On A2. Me oleme peetia Pedaru. Saade siin me oleme eetris peekia Pedaru ja meil on suur suur hea meel tervitada meie tänast külalist. Tere, Jaak Johanson, tervis, tervis. No kuidas läheb sul? No läheb, selle peale öeldakse. Läheb tegemist on ju palju praegu, sulle on käed-jalad tööd täis vabaduse lauluga, mille juurde me jõuame ka üsna pea, aga kui sellist teistpidi aktuaalset teemat käsitleda, mida me ka kuulajatelt küsisime täna, et kes eile siis käis dalai-laama kõnet kuulamas, et mis teile muljet avaldas, mis kuidagi eriti hinge läks või kõnetas teid, inimesed on kirjutanud foorumisse erinevaid asju. Tõnu, on sul seal midagi uut? Ega väga palju uut ei ole, ma vist peaksin korra veel värskendama seda lehekülge ka. Üks asi, mis siin on öeldud, on, on see, et tähtsam kui see nagu ise on, on sõnumitooja. Mulle laama meeldib. Et kas sina käisid kuulamas, räägi võib-olla muljeid või üldse enda sellist. Jah, muljeid, mis tunne sul jäi ja mis sulle kuidagi eriti hinge läks? Eestlaslikult tahaksin tegelikult kõigepealt õiendada, et, et, et siis kui, nagu siis, kui nagu pole eriti võimendust vaja sisendada tavaliselt ülearu niimoodi, et tahab nagu tahab nagu kõrvatrummid välja lüüa. Aga kui teda tõesti vaja oleks. Et siis, aga noh, ma saan aru, tegelikult söönud kellelegi Viljandi aidas toodise võimendus kohale, noh see kõik oli sellise kodanikualgatuse ja, ja abistamise korras, et, et hea, et niigi on, eks ole. Samas vaate püksi varjasid ikkagi mingid tohutud enamuses enamustes kohtades, kus oleks võinud vaadata, pidi vaatama millegipärast sakus antikuid või siis või siis mingit seda telki, ma saan aru, mis oli ka väga nagu vajalik saada, eks ole, veretelk ja dalai-laama nii palju virisemist. Et, et noh, kui juba, et noh, mingis mõttes kuidagi kuidagi see ses tema sõnum oli tõesti tähtis ja kõige tähtsam sõnum, mis ta ütles, mis oligi, mis ongi seesama Vabaduse laulu teema. Lühidalt vabadus on vastutus ja, ja noh, selleni võiks ringiga nagu tagasi jõuda ja mida, mida pikemalt noh, nii-öelda ollakse vabaduses või seda tajutakse, seda rohkem peaks hakkama tajuma seda vastutust ja kogu see noh, kogu see oli oli tema põhiline teema selle juures. Aga nojah, et see, see on iseenesest vot kui vot kui kummaline, et ta, et ta on niimoodi täpselt sellise selliste vaheaegadega siia Eestisse sattunud 100 91 2001 2011 ja siis ma lihtsalt see niimoodi rihitud on, et mõned asjad ikkagi kuidagi juhtuvad niimoodi ja ta on alati mingis mõttes väga niisugustel olulistel hetkel veel siin käinud ja kõik see on järjest tähtsamaks muutunud. Siinsamas fuajees istub üks sõber, kes tema esimese visiidi ajal elas nagu selles siis nii-öelda kus, mis oli Tallinnas budistlik tempel ja siis nad jõid igal hommikul teed ja ja, ja sõid putru koos. Ja see kõik jäänud. See kõik ei olnud nii tähtis ja nüüd nüüd on, eks ole, turvamehed ja ja nagu ei pääse ligigi ja kõik on nagu järjest Vipim mis on ka ühtepidi see vabadusega kaasnevad niuksed parata, tamatused. Aga sõnum jääb ju kogu aeg samaks ja noh, ma helistasin, helistasin alguseks ka ühte ühte nende külastustega Eestisse jäänud vana templi kella, mida ma ikkagi selle enda jaoks ja vahel meeldetuletuseks helistan. Nende teemadega seoses. Kellukesega pidi olema ju see, et kellukese helin Harboniseerib kogu välja siis energiavälja. Jaak helista veel natuke, küll läheb ja on tunda teisteni. Minule natuke harmooniat veel ka, et, et noh, mitte et see nüüd kuidagi nagu võidule pääseks, aga, aga see, et kui dalai-laama sealse armasse nii-öelda vahva, sellise noh, väike kuidagi siukseid triksteri või niukse nalja naljamehe olemisega Dalaisel kõnelist seal taga ikkagi kohati. Mina vaatasin siit onlainist ERR-i leheküljelt seda asja ma ei saanud koha peal olla tööl. Ja, ja siis kohati tuli see suur see meie vabaduse värk nagu öeldakse, suur vabadusesammas nagu nagu mingisugune elukas sealt tagant nagu öeldakse, aga siis ma hakkasin mõtlema teisitimõtlemise asi vist. Et kuidas need kokku sobivad, et justkui oleks dalai-laama selga pandud see meie hirmus vabadused. Oki kannatused, aga ta sai sellega ilmselt suurepäraselt suurepäraselt nagu hakkama, et kui minnagi meie vabaduse juurde, et kas, kas sulle tundub, et, et 20 aastat oleme olnud nagu vabad ja ole siis vana seal muidugi küsimusega. No ütleme, küsisite mingit isiklikku mälestust sellest kahe täpselt 20 aasta tagusest augustist. Et mul on meeles nihuke samalaadne selge päiksepaisteline hommik, just see putši hommik. Ja, ja kooliaasta pidi algama vanalinna, kool oli siis juba loodud, meil pidi olema vanalinna muusikamajas koosolek, just nii, nagu see homme on nagu õppeaasta ettevalmistamiseks. Vanalinna kool oli siis nagu paar aastat olnud ja, ja see ja see oli väga tõsine hommik. Noh, põhimõtteliselt ühtepidi oli nagu niisugune tunne, et kas siis nüüd nüüd see siis kõik saabki läbi. Ja samas teistpidi teistpidi see enesetunne, et ega, ega midagi muud nagu ei saa teha, et see ongi meie vabadus alati ükskõik mis aegadel, ükskõik mis oludes kuivõrd tõsiseks või rängaks võib see minna, et inimesele jääb alati vabadus teda teha, seda, mida ta milleks ta tunneb, et