Tere hommikust, on tavalisest pidulikum suvine nädalavahetus ja täna tehakse Eestis kummardus Islandile riigile, kes esimesena Eestit iseseisva vabariigina tunnustas. Just sellepärast on jutu saatel täna külas mees, kes viimased 13 aastat on elanud ja töötanud sellel imetlusväärsel saarel. Mina olen Margit Kilumets. Saadet aitab kokku panna Viivika Ludvig. Tere hommikust. Kaldogis Trulgust. Kuidas Islandit kõige täpsemini ja kõige lühemalt iseloomustada? Ma arvan, et selle aja jooksul, mis sa oled seal elanud, oled sa selle võrdluse või, või selle iseloomustuse enda jaoks välja mõelnud. Kõige täpsem iseloomustus oleks ma tohiks kunagine tuttav, kui ta Islandile tulija reisis sinna, ütles meretagune asi, seda nii positiivses kui ka negatiivses teatud mõttes. Aga ütleme jah, mõtlen meretagune asi. Kui mina Islandil käisin mõned aastad tagasi ja natukene ennast selle riigi ajalooga ja, ja minevikuga kurssi püüdsin viia, siis ma leidsin ühe väga vahva võrdluse ja see on minu jaoks Islandit saatnud kõik selle selle reisijaga edaspidise aja ja see kõlas nii, et Island, see on Euroopa kõige paremini hoitud saladus. Seda võib ka täpselt niimoodi kirjeldada. Just. Mis sind kõik need aastad tagasi Islandile viis? Jah, eks loomulikult on seda küsimust palju küsitud ja küsitakse veelgi ja küsitakse symbol ja küsitakse sealpool. Kuid üks suur põhjus võib öelda, on ju alati olnud inimestel, kes lähevad kuskile mujale õnne otsima ja antud hetkel siis Islandile ja antud antud hetkel siis Ida-Euroopast, eks küllalt suur osa on ikkagi majanduslikult heal. Et raha on loomulikult meie elus tähtis. Ilma rahata ei saa elada, aga raha ori ei tohi mitte kindlasti olla. Ja kui see etapp saab läbitud, siis tuleb ilmsiks, et seal on palju-palju rohkem plusse. Tänase saate jooksul me jõuame neid plusse ja miinuseid igatpidi vaagida. Aga kui sa koos oma abikaasa Margatiga sinna kunagi läksid, siis mis oli see kõige suurem negatiivne šokk, mis teid tabas? Negatiivne šokk, mis esialgu tabas. Muidugi meie läksime pealinnast sattusime maale, see on selline esimene negatiivne šokk võib-olla, mis iseenesest ei tohiks šokolaad, ütleme, me oleme pealinna poiss sattuda kuskile lammaste keskele. Teatav kontrast ja võib öelda, kui minu töö ülikond oli sinnamaani olnud ikkagi smokingu frakk siis järsku ei olnud enam smoking, vrakk oli midagi muud. Ütleme, võib-olla suletus, meie sattusime, esialgu elasime kuus aastat väga väikeses ühiskonnas kuskil 150 liikmelises ühiskonnas. Seda elu peab ka õppima, et nii väikeses ühiskonnas elada. Suletus, ma kujutan ette, oli selle esimene negatiivne. See oli siis Islandi mõistes selline maakoht, mitte Reykjavik. Ja padumaa ei olnud nüüd kõige hullem kolgas küll mitte. Võiks ikka öelda, et on palju hullemad kootik kui see koht, kus meie olime. Kindlasti mitte selline viimane koht, aga, aga ütleme, kui minna ikka mitmesaja 1000 elanikuga linnast 150 elanikuga ühiskonda, siis on see kindlasti peab õppima seda natukene elama. Sa ütlesid ennist, et Eestis oli sinu töö riietusekstrake smoking. Mis tööd sa Eestis tegid enne ärasõitu? Peale kuulus Nõukogude armeed sain ma tööle ersasse, olin peaaegu kaks aastat versus poole kohaga ja siis peale seda töötasin kuus aastat Estonia teatris tromboonirühma regulaatorina. Ja Islandil hakkasite tegema, mida? Islandil hakkasin tegema Islandil, hakkasime õpetama, mida ma eelkogu