See on jook. Eetris on Ingrid Peek ja mul on rõõm tervitada. Mine tänast külalist, Jaanus Rahumaa. Tere Jaanus. Nii alustame võib-olla sellest loos, mis siin mängis, Schneider Connor Mann pinka, see lugu ei olnud mitte asjata sul valitud. Sest et siin eide konnal on ju tulemas Tallinnasse juba järgmisel laupäeval, kui tema vabaduse laul. Et kindlasti jõuame ka esinejate valikuni, mingi hetk aga alustaks võib-olla Vabaduse laulust, nii suur ja oluline teema ja sina oled selle idee autor, ellukutsuja lavastaja, et kus sul see idee tuli midagi sellist korraldada. Iseenesest Vabaduse laul ei ole midagi midagi algupärast, mille mina välja oleks mõtelnud vaid, et sellelaadne kontsert toimus ka tegelikult tsirka 20 aastat tagasi lauluväljakul ja 20. august on siis tänavu aasta see daatum, mil me tähistame enda iseseisvuse taastamise kahekümnendat aastapäeva. Kultuuripealinna programmi kokku pannes oli selgelt sellel päeval me peame midagi tegema, et seda ei ole mõtet niisama mööda lasta. Ja poolteist aastat tagasi Islandil viibides juhtumisi riigivisiidiga siis mind tabas selline välk, et Islandi rahvas oli esimene, kes meid tunnustas. Väike rahvas saare peal kaitsetult tormituulte käes, aga vaata kui julge ja, ja tegelikult neid, kes, kes meile tookord õla alla panid 90.-te aastate alguses. Meie sõpru oli välismaal väga palju ja siis tuligi mõte, et võib-olla tähistaks sel aastal seda meie ümmargust tähtpäeva, nõnda et et tänaks neid, kes meid tookord tunnustasid meile käe, ulatasid ühtlasi ka näit muidugi kes siin Eestis asju korda saatsid. Sest vabadus on selline õrn ja haruldane taim ühelt poolt ja tema selline kasvuprotsess on sageli väga tabamatu, et kus seda vabanemisprotsessi need õigupoolest hakata lugema. Mõlemad ümmarguseks teinud sel aastal 91. Kui siis tookordne ülemnõukogu võttis vastu uuesti siis deklaratsiooni, väites, et nüüd on see riik jälle iseseisev aga mitmed aastad ennem oli toimunud näiteks fosforiidisõda muinsuskaitseliikumine oli pihta hakanud, olid Tartu levimuusikapäevad, kus sinimustvalge lipp välja tõmmati ja nii edasi ja nii edasi. Nii et seekordne Vabaduse laul jah, on nagu pühendatud nendele rahvastele, kes meid tunnustasid ja ka meie enda inimestele, kes olid tublid Räägi veidi äkki natuke esinejatest, eks, et just mängisin Schneider Connor Iirimaalt, kes siis pidi tulema, ma saan aru 90. aastal rock summerile. Miks ära jäi, täpselt, räägin mina. Täpselt teismeline plika. Teismelise ma olin siis teatrikoolis tudeng, aga aga seda küll jääb, sinna pidi tulema tool, aastane ropsumorjevist üldse ära. Siin olid segased ajad ja mina olin eriti rõõmus kui selle ürituse peaprodutsent Helen Sildna, kes tegelikult sisuliselt veab ikkagi 100 20. augusti üritus sel aastal seal lauluväljakul. Teatas, et, et siin leidub, Connor on valmis tulema siia laulma, minu meelest on ka väga huvitav vaadata, et kuidas, kuidas tema muutunud on või mis temaga juhtunud on, 20 aasta jooksul on, ma arvan, tema selline iiri hind on jäänud ikka samaks ja aga samal ajal ka tookord aastal 91, oli väga oluline asi, selline nagu MTV ja šheer Connor oli just teinud lasknud välja enda debüütplaadi hullult kuulase nahvika. You oli, oli vaimustav lugu, on seda siiamaani. Ja tema jah, on üks nendest, kes sinna platsile tuleb, välisesinejatest ja Iirimaalt on meil olnud sellised lahedad kontaktid, tegelikult niikuinii 80.-te lõpus olid vennad Johansonile, korraldasid siia suure iirlaste ekspansiooni ja vastupidi, eestlased käisid Iirimaal. Et tema on üks nendest siis Mariboine, kes on siis norrast artist. Siis on pigem selline nagu pärimus pärimusmuusika kandis ja ja selline saamiõiguste eest võitleja. Siis võiks Kimmo ookeanini nimetada sellepärast et Tallinnas elas seal kultuuripealinn. See on ka üks põhjus, miks me seda lauluväljakul seda ilu seekord ka nii suurelt teeme. Lisaks kõikidele muudele põhjustele. Ja, ja turgu on ju ka samal ajal Euroopa kultuuripealinn, meie hea sõber ja siis nagu nende sellise tervitusena, siis saabub siia Kimmo Buchanan ost Soome maadlejatega. Et Soome akordionimängijad on väga kuulsad kimoga eesotsas, aga Soome maadlejaidina pole