Tere õhtust, kell sai kuus, Eesti raadio. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 16.-st veebruarist, stuudios on Vallo kelmsaar. Haigekassa nõukogu kinnitas eelarve muudatuse, mis tagab tervishoiutöötajate ja tööandjate vahel kokku lepitud alampalgatõusu käesolevaks aastaks. Meditsiinisektori palgaläbirääkimistele tuleb taas eri meelt nii tuleva aasta alampalgamäärade kui ka nende jõustumise aja suhtes. Riiklik lepitaja Henn Pärn leiab, et olukord on tõsine ja tal tuleb ilmselt aeg maha võtta. Arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu ei nõustunud aktsiaseltsi Uus Sakala pakutud keskuse ümberehituse uue projektiga, sest hoonerand tegemata ekspertiis. Viru ringkonnaprokurör tuur algatas kriminaalasja, et uurida väiteid Eesti põlevkivisüsteemis toimunud fiktiivsete tehingute kohta. Politsei ja prokuratuur ei alustanud kriminaalmenetlust Tallinna linnaametniku, Indrekuga Albergi korteritehingu asjus. Maal kavandatakse uue haiglakorpuse rajamist, mis läheb maksma vähemalt 300 miljonit krooni. Pärast uue kompleksi valmimist väheneb Järvamaa haiglavoodikohtade arv 40 võrra kultuuris oma koha leidma. Nii traditsioonid kui avangard märgiti tänasel kultuurikonverentsil rahvusooperis Estonia. Vanemuise teatris on esietendus külalislavastaja Mart Koldits toob vaatajate ette Tom Stoppardi näidendi hüppajad. Rootsi soovib ÜRO kontrolli oma tuumajaamade üle. Põhjuseks on viimasel ajal sagenenud tehnilised probleemid Rootsi tuumajaamades. Milano kohus kutsub kohtu ette 26 ameeriklast, keda kahtlustatakse inimröövis. Enamik neist on luure, keskagentuuri agendid ja ilmast ilma rajal olulise sajuta. Öösel on üks kuni 13 kraadi külma, homme päeval on õhutemperatuur miinus viis kuni pluss kaks kraadi. Haigekassa nõukogu kinnitas täna, käesoleva aasta eel oleme muudatuse, mis puudutab tervishoiuteenuste piirhindu. Piirhindade muutmise eesmärk on tagada meditsiinitöötajate miinimumtunnipalgatõus. Piirhindades olev palgakomponent võimaldab tänavu tõsta meditsiinitöötajate miinimumtunnipalka möödunud aastaga võrreldes 25 protsenti ja tagasiulatuvalt alates esimesest jaanuarist. Palgakomponendi kasvuks vajalik lisaraha on 172 miljonit krooni. Prognoositav arstide keskmine kuupalk on tänavu normkoormuse korral 20480 krooni, meditsiiniõdedel 9830 krooni hooldustöötajatele 5300 krooni nei, teatas haigekassa. Meditsiinitöötajate tuleva aasta alampalgamäärad ja nende kehtima hakkamise aeg on aga põhjustanud läbirääkimistel taas ummikseisu. Mall Mälberg vahendusel kuulete lähemalt. Töövõtjad ehk arstid, õed ja hooldustöötajad on seisukohal, et uued palgamäärad peavad hakkama kehtima esimesest aprillist 2008. Tööandjate sõnul lepiti kokku, et esimesest jaanuarist vastavalt ei ole kokku lepitud siis ka konkreetsetes palganumbrites. Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa. Esimese etapi palgatõus, mis tuleb esimesest aprillist 2007, see kestab esimese aprillini 2008, nii lepiti kokku juba 20. jaanuari koosolekul. Tööandjad nagu kuidagi üritasid rääkida, et me ei olegi seda kuupäeva kokku leppinud, aga tegelikult koosolekut algmaterjalidest on selgelt kuulda, et see oli ikkagi esimene aprill. Ühesõnaga meie ettepanek oli see, et kehtestada uued, minul tulid 2008, siis esimesest aprillist. Sotsiaalminister Jaak Aab kinnitab, et põhimõttelises