eelneva elu olen väitnud, et ma kunagi seda tegema ei hakka. Aga mitte trombooni ütleme Ma pidin hakkama õpetama kõiki pille, millest õhk läbi käis. See oli nagu esialgne tingimus, kuigi ma see koht, nagu ilmsiks tuli, et otsitakse laulu ja puhkpilliõpetajad siis ma ikkagi muidugi rõhuksin sellele, et saaks ikka vaskpilli õpetada. Mulle anti väga üheselt teada, et kas kõik või mitte midagi. Mida see sinu kui muusiku jaoks tähendas, kas sa oled niisugune enesekindel tüüp, et sa olid veendunud, et sa saad sellega hakkama ja, ja kuidas see sinu egole mõjus, see väljakutse? Ja eks esialgu oli siiski küllaltki raske, kui panna nüüd tromboonimängija õpetama vabandust väljenduse pärast, igasuguseid viles Pille Schöödide klarnetit sinna siis arvatavatele, tähendab, see oli muidugi naljaga öeldud. Eks ma tegelesin pisut, ütleme, kodutööga see kodutöö olnud just, mitte kõige lihtsam. Ja paari aasta möödudes põhilised õpilased olidki siis flöödi, klarneti, õpilased, saksofon, mõni trompet, üks tromboon ka sõna sekka. Eks ma tegin seda esialgu küllat väriseva südamega ja mõtlesin, et oh ei tea, kuidas see kõik õnnestub, et keeran midagi totaalselt metsa. Aga paari aasta möödudes, kui meile tuli sinna käima üks praegu tuntud eesti saksofonist ja ma lasin talle oma õpilased puupuhkpilli õpilased üle kuulata ja ta andis mulle nendele üllatavalt hea hinnangu siis lisasse minule tugevasti optimismi. Mida Margot tegema hakkas? Märgatakse õpetama seda, mida mööda oskas üdini laulmist. See oli muidugi ka temale uus kogemus, kuna ega me õpetanud ei olnud ju tegelikult kumbki. Kas tänaseks päevaks oled sa oma seisukohta õpetamise suhtes muutnud? Kas need õpetamise suhtes, aga ütleme niimoodi, et ära kunagi ütle iial, ma olen paar-kolm korda elus olnud, ma ei hakka seda kunagi nägema. Ja ma pigem hoiaksin oma suu kinni. Kuidas see 150 pealine kogukond teid siis vastu võttis? Kindlasti võib öelda, et väga hästi võeti vastu ja suurte lootuste ja ootustega ja ma usun, et ootusi lootusi meiega ei petnud. Sest ütleme, nelja viie aasta möödudes tuli ma aasta oli siis 2004 tuli siia koolinoorte laulupeole ja kokku pandud puhkpilliorkestriga mis oli pandud siis kolmest erinevast koolist kolme erineva jah, sellise maamaale koolidest. Ja see oli minu jaoks selline küllaltki suur töövõit, ütleme, suur enesetõestus, et ma saan ja sain sellega hakkama. Kui sa nüüd Islandi inimese ja eesti inimese kõrvuti paned, siis mis on need peamised loomuomadused, mis on meil sarnased ja mis on ka võib-olla äärmiselt erinevad? Ma julgeksin öelda, et suures mastaabis oleme küllaltki sarnased, olemegi, olemegi sarnased põhjamaa inimesed. Ja ma julgeksin arvata, et me oleme rohkem sarnasemad kui näiteks muude rahvusgruppide esindajatega slaavlaste või, või kellegi muuga. Et meil on selline rahulik põhjamaine veri. Mis on erinevused, erinevused tingib kindlasti geograafiline asend, nagu ma ennem ütlesin, et meretagune asi, mida ma ei mõelnud sugugi negatiivselt. Ja loomulikult ka ajalooline taust, mis on siis meile nii-öelda hakkaks kaelas Mida sa nüüd täpselt mõtled, sellel? Eks ma pean silmas seda 50 aastast kommunismi ikke all elamist. Aga kuidas patriotismi lood on ja sellise rahvustundega islandlased on vist väga uhked oma rahvuse üle. Seda võib kindlasti öelda, et nad on, ütleme, praegustel andmetel on 320000 elanikku. Ja Islandi rahvustunne on kindlasti väga tugev. Kui võtame kõige lihtsama mõõdupuu, näiteks spordivõistluse. Et kui te vaatate Islandi riigist, no televiisorist, kas või kuidas, kuidas Islandi sportlane seal heidab ketast või viskab oda ja siis ja siis vaatad eestlast, siis, siis siis mis need peamised erinevused on suhtumises? Vot jah, see on selline suur suhtumise erinevus, mis üldiselt nagu torkab silma. Et kui Islandi sportlane läheb kuskile suurvõistlusele olümpia EM või MM-võistlustele ja ta jääb seal 32.