varem näinud. Nii et ma loodan siis neid näha ka seal platsi peal. Jah, see peaks olema hästi põnev projekt, et kui kuulajad ilmselt Kimmo on läinud ikkagi pigem sellises natuke intiimsemas ja siukses ma ei teagi, Samaanilikus transsi viimas kontsert miljöös siis selline Freslingu maadlejatega koos projekt on hästi huvitav, et see on kindlasti midagi, mida naljalt juba ei näe, selle nagu loomine, on ka päris suurejooneline ettevõtmine, et see on üks asi, mida kindlasti vaadata, mis veel? Et Kimmo kohta veel nii palju, et lihtsalt mälu värskendada, et Eesti vabariik 99 kontsert 24. veebruaril Kimmo etteaste oli, oli lihtsalt suurepärane ja et, et seal seal ta vallutas kõikide südamed. Ja minu jaoks kinno põhjenen, on veel see mees, kes rehabiliteerus tsiteeris akordioni. Et varem oli minu jaoks noh, olles noorem ja lollim, eks ta ikkagi akordion selline kätt, simmani pill ja kuidagi ise tahtsin rohkelt moodsat muusikat kuulates. Üks hetk, ma sattusin kontserdile, ma olin lummatud, müüdud, et pärast seda kuidagi hakkasin tähele panema seda akordionikäsitlust hoopis teistes muusik, sellistes stiilides esitustest peale Kimmo Bochtyoneni, siis kas sa tulevad siia ka Läti muusikasaadikud, et prints torm? Ja prints Charles on, nad oleksid nagu meil sugulased lausa karjääri karjääri algusest peale siin meie juures käinud ja ja iseenesestmõistetav, et, et nemad on platsis ja võib-olla tuleb veel seal üllatus-üllatusesinejaid ja külalisi juurde. Aga leidub Leedust, Leedust praeguse seisuga vist ei ole tulemas, ma ütlen, kui ei juhtunud üllatusi. Et pole välistatud, seal tekivad veel mõned põnevad kooslused. Aga seda kontserti ei saa ka päris nii teha, et et seal, ainult nagu meie välismaa sõbrad laulavad ja mängivad kontserti game küll, alustame juba kell kuus õhtul, siis 20. augustil ja kontsert kestab südaööni ja pisut isegi peale peale seda. Aga Eestist jah, on, on mõned, kes on kes on väga tuntud juba ammustest aegadest justament ja, ja Riho Sibul ja Jaak Johanson, kellel kõigil on oma selline märk meie kultuuriloos. Meie vabaduse loos, aga see teine pool muusikutestanud, need, kes nad on ilma teinud selle viimase 20 aasta jooksul, et oli ka see soov, et et neid esile tõsta siin ja, ja mõned neist on juba Venemaailmas vaatavad rohkem kuulsat, kui kui siin neil kodutalu maal. Et Gerlik, ma väga ootan ja ma arvan, et ootavad ka minu tütred teda nagu kõik teisedki väikesed tüdrukud. Ja muidugi Vaiko Eplik. Ja Ewert ja The Two Dragons minu jaoks selle aasta üks selliseid mõnusamaid plaate, mida ikka nagu autoga sõites peale paned. Ja mari kalkun, Taage Malcolm Lincoln ja loomulikult Sis Chaliis ehk siis Jarek Kasar. Et Jarek koos Jaak Johansoniga või selle nii-öelda eestipoolse bloki sellised muusikalised juhid, kes on seda asja siis ohjes hoidnud ja hoolitsevad selle eest, et pakutakse seda kõige värskemate paremat kraami. Et see põlvkond, kes nii-öelda selles vabas Eestis on üles kasvanud täie rinnaga, musitseerida seal lava peal. Jah, eks veel, kes sellest listist välja iiris, kes muide sõitis just värskelt Soome oma debüütplaati, siis lihvima juba need teod, teozan ahju valu. Ja ootame põnevusega. Ja Tallinn Music Weeki siis nii-öelda premeeritud tegelased, kellest sinna aga väga paljud juhtumisi ka selles nimekirjas on võib-olla mitte nii juhuslikult, et ka, et kunagi kultuuripealinna projektiga koos siis seal on selline, alustas seda nii, et me näeme neid taimekesi, mis on päris suureks kasvanud ja kannavad uhkelt vilja, ehk siis nii ris kui ka Ewert on saanud selle Skype'i preemiaks Music Weekil. Me näeme ikkagi meie hetke parimat seis noortest tegijatest. Kuulame vahepeal natuke muusikat, Jaak ja Mart Johanson, hingamine sobiks siia siis hästi peale. Tahad midagi öelda ka, miks just see lugu või miks see? Kuulge, see on väga hea, väga hea minekuga lugu ja jälle samamoodi tehtud seal 80.