kokkuleppes, mis viimati tööandjate ja töövõtjate vahel saavutati, on asjad teisiti kirjas. Seal oli väga selgelt välja öeldud, et see pretsedent, mis on sel aastal ehk siis hinnataksid ju tervishoiuteenuste hinnad nüüd tagasiulatuvalt esimesest jaanuarist 25 protsenti ja samas kokkulepe on selline miinimum palgad tõusevad esimesest aprillist ja see on siis ligi 33 protsenti. See on nagu ainuke aasta selline, et järgmisest aastast peaks olema mõlemad ühel ajal esimesest jaanuarist nii hinnakomponendi tõus hindades kui ka siis miinimum tunnitasu tõus juba kollektiivlepingust ja niimoodi seda formuleeris karigi lepitaja. Riikliku lepitaja Henn Pärna seisuvaht Asi on võtnud minu meelest väga ootamatu pöörde ja see nõuab aga tõsis järele. Minu selge arusaam oli see, et me viimasel kohtumisel leppisime kokku, et käesoleva aasta leping algab esimesest aprillist ja lõpeb 31. detsembriga. Ja 2008. aasta leping hakkab peale esimesest jaanuarist, kui nüüd täiesti teine pool vaidlustab. Kui keegi on mõistnud asja teisiti, siis kogu see lepitusprotsess uuesti läbi analüüsida. Aga praegu ilmselt tuleb, tuleb väikene aeg maha võtta. Mis puutub palganumbritesse, siis Tööandjate viimane pakkumine oli arstid Nende miinimumtunnipalgaks 112, õdedel 60 ja hooldustöötajatel 33 krooni. Töövõtjad tahavad Katrin rehemaa sõnul saada vastavalt 116 ja pool 62 ja pool ning 34 ja pool krooni. Sotsiaalminister Jaak Aab ütleb, et põhitingimused on kõik kokku lepitud. Uus hinnakiri on kinnitatud 2007.-st aastast, kus on see palgakomponendi tõus sees, täna kinnitati siis ka haigekassa eelarve põhitingimused on kõik kokku lepitud, rahaline maht tegelikult nii sellel aastal, kui järgmisel aastal see põhimõte palju tõuseb, raske seda enam kommenteerida, et pigem on see nagu trikitamine ja põhjendus on ainult see, et noh, et siis, kui ma esimesel aprillil tõstame, siis see number on suurem ja siis Norra arstid tulevad paremini tööle. Samas inimesed saavad William selle volga tõusevad aitäh, kui me nihutame teda esimese aprillini. Minu hinnangu järgi on kõik põhilised kokkulepped täidetud ja kuna protsess on riikliku lepitaja juures üks riiklik lepitaja, peab otsustama, mis siis uuesti teha. Arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu jaga aktsiaseltsi Uus Sakala seisukohta, et Sakala keskuse projekti edasiarendus säilitab hoones kõik väärtusliku Reene Leas. Arhitekt Raivo Puuseppa projekti arendus näeb ette Rävala puiestee poolse fassaadi ning torni säilimise. Muutunud on ka ehitise materjali valik, kus senisest enam kasutatakse paekivi. Uus Sakala juhi Ilmar Kompuse sõnul säilib hoonest isegi rohkem, kui ekspertkomisjon viimati soovitas. Siiski otsustas arhitektuurimälestiste ekspertnõukogu uut projekti mitte heaks kiita, miks ekspertnõukogu liige Krista Kodres? Ja selle põhjuseks on on see, et meie 27. novembri, kui ma ei eksi, istungil tegime muinsuskaitseametile ettepaneku võtta interjöörid ajutise kaitse alla, selleks et teha ekspertiisi täpselt määratleda, mida õieti kaitsta. Muinsuskaitseamet tõlgendas seda nii, et on vaja kaitsta osa interjööri ja loomulikult jäid need kaitstavad osad siis ka täpsemalt formuleerimatest. Me oleksime eeldanud siis niisugust ekspertarvamuse koostamist. Seda ei tehtud, arhitekt puussepp oli siis sunnitud töötama mõnevõrra