Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Keelatud rajatise eelnõu läbis riigikogus teise lugemise. Neljapäeval läheb eelnõu lõpphääletusele. President läheb eelnõu tekstis vastuolu põhiseadusega. Keskerakonna Pärnu piirkonna juhatus ja Pärnu linnavolikogu keskfraktsioon otsustasid astuda välja võimukoalitsioonist. Alustatakse kõnelusi uue võimuliidu moodustamiseks Reformierakonnaga. Eesti erametsade säästvaktsia efektiivseks majandamiseks tuleks muuta füüsilisest isikust metsaomanike maksustamise põhimõtteid. Kleiti täna vastaval seminaril. Peretoetused on aidanud vaesusriskist välja tuua kolmandikku ehk paarkümmend 1000 last. Kõige tõhusamalt aitavad vaesust vähendada paljulapseliste perede toetusest toetused, nii selgub uuringust. Eesti muuseumid ootavad külla rohkem kohalike elanike küsitlus näitab aga, et usinalt käivad muuseumis hoopis nii turistid nii Eestist ka välismaalt. Välisturistid ootavad eelkõige tõhusat võõrkeelset teavet. Johan Skytte mälestusmärgi konkursi võitis skulptor Tiiu Kirsipuu. Mälestus mälestusmärk tuleb Tartu toomele. Pariisis avati Eesti saatkonnahoone aastakümnete on Eesti vabariigil Prantsusmaa pealinnas taas oma maja välismaalt. Põhja-Korea nõustus kuuepoolsetel kõnelustel sulgema tuumale reaktori, kui saab selle eest 300 miljoni USA dollari eest majandusabi. Leedu peaminister teatas homse Eesti-visiidi eel, et Leedu nõuab endale uues kavandatavas tuumajaamas vähemalt 50 protsendilist osalust. Ja ilmast. Homme võib Eestis kohati veidi lund sadada. Puhub ida- ja kirdetuul ja külma on neli kuni üheksa kraadi. Palju vaieldud, keelatud rajatiste kõrvaldamise seadus läbis täna riigikogus teise lugemise. Uku Toom räägib lähemalt. Kui seaduse arutamise algvariandis vaieldi palju selle üle, kuivõrd puudutab ta Tõnismäe monumendi saatust siis nüüd on pronkssõduri kõrvaldamine sinna otse sisse kirjutatud kriitika eelnõu suhtes on üha suurem seda nakanud kritiseerima ka õigusteadlased. Õiguskomisjoni esimees Väino Linde möönas probleemide olemasolu. Praegu on tegemist siiski sellise avaliku huvi Revaleerimisega ja see on märksa suurem kui see võimalik põhiseaduslik piirang. Mis siis on ka sellesse eelnõusse nende praeguste muudatuste kaudu sisse hääletatud. Oponendid nimetavad seda avaliku huvi olemasolu teistmoodi. Sotsiaaldemokraat Jarno Laur. Peame vastama, et eelnõu, mille esialgseks eesmärgiks oli välistada rahvustevahelist vaenu õhutavate rajatiste püstitamine on saanud vastupidise kuju. Ta on ise muutunud pingete allikaks. Ja keskerakondlane Küllo Arjakas. Ütlen ausalt, ma ei ole nõus ka võib-olla mitmete kolleegidega, kes selle eelnõu iga paragrahvi alt tonti näevad ja ma ei taha ka mitte ise ogaraks minna ajaloost kõikvõimalike näidet otsimisega. Küsimus on ikkagi tervikus ja antud eelnõu tervikuna. See on nagu mingi uus ja omamoodi nihilistlik suhtumine ikka keelata keelata, püstitada keelata, eksponeerida rajatiste teisaldamine. Ja on üsna suur naiivsus arvata, et selliste keeldudega on võimalik lahendada meie ajaloo küsimusi ja ajaloost tänasesse päeva kaasa toonud pingeid ja probleeme. Täna toetasid seaduseelnõud 44 rahvasaadikut Reformierakonnast ning Isamaa ja Res Publica Liidust. Katkestamist pooldasid 33 keskerakondlast, rahvaliitlast ja sotsiaaldemokraati. Nemad peale jäänud kolmas lugemine on ülehomme. President Toomas Hendrik Ilves näeb