Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 14.-st veebruarist. Stuudios on Vallo kelmsaar. President Toomas Hendrik Ilves otsustas, et kohtunik Jüri Paap ei vääri riiklikku teenetemärki. Au tasustatavate hulgast välja. Viimastel nädalatel on teatavaks saanud, et kohtunik Paap on teinud otsuseid, millega põhjustati inimestele kannatusi nende rahvusliku või tissidentliku tegevuse eest, selgitas president Ilves. Riik ja omavalitsused peavad rohkem koostööd tegema ja üks peamisi eesmärke maaelu mitmekesisemaks muutmine. Omavalitsuste tegevust tuleb tõhusamalt reguleerida ja kontrolli tugevdada, märgiti Tallinnas alanud linnade ja valdade päevadel. Pärnus moodustavad uue võimuliidu Keskerakond, Reformierakond ja Rahvaliit. Linnapea koht jääb Keskerakonnale. Reformierakond saab volikogu esimehe ametikoha. Eesti jaoks ei ole oluline osaluse suurus Ignalina tuuma jama projektis, ütles peaminister Andrus Ansip. Täna kohtus ta Tallinnas Leedu valitsusjuhi Gediminase kirklasega. Kaitseministri moodustatud sõjahaudade komisjon keskendus oma esimesel koosolekul edasisele töökorraldusele. Hiljemalt 22.-ks veebruariks tuleb töökord välja töötada ja kaitseministrina esitada Venemaale. See välisminister hoiatas, et pronkssõduri mahavõtmine Tallinnas tekitaks Eesti-Vene suhetele pöördumatuid tagajärgi. Euroopa parlament kiitis heaks USA luure keskagentuuri, lenda tauniva raporti, milles süüdistatakse Euroopa valitsusi lendude varjamises. Draamateatris esietendub täna Fjodor Dostojevski sortsid. Lavastaja Hendrik Toompere hinnangul pole 19. sajandi lõpul valminud teos oma aktuaalsust kaotanud ilmast. Ilm on lähiajal olulise sajuta. Külma on eeloleval ööl seitse kuni 18 ja homme päeval neli kuni 10 kraadi. President Toomas Hendrik Ilves otsustas, et kohtunik Jüri Paap ei vääri riiklikku teenetemärki ning arvas ta au tasustatavate hulgast välja. Seitsmenda veebruari otsuses oli kohtunik Jüri Paap märgitud valgetähe neljanda klassi teenetemärgi saajate seas. President tillek Ilves märkis nüüd, et kahtluse alla mehe teeneid Tallinna ringkonnakohtu ühe looja aegse kohtusüsteemi arendaja ja pädeva kohtunikuna, mida silmas pidades esitas riigikohus taotluse talle teenetemärgi andmiseks. Viimastel nädalatel on aga teatavaks saanud, et kohtunik Paap on teinud aastatel 1979 80 otsuseid, millega põhjustati inimestele kannatusi nende rahvusliku või tissidentliku tegevuse eest, selgitas president Ilves. Ühtlasi avaldas ta kahetsust, et see polnud talle teada enne seitsmendat veebruarit. Vabadusvõitleja Mart Niklus tappis eelmisel nädalal presidendile avaliku kirja, milles märkis, et 1980. aastal osales Paap tema represseerimises. Peame leppima ja andestama. Ent vabariik ei saa oma teenetemärgiga tunnustada neid, kes osalesid okupatsiooniaastatel kaaskodanike poliitilises tagakiusamises, ütles president Ilves. Pärnus jõuti täna kokkuleppele uue koalitsiooni moodustamises. Linna elu hakkavad juhtima Keskerakond, Reformierakond ja Rahvaliit. Toomas šalda räägib lähemalt. Niisiis on uues Pärnu koalitsioonis Isamaa ja Res Publica liidu asemel 2005. aastal opositsiooni jäänud Reformierakond, Keskerakond olen Pärnu, 30 kolmeliikmelises volikogus 11 kohta reformierakonnal seitse, kuid nende nimekiri on pikenemas IRL-ist tõenäoliste üle tulijate arvelt. Rahvaliit oma kahe kohaga on küll väike, aga austav koalitsioonipartner kokku on uuel koalitsioonil niisiis hetkel 20 potentsiaalis aga enamgi, mis nüüd, kui IRL-i asemel on Reformierakond Pärnu linna juhtimisel paremaks läheb linnapea Mart Viisitamm. Ma loodan, et meeskonnatöö hakkab