nagu pimedas tegelikult otsustas ise, mida säilitada ja mida mitte. Ja paraku see, et tema otsused ei olnud eriti õnnestunud ja projektisse muidugi kajastus ja seetõttu pidime sellega tagasi lükkama. Aktsiaseltsi Uus Sakala nõukogu liikme Peeter Rebase väitel ekspertnõukogu eile kokkuleppele ei jõudnud. Ka pole Uus Sakala jõudnud koosoleku protokoll projekti tagasilükkamise otsusega. No esiteks, ma arvan seal vist valeinfo, et rahul ei ole, seal ei jõutud eile üksmeelele ja noh, kurb on see proua Code silma projekti süvenemata, selliseid seisukohti võtab aga, aga ega seal ei olegi midagi teha, et minu meelest on ilmselgelt kõiki soove arvestatud ja täidetud, seda enamgi, muinsuskaitse ekspertnõukogu protokollis oli ainult see, et soovitakse intervjueerida festivali Afuajee kompleksis säilitamist, me oleme lisaks sellele ka säilitanud maja kõige väärtuslikuma osa Torni ja Rävala puiestee poolse fassaadi ekspertnõukogu hinnangut ei ole tänasel päeval, et Krista Kodres on üks ekspertnõukogu liige, ta ei saa, ma arvan ju kogu ekspertnõukogu nimel meil võtta sõna olukorras, kus isegi meie pole seda otsuste protokolli näinud. Kui nüüd ikkagi see ekspertnõukogu protokoll ilmub ja kui seal on kirjas, et selle teie väljapakutud edasiarendusega nõus ei olda, et soovitakse suuremal määral intervjueerida säilitamist, mis on siis teie samm? Siis ma ainult küsin seda, et miks ekspertnõukogu 19. juunil eelmisel aastal andis kooskõlastuse täielikule lammutamisele? Viru ringkonnaprokuratuur algatas kriminaalasja väidetavalt Eesti põlevkivisüsteemis toimunud fiktiivsete tööde tellimisega seotud asjaolude uurimiseks. Viru ringkonnaprokuröri Rita flirnikova sõnul alustati kriminaal reaalmenetlust ametiseisundi kuritarvitamise tunnustel. Viru kaevanduse endine juht Jüri Reiska on öelnud, et pidi neli aastat tagasi korraldama kaevanduse nimel ligemale 100000 krooni maksnud fiktiivse töö raha Eesti põlevkivi tolleaegse juhi Matti ostovi riigikogu valimiskampaania kulude katmiseks. Reiska sõnul sai ta selleks korralduse praeguselt Eesti põlevkivi keskerakondlasest juhilt Lembit Kaljuveelt. Kaljuvee on raha küsimist eitanud. Keskkriminaalpolitsei ja põhja. Ringkonnaprokuratuur otsustasid aga mitte alustada kriminaalmenetlust seoses linnaametnik Indrek Aalbergi tegevusega. Ajakirjanduse andmetel kasutas Alberg Väärtusliku vanalinna korteri omandamiseks sundüürnikust klassivenda. Kriminaalmenetluse alustamiseks on vaja tuvastada selget kuriteo tunnused politseile esitatavas kuriteoteates. Kuriteo tunnused peavad menetluse alustamiseks juba olemas olema, kuid esitatud materjalides puudub kriminaalmenetluse alustamiseks vajalik õiguslik kajand alus. Nii teatas keskkriminaalpolitsei. Politsei teatel on kõik korteritehingu asjas tehtud otsused olnud kollegiaalselt ning seetõttu puuduvad objektiivsed faktilised asjaolud, mille põhjal saaks teha järelduse, et Indrek Alberg omas piisavalt mõjujõudu, otsust täht tulemuse üle edasi välissõnumeid. Tõnu Karjatse. Rootsi tuumatööstus, mida on viimaste kuude tehniliste probleemide tõttu tabanud usalduskriis, palub valitsuselt pöörduda ÜRO tuumaenergia agentuuri poole jaamade kontrollimiseks. Esmalt tuleks kontrollida Fošmark jaama, kuid samuti Ringhal siia oskalthamni tuumajaamu. ÜRO tuumainspektorite külaskäigu korraldamine võtab