Eetris on Ingrid või? Lawifiooli Nyyd oli niidis laav, laulsid biitlid, eetris on Ingrid Peek ja mul on rõõm tervitada minu tänast külalist, Epp Petrone, Terep ringid, no tore, jõudsid ka Viljandist pealinna, et mis, mis tuuled sind siia tõid. Tegutsesid ja edasi tuul mind lääne poole haapsalusse. Räägi, kuidas sul läheb, et nagu me võisime näha ilusa Eesti naise kaanepildi pealt, oled sa õnnistatud olekus, varsti on tulemas perre kolmas, kas tead juba poeg või tütar? Jaan? Tahad öelda, sa tahad öelda, ütleb tütar. Ahaa, nii et siis sul on kolm plikad ja kolme tüdrukuga rahul sellega oleda. Kuidas Jastinil reaktsioon on, kas kellele need tahtsin poissi kellelegi? Ei, tal ei olnud. Oota, ma just mõtlesin ükspäev, et imeedasiviimine meie pojaks on Petrone Print. See nimi ilmselt jääb nagu päris pikaks ajaks vähemalt raamaturiiulites. Aedna. Tütred on ikke hingele ja, ja poegi teevad teised. Jah, enne õhk olla tütar, vahet ei ole, laps on laps ja armas on ta niikuinii, et seal soolile vahet, minu meelest ka tänapäeval on ju nii levinud, et see perekonnanimi naised hästi tihti võtavad endale lisaks mehe nimed, side, kriipsustavad, vahest üldse mees võtab naisenimed. Kui sa nime kandmine nii oluline on, siis saab seda kuidagi võib-olla ka sättida, et teade jah, võib-olla emadusest jutt tuli kohe algatuseks, et eelmine nädal oli siin suur, rinnaga toitmise nädal mund, uurisin igast teemat sinna-tänna, kuidas naistel käib. Kes siis kaua toidab, et kuidas sul on, mis, mis sinu vaated sellele on, et kas peaks rinnaga toitma, kui kaua, kuidas sa oled oma eelnevate tütarde Marta annaga toiminud? Minu meelest on see niivõrd loomulik, et loomulikult rinnaga toita ja see on niivõrd palju mugavam. Et seda, seda, kui kaua seda peaks tegema. Iga naine otsustagu ise, et minu puhul esimese lapsega läks natuke üle kahe aasta teise lapsega natuke külasta. Jama oli üle kahe aasta ja ta läks ikka päris pikalt, aga lõpuks oli niimoodi, et noh, nagu vaikselt-vaikselt vajus ära, et väga-väga mugavalt, et kõik oli, kõik oli selline ole hea ja talle hea. No seal on niivõrd palju teemasid, ma olen neid ise omale üles ka kirjutanud, ütleme niimoodi sellesse enda erapäevikusse mõtteid, aga ma ei tea, kas sellest kunagi mingit tekstiga sünnib, sest et need on nagu sellised noh, ütleme intiimse ja sotsiaalse vahepealset täpselt need teemad, et just nimelt see uue kodaniku toitmine kusagil kohvikus või lennukis noh, see on terve, terve suur teema, et sina arvamus, kui sa nüüd võtad lühidalt kokku oma isikliku nägemused, mis sinu arvamus on nii palju selliseid vastuolusid, et noh, ma arvan, et et noh, kui väga lihtsalt öelda, no mina kuulun koolkonda, kes kasutab mingisugust kate rätikut ja, ja selle selle varjus ütleme olema küll noh, igal pool igal pool, no ma tean, New Yorki tramis, kui ei pingi peal või seal noh, ütleme seal nurganurga peal, kus need pingid on ka toitnud, et kõik kõike tuleb ette, aga, aga siiski natuke ikka varjund. Selline koolkond. Sa oled kõva blogija, et jah, kuulajad, keda huvitab, siis toksige siis ep viie veega tahvelpunkt info või lihtsalt Epp Petrone, leiate selle ka üles blogid, et kas vastab tõele, et sa, paid, mingi hetk laste elu ja tegemisi kirjeldavad blogi sissekanded parooli alla, et iga maja enam üldse nii väga kõva blogija lihtsalt kõike ei jõua korraga. Et, et ma ütlen niimoodi kõva blogija nii-öelda vähemalt kvantiteedi poolest. Noh, nii palju kui ma kirjutasin, nagu palju tuli neid lugejaid, seda ma olin mõned aastad tagasi, siis ma olin kõva kirjastaja oma kvantiteedi poolest, mõnes mõttes olen siiani, aga samas ma nüüd olen seda ka tagasi tõmmanud. Et nüüd ma praegu kavatseks kõva ema lähema ütleme aasta jooksul ja, ja ütleme, tunnen just seda lastekirjanduse poolt, selle kõrvalt saaks teha. Aga lasteblogi on pandud parooli alla samas parooli, kui inimene mulle meelib ja ütleb nagu midagi enda kohta, ma annan talle selle parooli. Miks sa panid parooli alla, kas seal tuli mingeid totraid kommentaare, hakkas