keelatud rajatiste seaduseelnõu praeguses tekstis vastuolu põhiseadusega. President ütles pressiesindaja vahendusel BNSile, et tema lõplik arvamus kujuneb pärast seda, kui riigikogu on seaduse vastu võtnud. Kuid praeguses tekstis on mitu vastuollu põhiseadusega. Riigikogule ei saa dikteerida nende lõppotsust, ütles president, kuid ta loodab, et parlamendi selle koosseisu viimaseid päevi ei jää tumestama. Õiguslik praak. Kaitseminister Jürgen Ligi moodustas vastavalt sõjahaudade kaitse seadusele komisjoni, mille ülesanne on teha kaitseministrile ettepanekuid sõjaohvrite matmispaikade kaitse ja säilmete ümbermatmise kohta. Komisjoni esimeheks määras minister Ligi peaministri nõuniku Mati Raidma. Liikmeks keskuse ehk lähiajaloo uurimiskeskuse juhatuse liikme Eerik-Niiles Krossi. Komisjoni kuuluvad veel siseministri poolt sisejulgeolekupoliitika osakonna juhataja Jako Vernik, välisministri poolt rahvusvahelise õiguse nõunik, Kristil anud justiitsministri nõunik Hanno Pevkur, Eesti sõjahaudade hooldeliidu tegevdirektor Tiina Tojak. Ja seadus nõuab esindaja nimetamist ka kultuuriministrilt, kes ei ole seda seni teinud. Komisjon saab. Pärnu Keskerakonnast, Isamaa ja Res Publica Liidust ja rahvaliidust koosnenud koalitsioon on lagunenud. Tänaseks kujunenud olukorrast räägib Toomas šalda. Kui eile nõudis Pärnu keskerakondlasest linnapea Mart Viisitamm Isamaa ja Res Publica Liidu liikme abilinnapea Mart Alliku ametist vabastamist, siis täna otsustasid Pärnu keskerakondlased lahkuvad senisest võimukoalitsioonist ja alustavad läbirääkimisi Reformierakonna ja Rahvaliiduga, et moodustada uus koalitsioon. Pärnu linnapea Mart Viisitamm. Otsus oli lahkuda Pärnu linna valitsevast koalitsioonist ja alustada uusi konsultatsioone läbirääkimisi teiste poliitiliste jõududega. Isamaa ja Res Publica liidu poolt ei tulnud ettepanekut teiste kandidaatide osas Mart Alliku asemel. Põhjus oli selles. Ettepanekuid ei tulnud ja Isamaa ja Res Publica liit on meie silmis ka koostööpartnerile oma usalduse kaotanud. On teil juba ka mingeid eelkõnelusi olnud Reformierakonnaga, millised on olnud sealsed vastused. Reformierakond koguneb täna, et vastata meie kirjale ja kui nad on valmis alustama konsultatsioone, siis nad homme algavad. Pool tundi tagasi saime ette ennustatava vastuse, et Reformierakond on läbirääkimiste kutse vastu võtnud. Pärnu volikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Vello järvesalu. Kõik fraktsiooni juhatuse liikmed olid nõus alustama läbirääkimisi uue koalitsiooni moodustamisega Keskerakonnaga ja rahvaliiduga. Ja on ka mingeid tingimusi, millistel koalitsiooni minna. Tingimusi, me hakkame vaatama, loomulikult on tingimuseks meie valimislubadused, et neid aktsepteeritakse ja homme hakkame siis koalitsioonilepinguid, kirjutame nii et kindlasti meie valimislubadused aluseks. Nii et unustate ära selle pooleteist aasta taguse solvumised, siis ta kampa ei võeta. Pärnu on nii väike linn, et kui me hakkame solvuma, siis varsti võib-olla käime kõik pead maas ja nina sorgus ja kellelegagi suhtle, et me peame oskama ka teatud hetkedel kaotada, uuesti pea püsti panna ja Pärnu linnaelu edasi läheks. Niisiis algavad juba homme hommikul läbirääkimised Pärnu uue koalitsiooni moodustamise üle. Laua taha mahuvad Kesk ja Reformierakond ning toetava jõuna rahvaliit. Kokku oleks neil 19 kohta Pärnu 30 kolmeliikmelises