tavaliselt aega. Aastatöösturid väga loodavad, et seda korda toimuv külastas varem. Täna hommikul peatati ring halsi tuumajaama teine reaktori jahutus kreemis tuvastatud veelekke tõttu. Seni pole selge, millal reaktor taas käiku läheb. Samuti tuvastati probleem kassani jaama suletud veesüsteemis, kuhu oli mingil põhjusel pääsenud radioaktiivset vett. Milano kohus esitas kohtukutse 26-le ameeriklasele, enamus neist luure keskagentuuri agendid, keda kahtlustatakse inimröövis 2003. aastal. See on esimene kriminaalasi, mis käsitleb terrorismivastases sõjas üht vaielduimet külge terrorismis kahtlustatavat vahistamist ja nende ülekuulamist. Süüdistuse kohaselt röövisid Ameerika luureagendid neli aastat tagasi ühe terrorismis kahtlustatud ja viisid ta Egiptusse. Vahistatu väitel piinati teda tunnistuste saamiseks. Kohtuistung peaks algama kaheksandal juunil. 1004. aasta madridi terrorirünnak, üks peamistest kahtlusalustest eitas kohtuprotsessil oma süüd. Kahtlusalune Juss FBl Hatcher ütles kohtuprotsessi teisel päeval, et mõistab rünnakud ja igasuguse vägivalla hukka. Ta eitas sidemeid härmas organisatsioonidega ning tõrjus väiteid, et on al-Qaeda kõneisik Euroopas. Kohtu all on 29 isikut, keda süüdistatakse pommiplahvatuste korraldamises Madridi linnalähirongides aastal 2004. Siis hukkus 191 inimest. Saksamaa kantsler Angela Merkel ärgitas Euroopa Liidu põhiseadusleppe suhtes skeptilisi riike põhiseaduse taaselustamist toetama. Merkeli sõnul muudavad praegused ühenduse juhtimise reeglid liidu nõrgaks ja teovõimetuks. Saksamaa on Euroopa Liidu eesistuja ana lubanud juunikuiseks tippkohtumiseks välja töötada plaani Prantsusmaale Hollandisse tagasi lükatud põhiseaduse taaskäivitamiseks. Berliin on seadnud eesmärgiks, et kõik 27 liikmesriiki rätifitseeriksid uue leppe enne Euroopa Parlamendi valimisi. 2009. aasta keskel. Paide on ainus praegune maakonnakeskus, kus nõukogude ajal jäi uus haiglahoone ehitamata. Praegu toimetatakse neljas erinevas hoones, kuid haigla nõukogul on valminud ja ehitada täiesti uus kompleks. Nii teatab meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Millistes oludes Järvamaa haigla praegu töötab, rääkis talle peaarst Andres Müürsepp. Meil on osa hooneid eelmise sajandi algusest puitmajades, kus on ahiküte ja mis on tegelikult täielikult amortiseerunud. Taastusravi on meil küll uutes ruumides, aga väga kitsastel pindadel kõige rohkem puudust me tunneme erakorralise meditsiiniosakonna pinnast. Haigla töö eripära on seotud Tallinna-Tartu maantee lähedusega, mis tõstab oluliselt erakorralise meditsiiniosakonna koormust, selgitab õde Lilian Thomson. Kuna tõesti tuleb korraga väga palju haigeid siia EMO osakonda, praegu on meil ainult kolm voodikohta, kus me saame haigeid jälgida, aga tõesti neid oleks vaja lausa kuus või isegi kaheksa 10. Edasi on meil ainult üks sidumistuba, võiks olla ka võimalusel kaksidumistuga. Radioloogiatehnik Riho Kruglov jätkab, meil oleks vaja suuremaid ruume, et aparatuur ära mahutada. Ja töötingimused on ikkagi tohutult kitsad, mis lõppkokkuvõttes takistavad üldiselt Järvamaal meditsiini arengut. Järvamaa haigla uus hoone saab asjatundjate arvates olema omataoliste sealseks. Funktsionaalsemaid, mida haigla projekteerimisel tuleb silmas pidada, selgitab eskiisprojekti koostanud Ilmar Heinsoo, et nii