Tere õhtust, kell sai kuus ja Päevakaja teeb kokkuvõtte reedest, 19.-st augustist. Mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Vikerraadiost pidasid täna oma esimese avaliku debati presidendiga kandidaadil ametisolev riigipea Toomas Hendrik Ilves ja Keskerakonna poolt seatud kandidaat, et europarlamendi saadik Indrek Tarand. Debatti arvustanud Jüri Ratas Keskerakonnast leidis, et vähe räägiti praegustest teravates probleemidest Eesti ühiskonnas. Kreeka rahandusminister Evangelos Venizelos losse kaitseb Kreeka ja Soome vahel sõlmitud tagatiskokkulepet. Tema sõnul andsid sellele nõusoleku Euroopa Liidu riikide liidrid juba 21. juuli tippkohtumisel. Afganistani pealinnas Kabulis toimunud rünnakus Briti Nõukogu hoonekompleksile hukkus vähemalt üheksa inimest. Sagenevad vargused Eesti Energia alajaamadest ja elektrikilp-idest. Eile murti sisse Olustveres asuvasse elektri alajaama. Üks sissetungijate eest sai surmava elektrilöögi. Piirkonnas kadus õhtul ka elekter ja see taastati alles öösel. Pärnu muuseum viis tänava vanast hoonest ära viimased varadi asub nüüd tõsise töö kallale uue kontserdimaja kõrvale kerkiva ajaloolise muuseumihoone sisustamisel. Külastajad pääsevad uude majja uuel aastal. Valgas võib täna-homme kohata sõdurivormides inimesi väga erinevatest ajalooperioodidest põhjasõjast teise maailmasõjani välja. Valga militaarajaloo festival tõi nimelt kokku sõjaajalooklubid mitmetelt maadelt. Ilm on vihmane, jahe, kohati võib olla äikest. Sooja on öösel 11 kuni 16, homme päeval 14 kuni 19 kraadi. Vikerraadios pidasid täna esimese avaliku debati presidendikandidaadid, ametisolev riigipead Toomas Hendrik Ilves ja Keskerakonna poolt esitatud kandidaat, Europarlamendi liige Indrek Tarand. Poliitväitluse käigus selgitati, miks soovib praegune president oma ametis jätkata ja miks arvab Indrek Tarand, et tema oleks Eestile parem riigipea. Margitta otsmaa võtab debati kokku. Presidendikandidaadid Toomas Hendrik Ilves ja Indrek Tarand alustasid oma raadio debatti vaidlusega kandidaatide ülesseadmise protseduuri üle. Keskerakonna toel. Presidendiks kandideeriva Indrek Tarandi väitel sai tema jaoks määravaks asjaolu, kuidas Toomas Hendrik Ilvese toetamises kokku leppinud poliitikud keskerakonda mõnitavad. Poleks olnud tarvis, aga ta opositsiooni vähemus, mis moodustab teatavasti napilt veerand parlamendist ei oleks olnud tarvis hakata nagu maaslamajat mõnitama, et te peate nüüd oma esimehe panema peaga vastu seina jooksma või te peate nüüd nimetama mingisuguse substituudi, kes ju kõik saavad aru, et ei olegi tegelikult mingi kandidaat. President Toomas Hendrik Ilves Ma saan aru, et üks erakond häirib, mida mina saan selle kohta tehase, tead, ma olen ikka siin, nii sotsiaaldemokraadid kui konservatiivne Eesti erakond IRL toetab mind, kes ma olen ka siis Reformierakonna puudli vä? President ütles oma viimase viie aasta tegevust hinnates, et tema ülesanne on viia presidendi roll põhiseaduses ettenähtud raamidesse. Kes seisab nende populistlik seaduste vastu või kõike nende ebapõhiseaduslike seaduste vastu, mis võiksid ette tulla? Indrek Tarandi sõnul ei ole vaja presidendi ametit kaotada, kui ta ootab presidendilt jõulisemat sekkumist. President ei ole