keegi jaurama, midagi tuli sellist kriitikat, et noh, tegelikult väga paljud lasteblokid ei ole parooli all. Osadel on ka, aga kuna see lugejate laviin läks nagu liiga suureks ja tekkis see tunnetused et noh, lastel hakkab nagu privaatsus ära kaduma, et kui ma tahan tegelikult kirjutada oma laste noh, nagu arengust ja tunnetest niimoodi ei oleks nagu liiga tugev sensorite lambale, et, et siis oleks parem see parooli all hoida. Täpselt samamoodi igaühel oma otsust, kuidas nad seda teevad, et mina nagu tol hetkel otsustasin nõndamoodi teha. Kuidas te üldse suhtute privaatsusesse, see piir on nii ähmastunud, eks, et nii paljud inimesed ju lükkivad terve oma perekonnaeluloo üles ükskõik kuhu Facebook'i, Twitterid ja nii edasi on ja teised ei üüritud siin üldse mitte minna. Kolmandat pidi on see selline kuidagi paratamatu infoühiskonna areng, et kui sa nüüd natuke mõtlema privaatsuse kui sellise peale, et kuidas sulle tundub, kuidas sellega lood on tänapäeval privaatses ongi teisenenud, et ütleme kui sa mainid Facebook'i, et vaata, iga inimene, kes läheb sinna sisse sellele leheküljel, tal on ju enda oma, see tutvus nii-öelda list ja omaenda nii öelda prominendid, kuulsused, kes, kes tal seal siis tekivad. Et kogu see suhtlusmaastik on nii killustunud. Ja ja selle võrra nagu mõnes mõttes kogu see Enda avalikuks andmine on ka devalveerunud, et noh, ütleme ta ei ole nagunii hirmus või ütleme, et sa paned endast mingid pildid, neid keegi vaatab. Noh, et ei ole nagunii hirmus, aga samas jällegi räägitakse selliseid hirmujutte tegelikult vaata et kui sa paned kusagile kirja, et sa lähed nagu kodust ära, onju, et kui sul seal nagu mingid vargad tulevad, kus sa tead, et nad Facebookis teada ei saanud, on ju, et sellisel asjal on ka oma tera sees. Nii et umbes usalda, aga kontrolli, et mida sa välja paned, endast? Kuulame vahepeal muusikat ja siis läheme edasi jutuga, mis meil järgmisena uutel on. Üks lahe jaapanibänd, Doro, räägime bänd, see pani märksõna totor. See on tegelikult multifilm multifilmimuusika 80.-test, Jaapanist. Selline siis jaapani Fildi pilti Mulmi multifilmimuusika, mida Epp Petrone täna kaasa võttis, et sind kuidagi laste teema peale sattusime, võib-olla jätkamegi pere teemal ja jõuame siis selleni, mis on sinu viimane suu, issand, ma ei saagi ma tulengi, hakkan kohe sellest rääkima, kas kuuled, mu käes on selline raamat nagu muinasjutud, armastused, autor Epp Petrone, kus on kümneid kümneid ilusaid eri, vaata armastuslugusid ja kus on imeilusad kunstilised pildid. Noh, see on tõesti väga, väga ilus, et sa juba põgusalt mainisin, sai, mainisin, et nagu 100 100 rahva lood, eks see oli vanasti selline sari, et kuidagi seal on näha, et jaapani muinasjutu ainetel Nicaragua muinasjutu ainetel itaalia muinasjutu ainetel, et räägi natuke sellest raamatut lähemalt, et kuidas, miks ka siin ka üht lahkamad, et kuidas ta siis minuni jõudis. See tundmused, selle raamatu peaksin sünnitama nii-öelda. Et sellest algas umbes aasta tagasi, kui ma sain kingituseks täpselt seda 100 rahva lood seal rahva mõnesite, mis see täpselt on see sari, mida kõik sellised noh, natukenegi nõukogude aega mäletavad, inimesed teavad, et oli see sari selliseid paberkaantega muinasjuturaamatud ja Masainite tervelt mitu kilo ja siis ma hakkasin neid lastele ümber jutustama, mina olen nagu seda ja ma soovitan seda teiste lastevanematel ka proovida, et, et loed kiiresti läbi kas korralikult või diagonaalis oma muinasjutte ja siis jutustad selle ümber, sest et niimoodi sa paned oma hinge sinna palju rohkem sisse ja muinaspalju huvitavam jutlustada. Ja siis ma neid jutustasime, jutustasin ja siis ma hakkasin vaatama, et on, on teatud muinasjutud, mis mind rohkem köidavad ja tavaliselt need olid nagu armastusest, et just see, see vägivalla maailm ja mis kõik tuleb igalt poolt sisse sellele tasakaalule. Et sellega ma kuidagi avasin selle ukse uuesti, sest kunagi varem ma olin ka muinasjuttudest huvi muinasjuttude vastu huvi tunneb. Ja kui ma läksin siis