Kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Keelatud rajatise eelnõu läbis riigikogus teise lugemise. Neljapäeval läheb eelnõu lõpphääletusele. President näeb eelnõu tekstis vastuolu põhiseadusega. Pärnu Keskerakonnast, Isamaa ja Res Publica Liidust ja rahvaliidust koosnenud koalitsioon läks lõhki. Homme alustavad uue võimuliidu moodustamise kõnelusi Keskerakond, Reformierakond. Rahvaliit. Eesti erametsade säästvaks efektiivseks majandamiseks tuleks muuta füüsilisest isikust metsaomanike maksustamise põhimõtteid leiti täna vastaval seminaril. Sihtasutus Virumaa muuseumid tähistas Rakvere muuseumi kaheksakümnendat sünnipäeva. Sihtasutus on end Virumaal õigustanud. Ja ilmast. Homme võib Eestis kohati veidi lund sadada. Puhub ida- ja kirdetuul ja külma on neli kuni üheksa kraadi. Nagu öeldud, Pärnu Keskerakonna, Isamaa ja Res Publica Liidust ja rahvaliidust koosnenud koalitsioon lagunes, jätkab Toomas šalda. Kui eile nõudis Pärnu keskerakondlasest linnapea Mart Viisitamm Isamaa ja Res Publica Liidu liikme abilinnapea Mart Alliku ametist vabastamist, siis täna otsustasid Pärnu keskerakondlased, et lahkuvad senisest võimukoalitsioonist ja alustavad läbirääkimisi Reformierakonna ja Rahvaliiduga, et moodustada uus koalitsioon. Pärnu linnapea Mart Viisitamm. Isamaa ja Res Publica liit on meie silmis ka koostööpartnerile oma usalduse kaotanud. Paar tundi tagasi saime vastuse, et Reformierakond on läbirääkimiste kutse vastu võtnud. Pärnu volikogu Reformierakonna fraktsiooni juht Vello järvesalu. Kõik fraktsiooni juhatuse liikmed olid nõus alustama läbirääkimisi uue koalitsiooni moodustamiseks Keskerakonnaga ja rahvaliiduga. Nii et unustate ära selle pooleteist aasta taguse solvumised siis tõid kampa ei võetud. Pärnu on nii väike linn, et kui me hakkame solvuma, siis varsti võib-olla käime kõik pead maas ja ninad norgus ja kellelegagi suhtle, et me peame oskama ka teatud hetkedel kaota, tahtis uuesti püsti panna ja Pärnu linnaelu edasi läheks. Oma avalduse tegi seal päris õhtutundidel ka Pärnu linnavolikogu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ja erakonna Pärnu osakond. IRL-i Pärnu volikogu fraktsiooni esimehe Ago Kalmeri sõnul püssi põõsasse ei visata. Ka IRL-i Pärnu juhatus nendib kahetsusega, et koalitsioonipartner Keskerakond, kellega on koos tehtud mitmeid häid otsuseid, on otsustanud poolelioleva koalitsioonileppe täitmise ühepoolselt peatada meie esindajatele. Linnavalitsus ei ole viimastel kuudel tehtud sisulisi etteheiteid ega ka ettepanekuid, mis olnuks normaalne. Partnerlussuhe koostöö tegijate vahel leiame praegusel koalitsioonist lahkumisel palju üleriigilise kampaania märke, mis kokkuvõttes kahjustab Pärnu stabiilse arengu huve. Oleme jätkuvalt valmis koostööks volikogus esindatud erakondadega. Kuna meil on sarnaseid majanduspoliitilised vaated, teeme Reformierakonna Pärnu osakonnale ettepaneku ühiste põhimõtete fikseerimiseks ning koostöö kavandamiseks. Ootame Reformierakonda läbirääkimistele. Ja nüüd oleme saanud ka teate, et Reformierakond ei kavatse alustada Pärnus Isamaa ja Res Publica Liiduga kõnelusi ühise koalitsiooni moodustamiseks ning kavatseb liikuda edasi võimuliidu suunas Keskerakonna ja Rahvaliiduga. Pärnu linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Vello järvesalu ütles, et Isamaa ja Res Publica liidu ettepanek tuli liiga hilja. Palju vaieldud, keelatud rajatise kõrvaldamise seadust läbis täna riigikogus teise lugemise. Uku Toom räägib lähemalt. Kui seaduse arutamise algvariandis