-te lõpus, sellel ajal, kui meil siin pöörded olid ja, ja selles loos on nagu julgust ja rõõmu ja tegelikult seda, et nüüd on aeg vabaks saada. Mida kyll et kas merel vanus pole? Mulle meeldib. Ma nahaalne, igavene, sel ilge. Sobiv hetk on hingata sisse. On hingad välja sobiv hetk on hingata, siis. Tõuse üles, teine sõber, selles tulla võib õnnelik päev. Paneb kama, pidulik. Vaatame jälgus, saale. Sul on selged ja säravad kõrvad. Ja val paistab neist läbi ringi ja sirutas silmi. Vaata välja veel üks pilt. On hingatud sisse. Paned on kama, õnnelik tee, palaval, kus välja. Sobiv hetk on hingata sisse ja välja ja tundetu. Puhub rõõmsalt läbi ja just kas suunina sobiv hetk on hingata sisse. Mida kiri näeb? Hakkab, aga peale jälle, hakkavad ahaka peale jälle parv tüdrukuid üle, ma pillub lennu peal taevapoegi. Maailm hakkab peale jälle ühe korraga kõike. Ja Mart Johanson hingamine, hingamine järstimale taustaks. Kui me räägime Jaanus Rohumaaga jututeemaks, siis Vabaduse laul järgmisel laupäeval, Kahekümnendal augustil toimub Tallinna lauluväljakul suur suurejooneline ettevõtmine. Ja mis väga tähtis veel teada, et sissepääs on vaba Vabaduse laulule, et seal ei ole nii et et piletikene siin ja seal, et Jaanus siin vahepeal tekkiski küsimus, et kuidas inimesed õhtul pärast kohe saavad, kui see kõik lõppeb, et see vabaduse laulu lõpuga ju avatakse Islandi päev südaööl. Kultuurne. Kultuuripealinna meeskonna poolt on seal püsti pandud jalgrattaparkla kus, kuhu siis inimesed, kes rattaga tulevad, saavad seal kenasti hoiule panna. Ja ma usun, et ka siis ehk linna poolt pannakse käima mõne tööbussid, et need ikkagi saaksid nii-öelda pärast kontserti koju. Seda küll jah, et, et see kontsert on, on loomulikult ilma piletita, et kuna mingis mõttes on see ka üks suuremaid kultuuripealinna või rahvarohkemaid, selliseid ühekordseid sündmusi ja ja narr oleks siis selles väikest piletiraha mu meelest küsida. Pigem võiks, võiks, võiks seda võtta kui sellist kingitust meile kõigile. Ja, ja, ja nagu öeldud jah, et algus on siis kell kuus ja lõpetama siis peale südaööd sinna vahele mahuvad mõned kõned, kindlasti võtab sõna ka noor põlvkond need siis, kes on praegused 20 aastased ja, ja on ka selliseid üllatuskõnelejaid ja praeguse seisuga on ka enda nõusolekul lisaks meie presidendile andnud ka tervitada Islandi president. Nii et tuleb üks selline rõõmus vabas vaimus üritus ja kindlasti tehakse ka selle ürituse sees, kummardus siis nii-öelda 20 aasta tagustele sündmusele teistele nendele inimestele ka sellele muusikale, mida tookord mängiti ja mida lauldi. Ja kus mujal, kui siis lauluväljakule me seda teeme, sest et eks ta on juba muutunud ka noh, maailma ajaloos väikeseks legendiks see nii-öelda laulev revolutsioon, need meil on, mida tähistada. Jah, sa oled viimased aastad olnud siin rakis igasuguste muude teatri võib-olla nii palju kaasavat, võib-olla mitte nii palju tegelevate toimetustega, tutvustage päris eemale ja sa ei saa nagu irdunud sealsamas käisid ikkagi korra teatriks tagasi, kui nii saab üldse öelda, et Noor-Eesti sel suvel oli sinu etendus, siis Rakvere Teatris. Aulas sai teha. Tead, ma tahtsingi küsida, et sa oled lavastaja, eks, et kuidas sellist suurt ettevõtmist nagu Vabaduse laul lavastatakse, mis seal see kõige olulisem aspekt, millele tähelepanu pöörata. Et mis sinu jaoks on nagu need teemad, millega sa kõige tihedamalt töötad, siis? Kontsertide kokkupanemine või selliste kontsertetenduste tegemine on midagi muud muidugi kui sõnateatri tegemine, draamalavastuste tegemine. Et sedalaadi kontsertide puhul on ikka kõige olulisem tööriist nagu joonlaud ja arvuti ja ja ta on üsna üsna mehaaniline. Selle kokkupanemine vastavalt tuleb hästi lihtsatele küsimustele. Kellele sa seda teed? Mis seal platsil peaks juhtuma, millega sa neid inimesi seal platsil hoiad? Ja mis lugu sa jutustad siis neile selle kaudu siis valitaksegi esinenud, aga see nüüd pigem see nüüd 20. augusti kontsert on niivõrd suure mastaabiga siin ei ole küll, et üks inimene teeb seda, et Helen Sildna ja Jarek Kasar ja Jaak Johansoni panus ja paljude-paljude teiste Uku-Kristjan Küttis, kes on kunstnik, on kõigil väga suur on, on väga suur ühistöö. Nii et Ta erineb jah, sellisest tavalisest sõna teatril avastamisest omajagu opereerida tuleb väga suurte aine massidega, et seal mõjule pääseda. Ja meil on ka plaanis Eestis siiamaani mitte kasutatud kujundid, sümbolid need siis näebki sinna platsile tuleb. Nii et on suurejoonelisi üllatusi? Jah? On küll, et on, mida vaadata. No küllap ikka on, mida kuulata ka ja ma loodan, et ilmaga kaan, okei, selle pärast praegu ütles ilmaennustused. 