täitevvõimu juht ja president, ühtlasi ei ole ka aruande kohustuslik riigikogu ees sellisena minu ettekujutuses. President võib märgatavalt aktiivsem olla mitte pärast seaduse vastuvõttu vaid ka juba ise seadusi algatada. Debatis kerkis üles ka võõrrahaskandaal president Ilves on varem lubanud, et kuriteokahtlustusega inimese juhitavat erakonda ta valitsusse ei lase. See ongi koht, kus president peab vastama välja põhiseaduse kaitseks, ütlema, et see on lubamatu. Kui see oleks olnud mõni teine ära, On, kelle esimees oleks käinud raha lunima, siis oleks täpselt samamoodi presidendi kohustes seda öelda ka siis, kui see tähendab talle endale nagu see tähendaski, väga palju pori. Minu meelest peaminister Ansip tegi selle info avalikustamise ja jälgimistoimingu peatamisega vea, sest temal on kõige rohkem vaja, et säiliks niisugune vastasseis Reformierakond versus keskerakonda. Nii Ilves kui tarand leiavad ühiselt, et Eesti peab igal juhul osalema Euroopa Liidu abipakettides. Seni kuni Eesti saab iga investeeritud euro eest kolm eurot tagasi üldiselt meie ei maksa väga palju sinna sisse ja seetõttu osalemine ESM-is selles mehhanismis on Eestile õige samm ja kui me hakkame selle vastu protesteerima tulla, suuremad probleemid mingis muus küsimuses kunagi hiljem Et kuni me oleme ise ikkagi saajad, siis solidaarsusprintsiipi küsimärgi alla asetada oleks ikka äärmiselt kummaline, et mitte öelda ebamoraalne. Debatis kritiseeriti ka Eesti haldusreformi tegematajätmisi. Meie haldussüsteem on täiesti vildakas, et ühel pool on, on 900 inimesed vallad, mis ei tule toime kodanike teenindamisega ja see on ju põhiülesanne. Ja teiselt poolt meil on siis nii suur üksus, mis samuti ei tule toime ja kumbki neist ei allu tegelikult nende läbipaistvad reeglid on olemas ja peab alati meeles pidama, et üle Eesti maksavad kõik maksumaksjad võrdselt makse. Ja lõpetuseks Indrek Tarand ja Toomas Hendrik Ilves. Mis mina kandideerimist tahan teha, on see, et aktiviseerida olemasolevat presidenti väitlema, selle rolli üle mõtestama, seda, mis ta on teinud, oleme talle vestluspartneriks. Me oleme elus alati võidelnud Eesti NSV Luze vastu. Aga ma usun, et ma olen siiamaani teinud oma tööd piisavalt hästi, et inimesed võiksid mind toetada. Palusime debatti kommenteerida sotsiaaldemokraat Eiki Nestorile ja Jüri Ratasel Keskerakonnast. Esmalt Jüri Ratas. Mis mulle meeldis Indrek Tarandi juures väga, oli see, et ta rõhutas mitmel korral demokraatia vajadust sealhulgas ka erakondade sisedemokraatia vajaduste loomulikult, tõsi, mis on üks väga konkreetne seisukoht, mis on nii meie erakonna kui ka tarandi seisukoht, on presidendi otsevalimine tegelikult väga palju küsimusi läbi arutamata tegelikult kui selle debati, nagu neid nõrk koht tühi välja võtta, siis võib-olla oligi see, et vähe keskenduti nendele väärtustele ja nendele, ütleme, ees seisvate tule ja ka hetkel üleval seisvatele küsimustele Eesti ühiskonnas, kuidas neid lahendada, sest et hoolimata sellest, missugused on presidendi volitused, meie põhiseaduse kohaselt on tal ikkagi ääretult suur sõna jõud ja ütlemisjõud, nii et võib-olla neid seisukohtades sooviks maha järgnevates debattides rohkem. Toomas Hendrik Ilves oli Toomas Hendrik Ilves ja