-ks, ütleme siis öeldakse vaat kui kõva mees, meie mees. Ütleme just ajakirjanduses ma olen selline ajakirjanduse ütleme, uudiste hull, ma loen tekkinud aastatega aastatega siis pidevalt uudistega kursis olla ja tärkab silma väga teravalt Eestis selline negatiivsus, kui sportlane siis esikohta ei saa, siis ta kallatakse ja paraku küll saastaga üle. Ja vaat see on koht, kus me võiksime õppust võtta, et et isegi ei ole kehva, kui tuled, teiseks või kolmandaks või hoidku jumal selle eest, kui neljandaks jääda, aga võid isegi 32.-ks tulla ja inimesed tulevad selle lennujaama vastu. Jah. Ütleme küll niimoodi jah, ja, ja siis muidugi, kui nüüd see oli, siis Pekingi olümpial kui Islandi käsipalli meeste käsipallikoondis võitis hõbemedali. See oli, see oli rahvuspidu. See oli ikka, see oli midagi ületamatut, see oli vahetult enne majandus ma majandusliku krahhi september minu teada või oli augusti lõpp? 2008 see oli midagi, neid võeti vastu kui rahvuskangelast. Kuidas on tulnud küsimus? Muidugi tohutu võit neile. Kui arvestada, kui väike on see riik, kui vähe elab inimesi ja meeskondlikus spordis saadan nii kaugele. See on ikka väga kõva tase. Tol ajal, kui sina ja sinu abikaasa linna Islandile läksite, läks tegelikult teiega koos ju siit Eestist noh, keskeltläbi veel, ma ei tea, kas ma julgen paarkümmend, aga, aga selline 14 15 inimest kindlasti. Kui rääkida nüüd eesti muusikutest Islandil, keda me seal muidugi kõik üpriski läbi-lõhki tunneme siis oli seal kõigepealt ees meesterahvas, minu koolivend nimega Valmar Väljaots, tema oleks neljasadat parem aastal 94. Ja siis läksime meie kolmekesi, Margot, minu naine ja sõber Jaan alavere, mina aastal 98 ühel ja samal päeval. Ja peale seda siis on neid riburadapidi sinna hakanud natukene juurde tekkima, aga mingitest meeletutest eesti hordidest Islandi muusika taevas ei saa rääkida. Ma mingil ajal lugesin kokku, et meil on seal vist 17 muusikut kes küll tärkavad päris positiivsel ja korralikul kombel kohalikus muusikaelus silma. Kui paljud teist või neist on tänaseks päevaks tagasi tulnud? On tagasitulijaid küll olnud, jah, üks ütleme, neli neli viis inimest on tulnud tagasi ja mõned on tulnud uued üle-eelmine aasta ja eelminegi sügis tuldi sinna veel lisaks Eestisse juurde, Eestist juurde. Ma praegu ei ole täpselt kokku lugenud, palju see arv praegu hetkel on, aga eks ta sinna kuskile 15 kanti jäämist süsti plussis pered ja lapsed ja ja kõik muu. Teil on ju nüüd ka laps. Ega teil siis ei olnud ju, kui te läksite, eks ole ju. Ja ja ei meie meie laps sündis aastal 2000 ja neli. Ja räägib naabripoistega islandi keeles ja käib Islandi lasteaias ja. Jah, kui nüüd ütleme harva Eestis käia, siis on eesti keel on kindlasti probleeme. Ei saakski ennast süüdistada eestimeelsuse puudumises, ma arvan, me oleme küllaltki eestimeelsed ja vägagi meie patriotism ja on küllaltki tugev, mu usuks. Aga paraku, kuid on üksik laps