vaieldi palju selle üle, kuivõrd puudutab ta Tõnismäe monumendi saatust siis nüüd on pronkssõduri kõrvaldamine sinna otse sisse kirjutatud kriitika eelnõu suhtes on üha suurem seda nakanud kritiseerima ka õigusteadlased. Õiguskomisjoni esimees Väino Linde möönas probleemide olemasolu. Praegu on tegemist siiski sellise avaliku huvi Revaleerimisega ja see on märksa suurem kui see võimalik põhiseaduslik piirang. Mis siis on ka sellesse eelnõusse nende praeguste muudatuste kaudu sisse hääletatud. Oponendid nimetavad seda avaliku huvi olemasolu teistmoodi. Sotsiaaldemokraat Jarno Laur. Peame vastama, et eelnõu, mille esialgseks eesmärgiks oli välistada rahvustevahelist vaenu õhutavate rajatiste püstitamine on saanud vastupidise kuju. Ta on ise muutunud pingete allikaks. Ja keskerakondlane Küllo Arjakas. Ütlen ausalt, ma ei ole nõus ka võib-olla mitmete kolleegidega, kes selle eelnõu iga paragrahvi alt tonti näevad ja ma ei taha ka mitte ise ogaraks minna ajaloost kõikvõimalike näidet otsimisega. Küsimus on ikkagi tervikus ja antud eelnõu tervikuna, see on nagu mingi uus ja omamoodi Michilistlik suhtumine ikka keelata keelata püstitada keelata, eksponeerida rajatiste teisaldamine. Ja on üsna suur naiivsus arvata, et selliste keeldudega on võimalik lahendada meie ajaloo küsimusi ja ajaloost tänasesse päeva kaasa toonud pingeid ja probleeme. Täna toetasid seaduseelnõud 44 rahvasaadikut Reformierakonnast ning Isamaa ja Res Publica Liidust. Katkestamist pooldasid 33 keskerakondlast, rahvaliitlast ja sotsiaaldemokraati. Nemad peale jäänud kolmas lugemine on ülehomme. President Toomas Hendrik Ilves näeb keelatud rajatiste seaduseelnõu praeguses tekstis vastuolu põhiseadusega. President ütles pressiesindaja vahendusel BNSile, et tema lõplik arvamus kujuneb pärast seda, kui riigikogu on seaduse vastu võtnud. Kuid praeguses tekstis on mitu vastuolu põhiseadusega. Riigikogule ei saa dikteerida nende lõppotsust, ütles president. Kuid ta loodab, et parlamendi selle koosseisu viimaseid päevi ei jää tumestama. Õiguslik praak. Eesti erametsade säästvaks efektiivseks majandamiseks tuleks muuta füüsilisest isikust metsaomaniku maksustamise põhimõtteid, leiavad erametsaliit, metsatööstuse liit ja Eestimaa looduse fond jätkab Vallo kelmsaar. Maamaks on metsamaa eest sageli kõrgem kui samas omavalitsuses põllumaale, kust igal aastal saaki saab. Metsamaterjali müügi korral tuleb tasuda tulumaks, kuid kümnete aastate jooksul tehtud kulutusi praegune maksusüsteem ei arvesta. Seetõttu toimuvad metsandussektoris paljud tehingud variisikute kaudu läbipaistmatu, see aitab omakorda kaasa käibemaksupettustele. Eestis kehtiv maksusüsteem mõjutab erametsaomaniku käitumist ja kogu Eesti metsandust negatiivses suunas. On järeldus, mis öeldi välja täna esitletud uuringutulemustele toetudes. Erireeglite kehtestamine hooldusraiele ja füüsilisest isikust metsaomanikud vabastamine tulumaksust. Metsamaterjali müügi eest oleks võimalik lahendus. Erametsaliidu tegevdirektor Ants Varblane. Me oleme vaadanud, et viimastel aastatel meil metsaomanik, on muutunud täiesti passiivseks metsa raiumise osas, see metsaressurss on hetkel kasutusest väljas ja teda ei ole võimalik lihtsalt säilitada. Lätis jõustus taoline tulumaksuvabastus paar aastat tagasi, tänaseks on kaheaastast testperioodi pikendatud. Metsatööstuse liidu direktor Andres Talijärv. Need ohud, mida seal kardeti, et hakatakse liiga palju raiuma või metsa kaudu raha pesema, neid ohtusid ei tulnud ja vastupidi, kui enne