ta on kutsutud täita seda osa, mille ta on endale võtnud või mis on talle usaldatud ja mille ta on vastutusega omaks võtnud, et midagi muud tihtipeale inimestena nendes suurtes mängudes teha ei saagi. Ja nii, nii me siis läksime sinna muusikamajja koosolekule, hakkasime mõtlema järgmise õppeaasta peale ja koosolek toimus ja, ja, ja nagu saadi, sellest sünges meeleolust üle juba noh, mingi mingit aegade pärast selgus, et, et eks ole, et läkski seekord justkui hästi. Ja kummalisel kombel, et nüüd on 20 aastat möödas, aga mingis mõttes kooliaastale vastu minek on selles sellel augustil täpselt sama kahtlane või noh, nagu nagu see, mis toimub, kui nüüd tõmmata paralleele, et kuidas see ikkagi võimalik on, et 20 aastat vabadus, vabadus ja hariduse kultuurimaastikul, eks ole, nagu selline nagu teadmatus, segadus ja noh, käigud, mis toimuvad nagu noh, niisugune hariduse suhtes näiteks linna tasandil või see see on isegi raske nagu süüdistada, noh, see, see ilmselt kaasneb vabadusega see, see teatab vastutuste segadus ja rivaalitsemine ja mingisugused sellised probleemid, aga mida see tähendab nagu konkreetselt nende Vabaduse laste jaoks, kes esimesel septembril pead kooli minema? Et, et kui niukseid vastutuste ristotsustes tõmmatakse, noh, pannakse lasteaedu kinni vanalinnas või tõstetakse muusikakool ruumidest välja, keegi ei tea, kuhu tal nagu esimesel septembril nagu minna peaks olema. Et siis siis see nagu peale kahtekümmet aastat vabadust nagu see, et, et sul on jälle nagu või noh, ikka nagu see nagu nagu putši tunne mingis mõttes ja nüüd on see juba meie enda putš kogu aeg siin. Aga aga noh, sellega selle me oleme valinud ja sellega me peame hakkama saama, aga vot sellised paralleelid on. Ja, ja selles suhtes ka ütleme, kui meenutada neid 20 aasta taguseid laulmisi, et meie olime siis selles Pirgu arenduskeskuses, mis sündis koos vanalinna muusikamajaga seal, Ülo Vooglaid, jaa, jaa. Ja nagu see oli nagu omaette nagu vabaülikool. Me kogusime seal sellise teatrigrupina nagu mälestusi laule ja tegime nagu etendusi sellise Merle karusoo suur missiooni algus. Ja, ja vot kui läksid need suured nagu need laulmised lahti et siis kuidagipidi on alati minul noh, ka muusikaliselt või noh, kisub nagu sinna nii-öelda selle rohujuure tasandile nii sandilises kui kuidagi tunnetuslikus mõttes ja pärimuse mõttes üldse. Et, et noh, need asjad peavad jõudma, kasvavad alt üles ja mõnikord neile nagu tõmmatakse üleval talle nagu kiiresti nagu müts pähe või paigutatakse äkiliselt liiga suureks ja minul näiteks nende mingite mingite lauluväljakul suurte laulmist suhtes oli just selline tunne, et äkki see on nagu noh, seal ma olin juba ikka täiskasvanuks kasvanud nõukogude ajale. See umbusaldus. Et tegelikult tehakse järjekordselt nagu noh või kuidagi isegi võib-olla organiseerijatele endale teadmata mängitakse mingi võimalus maha ja tullakse liiga varakult nagu mingite mingi impulsiga välja, see tegelikult nagu tasalülitab selle võimaluse seda sisemiselt sellega sisemiselt välja tulla ja jõuta järgi, noh ja see on nagu see Eesti Kongressi ja rahvarinde vastuolu. Ja ma mäletan, meie näiteks ei ma küll kõigest hingest organiseerisin, noh, tolleaegset oma ansamblikaaslasi leegahjusest tundsin, et minul ei ole nagu piisavalt seda kandepinda, et minna laulma rahvalaulu sinna, sinna laulukaare alla. Aga et leegahjus läheks, laulaks mõne päris rahvalaulu ja, ja mida nad ka tegid, noh, mida väga filmides ei ole, see, see, meie kontakt oma päris eheda rahvalauluga on, nagu ta on, et see nagu jääb jälle kahe silma vahele, aga ma usun, et see tähendas midagi. Ja, ja ise, et, et minna sinna nagu lahtilükkamist laulma, et see nagu tundus, et see on nagu vara, et me laulsime nagu tänavanurkadele käisime mööda eesti rahvamajasid, laulsime, eks ole neid siberi laulikute laule ja lugesime ette kirjavahetusi ja päevikuid, eks ole nagu selle kadunud põlvkonna nii-öelda mälu. Ja ja tundus, et sellega, et, et see on nagu meie osa ja, ja, ja samas nagu jällegi Eesti puhul noh, et see on, see on ime, et see kõik nagu saadi tasakaalu ja et mõlemad pooled suutsid oma rolli täita. Ta noh, just siis võtame niimoodi suurelt nagu Eesti Kongressi rahvarinne ja et suudeti nagu midagi see, see asi nagu, nagu mingile ühisele ühisele joonele tõsta ja läbi viia ja, ja selles suhtes noh vot selles, see on jälle see, et sa pead oma osa tundma. Muidugi, raskel hetkel need asjad vist ikka loksusid nagu paika hoolimata muidu muidu me tõenäoliselt sellist juttu ei räägiks. Aga need Vahepeal muusikale ja sai albumil põhja vahemänge mängud, laulud ja räägi natuke sellest loost ka, mida me kuulama hakkama. On need on need meie niuksed laulud, mida me, vend mardiga põhiliselt laulsime ja need, mul on siin mõned tolleaegsed niuksed, rariteetseid salvestused ka, mida me salvestasime just siinsamas Margo kõlariga vana raadiomaja Teises foonikas seal hommikul seitsmest, kaheksast siis kui olid vabad vabu aegu eriti ei olnud 88 89 terve sessioon mingeid omi laule ja siis tol ajal neid iiri laule, et no selle ka jõud, et iirlased mingis mõttes olid esimesed, kes nagu kultuurilises mõttes