20. peaks paistnud päike olema 24 kraadi sooja, nii et see nagu. Noh, ma arvan, ilm, sellist vabaduse vabaks olemise tähistamist ei tohiks kindlasti segada, eks, et meil on olemas vihmakeebid ja ega me ei ole suhkrust, et sulame, kui rääkida natuke võib-olla vabadusest üldisemalt, et nüüd me oleme nüüd 20 aastat vabad olnud, et mida sinu jaoks vabadus tähendab, et toona oli ta ju hoopis teine asi, see vabadus. Et mis on sinu jaoks selline tänapäeval vabadus ja selle kuidagi tähtsus või olulisus või või olemus? Kas on vabadus, on ikka pigem meeleseisund, et. See on vabadus on muidugi väga individuaalselt. Ühelt poolt, et sa, kas sa oled õnnelik ja ja kas sa ei karda, nii et võib-olla ma. Selles suhteliselt nagu keeruka mõiste puhul me kõik tajume väga hästi, kui vabadust ei ole, eks ju, kõik saavad aru sellest vabadust ei ole, aga hiljem, kui ta käes on sellele väga raskele Sis sõnastatud, millest ta siis õigupoolest koosneb, ma arvan, et küsimus on hirmudes hirmude puudumises. Et mida vähem on sus, selliseid abstraktseid ärevus, hirme, seda seda parem on. 10 aastat tagasi ma käisin Londonis õppimas ja siis ühe workshop käigus see oli mõeldud lavastajatele, dramaturgidele, siis me pidime nii-öelda midagi enda ühiskonnast välja tooma. Ja ma tõin sellise näite, et jaotasin selle rühma siis kahte lehte, need, kes olid Ida-Euroopast pärit ja need, kes olid Lääne-Euroopast, mis ma koputasin vastu lauda ja küsisin, et millised assotsiatsioonid on Lääne inimesed, kirjutasid seda, too, et keegi koputas, et keegi tuleb külla. Lahe, eks ju. Et ma ei tea, et kihvt minuga tahetakse kontakti võtta siis poolakad ja teised Ida-Euroopa tüübid, kui nad kuulsid koputust, ütlesid, et järgi tuldi. Et et see, noh, traumaatilised kogemused minevikust. Eks nendest tuleb lahti saada. Et nüüd juba 20 aastat hiljem pigem koputamise peale teeme ukse lahti. Et ses mõttes ühiskond on muutunud kindlasti sõbralikumaks turvalisemaks, pehmemaks. Ja just selliseid veidraid põhjusete hirmusid on inimestes vähem vanuseni. Samas hirmud ei kao ju kuhugi, ei ühiskonnas tega inimloomusest, et tänapäeval on hoopis teised hirmud, et sina käid, suhtled väga palju, väga erinevad, et inimestega, eks ju, erinevatest positsioonidest, et kui sul vaatad seda Eesti ühiskonda just, et mitte isegi maailma, mis praegu sellised Eesti ühiskonna nagu suured baashirmud on. Oh heldeke ma arvan, kindlasti mingid inimesed kardavad ämblikke. Aga kui rääkida sellest, siis see, mida president Ilves on viis aastat mõtteliste hommikust õhtuni rääkinud, sellest samast kodanikuühiskonnast, et kuulge, heiet, tehke iseenda asjad korda ja ise peate otsustama ise sekkuma ühiskonda, rääkima lahtise suuga avalikult asjadest ja ilma hirmuta, et sa saad kuskilt partei peakorterist või, või, või, või kusagilt mingisugusest staabist mingi noomituse võis olla, minnakse külge. Et see on vabariik ja siin on vabad inimesed, ma usun, see kodanikuühiskonna teema, naiste tähtis ja sellepärast ka see seltskond, kes on praegu 20 kuni 30, miks nendega on ka väga hea olnud Touri pealinna teha, et et Nad on julged ja, ja. Ja nad hoolivad sellest enda ümbrusest. Paas hirmudest rääkides, see on omaette saate teema, selleks on kindlasti palju targemad mehed. Et. Küllap ikka, põhiline on see, et, et maailm ei võta mind sellisena vastu, nagu ma olen. On see hirm, et ma pean kellegi teisena näima või kedagi teist mängima selleks, et, et nii-öelda süüa saada. On jäänud üha vähemaks ja vähemaks. Kindlasti paljud inimesed kardavad seda, et nad võib-olla kaotavad töö või. Aga kuskil sisimas on siin Eesti ühiskonnas selline väga tugev solidaarsus olemas. Just see ongi seesama kogukondade teema, et tegelikult sinu kogukond, sõbrad ei jäta sind hätta, ma usun seda. Meil on mitmeski mõttes vedanud siin olles, sest kui seda kultuuripealinna programmi ka need vaadates pool aastat möödas on, siis siin on tohutult palju head muusikat, väga palju