volikogus. Keskerakonda soovivad astuda ka Pärnu linnakodanikeühenduse nimekirjast volikokku pääsenud Asso kommeri karrisuk ning on arvata, et Isamaa ja Res Publica Liidu Pärnu fraktsiooni read hõrenevad. Isamaa ja Res Publica Liidu seisukohta me praegu veel ei tea, sest hetkel nad Pärnus alles kujundavad oma seisukohta või avaldust. Me jätkame sõnumitega välismaalt ja neist teeb ülevaate Indrek Kiisler. Põhja-Korea nõustus vastutasuks välisabi eest 60 päeva jooksul sulgema Yongbyoni tuumareaktori ning lubama sinna rahvusvahelised inspektorid. Hiinas toimunud kuuepoolsetel kõnelustel saavutatud kokkuleppe järgi saab Põhja-Korea välisriikidelt 300 miljoni dollari ulatuses majandusabi, kui reaktor 60 päeva jooksul suletakse Sapponyang 50000 tonni kütteõli või sellega võrdses väärtuses majandusabi 950000 tonni kütteõli või selle väärtuses majandusabi antakse aga siis, kui Põhja-Korea teeb edasisi samme oma tuumavõimsuse vähendamiseks. Näiteks lubab oma plutooniumivarude täieliku inventuuri Põhja-Koreas ja lubas vastutasuks välisabi. Ei julgeolekutagatiste ees tuumaprogrammist loobuda juba 2005. aasta sügisel, kuid hiljem taganes oma lubadusest. Mullu oktoobrikuus korraldasid põhjakorealased ka esimese tuumapommikatsetuse peaministergi Dimiinas. Kirkilas kinnitas, et Leedu peab saama loodavas uues tuumajaamas 50 protsendilise osaluse. Kirkilas saabub homme Eestisse visiidile. Ülejäänud osalust tuumajaamas peaks Leedu valitsusjuhi sõnul jagunema teiste jaama rajamises osalejate ehk siis Eesti, Läti ja tõenäoliselt ka Poola vahel võrdselt juba jaanuarikuu alguses, teatas Kirkilased. Leedu peab tuumajaama projektis saama suurema osaluse kui seni kokku lepitud kolmandik. Ta põhjendas seda sellega, et suurem osa vastutusest ja kõik loodusriskid jäävad leedu kanda. Kukkus alla USA lennukompanii lennuk Challenger 850, vigastada sai kaks meeskonnaliiget. Õnnetus juhtus lumetormis väikelennukiga, mitte Järblussaa 310-ga nagu varem, teatas vene eriolukordade ministeerium. Ühtegi reisijat lennukis ei olnud. Lennuk pidi lendama Berliini plahvatuse tõttu mootori piirkonnas kukkus maandumisrajale. Välisminister Urmas Paet avas Pariisis Eesti saatkonnahoone üle aastakümnete on Eesti vabariigil taas Prantsusmaa pealinnas. Oma maja saatkonnahoone juurde juhatab Indrek Treufeldt. Uus saatkonnahoone asub otse Pariisi südames, seal, kus kõrgub kuulus triumfikaar. Kohe siinsamas on tuntud peatänav Champs Elysee. Selle maja ostis riik kaks aastat tagasi. Tänane hoone avamine märgib pikka segadusteaja lõppu ning nagu räägib suursaadik Margus Rava, annab see tunnistust sellest, et Prantsusmaa ei tunnistanud Eesti okupeerimist. Hoone libises käest, kui Saksamaa Pariisi vallutas ja Tallinnas oli juunipööre toimunud. 40. aasta augustis sattus tollane saatkonnahoone Pariisis Nõukogude liidu kätte. Juhtus veel nõnda, et see tollane saatkonnahoone Nõukogude liidu poolt lammutati ja asemele ehitati nende jaoks sobilikku moone. Aastal 91 pärast taasiseseisvumist algas siis protsess selle küsimuse lahendamiseks ja lahendus leidus. Ütles, et prantsuse riik kompenseeris meile siis enne teise ilmasõjaaegse hoone tema osakese varingu järgi. Põnev on uue saatkonnahoone juures seegi, et remonditöödel leiti teise korruse kipslagede alt üllatuslikult 19. sajandi kaunistused. Vahepeal oli selle ajastu linnamaja ümber ehitatud