisele Peterburi turule toodi aedvilju just sealt Peterburi ümbruse roostritest, kus mungad viljelesid, nii et, et see on olnud kloostrites ka terve majandusharu ehk pisut nagu kloostri ülalpidamise võimalus. Kas seda on olnud ka mujal maailmas? See tuleneb tegelikult praktilisest vajadusest, et kui ütleme siin Pirita kloostris oli omal ajal 50 nunna ja ütleme natuke alla 20 muuga, siis tegelikult oli see suurkloostri perena tahtsid ju kõik süüa saada, lisaks käis kloostrist läbi palju kaupmehi, palju külalisi, haigla oli, et kõik need ju tahtsid süüa saada, järelikult oli vaja toit kasvatada. Ja nagu ma ütlesin, et olid siis kloostri juures ka kloostri mõisad, kus siis talupojad selle olulise toidul kasvatasid kloostri lähi- territooriumil, nendes kolmes aias sellist suurt tootmist ei viljeldud. Sama Mugozin Pirital praegu, et see ürdiaed, mis meil on päikesepeenral, et see on niisugune lihtsalt traditsiooniline armas mänguasi kus saab lihtsalt vaadata, et mis ürte siis kasutatakse ja tegelikult ka meie külastajad võivad käia sealt ja noppida igaüks endale võileiva peale või salati juurde mingi ürdilehekese. Aga peamiselt siis tänapäeval tuuakse Pirital kindlasti küll poest vajaminev kraam, aga vanasti kasvatati kõik ise kloostrites. Samamoodi on ka näiteks kuremäel, et mäe kloostri pere tegelikult kasvatab kogu oma vajaliku toiduainevaru ise nunnad kasvatavad ise kõik erinevalt siis Birgitiinidest meilt, aga Birgit teenid muidugi peavad külalistemaja ja see on üle maailma niiviisi. Kõik Birgitiinid peavad külalistemaja ja seda on ju ka varustada toiduainetega. Siinjuures ma tahaks öelda, et kõik on teretulnud, Pirita kloostri külalistemajja lihtsalt tuleb reserveerida endale eelnevalt võimalused. Kui on külalised tulemas, siis tere tulemast Pirita kloostrisse. Siin Pirita kloostri külalistemaja varikatuse all või praegu istume ja ümber, meie on roosiaed. Ülle, kui te hakkasite seda roosiaeda siia rajama, siis millest lähtusite on juuli keskpaik, roosid õitsevad täies ilus, kui mittu sort büroosesin, üldse on meie aia rosaarium, mis on kusagil 40 roosisorti ja siinjuures tahan ma tänusõnad öelda else leevend talile ja Juhani roosiaiale, kust meie oleme oma taimed peamiselt saanud, kaon siia, kingitud palju roosa mõte oli lihtsalt, nii nagu enamus aedades, tegelikult on ju väga palju aednike endi teha. Kui aednik on mõistlik, siis ta annab oma vaimsuse ju edasi sellesse aeda. Ja ega minule keegi ettekirjutusi teinud, et mida ma pean tegema, mina lihtsalt tegin nii, kuidas ma tundsin. Ja nii sai kass baarium siia rajatud, et kui ehitus hakkas lõppema ja see haljastamine algas, siis ma lihtsalt ütlesin, et vot siia tuleb rosaarium, siia on vaja roosidele vastavat mulda tuua ja nõnda ka tehti. Ja minu asi oli siis ainult need roosid siia istutada ja mõelda, et kuidas ma neid istutan. Algul oli sind harimäe ääres ka muru ääre, aga see oli tülikas, natuke muru kasvas sisse, siis ma nüüd olen asendanud lavendlihekiga. Mis on meil nüüd tõestanud ennast kaheksa aastat, et meie lavendid peavad vastu meie talvedele. Tähtis on, et neid tuleb peale õitsemist pügada ja rosaarium, missis roosid õitsevad ja ega siin midagi keerulist ei ole, tuleb toimetada nii nagu ikka roosidega. Seda Naapoli lahe äärsed kloostriviinapuu kasvatamise ja lõikamise oskus. Olete te saanud rakendada ka siin Pirita kloostri aias ja me oleme sorte arendajatelt kivistikelt saanud, osta mõned sellised viinapuusordid, mis meie talve üle elavad ja nüüd on juba kobarad