ja kasvab muidugi Islandi keskkonnas ja mängukeskkond on islandikeelne. No paratamatult ei suuda sellega võistelda sõnavara ja grammatika ja kõik sellisega, aga muidugi annab tohutult juurde. Kui tulla Eestisse ja mõnda aega siin juba olla, siis on seda näha, selle muutub päevadega eesti keele oskus ja kasutusviis. Ja kõik vanaemad ja tädid ja kõik loovad, löövad käsi kokku ja jooksevad ümber tema, et, et selles mõttes on see, see äraminek ja mujal elamine ju ka ikkagi väga traagiline, et, et kõik vanemad peavad ilma lapselapsed hakkama saama. Jah, ega ilma emotsionaalsus, et ta me hakkama ei saa, on tulles pisaraid minnes pisaraid, pisarad kogu aeg. Kui nüüd kui laps kooli ta juba läks, eks ole. Ja Islandil minnakse kuueaastaselt kooli, ta lõpetas juba esimese klassi. Et sisu, siis varsti muutub see asi selles mõttes keeruliseks, et kui te peate temaga või te, kui te tahate temaga Eestisse tagasi tulla, siis tekivad tal väga suured keeleprobleemid, et kui tihti see on teil näiteks õhtul tee joomise juures kõneks Margatega. Nagu ma ütlesin, kunagi sai öeldud päris mitu korda te iialgi ja kunagi on ka läbi käinud mõtestate iialgi tulla Eestisse tagasi. Seda ma väga kõva häälega maha öelnud ei ole ja mida aeg edasi, seda vähem seda teen. Praegu ei oska küll midagi öelda, elu toob, aga see jutt on täiesti õige, et mida kauem seal olla, seda raskem muidugi lapsel on teise keelega harjuda. Ja see võtab kindlasti pikemat aega ja annab suurema tagasilöögi. Aga me elame niimoodi. Mitte just üks päev korraga, mõtleme tulevikule. Aga eks peab otsima neid võimalusi ja nagu seisundile minek oli, ütleme, et juhuseid pole olemas. Suur juhuste jada, samas, aga seal ma olen täiesti veendunud, et see elupidi niimoodi minema. Eks nendest juhtumistest võiks omaette kunagi raamatu kirjutada, kui oleks head jutusoont. See oli tõesti väga kummaline päästmisena Islandile sattusime, aga see on juba pikem jutt. Et ei või kunagi teada, mis sellest tuleb ja me ei välista mingit võimalust, aga loomulikult nagu praegu hetkel ei näe. Nii kinnas on need õhku visatud. Reeglina on nii, et kui inimesed lähevad oma kodumaalt ära teistesse oludesse ja kindlasti tekib nende teelega raskusi, et see muudab perekonnas väga palju asju. Kuidas sinu ja Morgati omavaheline läbisaamine on muutunud nende aastate jooksul? Jah, see on väga õige ja hea küsimus. Ma kujutan ette, et kui minna kodust ära ja kaugele, no tol hetkel 98 aastal oli see ma märgatavalt kaugem kui praegu hetkel, kui võtta kõik need Skype'id mobiiliühendus, et muidugi on ka mobiiliühendused, aga tunduvalt kallimad. Tol hetkel. Me läksime maailma teise nurka, ma mäletan väga hästi tunnet, kui ma sattusin kuskile halva ilmaga kuskile tõesti tsivilisatsioonist kaugesse kohta. Islandil tundus selline mõte, et olen nagu maailma äärele sattunud, et no ikka edasi pole kuhugi minna. Aga mis puudutab pereelusse, siis on, ma arvan, kaks varianti sellistes olukordades kindlasti kerge minek ei olnud meilt. Et kas sõjad jäädakse kokku. Ja nüüd on sobiv hetk, ma arvan, tänases saates kuulata muusikat. Sageli on nii, et jutusaatesse Ma luban külalisel kaasa võtta tema lemmikmuusikat, mis on talle antud eluetapil oluline või elu jooksul oluline olnud. Aga täna ma olin selles mõttes egoist, et ma ei hakanud üldse küsima. Mida me täna mängime, me otseloomulikult mängime muusikat ja laulab, et sinu abikaasa