ja imepisikesteks ilmetuteks kabinettides jaotatud. Eestis restaureeriti kaunid akna sulgurid ning valmistati eritellimusel uksed. Majaga tutvumisest kujuneb tõeline avastusretk kõrgetele prantsuse riigiametnikele. Uutes ruumides saab nüüd korraldada konverentse ja näidata näiteks filmiIndrek, Treufeldt, Pariis. Ja uuest Eestist poliitikauuringute keskus Praxis uuris peredele suunatud rahaliste toetuste mõju vaesuse leevendamisele Eestis, mis selgus, vahendab Kai Vare. Praksis uuris, missugune toetuste liik on vähendanud laste vaesust kõige kuluefektiivsemalt ehk saavutanud suhteliselt kõige väiksema rahaga kõige parema tulemuse. Praxise analüütik Andres Võrk. Meil on Eestis jah, väga palju rahalisi toetusi, mis on peredele suunatud, kui ütleme 2007. aasta prognooside kohaselt on need kulud kolm miljardit krooni, nüüd kui palju nad vähendavad vaeste laste osakaalu. Praxise hinnangute kohaselt vähendavad nad umbes kolmandiku võrra. Kas me võiksime öelda siis, et tänu nendele toetustele ligi 20000 last tõusevad vaesusest välja ülespoole vaesuspiiri? Kõige tõhusamad meetmed on just paljulapselistele peredele suunatud toetused. Kõige kulukamad riigi jaoks on meil vanemahüvitis ja täiendav tulumaksuvaba tulu alates teisest lapsest. Andres Võrk nentis, et ka täiendavad toetused ei aitaks kõiki inimesi vaesusest välja. Vabandust, me kunagi päris likvideerida, mis ilmselt võiks olla eesmärk on see, et lastega perede vaesus ei oleks suurem kui keskmine ja täiendav lapse sünd peres ei tooks kaasa suuremat vaesusriskipere jaoks. Praegu me võiksime öelda, et hinnanguliselt kuskil 60000 last elaks ilma toetusteta allpool vaesuspiiri. See kolmandiku võrra vähendamine tähendab siis seda, et kuskil 20000 tõepoolest liigub välja vaesusest, et aga siiski ka isegi peale neid toetusi ja öelda, et meie ja meie laste vaesus on siiski veel kõrgem, kui näiteks on, ütleme, täiskasvanute vaesus Õiga, meie laste vaesus on pisut kõrgem kui näiteks Euroopas keskmine. Me andsime oma uuringu põhjal küll soovitusi, et kui nüüd näiteks täiendavalt kulutada võtame näiteks siinpool miljardit krooni, mis on umbes suurusjärk, mida on siin käinud välja parteid ka enne valimisi oma lubadustega siis ikkagi esmajärjekorras võiks neid toetusi suunata just paljulapselistele järeldades alates kolmandast lapsest. Siin osad ettepanekud, nagu näiteks täiendav tulumaksuvaba tulu alates esimesest lapsest või ka lapsehooldust, tasu tõus lausa 3000 kroonini kuni kolmeaastase lapse eest. Need on suhteliselt kulukamad meetmed. Et selles mõttes küll jah, meie uuring toetab seda pigem ikkagi toetada paljulapselisi peresid. Eesti erametsade säästvaks efektiivseks majandamiseks tuleks muuta füüsilisest isikust metsaomaniku maksustamise põhimõtteid. Nii leiavad erametsaliit metsatööstuse liit ja Eestimaa looduse fond, jätkab Vallo kelmsaar. Maamaks on metsamaa eest sageli kõrgem kui samas omavalitsuses põllumaale, kust igal aastal saaki saab. Metsamaterjal oli müügi korral tuleb tasuda tulumaks, kuid kümnete aastate jooksul tehtud kulutusi praegune maksusüsteem ei arvesta. Seetõttu toimuvad metsandus päris paljud tehingud variisikute kaudu ning tegeliku ostja ja müüja vahel võib-olla terve vahendeid teket läbipaistmatu, see aitab omakorda kaasa käibemaksupettustele. Eestis kehtiv maksusüsteem mõjutab erametsaomaniku käituda istumist ja kogu Eesti