selle maksuvabastuse rakendamist Lätis otse omanikult tootjoni liikus alla viie protsendi puidust, siis täna on ta juba seal kuskil 40 protsendi peale. Nad igati positiivne tendents. Metsaomanikke ja tööstuste ettepaneku taga on ka Eestimaa looduse fond, kinnitas fondi juhatuse liige Kaupo kohv. Põhjus on selles, et ta Me peame tõdema, et metsasektor tegelikult on läbipaistmatu maksusurve lihtsalt sellele omanikule on nii suur, et ta peab väga selgelt mõtlema Maasliku Poola peale. Kõik keskkonnaargumendid saavad sinna tulla, olles täiesti teisejärgulisema järgi. Valimisteni jäänud aja jooksul otsivad metsaomanikud, töötlejad ja looduskaitsjad oma ettepanekule toetust Riigikogusse kandideerivatele erakondadele, et samas on neil eelmisest valimisperioodist kogemus, kus isegi koalitsioonilepingusse jõudnud idee ometigi teoks ei saanud. Erametsaliidu juht Ants Varblane. Me arvame seda, et tõsiselt tuleb sekkuda just sellesse koalitsioonilepingu sõlmimise, kui arstid ja streigivad, siis metsaomanikud võivad tõesti võtta kätte ja mitte raiuda ja see halvab kogu majandusele. Sihtasutus Virumaa muuseumid, tähistus Rakvere muuseumi kaheksakümnendat sünnipäeva teatab Ago Gaškov Seitsmega lõppevad aasta numbrid on selle muuseumi jaoks juubelihõngulised. 1927 asutati eraõiguslik muuseum. 1937 sai valmis muuseumi esimene ekspositsioon. 1947 rajati Rakverre esimene sõjajärgne muuseum. Viimased viis aastat on muuseum tegutsenud sihtasutusena. Sihtasutuse juhataja Ants Leemets. Viis aastat on olnud väga edukad fondihoidla, ehitasime uue, meiega kollektsioon järjest kasvab, on ikke muuseumi töö vundament, kollektsioneerimine omal ajal said alguse sellest 80 aastat gaasiselts otsustas korjata vanu asju ja leiti, et see on väga huvitav asutategi muuseum, teine asi on nüüd juba see, kuidas inimestele näidata näitused, mis on tehtud nii, et seal ei käi külastajad, nad ei ole ju kellelegi vajalikud. Ma arvan, et me kuulume Eesti juhtivate muuseumite hulka külastuste poolest ja meist on eespool Eesti Kunstimuuseum ja Eesti vabaõhumuuseum ja viimane meie number oli 125000 külastajat, kes kõikjal orastasid pileti. Me oleme tõstnud kõikide muuseumiüksust, mis on meie käes, külastatavust järsult kordades. Kas teil on kavas ka laieneda? Tegutseb meie üks eesmärk on see, et päästa hooned, mis on väärtuslikud, aga millele omanik ei pööra piisavalt tähelepanu. Ja hetkel siis koos Tapa vallavanem aga Kuno Rooba ka siis me tegeleme Tapa vaksalihoonega. Virumaa muuseumid pani välja ka stipendiumi ajaloo tudeng. Me tahamegi tudengitele pakkuda aastase stipendiumi 10000 krooni ja eesmärk on saada meil uut materjali Virumaa kohta ja teiseks ikkagi anda natukenegi rahalist tuge nendele, keda huvitab Virumaa. Kultuuriministeeriumi asekantsler Anton Pärn ütles, et sihtasutuse vorm on end Rakveres ja Virumaal õigustanud. Nagu tänaseid arenguid Virumaal on näidanud, on see süsteem haaranud kogu maakonna enda alla ja teinud väga aktiivset tööd, siis ka külastaja Virumaaletoomisel. Ja ilmateade. Eeloleval ööl on Eestis vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab veidi lund. Puhub ida kirdetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja külma on öösel saartel seitse kuni 12, mandril 11 kuni 16 kraadi. Homme päeval püsib vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib veidi lund sadada. Puhub ida- ja kirdetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja külma on homme neli kuni üheksa kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.