toimima ja küllaltki rahulik meeskonnad üritaks ikkagi 2009. aasta valimisteni koos selle koalitsiooniga Pärnut edasi vedada. Kui ametikohtadest rääkida, siis Keskerakonnast leiab Pärnu linnapeatool ja kahe abilinnapea kohad, kusjuures seni lihtsalt linnavalitsuse liige olnud Simmo Saar saab nüüdsest samuti abilinnapeaks. Reformierakond sai õiguse täita seni IRL-ile kuulunud kahe abilinnapea ka volikogu esimehe kohad, kusjuures nimedest täna rääkida ei tahetud ja rahvaliit jätkab ühe abilinnapeakohaga, reformierakondlane asjade seisuga mõistagi rahul, aga millistel tingimustel koalitsiooni mindi? Reformierakonna Pärnu volikogu fraktsiooni esimees Vello järvesalu. Üks peamisi oli see, et iga sündiva lapsele on 5000 krooni sünnitoetust iga teisest lapsest alates last ja maks on tasuta. Me soovime järgmisel aasta talveks juba ehitada tehiskattega liuvälja. Pärnu haigla juurte juures hakkab saama haridust meditsiiniõed, et tuua meditsiiniharidusega Pärnusse. Pärnus käivad asjad üllatavalt kiiresti. Üleeile hakati rääkima Isamaa ja Res Publica Liidu liikmest abilinnapea Mart Alliku tagandamisest. Tänaseks on uus koalitsioonileping jõus rapoliitlaselt Cardo Remmel. Lilt küsisin, kas tema ei näe siin kahe suure Kesk ja Reformierakonna riigikogu valimiste eelset kokkumängu. Ma ise usun, et pigem lahendati selle kaudu sellist erimeelsust, mis oli kahe erakonna vahel, tekivad ka erakonnad vahel või mõne isiku või seal on raske piiri tõmmata, ilmselt esikud viivad probleemid erakonda ja erakond toob oma probleemid esikutegaaluda jälle lauale, nii et seal on raske piire tõmmata. Pärnu linnavalitsus peaks kinnitatud saama järgmisel teisipäeval toimuval volikogu erakorralisel istungil. Tallinnas algasid linnade ja valdade päevad, kus omavalitsused arutavad oma töid ja tegemisi, räägivad rahaasjadest, kohaliku elu korraldamisest ja suhetest riigiga. Kai Vare käis avamisel. Omavalitsusliidud peavad üheks olulisemaks küsimuseks eelarvet maaomavalitsuste liidu esimees Kurmet müürsepp. Tõepoolest, omavalitsustel on ülesandeid antud aastast aastasse juurde, aga rahalised vahendid meie arvates ei ole proportsionaalselt kasvanud. Valitsus esindus arvab, et kui 0,1 protsendipunkti määra tulumaksulaekuvus omavalitsused on rohkem, oleks probleemid lahendatud. Oleme arvestanud 0,6 protsendipunkti määra, et see oleks, see oleks hea, summaliselt teeb aastas kuskil 300 miljonit krooni, aga sellega peab tulema juurde siis ka täiendavad eraldised hariduskuludeks ja üldiseks tasandusfondiks, siis areneks Eesti hästi tasakaalustatud ja, ja saaksid omavalitsused oma ülesanded täidetud, nii nagu inimesed seda ootavad. President Toomas Hendrik Ilves tuletas oma sõnavõtus meelde, et Eesti on ühtne organism, mille heaks peab võim eri tasanditel ladusalt koos töötama. Ilvese sõnul seisab lähiaastatel ees väljakutse maaelu mitmekesisemaks muuta. Tänases Eestis on elamine maal ning ka väiksemates linnades Moody ebamugav luksusosades omavalitsustes elavad kõrvuti inimesed, kellest üks osa on ühiskondliku arengu rongilt juba ammu maha jäänud ja käega löönud. Nende kõrval on inimesed, kes on 15 aastat kestnud, pidevas arengus põlenud ja kaasa löönud. Tunnistagem ja ma usun, see saab olema aina suurem probleem, et nendega ühe inimrühma ootuste ja eluharjumuste vahel haigutab tühimik. Selle tühjuse täitmine ongi meie kõigi lähiaastate ülesanne. Peame üheskoos leidma viisid ja võimalused, kuidas toetada maaelu mitmekesistamist, kuidas muuta elu Maal kaasaegseks. Nii president Ilves kui regionaalminister Jaan õunapuu võtsid kõne alla Loksal kujunenud