aastavahetusel Ameerikasse, siis seal on suured raamatukogud käepärast mull, kus ma sain antoloogiaid jälle kilode kaupa võtta ja otsida neid muinasjutte siis juba vaatasin, et jälle armastusest, et jälle mind huvitavad ikkagi need muinasjutud, kus on kust tuleb sisse see armastuse teema mis võib tulla nagu tegelikult väga erinevalt, sest et armastus on ka ütleme see. No ütleme, andestama õppimine siis, kui sa oled kellelegi leidnud ja ja, või siis ütleme, leinaga leppimine siis, kui armastatu ära läheb. Et, et selliseid kurbi teemasid on seal ka. Ja siis muidugi oma laste pealt märke tegelikult neid huvitavad. Sellised teemad sünnivad kusagilt lapsed on ju, et seda teemat ei tohi karta, et et noh, seal kõike sellises muinasjuttude arhel tüüpilises keeles räägite, et seal ei ole noh, kuskil üheski muinasjutus ei ole seletatud, kuidas lapsed sünnivad, aga aga selline, aga nad ikkagi sünnivad, et ja neid ei leita kabja alt nagu. No ütleme nii, et mees ja naine saavad lähedaseks. Ja siis tuleb laps, et seda, seda on päris mitu korda nendes muinasjuttudes, aga, aga siis on nagu erinevat moodi lahendatud. Ühes muinasjutus on küll sees selline ütleme konks, et nad muretsevad isegi mitmes on see, et mida külarahvale ütelda, et nad märkavad sonistuslike salaarmastus, et nad märkavad, et me et sa oled nagu põle, põllealusega paisub. Ja, ja siis ühes muinasjutus on niimoodi, et mõtlevad välja loo kuidasmoodi lind lendas meist üle ja kukkus maha. Tähendab, tüdruk ujus järves, lind lendas üle maha, kukkus munade, neelas muna alla ja siis hakkaski paisuma ja kõik külarahvas uskus ja põhimõtteliselt selle mõnestki lõpus saab see, et et enam kunagi selles külas sõdasid ei ole, sest et kõik hakkasid nagu, ütleme uskuma lühidalt öeldes, see on nagu selline. Vaid see on väga-väga ilus raamatut, kus need pildid pärit on. Kas need on nende rahvaste lugude, nende rahvaste kunstnike tööd ei ole veel Eesti kunstnikud, need on niimoodi, et ma valisin neid siis, kui olite mul muinasjutud valitud, neid on. Eks ma neid muinasjutte nad nagu ka valisin suure hoolega ja vaatasin, et mida mina ise tahan ümber jutustada oma sellise nüansiga panna juurde selliste noh noh, tavaliselt on mingisugune oma vimka sinna juurde pandud, aga et siis oli valitud, et siis hakkasin kunstnikke valima, läksin kohe raamatupoodi natuke kokku ja vaatasin neid eesti kunstnikke, et kes mind nagu kõnetaksid, et kes, kes võiks kokku sobida. Loomulikult olid nad kõik nõus. Kiitsid väga seda projekti ja, ja ma palusin neid kõiki, et kui te hakkate tööle, et otsige internetist või kusagilt materjale, et vaadata selle antud maa kohta visuaalset, sellist tausta. Et nad peaksid olema üsna autentsed, et kui on ikkagi ütleme, Peruu muinasjutt, et see kunstnik on enne tutvunud Peruu sellise noh, ütleme visuaalsete sõnumitega büroo poolt ja siis nagu leidnud sealt seda noh, ütleme sellist detaili, et kuidasmoodi, seda muinasjutte siis illustreerida. Praegu ma siia armastuse juurde jõudsime, siis tore romantiline lugu on ju ka see, kuidas sina ja su abikaasa Justin Petrone kohtasite Soomes kolisite Ameerikasse, siis te olete veel igal aasal oma arhit tüüpilisi mõõtmeid võtma juba kaanega muinas. Paljud eestlased on seda raamatust minu eesti lugenud ja mäletavad võib-olla paremini, kui ma ise või teist moodi natuke. Kuidas need minu eesti raamatud lähevad ikka väga hästi vist, eks ju, näevad vist küll, jah, täiesti neil tuleb köites lugejatega kohtumine, istud, sest, et ma tean, mida täpselt küsitakse jälle, et on täpselt mingid asjad, mis mis rahvast alati huvitab, aga, aga et seal noh, see nagu kuidagi ju ta siis oli selline vajalik vajalik raamat, vajalik tüütu tegelane. Viljandi folgi ajal oli niimoodi, et et tuli hästi palju eesti mehi tema juurde niimoodi järjest kõnnime kusagil seal tänaval ja mitte nii väga naisi, aga just eesti mehed tulitel kätt suruma. Mis on tegelikult omamoodi kummaline, et, et on suutnud üks välismaa mees, kes on arse tüüpidest rääkides ära röövinud Eesti