kenad küljes. Loodame siis, et saame ka natukene taldrikule lisaks pangi kooli jätta. Loomulikult on see niukene lustimäng aga viinapuu kloostri juurde kuulunud ja küllap nad kasvavad ja annavad saaki ja miks mitte neid edaspidi ka rohkem juurde istutada. Aga veel roosidest, ma tahan ära nimetada, et õdede lemmikroos on panteon. Ja veel on toodud meile vaadstena loostristiancis Birgitiinide emaklooster, Rootsis Birgitta roos. Need on nimetamisväärsed kindlasti. Jäime veel vaatama fotoalbumit Ülle mehelsoni reisist Indiasse, nii katoliiklikke kui budistlikke austrite aedadesse. Puu on hindudele äärmiselt tähtis, siin on üks foto hindude templipuust, tegemist on siis ühe vanima kloostriga kohis, ma küsisin ka, et mis tähendus sellel puhul on? No keelebarjäär seal oli muidugi, aga ma sain aru, et see üks puu, et ka tähtis puud on usundites ja rahvastele olnud väga tähtsad. Puu- ja aed on ühed vanimad sõnad ja erinevates usundites on mõlematel väga tähtis roll, mis liiki puusi on ja kirjeldame seda natukene. Tüve ümbermõõt võib-olla ikka kümnetes meetrites või siit on nüüd raske hinnata tagantjärgi seda, aga no ta on hiiglaslik, nii nagu meie need muistsed tammed ikkagi jah, 10 meest kas ulatuvad ümbert kinni võtma või mitte ja kõrgust on tal ka ikka suure taevani. Et ta tundub nagu natukene meenutab nisukest papli moodi puud noku pildi pealt vaadata, mida nendest budistlikest aegadest, kui neid fotosid edasi lapata, mida sealt veel meenub, mis on budistliku templi või kloostri aias eriti oluline, mis on niisugune austuse objekt, taimed ise, taimedel kõigil taimedel on nagu mingi oma tähendus, see taimed on tähtsad, seda ma sain rituaalides osaledes tunda. Kui sulle pannakse ürdid, pärg kaela ja siis sa pead minema preestri juurde ja preester pühitseb selle pärja. Samas sa saad ka annetuse siis teha. Mina kohe lausa palusin, et ma saaks selle rituaali läbi teha ja see on väga hingeminev protseduur. Ja tegelikult on ju see see taimede jõud ja preestri sõnad sinna juurde. See on müsteerium, looduse müsteerium, mis on antud siis konkreetselt selles väikeses lillepärja sedasi, kes selle lillepärja saab rituaali läbinu endale kaasa. Enamasti jäätise sinna, aga mina võtsin kaasa ja see ripub mul siiamaani seina peal. Minul on ta alles. Ülle Michelson, kui te ütlesite, et siin Pirita kloostri aias on väga paljud taimed, eeskätt roosiistikud, aga ka väga paljud okaspuud külastajate kingitus, siis elu on pannud teid olukorda, kus ka teil on olnud võimalus teha mõnele kloostrile kingitus ja see juhtus ühel erakordsel reisil, see oli siis meie esimene palverännak pühale maale, neljakesi Lagle, mina, Heidi ja ott sõitsime siis Palestiinasse, mina nimetaksin seda siis okupeeritud Palestiinasse, aga olgu sellega. Ja seal oli siis just valmis saanud ehitusest uus klooster Betlema linnas ja kutsuti seda siis marja kloostriks. Kuna me läksime täiesti esimest korda ja ettevalmistamata, siis tuli meil see klooster leida, kõigepealt käisime siis Betlema ülikoolis ja otsisime sealt siis inimesed, kes võiks teada, et Betlema linn ei ole ju suur üldse ta ei saa ju kuskile olla peidetud kujul, et ta peab ju nähtav olema. Meile juhatati ja leidsime siis selle kloostri nõndaviisi, et ehitaja keeras oma võtmega esimest korda lahtisele kloostri ukse võõrastele. Ja meie olime esimesed ja pilt oli selline, et kui palju oli sisse toodud, aga see oli veel kiles ja ehitustolm oli keegi igal pool, nii et me koristasime mõned ruumid ära ja saime seal siis ise ka