Eestit tunnustasid, et see 88. aastal Eestisse saabunud pärimusmuusikute grupp 20 inimest. Kõik see idee, et Eesti võiks saada enam mingis mõttes nagu vabamajandustsooniks Nõukogude Liidu jaoks, võta Iiri vabamajandustsoonide sees, kui kõik see mingisugune see oli üks esimesi suuri läänest tulnud muusikute gruppe ja märgiliselt just nimelt mitte mingid staarid, vaid nagu väga head pärimusmuusikud ja Iirimaa mõttes, see on nagu niisugune sügav traditsioon, see nagu ehe, mida nad omal kombel nagu sügavalt ka tunnetavad noh, niimoodi lobisema hakates või noh, see, mille kohta Bono on öelnud kunagi, et ega ta et tal on Dublinis nagu hea olla selles mõttes, et keegi pea teda staariks või noh, et ta teab või noh, ka, et ta on nagu ikkagi otsapidi teadlik sellest, et, et siin taga on veel suurem traditsioon, on mingid teised kriteeriumid, mingid teised hierarhiad, mis käivad hoopis teistpidi ja mõni laulja või torupillimängijaga silma võimenduseta väikeses nii-öelda rahvamajas või kuskil mägi ei lähe oma kogukonnas laulab võib-olla tema rahva jaoks sama tähtis või veel tähtsam, vot need dimensioonid Iirimaa puhul. Et üks selline seltskond, mingi 20 torupillimängijad, harfimängijat, traditsioonilisi lauljaid, kes nagu iiri keeles laulsid ja ja noh, paljud võib-olla mäletavad, käis nagu üle Eesti ja see oli nagu üks esimesi niisuguse vabaduse märke, sest ühtepidi nad olid ikkagi nagu lähed esindajad ja teistpidi nad olid nagu indiaanlased iirlased on nagu mingis mõttes olnud nagu euroopa indiaanlased või noh, ka nagu äärele surutud ka nagu omariikluse pärast väga tõsiselt pidanud, seal oligi paralleeleestlastega nalja ja, ja, ja siis noh, kõik need Iiri prajan, friili, näitemängude lavastus Pedajase poolt enne seda väga tähtsad olid need paralleelid tõlkijatega ja see teema tõusis, tõusis nagu vahetult enne ülesanne, et see on see tsenseeri seos. Mõtlesin, et meie salvestamised nendest nendest aegadest siin siin raadiomaja foonikas hommikustel aegadel ja pärast viisin nüüd salvestused isesid ära. Et nad ei satuks paanikasse või noh, just, et nagu see mingi kartus või noh, et oli ikkagi veel nõuka aegadel nagu ei taha, et neid raadios nagu kõlaksid vaid need nagu jääks järgi need need laulud kuidagimoodi. Aga noh, et kui pannakse viisiketas veerema noh et need maailmad lähevad nagu väga omavahel segamini. Ütleme seegi seegi laul, selles mõttes on sellest ajast ma ei oskagi seda. Need on niisugused unenäo või seisundi laulud, sisemised enesetunded. Et seda võib lihtsalt kuulata. Kell on viie minuti pärast pool ükskõik juba juba juba juba. Sooviksid sa väikest rähni kintsu, sepikut, topsi, napsiga kukemarja või sa ei näe, et meil on siin loota lootus piiritu pilvitud kõrgetter kudeharja. Kõigepealt võime tantsida nõnda kuidas põrand, tuba ja küll ja küll ja küll ja küll, ja küll. Luba luba ja päike paitas juba tuuled, tõmblevad sajandi lõpupeokingad, kleidid ja ülikonnad. Seitsmeks aastaks, kes soovivad, proovivad, eks siis ära kulunud on hinnad. Päris kõrgel ja juustepiiri peal on niisugune tunne. Et ei pea teadma, ei tea, peadma suhtleja suht suht kulmukaarte taga, sala rada. Otsi mind üle. Silmaviskaja tilgub. Haaralt kuus jookseb Berta süles, ütleks meile, et me võime keelega keerata, suulakke parajad pirnid. 33 korda valgust võid neelata enne, kui teevad sirmid. Süütute suundused, suututes, püüdlused, pääsude pääsude pääsu. Oli kord olukord, korrudoliigordid, kuhu jäänud. No kõigepealt võime kanna peal keerata varvastelt vaadates alla püstistest akendes kumavad kastanid Altai tõuks edasi val. Kuidas metena? Tuletab jällegi meelde, et sellel ilmal on mingi viis ringi ju. Seitse kaheksa, üheksa, 10 teist kätt kogu aeg on ümber. Su ümber on su aega kõrged. Hiilguse, heledad värvid. Võtad takso, sõidad taeva. Sooviksid sa siis väikest rähni kirstuga, sepikut, topsi napsiga, kuremarjad, meil, loote lootus, piiritu pilvitus, kõrgete rõhkude nalja. Kell on viie minuti pärast ükspuha puha puhanud ja puhas. Jaak Johanson, sina oled sel laupäeval Tallinna lauluväljakul toimuval Vabaduse laulul üks siis selliseid põhitegijaid ja koos Mari kalkuni, Jarek Kasari ka on teil plaanis suur võimas projekt loomise laul, mis sünnib koos eesti rahvaga. Räägi natuke sellest lähemalt. Et kusjuures seda mõeldud oli jällegi tegelikult nagu, nagu, nagu nii-öelda rohkem nagu muuseas või et saaks seda teha, aga noh, praegu me elame sellises ajas, et kui sa midagi teed, et siis see peab kohe nagu väga nagu suurelt olema ettevõtjatel on, las ta siis olla, aga nüüd see, see nüüd on jätk sellele 20 aasta tagusele enesetundele. Et ma sattusin kuidagi mina ei tea, kuidas me sattusime ja rääkige niimoodi, nagu alguses oli nagu, et nõu pidada või aidata nagu mingeid ideid genereerida, mida seal üldse see aasta teha võiks. Ja see põhiidee, et pöörduda nende poole, kes omal ajal Eestit julgesid tunnustada tundus just just jällegi seekord augustis ei peale kahtekümmet aastat 20 aastat hiljem just eriti seoses selle veel selle dalai-laama külaskäiguga selle poleemika, mis sellega seoses tekkis. Et see tundus nagu väga õige ja see, et, et kutsuda külalisi ja siis