Indrek Tarand, oli Indrek Tarand. Kuna ma olen nii kaua Parlamendis olnud, siis ausalt öeldes ka minule on olnud kogu selle aasta presidendivalimiste käigus kõige suurem üllatus see, et riigikogu poja pahandatud teemal, et kuidas siis nii, et erakonnad ongi võimelised meil Eestis midagi koos tegema ilma suuremate vaevanägemiseta ja selles suhtes lõppkokkuvõttes vas Indrek Tarand tuli Edgar Savisaarele appi või Edgar Savisaar Indrek Tarandile. Eks ajalugu näitab täna sellele küsimusele vastust ei tea see aga, et meil riigikogu meie põhiseaduse järgi presidenti valib, on, pidi meie kohustus ja mul on hea meel, kui seda suudetakse täita. Mina siin mingeid selliseid suuri vandenõusid, mida selle taga on otsitud küll ei oska kuskilt leida. Sotsiaaldemokraatide poolt ma võin selgelt öelda, et Toomas Hendrik Ilves on meile lubanud olla samasugune lääneliku parlamentaarse demokraatliku riigi president kui siiamaani, mis tähendab ka vajadusel parlamendile näpuga näidata. Ja meie oleme lubanud hääletada tema poolt. Augusti jooksul on kõigil võimalik esitada presidendikandidaatidele oma küsimusi ning enamikule neist Eesti televisiooni teledebatil vastuseid saada. ETV ootab küsimusi presidendikandidaatidele e-posti aadressil valimised TRUE või siis postiga aadressil Eesti rahvusringhääling, Gonsiori 27 15 null 29, Tallinn, Eesti ja märgusõnaga valimised. Küsimused saavad siis vastuse. 27. augusti õhtul ETV ekraanile jõudva presidendikandidaatide teledebatile. Ja välissündmused ning ülevaate neist annab Janek Salme. Ole hea. Kreeka rahandusminister Evangelos Venizelos kaitseb Kreeka ja Soome vahel sõlmitud tagatiskokkulepet. Tema sõnul andsid sellele nõusoleku Euroopa Liidu riikide liidrid 21. juuli tippkohtumisel. Venizelos selgitas, et sel moel tagati Soome toetus Kreeka uuele abipaketile. Ta märkis, et vastavalt Euroopa ülemkogu otsusele oli Kreeka kohustatud pidama Soomega kahepoolseid kõnelusi, et kindlaks teha, kas Kreeka suudab rahuldada Soome nõudmisi ilma abipakette ohtu satuks. Teisipäeval teatasid Kreeka ja Soome tagatiskokkuleppe saavutamisest. Kreeka. Minister ütles, et kui teistel riikidel on vastuväiteid Kreeka ja Soome kokkuleppele, siis tuleb see asi lahendada Euroopa Liidu liidritele ühiselt. Kreeka ja Soome kokkulepet on arvustanud Austria, Holland, Slovakkia, Sloveenia ja Eesti. Euroopa Liidu pankadevahelise laenuturu olukorda on pingestunud, kui ta ei ole nii dramaatiline kui 2008. aastal, ütles Euroopa keskpanga peaökonomist Jürgen Stark. Stark ütles, et sellele vaatamata suhtub keskpank olukorda väga tõsiselt. Stark ütles ajalehele Handelsblatt, et osa euroalapiirkondades eelistavad pangad sularaha hoiustada, selle asemel et teistele laenata. Ta rõhutas, et olukord ei sarnane 2008. aasta sügisega, kui Lehman Brothers pankrotti läks. Pankadevaheline laenuturg lakkas siis toimimast, kuna pangad ei usaldanud 11 ja keskpank pidi turule raha juurde pumpama. Afganistani pealinnas Kabulis toimunud rünnakus Briti Nõukogu hoonekompleksile hukkus üheksa inimest. Kabuli kriminaalpolitseiülema teatel sai surma kaheksa afganistani politseinikku ja üks võõrsõdur. Ta väed kinnitasid ühe oma sõduri hukkumist, kuid ei täpsustanud tema päritolu. Väidetavalt oli tegu