head noort kunst ja, ja ka kirjandust. Ja et see sünnib siin, näitab seda, et see ühiskond on päris hea tervise juures. Jah, kultuuripealinna aastal tuleb see kõik eriti esile, inimesed ilmselt aktiveeruvad ka rohkem, pööravad tähelepanu, naudivad, osalevad, teevad ja loovad. Aga muidu, kuidas sulle tundub, et kas ei ole sellist tendentsi, et sellisele lähenedes justkui heaoluühiskonnale, et siis hakkab tekkima selline kamm, kergem mõttelaiskus, mugavus? Tee kohta selliste inimestega on paraku jah, ei oska kaasa rääkida, kindlasti see on olemas, isegi tahaksin kõrgem olla, mõnikord tahaks mõtlejale valedamaks saada, aga see asi ka, et ikkagi vaata, piirid on lahti ja inimesed saavad reisida sinna, kuhu nad tahavad ja ja, ja see vabadused sa võid minna, töötada välismaal, ükskõik siis, kui kaua tulla siia tagasi, teha siin omi asju. Mu meelest on see väga suur väärtus nii-öelda minu põlvkonna jaoks, kes saanud 40. On see ikka väga-väga haruldane äge asi, sest me kasvasime üles teadmises, et võib-olla, kui kõik hästi läheb, saad korra Tšehhoslovakkias elu jooksul. Aga nüüd käid kaugetel maadel, ei ole Euroopa liidu passiga, et ikka väga-väga eriline ja lahe olla. Kuulame vahepeal muusikat, siis jätkame juttu. Sigur Rosson ootel hopi Holla. Tahad rääkida, võib-olla ka sigu Rossi kohta, kes ei tule Islandi päevale, mis ei tähenda seda, et siia ei tuleks terve plejaad väga ägedaid erilisi aktuaalseid. Islandi muusikuid. Islandi Islandi päev jah, algab südaöösel ehk siis lauluväljakult läheb üritusele sujuvalt Islandi päevaks ja järgmisel päeval Tallinnas, siis see nii-öelda kulmineerub erinevates linnaruumi osades aga Islandi väljakul, eelkõige paljudes väikestes klubides. Sigrossimite tulemise põhjus on väga lihtne sigu, Ross läks laiali ja ei tea pikaks ajaks ja aga Islandit tuleb hulka väga häid bände. Näeme üht Islandi tippbändi ka lauluväljakul. Aga see plaat oli nüüd selline, et ma kõndisin sirgelt plaadipoodi, kui ma sellelooline ära kuulnud ja ostsin ta ära. Kui see välja tuli. Räägin Jaanus Rohumaaga mängis just Sigur Ros hopi olla rääkisid, et läksid kuused lukku, läksid poodi, ostsid albumi, eks kohe et räägi võib-olla üldse, kus sa endale muusikat leiad, kuidas see muusika sinuni jõuab ja kuidas vanasti jõudis, mainisid empty viieks. Me oleme veel sellest ajast, kus MTV ei olnud reality show'd, vaid oli muusika tuli, sa kuulasid lugu ja sest sinu maailm avardus, eks, et kuidas jah, võib-olla hakake yhe lapsepõlvest filter, kuidas seisuga ikka sinuni jõudis noorpõlves. Kui oluline see üldse sinu jaoks oli või on praegu? Et see lapsepõlveteema on, nagu ta on, et sa kuulasid seda, mida su vanemad kuulasid, et õnneks oli, neil panin mõned normaalsed bändid ka nagu näiteks andu olid, biitlid olid Zeppelin ja neid asju, aga nagu teadlik muusika kuulamine, hakkasime keskkoolis siis kus oli selline briti kinga põrnitsemine, nagu oli see, mida mina kuulasin sellest mütsi ja kurat ja, ja siis ka selliseid staadionibänd nagu kaks ja ja, ja, ja siis MTV oli jah, selles mõttes hästi jõuline nähtus, sest et ta oli selline nagu nädalavahetuse teema rohkem, et tulid ülikoolis ema isa juurdes, siis said kõhu täis ja viskasid sinna ennast diivanile pikali, hakkasid järjest vaatama, et lihtsalt 90.-te alguse MTV oli vägev ja, ja seal oli väga lahedaid saateid ja ja see oligi uudne ja kihvt. Hiljem siis on muusika olnud seotud hästi palju teatriga. Ehk et teatrilavastajana paratamatult mõtlema selle peale, mis muusikalist kujundust sinna panna või keda endale appi kutsume seda tegema. Ja ja siis on siis saigi kuulatud väga nagu seinast seina asju, et vahepeal mõni Suurämbienti austaja ja ta soovib ka teatrisse ja kujundusmuusikaks nagu väga hästi ja, ja siis Erkki-Sven Tüür on mulle mitmeid väravad lahti teinud, just nagu klassikalise muusika koha pealt ja ka ise kirjutanud mõned mõned asjad lavastustele ja, ja nii ta läinud on. Ma ei salga, ma, ka kuul on väga hea meelega sellist kitarri saatel jorisemist. Et, et praegu on Ameerikast tulnud lahedaid lahedaid bände, nagu ironenud Win või Dylan Leblanc või mis on nagu sellised unistavad, eks nad natukene optilani sellises vaimus või hinges edasi nagu liiguvad. Et kuule, väga palju ka 60.