Margot Kiis, need on väga värsked salvestused. Ja mängivad sellised mehed nagu Taivo Sillar, kontrabassil Aivar Vassiljev trummidel Kusti Lemba kitarril ja laulab Margot Kiis. Laevad. Vilguvad. Ei ta hämar valge paar. Vööris. Ja koiduni aega. Homse päiksesoo. Häämarvad Reedwarry. Pööri. Täna hommikul jutusaate stuudios Kaldogiis Islandilt ja Margit Kilumets. Margaton laulnud, kõik need aastad laulu, õpetanud aga ise laulnud ka kuidas lauljana Islandil läbi lüüa õnnestunud. Ei oska seda nüüd täpselt täpselt sõnastada, läbi lüüa. Tähendab on kindlasti kaks eri asja. Kui elada Reykjavikis pealinnas ja sealt välja. Teie ela Reykjavik. Ela Reykjaviki sealt tähendab, et ütleme, küllaltki palju võib Islandit nimetada mingis mõttes tegelikult muidugi igal pool koondub, elu koondub pealinnapealinnadesse, seal võib-olla tunnetab seda natukene rohkem, kuna ühiskond on väike ja kaalu raskus on kindlasti Reykjaviki pool ja kõik, kõik see, mis jääb nüüd rekordist väljaspoole eriti nagu kaugemale põhja, on kindlasti raskem, Reykjavikis läbi lüüa? Ei oska nüüd öeldakse läbi lüüa või, või, või mitte märgata, kindlasti seal päris palju laulnud. Aga ikkagi on, ütleme, džäss on loomulikult väga kitsas. Ala tähendab seda, et ei ole mingisugune selline suur popule paar muusika osa, mis, mida siis suured suured massid, millele nad ütlevad, et tahaks näha siiski palju elavamalt ja korralikumalt vastuvõtu siis meedias, kas siis muidugi raadio, raadiosaadet ja seal on seal küllaltki tihti palju käinud, aga ütleme, kui sind televisioonist läbi lasta, siis sind ei tunta. Ja see on nüüd küll üks asi, mis võiks sinna kivi kapsaaeda visata. Et ikka väga raske on saada, ütleme Tšassistina Islandi televisiooni kuhugi, siis sinna võib saada muidugi igasugused väga populaarsed koorilaulud ja pundid ja sellised teistsuguse muusika viljelemine, et kes on siis nagu populaarsed rahva silmis, aga kui rääkida nüüd Tšassist ja võõrama laulatorist, siis on see natukene valgustama. On Margatele õnnestunud näiteks osaleda mõnel Jatsu festivalil. Poeg kursis isegi olnud, ta on seal, vähemalt ma nüüd ei mäletagi, kaks korda on on esinenud, seal on teisigi festivalil pisikesel festivalil olnud ega seal kitsas festivali ei ole ka midagi suurt, aga noh, nimetus on rääkivaid kitsas festivali ja seal on ta ikka paar korda esinenud. Aga selle esimese minekuga oli mingi hästi tore ja naljakas lugu. Ja selle loo peale niimoodi, et me saime sellisest peale siis ühe aastast olekut Islandil. Mõtlesime, et nüüd peaks isegi ise hakkama ikka Bushimused asja, et niimoodi ega keegi ei tule kutsuma, et kuule, et tule ja laula, et keegi ei teagi midagi. Ja helistasin oma õnnetu islandi keeles peale ühte aastat, ma arvan, see oli aasta oli möödas. Aga ikkagi kuulajad, panite tähele islandi keeles, et pärast ühte aastat rääkisid sa juba ikkagi islandi keele suhteliselt oru haarata ja ennast väljendada ja see ei ole maailma kõige lihtsam keel. Maastiku valesti, aga ma tegin sellega nii ja tegelikult natukene ennemgi. Aga mis puutub sellesse džässfestivali, siis ma helistasin sellele korraldajale, ütlesin, et tere, mina olen kaldoja, ma olen Eestist. Ja mul nääre, kes Margatel oleb džässi ja ta oli kuidagimoodi sellest kuulnud. Ja mõtlesin, et kas Margus lisaks džässfestival ei tule siis esinema, mida sina seal korraldad? Islandil puudub nimelt põhimõtteliselt kõik räägivad, sina