ööbida. Mõnda aega seal ei olnud jah aeda, selles mõttes, aga siseõues ja katusel oli võimalik lilli ja aeda nagu kujundada siis istutatud pottidesse. Ja ma kinkisin sellele kloostrile viigipuupotis, nii et see oli nagu Betlema kloostri Maria kloostri aia algus ja seal juhtus veel väga palju põnevat ja see oli jõulude aeg. Aga see on juba teise saate teema. Millal te oma viigipuud vaatama lähete, Petlemma? Vot minul on häda see, et aega on vähe ja raha on vähe ja Lagle muidugi käib igal aastal teda vaatamas, aga mina tahan oma 50 kloostrit läbi käia ja vaevalt et ma raatsin mitu korda ühte kohta minna, kuigi suur igatsus on seal imekaunis reis. Kloostri aed ja see, kuidas taimed siin kasvavad, on andnud teile põhjust mõtiskleda inimestes peidus olevatest annetest taimede peidus pungadest, taimede peidus mugulatestieri soomidest, mis ennast et täiesti ootamatul kombel avaldavad. Jah, inimesega on ju ka nõnda, et tegelikult on sündinud lapsele väga palju varjatud andeid, et nüüd tuleb ainult aidata nii-öelda välja kaevata, nii nagu jäänuk taimedega, nõnda me neid nimetame, enamasti on nad siis sibultaimed, mis võivad uuringutele tuginedes Öelda, et kusagil 800 aastat võib üks mugul mullas olla peidetud kujul. Ja siis ühel päeval päeval, kui keegi on labidaga kergitanud seal mulda ja õhk on sellele mugulale lähemale saanud avata järsku end ja sünnib uuesti. Ja meil on ka Pirital selline juhtunud, et ühel püsilillepeenral on järsku hakanud kasvama liiliad ja muudkui tuleb igal aastal neid juurde ja mina ei tea, kust nemad tulevad ja küllap nemad on siis meie jäänuk taimed möödunud aegadest. Ja nii on ka inimestega, et tuleb neid neid andeid lasta avada inimestel ja aedniku elukutse, nagu minul on, on üks ka väga hiljem leitud. Et ma olen 20 aastat hoopis mingit muud tööd teinud ja tegelikult jõudnud selle kutsumuseni täiesti täiesti kuidagi iseenesest. Nüüd ma olen väga õnnelik, et minu see peidetud pung on nüüd avanenud. Kahju on, kui mõned inimesed elavad terve oma elu ära. Ja Nende peidetud pungad ei ole avanenud või nendel ei ole lastud avaneda. Sellest on kahju. Kõve mõtleme nüüd selle peale, et aed on kuulunud katoliikliku ja õigeusu kloostri juurde budistlike kloostrite juurde, siis on aial kloostri elaniku jaoks võib-olla isegi suurem tähendus, kui me selle peale oskame mõelda või sellest oskame arvata. Kas õed armastavad siin aias käia, kas mediteerivad palvetavad, peavad iseenda ja kõigekõrgemaga nõu, kuidas see kloostriaadi kuule paistab. Kloostri aednikule paistab see nõnda, et ma olen mõelnud, et see paistaks rohkem välja, et nad käiksid rohkem aias. Aga see ei ole minu asi arvustada, sest et aed on ka privaatne ja mediteerimine on väga privaatne ja seda ei pea tegema aedniku silma, on tegelikult meie nunnad armastavad väga aias käia ja meie isa Vello on ju ka tegelikult alustanud aedniku ametist, tema on suur puudearmastaja ja minul on selle üle hea meel, et meie kloostri pere ja Lagle Parek ka kindlasti armastavad seda aeda ja nad armastavad seda tööd, mida ma teen. Ja ma olen selle eest väga tänulik, sest et seda on lihtsalt tunda ja seda ei pea. Rõõm looduse igakevadisest, ärkamisest ja inimlike püüdluste jätkumisest paelub inimesi, olgu sajand või manner milline tahes. Ammustest ja veel tänapäevalgi tegutsevatest kloostriaedadest rääkisid meile aednik Ülle Michelson, arheoloog Jaan Tamm. Saate tegid Kaja Kärner ja Viivika Ludvig. Ja nüüd võiks iga kuulaja mõelda end ühte aeda, kus talle kunagi on meeldinud jalutada.