Uus-Meremaa eriüksus lasega. Enesetaputerrorist lasi end enne koidikut Briti Nõukogu kontori eest koos autoga õhku ning vaid mõni hetk hiljem plahvatas teine lõhkeainelastis auto. Lisaks ründasid hoonet neli meest, teatas politsei. Afganistani, jah, Nato sõdurid piirasid hoonetekompleksi sisse ning puhkenud tulevahetus kestis kokku kaheksa tundi. Samuti kärgatas kokku kaheksa plahvatust. Afganistani, siseministeeriumi teatel sai rünnaku käigus vigastada veel vähemalt 16 inimest. Liibüa ülestõusnute jaotasid väed alustasid täna hommikul pealetungi sellitani linnas ja vallutasid vaid mõnetunnise võitluse järel linnasüdamed. Siis oli ta asub pealinnast Tripolis 150 kilomeetri kaugusel. Ülestõusnute teatel on nad hõivanud ka surmani linna. Liibüa ülestõusnute teatasid teisipäeval, et võitlus Muammar Gaddafi vägedega on jõudnud otsustavasse järku ja võit võib saabuda veel sel kuul. Olustvere alevikus sai eile õhtul surma inimene, kes oli läinud ilmselt Alo jaama metalli varastama. See on juba teine sel kuul Eesti Energia alajaamas toimunud raske õnnetus. Margitta otsmaa, rääkis Eesti Energia jaotusvõrgu käiduosakonna juhi Jaanus diis vendiga. Kahjuks on jah niimoodi, et sügise saabudes, kui ilmad lähevad pimedamaks ja ja ütleme siis ka hooaja tööd hakkavad võib-olla ehk läbi saama, siis vargused sagenevad ka meie alajaamadest Jagilpidest. Et kas nüüd inimestel enda vajadus või on lihtsalt pimeduse varjus lihtsam ja parem parem tegutseda, aga minnakse ikkagi selle järgi, mida õnnestub rahaks vahetada, see on must kui värviline metall, siin on erinevaid võimalusi, kuidas neid asju kätte saada, et mõned asjad saab võib-olla näpitstangidega kätte, mõnel juhul on tange ja rauasaagi vaja. Aga põhimõtteliselt on varastatud peened vasest juhtmed, kuni kuni kurioosum need ära viidud teletalanema uksed. Aga kas teil on mingi kokkulepe näiteks metalliostjatega, et kui, kui neile tullakse pakkuma mingit värvilist traati, et siis nad teatavad teile, et äkki on, äkki on teie varandus? Tihtilugu on raske aru saada, et kus see värviline traat pärit on, aga me käime päris tihedalt koos politseiga näiteks metalli kokkuostufirmades vaatame ülemis kraam seal on, kas leidub meie kraami ja eks me suhtleme ka nende kokkuostjatega, et ma loodan, et nad on juba suht haritud sellel teemal, et mis asi võib-olla elektriga seotud. No mis tagajärjed sellel on, kui üks inimene läheb alajaama ja hakkab seal tegutsema, peale selle ta ise hukkub, eks ole, klientidel kaob elekter ilmselt jah. Et näiteks viimane juhtum, mis Olustveres oli selle juhtumi tagajärjel, kadus elekter lõpus 658-lt kliendilt said elektri tagasi, iga juhtusid toiminguid toimetada tasapisi ka, aga üsna hirmuäratav number ja lisaks sellele, et elekter läheb ära viga, vargus noh, üldjuhul ei tegutsete niimoodi keeratakse polt lahti ja ilusat pärast tuues ilusasti asemele panna, et üldjuhul alati lõigatakse midagi puru, lõhutakse, mis meile tähendab, et me peame hakkama asendama ja tegema tegelikult mõttetuid kulutusi. Varas, kes eluga pääseb sealt alajaamast jätab endale lahtise ukse. See ahvatleb näiteks lapsi sinna sisse minema. Palun juhtige ikkagi laste tähelepanuga, et targu lapsed sinna, kus uks on lahti või kui nad ei