metsandust negatiivses suunas. On järeldus, mis öeldi välja täna esitletud uuringutulemustele toetudes. Erireeglite kehtestamine hooldusraiele ja füüsilisest isikust metsaomaniku vabastamine tulumaksust. Metsamaterjali müügi eest oleks võimalik lahendus. Erametsaliidu tegevdirektor Ants Varblane. Me oleme vaadanud, et viimastel aastatel meil metsaomanik on muutunud täiesti passiivseks metsa raiumise osas, see on üks põhjus, et meie tsem metsa maksusüsteem on tõenäoliselt talle liiga koormav ja see metsaressurss on hetkel kasutusest väljas ja teda ei ole võimalik lihtsalt säilitada. Lätis jõustus taoline tulumaksuvabastus paar aastat tagasi esialgu ajutisena, kuid mõju oli positiivne ja tänaseks on kaheaastast testperioodi pikendatud. Ka see oli üks argument tänase ettepaneku esitamisele, ütles metsatööstuse liidu direktor Andres Talijärv. Praegusel hetkel me peame tunnistama, et lätlased on ikka mitu sammu meesteta poole läinud ja võtnud selle riski ja läbi selle riskiga tõestanud, et need ohud, mida seal kardeti, et hakatakse liiga palju raiuma või metsa kaudu raha pesema, neid ohtusid ei tulnud ja vastupidi, kui enne selle maksuvabastuse rakendamist Lätis otse omanikult tootjoni liikus alla viie protsendi puidust, siis täna on ta juba seal kuskil 40 protsendi peale, et noh, et igati positiivne tendents. Metsaomanikke ja tööstuste ettepaneku taga on ka Eestimaa looduse fond, kinnitas fondi juhatuse liige Kaupo kohv. Oleme küll jah ja põhjus on selles, et ta Me peame tõdema, et metsasektor tegelikult on läbipaistmatu maksusurve lihtsalt sellele omanikule on nii suur, et ta peab väga selgelt mõtlema Maasliku soola peale ja kõik keskkonnaargumendid saavad sinna tulla alles täiesti teisejärgulisema järgi. Valimisteni jäänud aja jooksul otsivad metsaomanikud, töötlejad ja looduskaitsjad oma ettepanekule toetust Riigikogusse kandideerivatele erakondadele, et samas on neil eelmisest valimisperioodist kogemus, kus isegi koalitsioonilepingusse jõudnud idee ometigi teoks ei saanud. Erametsaliidu juht Ants Varblane. Me arvame seda, et tõsiselt tuleb sekkuda just sellesse koalitsioonilepingu sõlmimise, kui arstid ja streigivad, siis metsaomanikud võivad testi võtta kätte ja mitte raiuda ja see halvab kogu majandusele. Ettevõtluse arendamise sihtasutus ja kultuuriministeerium uurisid muuseumi külastajate rahulolu muuseumidega. Kai Vare teeb kokkuvõtte. Kuigi külastajaid küsitleti sügiskuudel, mil suurem turismihoo läbi oli 41 protsenti vastajatest välisturistid. Kui muuseumid ise ootavad eelkõige kohalikke inimesi, siis küsitlus näitab, et rohkem käivad muuseumis nii Eesti siseturistid kui ka välismaalt tulijad. Samuti on ilmekas fakt, et kui muuseumitöötajad ise peavad turistidele mõeldud tõkiseid ebaoluliseks infokanaliks, siis turistid ise nimetasid seda ühe peamise allikana, kus nad muuseumi kohta teavet said. Uuringu juht Hella Calderon märkis, et mõnest väiksema külastatavusega muuseumist tuli rohkem vastuseid kui näiteks kummust, kus käib tuhandeid inimesi aastas. Kuid sellele vaatamata. Ta saab küsitlusest teha siiski mõningaid selgeid järeldusi. Külastajate rahulolu muuseumi taga on väga kõrge, väga palju vastajate poolseid noorte kirjutisi ankeetides, kusjuures iga kolmas kirjutis ütles, et palun infot võõrkeeles. Iseloomulik on see, et näiteks selline tsitaat, et väljapanek, toidukultuur