nagu nendega noh, selles mõttes nagu nendega koos laulda, et siin ma saan aru, et on, on tekkinud segadused, et kas nagu tehakse jälle öölaulupidu, et, et või noh, äsja oli ka laulupidu, et kui palju me saaksime nagu koos laulda, et inimesed äkki tulevad nagu koos laulma. Aga nüüd ongi tegelikult nagu mingis mõttes nagu solistide rida ja on palju ikkagi nagu staare ja selles mõttes ja, ja et võib-olla inimesed tulevad kohale mingi mingi nagu pettumus, et nagu seda nihukest öölaulupeomeeleolu nagu ei tulegi ja seda tõesti pole seekord mõeldud, et seekord oleksite mõeldud noh, just nagu mõtisklusena läbi läbi kõikide nende, nende külaliste, kes on siis, eks ole Soomest Kimmo Bochtyonen ja saamimaalt Mari Poine, kes on mingid sümboolsed tegelased ja ka just ja islandi eks ole tollane peaminister või et, et seal on ka nagu sõnavõtud ja, ja siis ja siis muidugi Shineid Connor, kes, kes pidi tulema 20 aastat tagasi, aga, aga jäi tookord nagu tulemata, kes esindaks nagu Iirimaad ja siis aga noh, nii nüüd nagu mingil hetkel see jutt jõudis nagu selleni. Ja tuli meelde uuesti see, et 20 aastat tagasi jäi nagu endal see rahvalaul laulmata ja see idee, et laulda nagu, et meil on ju. Ma arvan, et neid rahvaid ei ole ju maailmas väga palju, kes on põlvest põlve alles hoidnud nagu selliseid loomislaule, selliseid müütilisi, kosmogoonilisi laule, millest me võib-olla isegi noh, meie jaoks nad on lihtsalt nagu muinasjutud, kui me seda teksti vaatame, et me, ega me võib-olla väga heas kontaktis selle, selle, niisuguse selle, selle teadvus, tasandiga, mida need laulud esindavad, ei ole, aga nad on meil olemas, nad on meil arhiivis olemas, neid on peaaegu tuhandeid variante, näiteks loomislauludest üle Eesti. Ja, ja samas meie puhul on ikkagi tegemist rahvaga, kes, kes mingil moel ütleme, Veljo Tormise ja teiste, et, et nad on viidud nagu sellisesse kunst muusikatasandisse ka, et me tegelikult oskame neid ka laulda. Isegi kui me ütleme, seesama, et see, see side nagu vana regilauluga ei ole nagunii orgaaniline. Võib-olla nagu näiteks grusiinidel oma vanarahvalauluga, et seekordsel Viljandi festivalil olid ju külas needsamad grusiinid, kes 2008 mingis mõttes päästsid öölaulupeo või noh, ühesõnaga andsid sellele väga sügava tähenduse, noh see, see õnnetu gruusia sõda, eks ole. Ja need grusiinid, kes niimoodi praht tulid, olid sellel suvel Viljandis ja me olime ühe, ühe niimoodi pool päeva koos ja niimoodi vastamis rääkisime kogu sellest gruusia asjast, eks ole, mis on nagu tiibeti asigi ripub noatera otsas ja, ja, ja siis, ja see, kuidas nemad oma süga rahvalauludesse sügavalt kui, kui loomulikult jutt läheb ülelauluks ja kui sügav see laul nagu noh, oma sellelt niisuguselt vunkelton. Et me, meil võib-olla selline side oma rahvalauluga on kadunud. Aga mingi niisugune teadlik side on ikkagi olemas ja seda võiks, seda võiks proovida. No vot, see on minu minu jaoks, ma olen ka mitmetes laulupidude töögruppides olnud aastate jooksul tegemata. Et laulda terve nagu terve kaare alusega ja terve väljakuga noh, näiteks üks lihtne loomislaul, sest need on väga lihtsad ja neid on ja see meetod on olemas, eeslaulja laulab eest ja kõik saavad järgi laulda. Et, et et ja sellega võib ka muidugi täiesti puusse minna. Rull panevad. Aga see on nagu risk minu arvates, mida tasub võtta ja kui ma käisin selle niimoodi süüdimatult välja ja, ja sellest võeti kinni ja isegi noh, ja siis me oleme nüüd marimari kalkun tuli kohe järgi, tema on ju niimoodi ühte otsa pidi võruste Kihnust pärit need Ta on piirkondadest, kus need sidemed ka nagu kuidagi süda, südame ja vere poolest on tugevamad vana rahvalauluga ka vanakeelega ja murdega, et see kõik see kõik on seotud mari tuli sellega kohe kergesti kaasa. Me siin laulsime Jarek ja mariga eile õhtul näiteks Jarek laulis. Ta oli nagu põhimõttelise mõttega, ta oli väga hästi kaasa, kui me reaalselt seda laulma hakkasime, siis juba minuti pärast. Ei, see on liiga pikk. See. Ei noh, see läheb ikka nagu monotoonseks. No kõik see, mis meil alati on, eks ole. Aga see on, selle tõttu me ei oska sinna sisse minna. See ongi siis küsida, kas, kas sa usud, et kunagi või noh, ütleme noh, sihuke nagu side taastuda? Need on ka Veljo Tormise, ma arvan nagu põhipõhi või noh, paljude paljude noh, ka praegusele kogu pärimusmuusika noorema põlvkonna probleem, et kas tingimata peab seadma gruusia rahvalaulu ei pea seadma, eks ole, sellepärast nad oskavad sellesse tasandisse minna. Ja kogu see kogu selle, selle ütleme, regilauluga ja ka paljuski Eesti nagu selle tantsumuusikaga, noh ütleme see on see nõukogude aegne taak selles mõttes ka see algas ka mingis mõttes kolmekümnendatel juba nagu eesti total Vitarismi või selle, kus ütleme, rahvapärimust on ju alati kasutatud selleks niisukeseks deklaratsiooniks, et teeselda kas siis rahvaste sõprust või seda, et mingi rahvas väga toredasti elab, noh, kõik need pseudorahvariided pseudorahvalaulud. Ja, ja, ja see, see alati ei ole nagu siiras, et see pigem ongi nagu, et lükkad inimesed noh, Põhja-Korea, eks ole, kõik, kus seda tehakse just niimoodi ja seal on väga ja siis on nagu rahvamuusika