naise. Et ta on suutnud ikkagi võita südamest ja on jõudnud eesti mehe südamesse. Millegipärast jah, sest ilmselt on mõistnud seda eesti mehe olemust lisaks ta ju elab ka siin ehk seda ei ole naised ära röövinud. Siin kohaneb ja kuidagi nii hästi on sisse elanud ja noh, lisaks sellele on ta ka väga lahe inimene, kui meil Tõnuga külas käis. Noh, lihtsalt nii kaitsesime tema sellist jutuvestja võimeteta suudab igast väiksest seigast nii laheda loo punuda, mis ilmselt on ka tema selle kirjutamise kolumni ütleme see menu võti raamatutes, eks lahe asi, mis on jäänud silma, on see sinu Ameerika ämm, et kuidas temaga suhted tundub olevat päris mark ka tema on ka päris hea jutuvestja, tegelikult ma mõtlen, et mis meid kõiki ühendab, on see reaalne võimekus. Et ei, meil on temaga ikka vahepeal kisklemist, aga, aga samas oleme mina olen küll rahul sellega, et et on saatus andnud huvitavaid tüüpe eluteele ja, ja noh, see on selline armastuse-vihkamise suhe, nagu ma aru saan, siis Itaalia peredes on see täiesti tavaline. Et nii käibki. Et Itaalia ema ja poja ja siis ütleme poja naise suhted ei saa olla igavad. Püsige lainel, minul tuleb Ameerika kolm välja, seal ma küll üritan rohkem mõista, ma arvan, ma olengi hakanud rohkem mõistma seda ikka ütleme keskklassi teatud mõttes nagu lõksus olemist, et nad on selles maailmas, kus nad on ja nad peavad tarbima, et see on nagu see, mis nüüd on õpetatud, et see nad õnnelikuks teeb ja ja kõik sellised teemad tulevad seal sisse. Aga ma arvan, et noh, selliseid naljakaid lugusid elu pakub palju ja siis ma üritan neid kirja panna nii nagu Chastine eestist, mina Ameerikast samamoodi. Kas ämm ja äi on Eestis ka käinud ja on küll, meeldis, mis nad, mis neile nagu kummaga nägid seal midagi, mis neile niimoodi tho tekitas. Samas kogu aeg ja just ma mõtlesin, et päris palju neid lugusid on kirja panemata, et kuigivõrd sellest Jastini minu eesti teises osas sees. Aga noh, need on veel käinud igasugused asjad, et miks teil piim kilekoti sees on? Miks mitte, sukad ringi lendavad kärbsed, vaata, meie võtame, et on ju nii tavaline ased, kärbsed lendavad ringi. Aga ka ameeriklased ehmatasid ära. Ja siis, kas teil on majas ainult üks WC ja, aga kus teil pesukuivati tean, ma ütlen, et üks aga mis siis saab, kui kaks inimested korraga õitses, vaatasin, saab istuda ja oodata natuke aega. Et nagu sellised asjad, mis neid nagu kummastavad, mis meie jaoks tunduvad, et pole mingit probleemi, sellega. Pesu kuivab õunapuude vahel õues väga hästi, ära tulebki paremini. Nii, vahepeal veidike muusikat, siis nabisime edasi, Franz Kalle. Räägi sellest artistist, miks sa valisid? Ta on mulle lihtsalt väga meeldib, ma arvan, et mul süda natuke kuuekümnendates, kuigi mind siis veel ei olnud olemas. Ma aastaarvu ei tea ka, ma arvan, et 65 pluss miinus kaks. Et see laul võitis Eurovisiooni 99 protsendilise tõenäosusega. Akt õige, ma ei jõudnud kontrollida. Aga Chastin ütles nii. Ja, ja siis ta on selline ütleme, 18 aastaselt kuulsaks saanud prantsuse 60.-te hästi armas popstaar. Ja ütleme niimoodi, praegu tehakse ju ka lillelapselikku muusikat, aga midagi sellest 60.-te atmosfäärist on, mida ei saa järgi teha, et ta on just selles ajastus, et need palad, mis sel ajal linti võetud, et ma väga naudin. Ja soovitan teistelegi afranskaa. Ränska all siis prantsuse laulja, ma saan aru, kes 65. nagu ma nüüd kontrollisime, esindas siis eurovisioonil Luxemburgi eps rääkisid enne oma Ameerika-itaalia-ameerika äiest hämmast, kes kes ma saan aru, et seal on vist selline bakterifoobia, et kõik kardavad muudkui baktereid ja igasuguseid ja kõikvõimalikke asju, kõik peab olema steriliseerida ikesemaitseerile Reiga läbi pritsida, üle pritsida, et kas sealt sai sinus alguse selline roheline maailmavaade, et sa oled kirjutanud ju raamatu roheliseks kasvamine, 2007 ilmus ma lugesin, väga sümpaatne raamat tõesti. Kusjuures mul tuleb välja nüüd uustrükk, kus on natukene täiendatud kunagi sügisel vist peaks tulemusi välja ja sina oled oma kirjastuse