teadmis mingi ukse taga on või eriti mis, mis tähendab, see olukord on ohtlik, et jumala eest lapsed ei, ei läheneks nendele asjadele. Igal juhul, kui jala askeldavad inimesed või on autod transpordivahenditele, mille teil ei ole logosid, tegutsetakse tavariietega, siis igal juhul peaks meid informeerima, sest meie töötajate autod on varustatud Eesti Energia logoga. Ja meie partnerid on vastavalt oma omaettevõtte logoga. Et igal juhul jälle üks kolm-neli kolm nii ruttu kui võimalik. Pärnu muuseum viis täna oma vanast hoonest ära viimased varad ja alustab nüüd tõsist tööd uue muuseumihoone sisustamisel. Toomas šalda annab teada. Aia tänava ilmetus ja kitsas majas tegutses Pärnu muuseum viimased 40 aastat ehk olulise osa oma 115 aastasest ajaloost. Tänasega lõppes museaalide kolimine küll aja loengulisse, aga sisult kaasaegsesse hoonesse kontserdimaja kõrval. Vana maja kuulub nüüd riigi kinnisvara aktsiaseltsile. Uus hoone on küll peaaegu valmis, aga külastajatele avatakse see järgmisel aastal. Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk. Enne ei ole miski valmis, kui ta valmis on. Ja koera sabast ülesaamine on vahest kõige raskem olnud, aga hoone me peaks nüüd varsti kätte saanud. Teine küsimus on siis hakkab ekspositsiooni ehitamine ja vahepeal kindlasti korraldama mingeid üritusi, et mitte kaotada kontakti inimestega, kelle jaoks me tegelikult seda kõike ju teeme. Ma ei ütle praegu kuupäevi välja, aga, aga kindlasti annan teada. Me ei taha seda, et inimese tunnustaks muuseumis käimist, kas neid maju üldse omavahel saab võrrelda? Erinevad, mis on ühist, ühist on see, et mõlemal majal on vana sisu, nii teinegi oli ju ümber ehitatud 71, aga ise oli juba sajandi ütlemisi 20. sajandi algusest, aga see maja on veelgi varasem. See on 1870.-test aastatest mõlemad ilusad telliski jooned paksude seintega, nii et see on neil ühist. Aga see maja siin on kaks ja pool korda. Ja ta on nüüd meil väga põhjalikult ja väga-väga kaasaegsel tasemel ehitatud muuseumiks. Eelmine oli ehitatud 70.-te aastate tasemel küll samuti muuseumiks, aga toonaste võimaluste piires. Uus-Pärnu muuseum saab valmis Euroopa regionaalarengu fondi ja Kultuuriministeeriumi rahadega, selle maksumus on 3,76 miljonit eurot, millest muuseumitöötajate hinnangul on iga sent asja ette läinud. Muuseumi peavarahoidja liigoint. Peab nutma kohe tegelikult, et et need vanad tingimused olid lihtsalt meeletult halvad, et see siin on praegu ideaalne, mis üldse üks peavarahoidja tahta või millised võimalused avanevad. Esiteks see on kõik esemed kättesaadavad esemetele on õige temperatuur õige niiskusaste ja just see, et, et neid on võimalik ikkagi riiuli pealtnäha vaadelda, kätte saada, sest eelmised olid niimoodi kapis hunnikus, et tagumisi üldse puutuda ei saanudki ja ma ei teadnudki, mis seal taga on. Pikisilmi ametlikku lindilõikamist. Jah, no seda me ootame kõike hullult. Sellepärast et juba näitusepind on ka noh, niivõrd ilus ja niivõrd suur. Et kohe-kohe ootame. Tänast viimast kolimispäeva jäävad meenutama kolm uue muuseumihoone kõrval istutatud August Vaga sorti dekoratiivõunapuud. Valgas võib näha, kuidas sõbralikult arutavad ajaloo üle punaarmee ja Waffen-SS-i mundrites mehed. Nad kuuluvad