nagu au sees ja see nagu terveteks põlvkondadeks võib nagu rikkuda rahasele loomuliku sideme. Jarek, Jarek Kasar, eks ole see ka, et, et tema jaoks näiteks kohe tekib see tõrge. Et see on nagu midagi, mis on nagu noh, et see on nagu mingi veiderdamine või, või nagu mingi rikutud asi ja see on, see on nagu raske asi ja, ja täiesti ma saan sellest aru, et, et see, seda on tulnud ka endal ületada ja mul on lihtsalt õnn olnud mingis tundlikus eas murde-eas sattuda nagu päris setu naistega pidu pidama just sedasama leegaiuse setu naiste rühma raames, kus nad ei laula, lavaldaks Nad hakkavadki päris laule omavahel päriselt laulma. Aga noh, seda nagu laval teha niikuinii. Sümboolne noh, nii nagu Veljo Tormis kama kooriseadeid tehes eesti kalendrilauludest eesti ballaadidest ikkagi andis endale aru, et, et ta ei saa seda maailma tagasi tuua. Aga ta saab sellele viidata, et teha sellest nii-öelda kunsti siis nii-öelda kunstilise või kultuurilise rituaali, mis võib-olla aitab lähemale. Aga teisest küljest võid ka viia nagu teistpidi veel kaugemale. Aga tasuks proovida seal nagu proovimata. Ja noh, ja ütleme, see loomise teema, et ja loomise vabaduse teema, et noh, on nagu selline selline olukord, et vot järekil oli ideed, võib-olla me teeksime nagu koos mingisuguse laulu, noh nii nagu mingitel aegadel oli eksale uija, vöölduja piip on tehtud neid kas tulevate nagu lauljad kokku ja tõmbavad inimesi kaasa, tõstavad koos nagu üles mingi teema. Ja ja kuidagi ja noh, jällegi eks ole, et suvi on selline, et kõik, kes, kes, kes vähegi nagu pildil on, teevad tuure ja püüavad nii-öelda talveks, eks ole, ennast valmis panna, eks see ole, kõigil on rahadega raske, elamisega on raske, muusikutel on tegelikult väga raske nii nii nii-öelda levi muusikutel kui, kui klassikalise ja niukse kammermuusika esindajatel, noh, et tõesti rahad on igalt poolt, eks ole, kaovad justkui ära ja, ja see projektipõhisus ja noh, et ühesõnaga, ja tegelikult oligi selline olukord, et ei saa lihtsalt sõpru kokku, kõik, kellel on see tuur, kellel on teine tuur tähelepanu laiali ja siis hakkad südamesse vaatama, et, et ega ei ole ka nagu seda, mille ümber siis nagu mida siis nagu laulda, et ei ole nagu selline aeg, et me tuleme lavale ja laulame tuiaade piltlikult öeldes kuidagi mure on kuidagi teistmoodi aeg on ja, ja et, et ja ei ole ka nagu noh, ütleme nagu märk on ka see, et mõlemad noh, näiteks nii Ivo Linna kui Tõnis Mägi paratamatult on kuidagi peavad olema ära muude asjadega seotud ja kuidagi ei saa näiteks sellel õhtul seal olla. No neid on kaks sellist meest, kes võivad öelda eesti rahvale nagu, nagu, eks ole, biitlid, ütlesid kampsugever õhubermi ja kellelgi ei ole probleeme, eks ole, me peame nüüd kuidagi ise hakkama saama, see peab olema siis kuidagi isetu. Ja siis no vot siis siis muutusse idee, et laulda üks, üks lihtne regilaul ja proovida tõesti nagu terve platsiga seda laulda. Ja seal siis, kui ärakile hakkab tunduma, et see no ühesõnaga sellest koos laulu tegemisest ei saanud sellele, et asja ja, ja siis aga et sinna saab ka nagu laulda, et hetke sisse noh, see, see on ju tegelikult lahti lahtine programm, nagu öeldakse, vabavara on tegelikult regilaul ja vabaduse idee noh mingis nihukeses igavikulised mõttes ikkagi seal dalai-laama sedasama dalai-laama mõte, et, et vabadus noh, mulle ka meeldib, ma arvan, see on väga iidne ja see on nende siinsetes lauludes kõikides põhilistes vaimsetes õpetustes. Et vabadus on inimese jaoks ikkagi eelkõige võimalus, võime, tahe, aga ka vastutus ja armast vastutus nagu armastusega osaleda nagu selles igaveses loomises, loomises, suure algustähega. Et inimesel on antud nagu võimalus selles kaasa lüüa, tal on antud ka võimalus, nagu seda takistada tegelikult. Ja, ja see ja selles, eks ole, ma kukkusin siin loengut pidama, aga see, see on nagu ja sellest sellest nagu räägivad loomislaulud, see on nagu loomislaulu mõte, ükskõik et iseenesest, sõna-sõnalt on seal lihtsalt juttu mingist linnust, kes lendab ringi ei leia nagu pesategemisvõimalust, aga see on kõik väga eluline, aga vot seda see, ma mõtlesin just jah, et tuleb laupäeval tulla vaatama, et ei tea, kas vihma sajab või ei, 100, et see saab olema siis nagu, et laulda. Ma mõtlen, laul peab olema sellist väge täis, et, et kas vihm ei häiri või siis lükkab nagu öeldakse. Taeva selgeks, aga nüüd on üks teine asi, vaata, mis me siin ära räägitud, loomise laulu juures, et mine tea, võib-olla siis võetakse nagu öeldakse. Vana laul. Tahtsin korra veel küsida regilaulu kohta, et sa oled öelnud, et regilaulu Eestis suudavad laulda väga vähesed, et käputäis ja need inimesed, miks, kas tõesti on see nii raske, mis selle nii raskeks teeb, siis? Sellepärast, et ta mõjub, kuna ta on tähembata nüüd nüüd ju väga paljud püüavad leida, eks ole, noh, ongi laulame tiibetikeelseid mantraid ja laulame sanskritikeelseid mantraid ja seepärast, et me usume, et seal on see nagu see sõnum, me usume, et see sõnum seal on isegi ladinakeelseid palveid. Me laulame nagu suurema hea meelega seepärast, et eeskujud on olemas. Me teame, et seal kloostrites on inimesed, et, et on suured nagu