alt andnud välja ka mina olen ookean, mis on siis lapseootel keskkonnateadlase päevik, mis on väga-väga kiidetud ja tõesti Sandra Stein, Kramer on selle autor, et inimesed ostke poest, et mis on ka väga, väga selline hea teos, keskkonnateemadest lugu pidavatel inimestel, et räägi natuke, et kuidas, kuidas sa suudad igapäevaselt sellist rohelist eluviisi jälgida, et võib-olla Viljandis on see jah lihtsam, aga kas on teil kõik öko, kõik on super mahe, ühtegi kilekotti majas ei ole? Ta on küll paar tykki majas ikka vahel juhtub prügi kottideks ära kasutada. Aga noh, ütleme, see on selline tasakaalu hoidmine, et et ei pea ju olema eesmärgiks 100 protsenti, noh, ütleme siis võiks seda juba nimetati ökofassismiks, et kui sa hakkad nagu teiste teisi nagu väga palju kritiseerima ja sa pead iseennast nagu niimoodi karpi mõtelda, kui, kui sa kogu aeg üritad 100 protsenti kõike. Aga minu arust meil on küll see tasakaal hästi leitud. Me kolisime Viljandisse selleks, et me saaksime olla sellised jala käivad inimesed nii palju kui võimalik ja et lapsed saavad kõndida kooli ja lasteaeda või koolilasteaiavahet. Ja ütleme niimoodi, et just eile käisin ostmas oma peagi saabuvale beebi beebikesele terve valik poest ikkagi mahepuuvilla ja siidi ja villa suguseid riideid. Et neid riideid ei ole üldse palju vaja, tegelikult aga, aga et need, mis ma ostan-maksan natuke rohkem. Aga ma tean, et seal ei ole sünteetikate Lihuligi. Aga kust see kõik alguse sai, vaata sinna kaksid, küsinud, kust see alguse sai. Ma arvan, et, et eks see on tegelikult noh, lapsepõlvest peale mingisugused noh, maalapse impulsid. Et mis, mis sa lihtsalt võtadki, et näed, see on ju loomulik, et, et sa paned ikkagi näpu mulda ja kuidagi et ütleme, see sünteetika ei, ei kuulu tegelikult elu juurde kuidagi sellised noh, päris päris varasest peale on see tundunud õige. Aga kui ma kolisin Ameerikasse, siis ma hakkasin nagu teadlikult seda seda enda jaoks mõtestama. Sest ameeriklased, need kaks asja, et üks on see, et ütleme, see peavool on nii väga tarbiielik. No täpselt, et sa paned selle teleka käima, üleüldse telekat ei peagi käima panemas juba käibki igal pool iganes lähed ja enamikes majades seal keskklassis on ikka nii, et igas toas on telekas ja aga siis sellesama peavoolu kõrval on hästi tugevalt olemas hästi sümpaatselt olemas need nii-öelda dissidendid, seesama mina olen ookean, raamatu autor, Sandra, me käisime talkatsiastiniga külas, elab New Yorgi osariigi ülaosas sellises ökoküla lähedases oma majakeses. Ja, ja noh, ta on noh, oma selle maailma täpselt läbi mõelnud, et tema elab samamoodi nagu meie Viljandis ja ja ta on, ütleme, Ameerikas on ikkagi niimoodi, et need, kes on sellised dissidendid, revolutsionääride, mis uhkeid sõnu kasutada, et, et sellised noh, ütleme siis vastu võitle, võitlevad inimesed, nad on tavaliselt nagu hästi no kuidagi tugevalt selle kõik läbi mõelnud ja ja, ja ma sain nendega nagu kuidagi ühenduse noh, alguses lihtsalt foorumitest ja hiljem juba isiklikult siis kui ma juba elasin Ameerikas. Ja et ma sain, kas nad nagu tänu kahele asjale roheliseks, et ma sain sain aru, kes ma ei ole ja ma sain aru, kes ma tahaksin olla. Eestis on ka kõik needsamad asjad, aga võib-olla natukene vähem tugevate värvidega. Kuidas üldse laste kasvatamine teil on, et kas okei, üks on see öko mahe tervislikkus, eks ju, naturaalsed materjalid, aga kuidas kasvatuslikud meetodeid, et kas teil on vabakasvatus, lapsed teevad, mis tahavad? Ei, lastel on ikka piira vaja, aga see on see küsimus, et, et kuidas neid piire siis sõnastada, kindlasti lastele piirava ja meie lapsed käivad waldorfkoolis, tähendab, vanem käib koolis, noorem käib lasteaiast. Ja, ja seal Valdor siis paljud mõtlevad, et see on täielik vabakasvatus, tegelikult ei ole, seal on oma oma piirid, aga ütleme, et nad antakse edasi kuidagi võib-olla laste pärasemas keeles ja seal on nagu rituaalide. Ja, ja ka ütleme näiteks muinasjuttude tähtsus suurem võib-olla kui tava tavahariduses, et rõhk on