sõjaajalooklubidesse, kes on kogunenud Valga militaarajaloofestivalile. Toomas Kelt. Võib-olla üsna kummastav näha, kuidas poest jalutavad ühiselt välja punaarmee ja SS-i vormis mehed. Esiteks pole ju kumbagi riiki kena, mille eest kunagi võideldi. Teiseks paistab aga meeste vahel sõprus valitsevat sõjaajaloo huvilised keskenduvad ajaloole, mittepoliitikale ning nii ongi Valga militaarajaloo festival tegelikult poliitika vaba. Seda kinnitab ka Eesti klubi front Line juhatuse liige Reimo Leol. Meil on kõigil, on nagu siin see huvi on just selle ajaloo vastu, aga kõiki mehi just on alati huvitanud see sõjaajalugu, et siis on sündmusi ja kõik suuremad muutused on alati jusele sõdade käigus nagu toimunud, et iseenesest ta on jah, siuke kõige huvitavam osa ajaloost. Leol ise on sellel festivalil SS-i ohvitser, kuid paljud klubikaaslased hoopis punaarmeelased. Laupäeva õhtul tuleb neil üheskoos maha pidada näidislahing. Leol on saanud tuge ka näiteks Moskvast, aga ka Lätist, kuid Moskvast on tulnud ka punaarmee lasi näiteks kasaka vanem Boriss Burba. Vurba ise on Valgas juba korduvalt käinud ja Eestis on tal palju sõpru, kaaslasi. Tema huvi on sõjaajalugu kui üks osa üldisest ajaloost. Suis istuli innova jõmm istuli ikak. Tilymuch turba rääkis, et sõda on ikka mehi huvitanud. Tema isiklikult keskendub sõdurile kui kaitsjale kui mehele, kes täidab oma ülimat kohust. Kuid poliitikaga pole seotud Pole vahet, kas sa oled punaarmee või SS-i mundris. Need sõjad on peetud ja las nende üle arutavad ajaloolased, mitte poliitikud. Peab ütlema, et sõjaajalugu ongi mujal maades populaarsem kui meil. Seda kinnitab ka Reimo Leol. See üle maailma nagu kogub järjest rohkem populaarsust, et siin meil Balti riikides on nagu tekkinud üks niisugune viis-kuus aastat tagasi, aga teistes riikides on sihuke taaskehastamise lahingud ja, ja kõik see asi on nagu kestnud väga pikalt, et, et on siin klubis ja kes on tegutsenud 30 40 aastat. Eriti populaarne on ta Ameerika Ühendriikides, nendele on just see Ameerika kodusõda, mida nad seal teevad, et seal tõesti võtavad osa, et ühe poole peal kuskil 1000 põhjaosariiklaste ja teise poole peal 1000 lõunaosariiklased ja sajad hobused ja mis seal kõik lahingus osalevad. Aga sõja mängimine haarab ikka mehi, lahingus lööb kaasa ka Valga aselinnapea Alar Nääme, kelle sõnul on kogu üritus Valgale väga vajalik. Valve jaoks on iseenesest kujunenud augusti või terve Valga suursündmuseks tähtsündmuseks, et meil ikkagi tulevad erinevatest riikidest erinevad sõjaklubid kokku täiesti rahvusvaheline seltskond on linnas tulevad väljastpoolt Valgat inimesed seda vaatama ja kindlasti ka väga hea üritus Valga enda inimeste jaoks. Sõjaajaloo festival Valgas lõpeb laupäeval suure näidislahinguga Toomas Kelt Tartu. Ilm on pilves ja vihmane, kohati võib olla äikest ning sadu on kohati tugev. Öösel puhub ida- ja kagutuul kaheksa kuni 15, rannikul puhanguti 18 meetrit sekundis ja tuul nõrgeneb alles hommikupoole. Sooja on öösel 11 kuni 16 kraadi. Homme on oodata pilves selgimistega ja samuti vihmast ilma. Puhub kirde ja põhjatuul kolm kuni 10, puhanguti rannikul kuni 17 meetrit sekundis. Sooja tuleb homme 14 kuni 19 kraadi. Kuulsite Päevakaja, head õhtut ja jälle kuulmiseni.