-te lõpumuusikat psühhedeelne muusika nagu ka nagu imponeerib, et et pigem on muusika minu jaoks selline praktiline asi. Et olnud? Mul on teda vaja ja siis minu etendustele teda vajame. Kas kodus õhtuti mängib seal DC Heidy Purga? Weimite tiitšei ja ikka mängib plaadimasina. Ja ei, ma veidi siis nagu plaat otseselt käsitleb, et kas liidi muusikalisel maitsel, jah, täpselt. Ma sinna tahtsingi jõuda, on sinu nagu muusikamaailma avardamisel suur roll. Jah, aga ma ei ole teatrit teinud eriti viimastel aastatel, seega mul ei ole seda kuskil seda seda ilu kasutada, mida ma olen teada kõik saanud, aga ju ma seda kunagi kasutanud. Muidugi ma arvan, mis puudutab nagu moodsat muusikat, on mu teadmised oluliselt suuremad kui mõned aastad tagasi ja teiselt poolt ka. Olen ma nüüd hakanud aru saama nii-öelda täiskasvanud inimesena ka sellest sellest nii-öelda vokaalmuusikapointist või sellest 70.-te Saulistatelt son uuesti uhke ja võimas kultuur tegelikult ja ja, ja ka väga põnev maakond. Te olete heidiga mõlemad eraldi võetuna võimsad tegijad, eks ju. Sina teed Vabaduse laulu, tema teeb Eesti laulu. Et kas teil ei ole plaanis teha mingit ühtset sellist ühist projekti, selline power-duo nagu on näiteks Semper ja ojasoo, et kuidagi ühendada nagu omaloomingulised, sellised võimsused. Ei tea, kui inimesed koos elavad, ju nad ikka mõjutavad teineteist ju nii või teisiti, et dieedil on ikka väga selgelt oma rida, mida mööda ta elus on kõndinud ja läinud ja, ja ja ei hakka ma sinna oma nina toppima. Muidu satutel õigelt teelt kõrvale, et ei, Need asjad on. Kui nad tekivad, siis nad tekivad, aga, aga ka valdkonnad on nagu pisut erinevad. Et siiski nagu Heidi teema on meedia ja muusika. Ja, ja ka kunst viimasel ajal olnud, et et minul on seal pigem teater nagu sellised etendavad asjad. Aga seda küll, et, et mis meil on mida me ühiselt nagu teinud oleme, avastanud oleme, on tõesti kujutav kunst olnud, et see on kuidagi sattunud väga headele näitustele ja see maailm on hästi, panevad. Mis viimane selline leid oli kunsti vallast? Sattusime sattusime Kokooslus olema juhtumisi Düsseldorfis. Sel aastal ja seal Düsseldorfis on siis väga uhket, väga uhked moodsa kunsti väljapanekut, et kes vähegi Düsseldorfi satub, et see ei ole lihtsalt ainult Reini äärne ülirikas linnake, vaid seal on ka väga-väga võimas nii-öelda moodsa kunsti koolkond kunstiinstituut. Ja see oli, mis oli väga muljetavaldav, mis on välja pakkunud. Vaid sa oled üldse suure kultuuritarbija, et et selline kultuur vist sellises traditsioonilises mõttes, et ikkagi kirjandus, muusika, kunst, noh, teater, niikuinii on sinu siis kultuurimenüüs alati esindatud, eks ju. Ei tea teatri ka ikkagi olema väga pikka pausi pidanud ja seda sai ka väga palju nagu tehtud ja nähtud. Kas sa pausi pidasid, selles mõttes, et sa ka ei käinud teatris? Jah, et lihtsalt täitsa välja lülitada. Jah, nägin ikka mõningaid mingeid välismask, ma käisin vaatamas muudatusi, nägin kas lepaaži või Robert Wilson, et need on lihtsalt ei tohtinud nagu vahele jätta ja muidugi ka mõnda Eesti asja, et ikka ma püüdsin linnateatris käia, esietendustel vaadata, mis kolleegid seal edasi teevad. Aga vaat, mis seda kultuuri nüüd puudutab, siis ma arvan, et inimestesse sisse pandud mingi lähtekood ja tal on mingeid asju elus ja et ta, et ta siis nagu kasvaks ja ta rõõmus oleks. Ja ma arvan, kellele nagu on vaja seda, et Putin tahab autot või käib iga päev ujumas, mõnel teisel on jälle vaja teisi aineid või, või selliseid substraate selliste niimoodi juhtunud. Ja jumala õnn, et et siin Eestis elades ja nii-öelda siin eestlasena olles noh, on asju, millega tegeleda, mida vaadata see teeb elu värvilisemaksja rõõmsamaks ja ja noh, ütleme hea raamat või, või, või muusika on ju tegelikult värav nagu kuskile järgmisesse maailma järgmisele tasandile. Seega ma arvan, see nagu loomulik elu osa lihtsalt, mis selle kultuuripealinna projektiga toimetades. Minu jaoks on väga oluline, et see kultuuri mõiste või tähendus on väga kõvasti laienenud, et ei ole ainult klassikalised kaunid kunstid, vaid et see on