sellisel loomingulisuse arendamisele, kunst, käsitöö. Et esimese klassi lõpuks ta oskas igasuguseid kunstivõtteid ja oskas kududa ja flööti mängida. Peale selle ta arvutada ja kirjutada ja lugeda oskas need ma siis räägin, ma kõik on olemas, aga need on ka olemas, mitte esimeses klassis ei ole küll lihtsalt tegemata, aga kuidagi selline. No üldse, kui ma mõtlen, minu jaoks on ideaalne selline õhtu. Mitte alati õnnestuks, aga et elekter on ära pandud, pikem küünlavalgel jutustatud muinasjutt kuidagi sellist nagu videvikutunnipidamist. Mina hindan aga, et võib-olla sul ei olegi laste jaoks päeval nii palju aega, et sa võtad selle, selle segamatu aja, jutustad rohelisuse teema lõpetuseks veel selline küsimus, et see olid aastal 2006 2010 Eestimaa roheliste erakonna liige enam ei ole. Enam ei ole ja, ja tegelikult ma ei ole sinna kunagi astunud. Olinasse õitsesid su ja nad võtsid mu, see oli kummaline. Tegelikult vist ei oleks astunud ühtegi parteisse, ise niimoodi avaldust teinud, see avaldus oli toetusavaldus. Soovitakse toetada, et roheliste parteid loodaks, aga nad võtsid kõik need avaldused ka kohe partei liikmeskonda. Aga ma kuidagi tundsin ära selle, et et selleks parajaks ajaraiskamiseks kogu selles nagu meil Eestis ja, ja selliseks halvas mõttes politikaanluseks kätte, et ma, ma ei saanud enam aru, mis, mis seal toimub, et eesmärk on ju hea. Aga kuidagi nagu selle teeb tee peal sinna eesmärgi poole on niivõrd palju jama, et minul on lihtsam seda eesmärki mõne teise tee peal nagu täita, et ma parem võtan oma kirjastuses. Minu-sari toob kasumit, ma võtan seda ja panen selle roheraamatute tegemisse, mis ei too kasumiteedi välja, et, et see on nagu minu panus Eesti Eestimaa rohelisse liikumisse. Et me loodame Petrone prindi seal palju neid ökoraamatuid ka teha. Et, et mul ei ole nagu midagi nende vastu, kes parteis on, aga mina tundsin ära, et see ei ole nagu minu teekond. Jah, räägi mingi kohe edasi, sinu kirjastusest väga edukas, tänuväärne kõikidele reisisellidele, kuulame vahepeal muusikat, mis on järgmine Kall kalkosta, Gal Costa ja see on ka kuuekümnendad Brasiiliast. Ta on selline natuke eksperimentaalsem. Popmuusika, tropikaalia on selle Me ütleme selle kogu selle seltskonna ühisnimetus. Samal ajal kui oli seesama Franz ka Prantsusmaal ja biitlid Inglismaal, siis nemad tegid Brasiilias üks nende esindaja Epp Petrone Petrone print on teinud sellise sarja nagu minu Hollywood, Hollywood, Nepaal, Itaalia ka Eesti ja nii edasi ja nii edasi, et neid palju neid raamatuid on tänaseks üle 30 vist, eks ju, ja aga ma ei tea, kui palju täpselt, neid tuleb iga kuu helistama raamatupidajale ja mina olen selle jaoks olemast Tiina kirjastuses, kes teab numbreid ja mina olen see, kes tappis joone. Aga midagi sellist üle 30 peaks küll olema. Mis sa arvad, mis on see minu sarja fenomen, mida isegi eelmine aasta näiteks Go Traveli tunnistes tunnustas kui selline parima reisikirjanduse arendaja levitaja, eks ju, et et noh, üks asi on kindlasti see, et nad on hästi mõnusas formaadis tore nii-öelda Tibar, nagu sa kuhugi lähed lugema, eks ilusasti ja ilu seal on nagu mitu asja, kui et ma kindlasti ei teadnud, et, et sellest nii suur fenomen saab. Praegu teeme näiteks oma reisiromaani, Anna-Maria Penu tuli just välja aafrika raamat ja me vaatame, et ma ei saa ise nagu sellest oma minu sarja varjust kuidagi lõpetada. Et kui me teeme reisiromaani, me juba teame, et, et seda ei märgata nii palju ja minu sarja ükspuha, mis raamat on, ta läheb kohe edetabelisse, et on juba niimoodi. Et, et selline ootus noh, ma ei tea, kus nad kõik Eestis on, miks nad täpselt kõik seda sarja armastavad, aga nad on olemas. Noh, samamoodi nagu on olemas fännid, mingid Terry Pratchetti sellistel ütleme noh, mingit fenomeni loonud autoritel. Et ta läheb kohe esimesel nädalal edetabelis esitatud fännid lähevad poodi ja ostavad, aga miks see nii täpselt on, kas ma võin allukena üritada öelda, aga jah? No ütleme niimoodi, et et väga lihtne Pealkiri, et juba noh, et