olukorra, kus linnajuhtimise pärast on nii riidu mindud, et on kaks linnapead ja volikogu ning töö sisuliselt seisab. Õunapuu tõi teisigi näiteid puudujääkidest kohalike omavalitsuste tegevuses. Jätkuvalt on aktuaalsed mitmetes kohtades, toimuvad valimistejärgsed, valla või linnajuhtide selgete põhjenduste tta umbusaldamises ähvardused ja muud taolised. Seega on küsimus eelkõige selles, kas ja kui suures mahus on võimalik jätkata suhtumist et valdade ja linnade tegevust tuleb reguleerida seaduste abil minimaalselt või tuleb arvestada vajadusega teatud osades suurema õigusliku regulatsiooni ning järelevalve kontrolli järele. Omavalitsusjuhid lubasid hoolega silmas pidada, mida koalitsioonilepingutesse kirjutatakse ning avaldasid lootust, et omavalitsuste taotlustega arvestatakse. Eestis on visiidil Leedu peaminister keriminas Kirkilas. Pärast kohtumist Eesti valitsusjuhi Andrus Ansipiga andsid peaministrid ühise pressikonverentsi. Mõlemad rõhutasid, et Eesti ja Leedu poliitilised seisukohad on väga sarnased ning majanduskoostöö on hea. Leedu on näiteks Eesti investoritele esimene sihtriik ja üle 31 protsendi meie välisinvesteeringutest on tehtud leetu. Kõige olulisem teema oli siiski Ignalina tuumajaama projekt. Pressikonverentsil käis Mall Mälberg. Peaminister Andrus Ansip ütles, et Eesti on huvitatud Leedu ja Poola elektrivõrkude ühendamisest Ignalina tuumajaama projektiga võimalikult kiiresti edasiliikumisest. Kolm balti peaministrit Andrakais kokku leppinud, et Ignalina projekti arendatakse koos Eesti jaoks, ütles Ansip, ei ole praegu tähtis, milliseks kujuneb aktsiate jaotus aktsionäride vahel kunagi tulevikus. Lähtekoht on Trakais kokku lepitud kolm riiki, nende energiaettevõtted osalevad projektis võrdsetel alustel. Tavalised tuumaelektrijaamade projektides jaotatakse osalus hiljem ümber vastavalt sellele, kui palju mõni riik soovib tuumaelektrijaamast elektrienergiat osta. Eesti jaoks ei ole see aktsiate jaotus sugugi kõige olulisem. Oluline on see, et projektiga saaks võimalikult kiiresti edasi minna. Me tahaksime katta oma energiavajadusest 25 30 protsenti Ignalina tuumaelektrijaama baasil. Kuid kui suur vabsee meie vajadus olema Ignalina tuumaelektrijaamas? See selgub siis, kui meil on täpselt teada, kui suur võimsus kavandatakse sinna tuumaelektrijaama. Leedu valitsuse strateegiline komisjon arutas eile Igna Liinaga seotud ning peaminister tuli täna Tallinnasse seda oma partneriteks karutama. Kirgilase sõnul peab Leedu parlament vastavalt riigi energeetikastrateegiale vastu võtma uue seaduse. Tuumajaama saaks ehitama hakata ja peaministri arvates tahab Leedu parlament, et Leedu saaks sinna linnas suurema osaluse. Aktsionäride nimekirja parlamendile, kuid ma ei tea, milline otsus tehakse. Parlament soovib kindlasti, et Leedul oleks suurem osalus sest Leedul on ka suurem vastutus mitmes valdkonnas, näiteks keskkonnakaitses. Tegemist põhimõtteliselt esialgse eelnõuga ja me saadame sellega partneritele tutvumiseks. Arvestame ka Eesti ettepanekut mitte panna omanike ringi seadusesse sisse. See on praegusel hetkel hea ettepanek ja annab osalistele paindlikumaid võimalusi. Kirgilase sõnul tahetakse seadus vastu võtta märtsi keskel. Eesti Energia juhi Sandor Liive sõnul on juttu olnud Leedu 30 neljaprotsendilisest osalusest, millest tuleneb see teiste partnerite ehk Eestile ja Poola osalus jääks 20 kaheprotsendiliseks. Täna toimus kaitseministri moodustatud sõjahaudade komisjoni esimene koosolek, komisjon keskendus edasisele töökorraldusele. Hiljemalt 22.