kogudused, kes kes nagu elavad ja, ja me näeme, et sellel on tulemused, et nad saavad oma elu sellega tasakaalu. Aga, aga, aga nagu see traditsioon on tõesti katkenud, eks ole, ta on, ütleme, regilaul on ka mingis mõttes nagu kahjuks ütleme, selle selle meie niisuguguse põhilise religioosse sättumusega nagu vastuolus, et see on nagu need, need religioossed kuritarvitused ja poliitilised segadused, mis on religiooni ümber alati piiri piirirahvaste juures. Ja ja selle tõttu nagu, nagu selle puhul me ei ela seda monotoonsus üle, et mingis mõttes on regilaulud nagu mantrad või noh, nagu Veljo Tormise kõik regilaulude nõialaulud nõidumine, see on nagu niisugune kahe otsaga asi ja, ja võib-olla ka nõidumist on olnud nagu väga võib-olla negatiivse märgiga, et kuidas eestlased Siiri Sisaski laul, et siin on imeväge täis, seda tõesti on palju Eestis, aga seda on ka kurjasti kasutatud ja see kõik läheb muidugi väga niukseks käest ära teemaks. Aga no aga see ongi see, miks me regilaulu puhul monotoonsus ei talu sedasama monotoonsus, mida me talume, kui me laulame dalai-laama munkadega koos, eks ole, tiibetikeelseid palveid, me usume sellesse ja noh, ja nii need asjad käivad, aga me peame ainsad me olemegi ise, kes nagu nagu leiavad selle võimaluse. Vähemasti seda proovida. Võib-olla see ongi läbitud etapp, võib-olla seda polegi vaja, võib-olla me saamegi seda muude niisuguste peenelt öeldakse struktuuridega asendada. Aga kummaline on see, et see on nagu, nagu Hasso Krull on öelnud, et mingil moel me oleme saanud nagu päranduse nagu vaeslaps, kes alati on sa, kes äkki on saanud mingi suure päranduse, millest ta nagu arugi ei saa, vot nagu vaeslapse kuidagi lapsemeelselt peabki sellesse suhtuma. Ja võib-olla nendes nendes lauludes ikkagi on midagi, mida meil on vaja ja millega me noh, nagu ka laul lauldes saaksime uuesti sidet sellest sellest ei ole väga, väga ei oskagi nagu sellest rääkida. Jah, aga põnev. Varsti räägime edasi, kuulame vahepeal natuke muusikat, et mis on see järgmine Palamisega? Aga sa küsisid mingit rariteet ja sama üks nendest varahommikustes salvestustest Eesti raadio teises foonikas, see on üks üks iiri Laul me kunagi laulsime just nimelt nagu et neid regilaule laulsime ka vend mardiga ja teiste õdede-vendadega, aga noh, et selle regilaulu sa ei saa ja, ja ta ei olegi esinemiseks, eks ole, aga no ütleme, iiri rahvalaulud on maailmas väga populaarsed. Ja me omal ajal ju õppisime neid terve hulga ära just nimelt nagu peegeldada või see, see on see teine sarnane ajalugu, eks ole, meie puhul nagu muusika traditsiooniga sideme kaotus nende puhul keelega ja nad laulavad oma laule inglise keeles, valdavalt käisime, õppisime hulka Iiri laul, ära laulsime neid kordamööda regilauludega, need olid väga huvitavad kavad ja need ajaloolised paralleelid. See on üks selline laul. Hiljem muidugi sellest see tegelikult on ka inglise rahvalaul või noh, nende briti saarte laulude kuulan alad, suured vaidlused, selle nii palju kihistusi, kasse, šoti lauliirile, vana inglise laul. Igastahes, iirlaste käest on see õpitud, on see üks väga ilus niuke naitingei nekruti laul tegelikult poisist, kes peab minema sõtta ajama tüdruku maha, noh seal on 88.-st salvestus, minu arust siin mängib viiulit Indrek Kalda. Ja tina flöödisoolot mängib Taivo Niitvägi linna muusikute, raja ja ladina kvartali looja, vot vot selline ja soolot laulab vend Mart või noh, nagu eest, laulab Mart, mina laulan teist häält. Naidingeel. Pantil Začek. Liber saatsin, plaaniti. Leiba ostsid saanud? Jaak Johanson on meil täna külas, kõlas siis rariteet, nagu ma palusin seal kaasa võtta, et olen kuulnud, et sa oled selline suur salvestushull, et hõika salvestad kohe, kui vähegi võimalik, igasugu erinevaid muusikalisi, selliseid loomingulisi väljaelamisi, et palju sul neid on salvest. Vaid kas sul tekib ideepojake, kas sul on siis kohe käpas nagu võtta sisse mingi diktofon või asi? On praegu? Mõtlesime, salvestan ise selle saate ka, et ma saan pärast kohe kuulata kui rumalat jututama järelkuulata. Ja ega ma seda, eks see, eks see algas, mingis mõttes algas keskkooli lõpus või see oligi see rahvaluulearhiivide idee või noh, et ja see muidugi salvestasin oma vanaema surivoodil ja need pikad lingid on kaod siis kuskile, nad tulevad välja ja ma tean, et on alles aga see, et, et see salvestusvõimalus, et see on nagu väga köitnud, aga samas ma olen püüdnud seda mitte fetišeerida minu arust ka igasuguseid arhiive või noh, et see kõik on selline tasakaalu küsimus, et et kõiksuguseid, minevikku niukseid kivistamised või, või nad võivad, eks ole, sulle ka mingil hetkel noh, mingil hetkel on see Orpheuse värk ka, et ära vaata tagasi muutunud soolasambaks. Et nagu, et, aga ma püüan seda teha mingisuguse lahtise huumoriga, et kunagi keegi neid salvestusi ikka metsikult noh, et ma püüan nagu selliseid mingisuguseid kontserte, mida keegi parasjagu ei salvesta ja mingisuguseid loenguid ja ja need nagu mingisugused mingisuguse protsessi hetked jääks nagu alles nagu neid oma salvestusi praegu ei ole siin selles mõttes ühtegi kaasas. Aga mis sul seal sellised erilised markantset palad