tänavakultuur ja, ja ja nii-öelda kogukonna kultuur ja see võib sündida väga väikestes asjades. Muide Ariel pinki kontsert tuleb, tuleb vist neljapäeval, eks ju, Tallinnas noh, mis on just nagu näide sellest, et et suured ja väga kaunid asjad ei, ei pea sündima tingimata hiilgavate stuudiotes ja hirmsa raha eest. Ma lihtsalt võimalusi ja julgust ja vabadust. Me ei kuula, nüüd küll mitte Ariel pinki kuulasime, enne kuuleme. Jaanus, sa oled valinud Justamendi, kaua sa kannatad, kurbade naeru? Jah, mina ei ole, ütleme niimoodi, et Justament ei ole see bänd, mida mina kuulaks iga päev. Kui ta raadiost tuleb, siis ma teda kuulan, aga nüüd on see justament on tähtis selle selle 20. augusti kontekstis. Et räägime ütleme iseseisvuse taastamisest, siis me ikkagi räägime Alo Mattiiseni ja elemendi lauludest, aga tegelikult üks bänd, kes väga palju nendel öölaulupidudel ja üritustel võtmerolli mängis oli justament ja nemad olid vahvad, vahvad vennad ja ma sain aru, et nad siiamaani toimetavad ringi ja olgu siis üks selline bänd ka ja neid saab ka kuulata, siis järgmise laupäev oli lauluväljakul. Jaa, veeru ta ka. Selline sõbralik muusikas, ansamblit Justament, justament üks paljudest olulistest esinejatest. Järgmisel laupäeval Tallinna lauluväljakul Eesti iseseisvuse taastamise 20. aastapäeva suursündmusel kontsert pidustusel Vabaduse laul, kus siis peaesinejad, eks oleme meie kallilt. Kuule, hea eesti rahvas, räägingi Jaanus roomaga. Jaanus Vabaduse laulust. Räägime kindlasti veel raadio, kohe eetris. Nii palju kui võimalik, järgmisel nädalal, aga sinult tahan hoopis küsida sinu teiste tegemiste kohta enne kui meil see napp aeg siin otsa saab, et sa oled presidendi kultuurinõunik, et mis nõu sa talle annad, mida ta küsib sult, kuidas see nõuandmine käib? See on olnud nüüd üsna pikka aega, tegelikult varsti saab täis viis aastat seda ja jaa presidendi ümber on väga palju erinevaid inimesi erinevatest valdkondadest, kes tegelevad kaitse küsimustega majandusküsimustega ja ja, ja siis oli ka tema otsus, et tal võiks olla siis ka inimene ja veel mõned lisaks sellele, kes teda kultuuriküsimustega kursis hoiavad ja, ja võib-olla ka mõtlevad pisut, et selle peale, et kuidas neid nii-öelda riiklikke üritusi ja tähtpäevi teha inimesele lähedasemaks, et kuidas riik saaks inimesele lähemalt tulla. Ja Üheks selleks väljundiks tegelikult oli selline ettevõtmine nagu Eesti vabariigi 90, kus ma siis olin president esindaja on seal valitsuskomisjonis ja panime siis kus Toomas Kiho ja Margus Kasterpalu ka kokku siis sellise suure aastase kava, mis, mis läks väga hästi korda ja ja, ja seda laid sedalaadi asju siis seal ongi tegelikult nagu tehtud, et kuigi palju kontoris ei istu, on olemas ka sellised regulaarsed kohtumised presidendil nii-öelda kultuuriinimestega. Ja, ja loomulikult ma enda korrespondent on väga suur ja, ja nagu sisulistes küsimustes on ta niikuinii väga pädev. Nii et ütleme ka see, et vabariigi aastapäeva kontsertidel formaat sai natukene võib-olla sõbralikumaks ja, ja ka seda, et rändasi Eesti erinevad linnades siiski, et sedasama jälle seda Eestit nagu inimesele lähemale tuua ja aru saada, et sa oled osa sellest riigist ja sinu panusest sõltub palju asju. Ja minu jaoks on see muidugi on haruldane kogemus, et näha kõrvalt kuidas see protsess käib ja, ja, ja, ja kuidas see presidendi töö käib ja, ja mis ta teeb ja, ja ka seda, et inimesena on olnud väga-väga-väga meeldiv ja väga hea kontakt. Jah, meie president on ju tuntud oma hea ja huvitava muusikalise maitse, sest et väga isegi alternatiivse olnud, et ma tahtsin öelda seda, et kui sina oled ekskultuurinõunik, kas president sulle kahest nõu annab, soovitab mingilt vaata, jälgi seda või on viimased nõuanded president. No viimased nõuanded tulid eesti kirjanduse koha pealt, kus kus me rääkisime mõni aeg tagasi, tegelikult rääkisime Noor-Eestist ja tollest ümbrusest ja pealegi nagu sa nimetasid muusikat vaata muidugi, et meil lihtsalt ülearu presidendi kiitmiseks pugemise pugemisena lihtsalt. Aga. Mille vastu mul ei ole midagi paremat. Aga noh, ja esile tuua. Jah, tõesti, muusikateadmised on väga suured, aga teine