-ks veebruariks tuleb töökord välja töötada ja kaitseministrile esitada veel kord Mall Mälberg. Komisjonil on nõuandev roll ja selle esimees on peaministri nõunik Mati Raidma. Meie ainukene ja põhiline tööprintsiip on see, et Eesti riik ja väärtustab ja austab kõiki sõjahaudu, mis Eesti territooriumil on ja teeb kõik selleks, et hauarahu tagamine samuti oleks reaalne ning ka Eesti riigil on ees töö hakata koostama riigi poolt sõjahaudade nimekirja, andes aluse siis ka riigi poolt nende hooldamiseks. Raidma ütles, et aastatega on vabatahtlike poolt suur töö ära tehtud. Eesti sõjahaudade hooldeliit on seda tööd vedanud ja koostanud nimekirja sadadest sõjahaudadest, aga Raidma sõnul pole kõik veel kaardistatud. Seega ka komisjonipoolne palve inimestele, kes veel sõjahaudadest teada andnud sõjahaudade hoolde liidule seda ka nüüd lähitulevikus teha, et need kohad saaksid väärikalt märgistatud ja kui on probleemseid kohti, taolistel juhtudel tulevad need küsimused komisjoni lauale. Mati Raidma sõnul näitavad esialgsed mõttevahetused, et komisjon jääb alaliseks ja tööd on pikaks ajaks. Komisjon annab oma panuse, hoides põhieesmärgiks humanitaarset printsiipi eemaldades erinevatest ajalookäsitlustes ja keskendudes ainult sõjahauale tema väärikusele. Tõnisme temaatika võiks saada seotud läbi küsimuse sõjahaud Tõnismäel. Kui need küsimused tulevad komisjoni lauale, peab komisjon andma hinnangu sõjahaua väärika kohtlemise küsimuses. Rain maa rõhutas, et monumentide ega seega ka pronkssõduriga komisjon ei tegele üksnes sõja haudadega. Edasi tänaseid välissõnumeid Meelis Kompus. Venemaa asevälisminister Vladimir Titov hoiatas Eestit. Pronkssõduri mahavõtmine tekitaks kahe riigi suhetele pöördumatuid tagajärgi, jõunastaks Eesti rahvusvahelisi positsioone. Tema sõnul ei heida Eesti natsionaal radikaalid väljakutset mitte ainult Venemaa ole, vaid kogu maailmale ja üldtunnustatud kõlbluspõhimõtetele. Titov toonitas, et rahvusvahelise nördimuse laine aina paisub ja plaani on hukka mõistnud mitu Euroopa ja maailma poliitikategelast ning juhtinud vaata veterani organisatsioonid. Venemaa president Vladimir Putin õnnitles Turkmenistani uut presidenti Gurbangulõ Berdõmuhammedov ametisse astumise puhul. Ta avaldas veendumust, et uue liidriga säilivad kahe riigi head suhted, sealhulgas tihe koostöö gaasiekspordi. President Berdõmuhammedov lubas, et tema riik jätkab kõigi enesele võetud rahvusvaheliste kohustuste täitmist ning senist energiaressursside müügipoliitikat. Euroopa valitsused ja salateenistused teadsid ja varjasid USA luureteenistuse lende, millega transporditi terrorismis kahtlustatavaid isikuid, teatas Euroopa parlament täna välja antud resolutsioonis kritiseeritakse tugevalt Hispaaniat, Rumeeniat, Poolat ja Itaaliat, samuti saksa pärast rohkem kui aasta kestnud uurimist võttis parlament vastu resolutsiooni. Seal mõistetakse USA tegevus hukka ja nimetatakse seda ebaseaduslikuks. Euroopa Liidu liikmesmaad otsustasid USA tegevust aga varjata, nenditakse uurimuses. Uurimine korraldati kontrollimaks väiteid, et luure keskagentuur hoidis terrorismis kahtlustatavaid Euroopa liidus asuvates salavanglates ja viis kahtlusaluseid lennukitega riikidesse, kus piinamine on lubatud. Liibanoni pealinna Beiruti tänavatele kogunesid tuhanded läänemeelse valitsuse toetajad, et mälestada kaks aastat tagasi tapetud peaministri Rafik Hariri. Süüria toetatud äärmusrühmituse Hizbollah la juhitud opositsioon plaanib aga järjekordset meeleavaldust, et nõuda valitsuse tagasiastumist. Riigi julgeolekujõud viidi kõrgendatud valmisolekusse, kuna opositsiooni toetust Toyota ja valitsuse