patsientide kui ka personali liikumisteed oleksid võimalikult lühikesed, et asjatult ei seguneks ambulatoorsed patsientide statsionaari, patsientide liikumisteed, haigla tervikhaigla peab toimima ühe tervikliku organismina. Ilmselt kõige parem lahendus on, kui see kogu projekt saab realiseeritud ühtse tervikuna et kõik asjad saavad oma õigetesse kohtadesse ja siis hakkab see haigla korralikult tööle. Haigla nõukogu esimees Arvo Sarapuu arvab, et kavandatava kompleksi ehitamine võib maksta vähemalt 300 miljonit krooni, millele lisandub meditsiinitehnika maksumus. Kuigi ehitusraha nõukogul veel ette näidata pole, on Sarapuu sõnul saavutatud sotsiaalministriga eelkokkuleppe haigla ehituse rahastamiseks struktuurifondide summadest. Oma osa tuleb kanda ka haiglaomanikel, kelleks on Järvamaa omavalitsused. Uut Järvamaa haiglat hakatakse ehitama tuleval aastal. Haiglavoodikohtadeks arv küll väheneb 40 võrra, kuid seda avad ravi intensiivsus ja paranevad olmetingimused. Olev Kenk Eesti raadiole paidest. Eesti pianist Kristjan Randalu pälvis Baden-Württembergi liidumaa aasta kõrgeima džässiauhinnapreemia. Žürii esimees, professor Bernd Conrad nimetas Carlsruhe vaat Kristjan Randalu liidumaa üheks tippmuusikuks, kelle esitus on ekstraklassist nii klassikalise kui džässmuusika valdkonnas. Baden-Württembergi džässipreemia suurus on 15000 eurot ehk umbes 234000 Eesti krooni. Rahvusooperis Estonia oli täna kultuurikonverents, sellest lähemalt Reena lihase vahendusel. Nagu ütles Rahvusooperi Estonia peadirektor Paul Himma oma tervituskõnes konverentsi külalistele on aeg-ajalt lihtsas emakeeles vaja arutada kuidas muuta Eesti veel paremaks ja turvalisemaks koduks koduks, kus Eesti kultuur saaks õitseda ka järeltulevate põlvede rõõmuks. Küsimus, kuidas uuendused ja olemasoleva säilitamine oleks tasakaalus ja 11 toetaks, on oluline ka kultuuris, traditsiooni, rollist, kultuuris ja ühiskonnas, rääkis Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudi direktor filosoofiaprofessor Tõnu Viik. Kõik need kultuurivormid, mis meid nõnda alateadlikult formeerivad ja meie elu kujundanud on ikkagi niisugused, et nad võimaldavad selle kultuuri olemasolu, nad võimaldavad näiteks inimliigi säilimist ja nii edasi. See nüüd muidugi ei tähenda, et inimene peaks elama sellist vegetatiivset elu, kus ta üldsegi vaimselt üritaks nendesse vormidesse sekkuda neis korda luu neid vorme ühtesid teistega asendada, neid kuidagi rekonstrueerida. Kõik kunstivormid on ju niisugused, mis on poliitilisest kultuurist alates lülitatud inimese ellu just nimelt sellepärast nendesse tavaliselt märkamatult toimivates sümboolsete skeemidesse mingisugust erinevust, mingisugust nihet mingisugust vahet tekitada. See kõik rikastab meie elu. Keel on kultuuri osa, mis ilma riikliku toetuseta ei püsi. Viigi arvates oleks ainult aja küsimus, millal tänapäeva globaalses ja postmodernses ühiskonnas eesti keel kaoks. Näiteid on veelgi. Samamoodi on ka niisuguste akadeemilise mõttekunstivormidega nagu näiteks ooperiteater või või selliste loominguliste vormidega nagu filosoofia või, või teadusvaevalt nüüd küll, et nad niisuguses topp kultuurilises ühiskonnas ise teket veel kõige kaugele jõuaks. Tänapäeva seis on selline, et nad ikkagi lõppeksid siin ja koliksid mujale. Ainult säilitamisega kultuuri aga kaugeltki