selleks nagu juhuslikult täppi. Et ma selle minu Ameerika pealkirja panin ja siis tuli nagu mõte edasi taha, seda saaks jätkata. Et ta nagu seisab meeles see pealkiri ja noh, nüüd on ta juba templine meelde saadud ja siis ütleme, kontseptuaalne lähenemine, see, et iga kord on ikkagi ühe inimese lugu seal sees, et sa saad samastada. Ja me proovime leida erinevaid tüüpe. Et mõne puhul sa kohe võtad, et täitsa minu tüüp mõne puhul loetada, ah soo, et väga imelik kuju, aga sa ikkagi tahad tema elust teada saada, et see inimene on nagu lubanud su enda enda ellu teada mingisuguse subkultuuri esindaja, noh siiamaani otsime tõde Põhjamaadest, keda ma olen leidnud oma koka tahaks leida ja aga siis samas ta tegelikult ikkagi see teine, teine tool, kus me istume, on, on see noh, maailma tutvustamine, et sa ikkagi peaksid selle antud maa- või linna kohta siis saama noh, nii palju teada, et sa oled haritumaks saanud. Et see ei ole ainult, ütleme, teise inimese elusse piilumine. Aga samas ei ole ka ainult see, okei, nüüd ma saan teada Pariisist igasugust ajaloolist infot, vaid, et ta on just selline kahe tooli peal istumine ja nad on väga ilusad raamatut minu meelest meie kujundaja Anna Lauk on väga, väga nagu sobilik just selle, see on kuidagi noh, nagu parajalt romantik, millised ilusad. Kas ei või olla ka see, et inimene, see on nagu selline riisi unistamine, et isegi kui sa ei saa minna ja võib-olla ma tahan Raskale minna, aga siis ma loen ja siis tunned nagu justkui oleksid seal, et kuna see on Eesti inimeste kirjutatud, eks, et selle tõttu ta on kuidagi lähedasem. See on küll, seda ma olen kuulnud küll, öeldi ka Soome omaaegse lama kohta, et igal pool mujal nagu läksid ütleme ja noh, asjad halvasti, aga reisikirjades Elaces eriti hästi minema, sellepärast et kui inimesed ei saa reisida, et siis neil on selline kompensatsioonimehhanism, et nad lähevad, istuvad tugitooli, loevad siis et noh, kellel on lootust raha saada, seal on niimoodi, et noh, hea küll, kuhu ma lähen, kui ma jälle rikkaks saanud. Aga samas on ka neid, kes ei mõtlegi, et nad sinna pääsevad, aga ikkagi nad tahavad seda elamust saada. Kuidas su enda reisikihu taltsutamisega on, et praegu sa oled vaiksem pere, kodu, lapsed, kas ei kripelda, ei taha mind aeg-ajalt käid ikkagi jälle Indias ja Macroni, kes seda ma tegin ja mul on väga hea meel, et ma käisin seal ära, sest et, et et olukord selles aatomis muutus vahetult pärast seda, kui ma sealt ära läksin, meie kuru suri. Et ma läksingi väga õigel ajal. Ja, aga muidu üldiselt praegu ma mõtlesin, et mina ei tahaks üldse lähema aasta jooksul kusagile minna, ma lihtsalt pean minema Ameerikasse käima ja siis ma mõtlen selle läbi, et hea küll, et noh, see on kindlasti hea mõneks puhuks. Aga praegu ma olen küll selline, et istuks Viljandis ja oleks seal, aga räägi sellest India gurust Jashramist, et mida sa käisid seal tegemas, mida see guru õpetas sulle? See oli meil täitsa terve raamat. Varsti, nii, palun siis kokkuvõte raamatu tagakaanelt. Minu guru nimi on, sai Baba, kes pääses oma surmaga õhtulehe esiküljele küsimusega umbes niimoodi, et kas kas imemees või oota küljest oli, kas jumal või sarlatel nagu vahepealseid võimalusi ei oleks. Et mina arvan, et midagi, võib-olla vahepealset. Ja ma sattusin sinna esimest korda. Kuna ma numbreid ei tunne hästi, siis ma ütleks, et umbes 10 aastat tagasi ja seal juhtus minuga väga huvitavaid lugusid ja kohtumisi. Ja sellest tagasiminekust ja seal ja seal 10 aastat tagasi olemisest ma teen raamatu, kas süda on ümmargune, nagu tuleb selle kolmas osa reisiromaani, kolmas osa. Ja noh, mida ma seal õppisin, no ütleme seekord, kui sa konkreetselt nii küsib, ma vastan, et ma tegin seal riiki teise tasandi, et ma lihtsalt kohtasin seal inimest, kes on reiki kuru ja kellel oli aega ja tahtmist ja sisetunnet, et seda sisu teda edasi, et sain selle pühitsuse, ma oskan nagu ütleme, ennast tervendada ajad, noh, teoreetiliselt ka teisi, aga ma tegelikult ei ole selle karjääri peal väljas tikand