pooldajate kokkupõrked on varem muutunud valdseks. Terrorivõrgustiku al Qaeda Saudi Araabia tiib kutsus üles rünnakutele USA naftarajatiste vastu kõikjal maailmas. Üleskutses öeldakse, et sihtmärkide valikul ei tohiks piirduda vaid lähis idaga ning mainitakse Kanadat, Venetsueela ja Mehhiko kui USAd naftaga varustaja. On oluline, et rünnakud tabasid kõiki USAd teenindavaid piirkondi piirata või hoopis lõigata täielikult ära USA nafta varustavas, märgitakse üleskutses. Eesti maksumaksjate liit tunnistas eelmise aasta tegevuse eest maksumaksja sõbraks rahandusminister Aivar Sõerdi ja vaenlaseks riigikogu liikmed. Aivar Sõerd sai tiitli riigilõivude alandamise, maksumaksjatele soodsates seaduseelnõude ettevalmistamise ja mitmete maksuprobleemide lahendamise eest. Riigikogu liikmed said maksumaksja vaenlase tiitli 202 miljoni krooni jagamise eest isiklike eelistuste alusel. Lisaks anti välja kaks heateo. Preemiat, mille said Narva linnavalitsus ja Vladimir Vain kord. Eesti Draamateatris on täna esietendus, lavale jõuab Fjodor Dostojevski sortsid Hendrik Toompere noorema lavastuses Tõnu Karjatse vahendusel kuulata. Lähemalt. Kirjutas Sartsid aastatel 1871 72. Eesti teatrilavadel on sortsid etendunud Vaino Vahing Kalev Kudu instseneeringu üheksa aastat tagasi. Draamateatri sortsid on lugu tänapäeva inimestest, kes langevad võimekate ideede küüsi. See on soovi korral väga lihtsalt ülekantav, aga tänapäeva Eestisse ning maailmapoliitikasse, räägib lavastaja Hendrik Toompere. Ma olen pikka aega tahtnud ootuste veskit lavale panna, ma olen tahtnud väga võimsalt sellega tegeleda ja kogu aeg on midagi ette tulnud ja nüüd siis polisin, sortsid sellepärast et ma tegelikult tahtsin teha Caromaasavaid. Aga sortide puhul on lugu selline, et, et ta on lihtsalt väga tänapäevane lugu. Proovimise mõttes sissejuhatuses, garamosowitele nii-öelda minu meelest nagu päris hea ja tõepoolest tänapäevane, et minu meelest on nii, et justkui ei oleks otseõhtustest uudistest nagu kõik need teemad, millest siin räägitakse, maha võetud, ilmuvad välja ei tea kust mingid inimesed, keda valdab idee ja kes tahavad idee nimel lõpuni minna, et mis siis inimestega juhtub, et kui idee hakkab prevaleerima, siis näeme seda, kuidas idee tegelikult hävitab inimesi ja ülejäänud, kes nagu kõrvalseisjad on, on tegelikult kõik sellest pöörasest hoost haaratud ja hakata arutult tegutsema, nii et, et minu meelest nagu sellest Sorsid räägib Ka ühe peaosatäitja Mait Malmsteni kinnitusel oli rohkem kui sajand tagasi kirja pandud tegelaste mõttemaailm üllatavalt lähedane inimesele. 21. sajandi künnisel. See kõlab kuidagi ootamatult tänapäevaselt ja et selline kerge hullu seal mõtlematus ja tormamine, mis viib õudlusteni välja, selline asi on meile praegu seda tänavat tänasel päeval hästi tuttavast ligidal meile kõik selline hirm ja hullumeelsus ja veel kord toompere ei ole ainult Eesti probleem, me oleme lihtsalt nakatunud sellest kogu sellest üleüldisest taudist sotsid tahavad väljaajamist saada siis. No ega see ongi tegelikult kultuuri ainukene eesmärk inimesi maha rahustada ja mitte ärgitada neid tegudele. Eeloleval ööl on pilves selgimistega ilm, kohati võib sadada vähest lund. Puhub idakaartetuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis, külma on 12 kuni 18, rannikualadel kohati seitse kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, päeval puhub idakaarte tuul, mille kiirus kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja külma on päeval neli kuni 10 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 16726 kuulmiseni.