on, mida tõesti noh, praegu tagasi mõeldes on need. Küll oli hea, et ma sain selle jäädvustada. Ja seesama, no väga haruldasi salvestusi, ma arvan, seesama 88. aasta iirlaste peale lend seal on näiteks minu arvates seal on nagu mõnedes, need olid kõik väga niuksed, tunnustatud, aga väga niuksed rohujuuretasandi mängijad ja mul on näiteks üks Sheimus kraav korki, viiuldaja, kes nüüdseks on surnud. Kes oli, noh, eks nad niuksed napsumees ta oli siis tal oli selle maha jätnud, aga tal oli koju aju kapseleni plastmassist või noh, ta oli kukkunud nii õnnetult, aga ta oli tohutult sügav viiuldaja, ta suutis mängida nii, neid tantsulugusid kõiki kui aeglase Hitke. Ta mängis mulle näiteks sealsamas muusikamaja kohvikus terve antoloogia iiri tantsulugusid nagu kommentaaridega koos. Et mis, mis maakonnas mängitakse, milliste nii-öelda nende klippidega. Ja, ja, ja nagu, et kuidas seda nagu tantsitakse, mis on siis nagu erinev nagu neid erinevaid džiigi, Triilid, slipp, džiigid, hoon, Paipid näiteks üks nagu selline asi ja kogu sellest sessioonist on. On väga haruldasi asju, paljud neist kes sellest osa võtsid, ongi nüüdseks lahkunud, seal oli legendaarne Iiri tantsuõpetaja päribaan, kes nagu mingis mõttes nagu nagu nende Kristjan Torop, aga ta oli võib-olla veel metsikum või noh, tema noh, tema oli see, kes nimetas river tähendusi kohihaldjate tantsuks. Ja noh, nagu nagu alustas viiekümnendatel nagu seda nagu päris rahvatantsu taaselustamist, et ei oleks nagu see, ta jääks ainult nagu sihukeseks lava ja selliseks salongi asjaks. Ja sama noh, see tema teise mängis väga hästi flööti ja laulis ka nagu iirikeelseid Chanoos või neid vana stiililaule. Aga no tantsis nagu Ise tantsijate, Pirita kloostrist toodidele veel mingisugust põranda tükinasse stepptants. Aga noh, niimoodi vot selle mehe mingisuguseid jutte ja, ja, ja, ja mingisuguseid tema kommentaare, mingid tema lauldud laule. Ma arvan, et neid ei ole võib-olla isegi nagu hiidlastel endil selliseid nagu võtta, et sellised momendid salvestada, küsida lihtsalt salvestatakse muusikat helis, mis vormitud muusikuks ja muusikuid mitte ei käi lihtsalt kuskil. Ei, ma olen salvestanud. Ma olen salvestatud täiesti hääli ka, ma olen seal niimoodi, et ma jätan salvestaja kuskile nurga peale, et salvestada nagu helihelijahil mingi või mingid mingid seisundit või. Ma mõtlen, no ja kuidagi heli on nagu mingis mõttes huvitavam, kui see koos pildiga või heli jätab nagu selleks fantaasia võimalused noh, näiteks kohviku pilt aastast 1930 oleks õudselt huvitav kuulata, ilma mingisuguse esin plaanita lihtsalt see sagedus või noh, kuidas inimesed suhtlevad mingisugune kui noh, mis, mis muusika mängib ja mul on näiteks salvestus krooni tulekust, mingit sellel päeval ma salvestasin mingites suvalistes kohtades, kaasa arvatud see, kuidas ma ise oma esimesed kroonid kätte saime salve, nagu siis ma salvestasin kasseti peale ja ilma mingisuguse niisuguse nagu hinnangut andmata, kui väärtuslikuks see võib osutuda või noh, et on ka nagu väga sihitud salvestusega, ma olen salvestanud lihtsalt olukordi nagu selle mõttega, et äkki hiljem selgub, et see noh, et sinna jäi midagi peale või puhtalt selle seisundi ja olukorra pärast, sest keel muutub nagu rääkimismaneerid muutuvad. Noh, selles suhtes on ka raadio väga tänuväärsed, raadiosse jäävad need alles, eks ole. Et me kuulame praegu vanu juba 60.-te aastate näiteks diktorid, eks ole, või mingisuguseid, kuidas, kuidas kõnerütmid ja tähendused ja pausid ja kuidas kõik, see, et see on nii kõnekas. Aga et noh, vahva on, kui keegi teeb seda niimoodi kogema, et äkki kogemata rohujuure tasandil satud mingisugustele teistsuguste asjade peale Jah, kas sul on plaanis siis näiteks see võimas kogu, mis on kõik selliseid täiesti hämmastav kõlab praegu ikkumis palasid täis, kuidagi digitaliseerida, kuidagi panna, kuhugi teistega jagada, pärandada mõnele muidugi ja nii edasi. Kuidas muuseum ja siis sellega ei ole seda nii palju, see algas, eks ole, nagu selliste soni professionaliga alguses nagu soni tavalise salvestajaga, Väiksega soni, Professionali, kes tulid, eks ole, sellise tattide pääl on osa sisaldunud minidiskid nüüd on, eks ole, need nagu digisalvestajad. Oi, seda on nii palju. Aga, aga mõtlema nagu liigselt selle pärast ei muretse. Ma usun, et see võib-olla jääb kuhugi mingis mõttes. Et see ei ole nagu selles mõttes nii metsikult väärtuslik, noh, ta on nagu niukse ja, ja võib-olla keegi saab sellest kunagi palju nalja, võib-olla noh, et saatus nagu ise otsustab mingil määral. Kui meid kuulab praegu äkki mõni vabatahtlikest tahab tulla süstematiseerida, katalogiseerida digitaliseerida, et seda võib võtta suga ühendust. Jah. Kusjuures seda on juba ka toimunud, et ma olen andnud asju mingite inimeste kätte, kes on nagu teada saanud, et ma näiteks Mari müürman Se Vormsi laulik, kes on ka nüüdseks surnud, kes oli üks viimaseid Vormsi rootslasi ja me tegime kume Sophia Joonsiga, tegime seda Strand, rand plaati, siis siis me salvestasime, noh, tema ei neid vana vanu rannarootslaste laule ei teadnud. Aga noh, tal oli mingi oma repertuaari, mängis väga vahvalt sihukest