ennast, et kui varahommikul on aega, siis ma teen läbi sellise. No kui ma ärkan varakult ülesse, siis ma teen natuke joogat ja siis ma teen natuke reikid, et see oli kõige konkreetsem, aga sai Baba, kas sa olid tunnistajaks mõnedele tema tehtud imedele, võlusta sulle ja? Ma olen mitteminutite Ferrari, aga aga kui sa küsid, siis ma vastan ja ma arvan, et ma olen näinud pealt imesid. Aga see on väga pikk jutt. Nii, aga mis siis ikkagi, mida ta võlus? Need on nagu sellised asjad, mis tuleb väga täpselt kirjutada tekstis, kuidas ma ütlen, mida ta võlus? Noh, kõige tähtsam minu jaoks on tegelikult see, kuidas ta, kuidas ta võlub inimesed paremaks, seal ütleme, miskis laaseumi. Energiaväljas teeb inimesed paremaks. Konkreetselt ma nägin näiteks näiteks seda mingit uhkude, kes, mis olevat väidetavalt imetuhk. Aga minu jaoks ei ole need materiaalsed nagu tekkimised üldse oluliselt. Minu jaoks oli oluline see et ma ise leidsin seal endale kuidagi meelerahu. Mis siiamaani on alles? Tegelikult on Eestis päris mitu sellist, ma ei hakka nimesid ütlema igaks juhuks, aga mitu sellist inimest või firmat, kes on seal käinud ja seal aatriumis saanud kuidagi pärast seda nagu aru, mida nad tegema peavad ja neil on hakanud hästi minema. Et kuidagi ma ei ütle, et see kõik ainult umbes ühes taastamist peaks olema. Et see on kindlasti kompleks, et inimene juba otsiski ja siis see aitas kaasa. Okei, üks on minu sari ja kõik need toredad raamatut, mis sa välja annad, aga nüüd sa oled jõudnud ka sinnani, et sa oled hakanud tegema asja ajalugu, kus siis sa tahad inimeste lugusid teada, kes on tuntud, Hannes Võrno, Kati Murutar, Nastoppino, nüüd viimane, Andrei Hvostov, Sillamäe passioon, ma lähen, väga tuleb. Kati Murutar kirjutab oma lapsepõlveloo, et miks ta on selline, nagu ta on, nagu ta ise ütleb. Jah-sõna Hussari, aga jälle üritame kahe tooli peal istuda, et, et alguses me mõtlesime, et paneks nagu rohkem rõhku tuntud ta võiks olla inimene võiks olla tuntud see, kes oma seda ajastut avab. Aga nüüd ma juba mõtlema, et kõige olulisem on see, et sellel inimesel oleks huvitav ajastu, mida subkultuur, mida avada. Nii et vaatame, kuhu see sari edasi läheb, et asi ei ole niivõrd persoonis, vaid just tema, kas siis näiteks lapse või noorpõlve mingist teatud ajastus, kontekst ja elukohas ja subkultuuris. Ma olen ise mõelnud ka, et võiks seda kirjutada, aga võib-olla leian kedagi teist, kes kirjutaks lahti selle seitsmekümnendad Te sündinud laste tuumasõjahirmu, sest et meil ikka päris paljud meenutavad seda sellest nagu meie konkreetsest põlvkonnast. Ja mina olen üks nendest, kes noh, siiamaani, et ma võin vahel üles ärgata öösel selle peale, et kuuled nagu mingisugust lennukimürinat, mingit mürinat, siis esimene mõte on see, et et täiesti alateadlikult, et see jõuab tulla enne, kui sa, kui sa ratsionaalsus üles ärkab. Et, et äkki visatakse tuumapomm. Et kuna see on sulle niimoodi nagu sisse siis lapsepõlves pandud. Aga kuidas sa üldse jõudsid kirjutamiseni, kas sa teadsid juba lapsena, et ma tahan saada kirjanikuks, mulle meeldib sõna tekst. Kibelesid, pidasid päevikuid, oli sul selge, selge visioon, et see on nagu see valdkond, milles sa tahad ennast teostada? Ma tahtsin küll kirjutada jama, olin selline noh, ikkagi viieline, kirjandite kirjutaja. Ja, ja siis ma tahtsin ajakirjanikuks saada mingil hetkel juba suuremana, aga päris lapsena ma tahtsin ikka lastekirjanikuks saada. Et nüüd ma nagu jõuan ringiga sinna tagasi, võib-olla kus ma lapsena olin? Jah, aga lastekirjandusse nii jõudsite siis, kui sul hakkasid omal lapsed tulema ja ei, ma kirjutasin enne juba lastele. Mul juhtus selline õnnetu lugu, et mul varastati arvuti ära kunagi, mis oli tõesti väga kurb lugu. Aga sinna läksid, ütleme niimoodi, et minu esimesed lastejutud kunagi üheksakümnendatel. Õnneks on sinu jutud, muinasjutud armastusest jõudnud, nüüd kaante vahele väga-väga-väga ilus raamat. Aitäh Epp Petrone le, aitäh teile, kallid raadiokuulajad, kõike head ja mõnusat nädala tähtsust.