pool on see, et mis puudutab eesti luulet siis ma arvasin, et ma olen väga suur eesti luule ja kirjanduse spetsialist, selgus, et ei ole ikka, et Toomas Hendriku ja teadmised on, on väga, väga laialt selles vallas. Et, et on jah, selline hea, et meil on need asjad niimoodi sattunud siin selle presidendina laul ja, ja, ja seda ka, et on pööranud tähelepanu sellistele väikestele seltskondadele nagu uus maailm ja erinevat seltsingud ja ja, ja ettevõtmised just toetanud sellist kogukonnapõhiste noortekultuuri. Et ka neid nagu julgustada enda asju läbi viima. Ja ka see, et tegelikult Kerli siia tuleb, ma usun, on ka võib-olla kuskilt otsast natukene tema teene. Et Gerli on ka kutsutud siis 19.-ks augustiks siis Kadrioru kantselei aeda sinna roosiaeda, siis vastuvõtule, kus siis president tänab neid inimesi, kes 20 aastat tagasi tegid mehetegusid, kui ka neid, kes seda 20 aasta jooksul teinud on neid talente kes siis on need koju tulnud käima, et siis neid tunnustada ja tervitada? Kerli on Eestisse tulemas ja, ja talle saab siin palju tegemistele. Jah, kellel tuleb siis Eestisse tänu presidendi kutsele? Ja aitäh, president, seal vähemalt inimestel head muusikat jälle kapaga nii-öelda jagada. Et tahtsin veel küsida seda kohta selle kohta ka, et kuidas sa tunned nende, sinu suhe teatriga, eks, et varsti saab ju kultuuripealinn läbi, eks ju, siis tõmmatakse otsad kokku ja nii edasi, aga sa tunned, et äkki võiks mingi hetk nagu püsivalt teatri rüppe pöörduda tagasi, kas sa igatsed seda teatri feelingut, seda teemat, seltskonda, atmosfäär või sul tunned, et elu kuidagi liigub juba edasi teistes suundades? Ma ei tea, kuidas teistes kunstivaldkondades on või kuidas raadioinimesed või muusikainimesed omavahel on, aga paraku on nii, et, et nüüd ma olen sihuke kolm aastat aktiivsest toimetamisest eemal olnud, aga kui ma näen enda kolleege, siis ma ma ei tunne küll kuidagimoodi, et ma oleksin kuskil väljas või eemal või või ära olnud, et nad on ikka needsamad armsad inimesed ja, ja, ja mul on tunne, et sealtpoolt on täpselt nagu sama tunne. Et, et kindlasti teatriga ühel või teisel viisil edasi tegelen ja, ja ongi tulemas uusi näidendeid, ma arvan, juba järgmisel aastal. Nii et juba lavastaja pilk on, on juba vannud peale silma, millele vihjad äkki isegi teemale poole vaadatuna oke orien, vaatan oriendi poole. Kas sa oled väga palju lavastanud, eks ju linnateatris aga teistes teatrites külalisselliseid etendusi teinud, et on sul mingi eriti südamelähedane etendused, midagi, mis sul kohe nagu esimesena pähe torkab, mis mõtled kohe sellise suure heldimuse härdusega tagasi? Wow need sellised premeeritud lavastused ja hästi õnnestunud lavastuses on alati hästi raskelt tulnud nagu kenasti raske pingelise töö nagu vili. Praegu vist veel mängitakse minu meelest linnateatris ühte lavastust veel, ma ei tea, kas ta on juba viis aastat seal jooksnud kivid sinu taskutes. Mis on iiri iiri näidendi ja, ja need iiri asju olema lavastanud ikka päris palju Naardumak, Donahhinišmani igerit, jaa, jaa, ja kuna ma ära ja, ja, ja William Bakeri šveitsi punane han rahvani. Et kivid sinu taskutes peaks veel mängukavas olema ja ma tahan seda kindlasti sügisel minna, et kuidas seal siis Argo Aadli ja Indrek Ojari siis mängivad. See tükk tuligi praegu meelde. Kui me rääkisime siin elust 20 aastat tagasi, saime vabaks, iseseisvaks, rääkisid ka lähiajal üht koma teist on sul plaanis ka teatririndel ja nii edasi, aga kuidas sa näed, oled sa mõelnud, millised on sellised tunnistus, ambitsioonid, võib-olla sinu elus 20 aasta pärast? Olete nagu pikalt ette mõelnud, mida tahaks, millest unistab? No kõigepealt võiks nagu elus olla, see on ka juba päris suur asi ja ja, ja, ja siis võiks ikka veel jaksate rõõmu tunda asjadest ja üht-teist ette võtta. Et kui need asjad on täidetud, siis on kõik muu juba iseenesest. Aitäh Jaanus, see on hea mõte, tõesti, võiks 20 aasta pärast ikka veel elus olla, loodetavasti siis. Nii see ka on. Tähtsule Jaanus, kõike head, edu Eesti tegemistega ja vabaduse lauluga, mis siis järgmisel laupäeval Tallinnas lauluväljakul toimumas lauluväljakule. Jaanusele seni on raadiokakk.