ei päästa. Eesti kunstiakadeemia kunstiteaduse instituudi õppejõud Katrin Kivimaa toob esile avangardi kui priviligeeritud gruppide kriitiku rolli. Tal on, ütleme, olnud selline noh, dekonstrueerib või purustav roll, aga seda saab tõlgendada ka positiivses mõttes, sellepärast et see on alati toiminud kultuuri uuendajale, see on toiminud kultuuripuhastaja tama kardan ikkagi endale ajalooliselt seatud ees märgiks maailma uuendamise maailma ümberkujundamise ja seal on ka selliseid idealistlik, kuid, ja, ja, ja utopistlikud soovi. Vanemuise teatris on täna esietendus külalislavastaja Mart Koldits toob vaatajate ette Tom Stoppardi näidendi hüppajad, lavastajaga vestles Hedvig Lätt. Tom Stoppardi esimesse loominguperioodi kuuluv näidend hüppajad jõuab Eesti publikuni esmakordselt. Stoppard on näidendi kokku pannud kummalistest ja müstilistest tükkidest külalislavastaja Tallinna linnateatrist. Mart Koldits toob vaatajate ette lavalood täis üllatusi. Tundsin, et see on hetkel nagu näidend, mis tõmbab, mis kõneleb. See näidend ongi selliste üllatuste peale ehitatud ja seal pidevalt toimuvad igasugused kahemõttelised juhtumid, mis inimesi inimestele ootamatult mõjuvad ja keegi ei tea kunagi, mis nagu tegelikult toimub. See on väga Stoppard situatsioon. Seal tundub ilmselt olema temaga üks tavalisemas vormis kirjutatud asju. Tegevus toimub Taali filosoofiaprofessori kodus, kui ta üritab ette valmistada filosoofilist ettekannet. Ettevalmistamine on pidevalt häiritud väga veidrate sündmuste poolt, mis seal tema ümber korteris hakkab toimuma, on professor, kes üritab tõestada moraali olemasolu. Etenduse kunstnik on Ene-Liis Semper teatrist NO99 ning videokujunduse on teinud Peeter Talvistu ja Andreas vee. See on ju autoril ka sinna sisse kirjutatud ja autori eesmärk ilmselt on olnud ka panna see tegevus sellisesse konteksti, kus, nagu tänapäeva inimene elatuse keskkond, inimene elabki nagu tohutus meedia üleküllusekeskkonnas ja seal seda tõde üles leida, raskem kui, nagu enne. 100 kanali maailm ongi see keskkond, kuhu autor ilmselt on mõtet seda panna ja me oleme läinud nagu sama rada. Lavastuses kõlab ka muusika. Kuna teine peategelane, moraalifilosoofiaprofessori naine on endine muusikalitäht, on mõningad tema repertuaari kuuluvad laulud sinna nagu sisse kirjutatud ja ülejäänud siis on, mis me ise oled panud. Etenduses teevad kaasa Vanemuise teatri näitlejad Vilde teatristuudio ja Meelis Hansingu teatriklassi. Näitlejad. Peategelast George'i mängiva Aivar Tommingas, tema naist, Merzin, teisi filosoofia professoreid ja mängivad seal siis Hannes Kaljujärv ja, ja veel 30 inimest. Hüppajad on selgelt öeldakse, näidates välja, et need on filosoofiateaduskonna sportlikumad liikmed. Spordikehakultuuriteaduskonna filosoofilisemalt liikmed. Öösel on Eestis vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, puhub lõunakaarte tuul kaks kuni üheksa meetrit sekundis. Külma on kuus kuni 10, Kagu-Eestis kuni 13 kraadi, rannikul aga kohati üks kuni viis kraadi. Homme päeval püsib vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 10, rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Päeval on õhutemperatuur null kuni miinus viis kraadi, rannikul saartel kohati kuni pluss kaks kraadi. Niisugune tänane Päevakaja, mis kandis järjekorra numbrit 16728 kuulmiseni.