Nõukogude Eestis näis väga huvitav aga kui oleks ingliskeelne info, siis oleks lühidamalt ja ühesõnaga see on see põhiprobleem, et ja kuna ta ise ka reklaamite ennast turismi muudes sa oled sinna infot, siis igatahes tuleks küll midagi väga tõsist ette võtta, et ka infomuuseumites oleks arusaadav kõigile. Teine asi on see, et väljastpoolt tulnud inimest meil ei ole, seda informatsiooni või sellist taustainfot Eesti kohta ja ka juba noorel põlvkonnal hakkab aga need asjad ähmaseks muutuma, mis on olnud ja sellepärast peaks. Muuseumid peaksid panema rohkem rõhku sellise taustainformatsiooni esitamisele. Muuseumi töötajad märkisid tulemusi kommenteerides, et parema ülevaate saamiseks tuleks niisugust küsitlust läbi viia nii suvel, mil muuseumides käib palju välisturiste kui ka talvekuudel, mil peamised külastajad on Eesti õpilasrühmad. Küll aga leiti ühiselt, et enese arendamiseks annab ka niisugusest küsitlusest midagi kõrva taha panna. Kultuuriministeeriumi muuseuminõuniku Peeter Maueriga sõnul peaks nüüd iga muuseum küsitlusest oma järeldused tegema ja ka ise oma külastajaid rohkem uurima. Ei, ma ei julge öelda, et ükski muuseum konkreetselt oma külastajate tunne, aga ütleme, sellist üldist pilti meil ei olnud. Ma arvan, et iga muuseum leiab siit nüüd enda jaoks, sest selle aspekti analüüsides, et mis temal nagu on puudujääk või, või mis on see temal väljakutse, et ennast arendada. Ta avalikustati Johan Shete mälestusmärgi konkursi võitjad, mälestusmärk tuleb Toomemäele, jätkab Vambola Paavo. Tartu ülikool püstitab oma 375.-ks juubeliks toomele mehele, kellel tuli mõte rajada ülikool väärika mälestusmärgi. Avalikkusel on eelnevalt teada antud, et monumendi konkursil osutus teistest edukamaks töö märgusõnaga pitsat. Täna sai selgeks keskulptoritest. Märksõnade taga peitub tuvad avalikkusele alustati ostupreemiaga pärjatud tööde teatavaks tegemisest märksõnade puuikoon ja samas taga olnud kunstnikud Terje Ojaveer, Pärtel Lang ja Jaak Soans. Kolmanda preemia jättis žürii välja mata, teiseks platseerus töö nimega süüteplats, autoriteks Maarja Kask ja Anu Põder ning võidutöö pitsat taga sai teatavaks endise tartlase Tiiu Kirsipuu nimi, millest võitja selgitamisel lähtuti ülikooli planeerimistalituse juhataja Heiki pagel. Ta nagu sümboliseerib väga hästi ülikooli osutamist, riigikohust, pitsati, niuke element, sealjuures, et see nagu lõpuks sai otsustavaks. Ja Tiiu Kirsipuutööasjus Tartusse tulla ei saanud, Anu Põdra hinnangul sobib pitsade süte mälestuse jäädvustamiseks hästi, jättis süte siia alatiseks oma jälje. Mulle kohe see töö väga meeldis üldse Eesti keskkonnadisainis on väga oluline just see järjepidevus. Meil on olnud seda niiskust keskkonnakunsti küllalt vähe. Suite monument planeeritakse avada ülikooli 375. aastapäeva põhiürituste raames selle aasta oktoobri algul Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo. Eeloleval ööl on Eestis vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab veidi lund. Puhub ida- ja kirdetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis. Külma on saartel seitse kuni 12, mandril 11 kuni 16 kraadi. Homme päeval püsib vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib veidi lund sadada. Puhub ida- ja kirdetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja külma on neli kuni üheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.