akord kannelt. Siis ma hästi palju, lihtsalt salvestasime teda lihtsalt niisama ja need salvestused olid mul kõik alles nüüd näiteks Vormsil jõutud nii kaugele, et, et nagu selle marja suhtes on tekkinud mingi huvi ja ma andsingi kõik oma kassetid ja kõik see lisamaterjal, mis seal Seal seal nagu nagu selle selle Sophia joon siia meelika heinsoo ja selle plaadi salvestamise kõrval seal valusin kirikus, käisime seal marja juures istumas, kassetid andsin ühe Vormsi inimese kätte, ma olen see meil olemas, nime ma praegu selle seda tegid, digitaliseeritakse samamoodi näiteks Eevald saagi Kodused, miskisugused, loengud, et me käisime koos Marko Tiituse kaupa Padariga ja seal vahest saatusega. Marek Strandberg ja Imre Tael võt, tema pidas ka sellist koduülikooli veel päris enne surma niimoodi üheksakümnendatel ja, ja siis ja, ja ta talle meeldis rääkida ja mina laus, salvestasime siis. Ja, ja, ja need salvestused said antud ühele tudengile, kes tahaks teha Evald saagist kokku võtta, et noh, teda nagu ametlikult salvestatud väga ei töö ülikooli on eval saagiga. Vot see tema, see mõistu kõneline, niisugune proosapoeem, mis olid õhtust õhtusse, kui me seal käisime. Sellised otsulise korralikult sildistatud, räägitud nagu tänapäeval öeldakse, et ikka on see, et ma olen ikka nagu peale kirjutanud ja kohe nagu vähemalt mingi kuupäev ja mingi põhimärksõna on olemas. Kaldusime nagu ja kas see tegelikult on seesama teema? Jah, ja ka kuna aeg liigub halastamatult meie jutu lõpupoole, siis selle nädala põhimärksõna on ikkagi Vabaduse laul. Laupäeval, 20. augustil Tallinna lauluväljakul, et sa tegid meile suurepärase ettepaneku, et võib-olla sa laulad ja siis Tõnu laulab kaasa. Seda loomislaulu. Palga ma püüan, aga ma kardan Noh, vot see on niimoodi, et see, see põhivormel on minul nagu üks lemmikviis on seal Kuusalu rannast Juminda poolsaarelt, Hara külast. Jaa, ja siis sealt on ilus merevaade sellega ja just nimelt ja sellega me alustame siis ja siis nagu mata regilaul on kõik üks lõputu ümberütlemine ja siis on nagu need ümberütlemise kohad, et sinna tulevad mingisugused võimalused, Jarekil oma oma olukorda laulda ja, ja räpp pidev või noh, laulda nagu hetke. Ja siis ja siis tulevad sinna võib olla oli ka mõte, et üks suur regilaulu laulmise, mis on toimunud tegelikult lauluväljakul, on see Alo ja Jüri, Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmenti, see loits tegelikult see, kui sina suud endasse ta on, see on nagu puhas regilaul. Et, et põimida see sinna mingil hetkel sisse meeldetuletuseks laulda mingid osad selle eest, see on nagu niisugune plaan, aga see kõik tuleb ja siis ta peaks nagu seepeale neid ümberütlemisi jõudma nagu uude algusesse. Aga tal on üks, üks väike Anna-Magdaleena tuleb kes on kõva krapsakas laulja, et ta väikse väga väiksed lapsed, nemad elavad nagu selles mütoloogilises teadvuses, neil on see side. Et, et kui Anna-Magdaleena õpetaks meile seda põhi viisi, ta teab seda aastat ja, ja et, et laps nagu selles mõttes esindab nii esivanemaid kui järeltulijaid. Et kui see läheb õnneks, siis noh, see on, see kõik ju toimub, eks ole, see kõik toimubki 23 peale, mis on see null kolm või peale seda hümn on lauldud, et siis oleks nagu see koht, et võta see see see loomislaul üles ja ega see me teemegi seda väga, lihtsalt ilma mingi seadeta laulame, kordame ta eest ja, ja, ja, ja siis loodame, et terve plats hakkaks kaasa laulma. Ja laul iseenesest on väga lihtne, eks ole. Eeslaulja laulab. Sinikirja linnukene ja kõik saavad korrata, aga järel laulmisviis on natuke erinev sinikirja linnukene, et sa käid nivad siini kirja linnuke siini err ja lindu geene ja siis on veel nagunii, kui aimad ära eeslaulja viimase silbi, siis on see leegaiuse tegemine. Et sa, et sa võid hakata nagu rea lõpus juba kaasa laulma. See põhjarannik, muuseas, see kõik see Kuusalu Ransoli viimane piirkond terves Euroopas, kus nagu klassikaline regilaul elas veel kuuekümnendatel aastatel, näiteks Veljo Tormis ise käis seal salvestamas nendesamade naiste käest, kes sedagi laule on laulnud niimoodi siini kirja linnuke, siili Keer ja linn, juuke, punapäine pääsukene puuna, päine, pääsu, lendaasmei lepikus, len, Aasmäe ei lepikus. Kõndisem ei Coop, et lihtsalt me ei realissa otsees maad, mune muneda, otseesma mune muneda ei saanud maad, mu mune, ta ei saanud maad, mune muneda. Lendas Emmei kiige külge, lendas Mei kiige külge Auduse Pooja Taest külge haudu ja Raest külge haudu, usku ja haudu, skaks haudus ja haudus, kaksi, haudus Kuuda kolmaTaagi haudu, usku ta kolmalt. Taagi said pojad vee, riisu, Liile, Saipo ja riisuulile. Kas poegi pillutud, Ta oma AKs poegi pilluda. Ühe pani päevaks peale ilma ühe panipäevaks, peale sinna ei see kuuks kuuma mai täiskuu kuuma mai kolmandaagi veeks põllu peale kolmandaagi riisipõllud ja sealt need tonni tunne, et tahaks sealt need tonni tunne, et tahaks sealt need A ja Tarvaataks sead needa ja Tarvataks Vena kau ümber jälle uuesti ümber jälle ära ja siis. Laulda kust otsast tahes hakkab lööma, hakkab looma. Tuleb see siis sel laupäeval vabadusel laulul loomise laul. Suurepärane, aitäh sulle, Jaak Johanson.