ei ole, teie vormib, ei kasutata. Palun mõtlesin, aga kes bändis on, sa pead bändi kokku panema? Ma ei osanud selle peale nagu eriti suurt midagi kosta, siis mõtlesin, et kus ma ütlesin talle, et kulla mees, kui ma selle bändis on, et ma olen noor ja roheline, siin ei tunnegi kedagi. Väidetavalt ei olnud tema mure. Ja kuna me elame põhjas linna lähedal nimega Akureeri, mis on 18000 elanikku see on siis midagi umbes sama suur, kui Viljandil on nüüd Eestis küll alla, aga ütleme, Islandi mastaabis on ta ikka selline korralik arvestatav punkt. Põhja-Islandi kõige suurem punkt sain teada, et seal linnadel käib ringi üks kontrabassist. Kontrabassist on siis ütleme, džässimängijad ja selgus, et ma olin temaga juba korra Põhja-Islandi projekti sümfooniaorkestris mänginud koos. Ja läksin, otsisin ta ülesse, nägin Maa peal, kõnnib kodanik kontrabassimängija, ütlesin tere, mina olen Kaldo. Eestist Eestist tromboonimäng jah, jah, jah. Ja ma mäletan, mäletan sind ja mõtlesin, et vaata, nüüd on selline lugu, et mul on päris bändi, et kas mängiks mu naisega. Reykjaviki festivalil. Muidugi mõtlesin aga teine lugu, et mul ei ole klaverimängijat ka, et mis ma sellega tähendab. Vaata, näed, siin majas harjutab, näed, mine vaata, Künnap, sul on seal meena, räägi temaga. Eks ma lähen, läksin ruumi sisse, tere, mina olen Kaldo, olen Eestist. Päris kummaline ja naeruväärne lugu, kuidas see oli, aga põhimõtteliselt ma haarasin nendel meestel piltlikult öeldes kinni ja enam lahti lasknud ja nii korda tehtud sai ja väga-väga tore kogemus, kuigi selle kontrabassimängijaga tegelikult asjaks läinud ta sel festivalil osaleda ei saanud soovitas kedagi täiesti ja selle teisele kontrabassimängijaga, keda kutsutakse ka mõnikord contra Islandi kontrabassimängijaks. Ta on nii suur ja vägev pillimees. Sellega on teinud Margaret koostööd, nüüd siis kõik need aastad ja isegi viimased aastad on teinud programmi ainult temaga, nii et laul ja kontrabass on siis, ütleme lihtsam on seda. Lihtsam on see niimoodi selle väikse üksusega toimetada. Ja loomulikult rõhume ka sellele, et see on muidugi palju pilkupüüdva ja, ja selline eriline. Kuulsus ja sel suvel olete te saanud mängida ja laulda, õigupoolest Margot on saanud ka eri paikades Eestis. Mis, mis, mis, mis tunne see on või mis mulje see on, kui sa vaatad oma naist laulmas kusagil Narvas mingis mõnusas sellises suveõhtus romantilises kohas teistmoodi tunne jah. Kusjuures ma võin öelda, et ega ma seal Narvas ja Pärnus, kus ta laulmas käis, ega ma ei olegi käinud kaasas ja ei olegi. Aga ma tean, et see pakub talle suurt naudingut ja see on ainult tore. Kui me nüüd mõtleme teid sinna Islandile hetkeks siis kuidas te selle kliimaga, mis, Teadaolevalt ikkagi päris suur katsumas, kuidas ta sellega taina kliima tõesti seal on teistsugune, kui siin Eestis pehmelt öeldes siia mõni võib öelda küll. Ütleme, et vihm tuleb kohati horisontaalselt, mitte vertikaalselt, eks ole. Kohalikud väidavad, et viimane korralik talv olevat olnud sel aastal 1995, siis tuli veel viimast korda nagu lumi maha õieti nagu islandi kombe kohaselt. Räägitakse küll lugusid, kus on hanged, olid majade majadega ühel kõrgusel. Lumesaanid sõitsid üle üle katuste. Ja mina kuulsin lugu, kuidas need mehed, kes peavad tänavalaternate jälle elektripirne vahetama ja ma pakun, et see oli seal Akureeri lähedal, et kuidas nad lihtsalt läksid hange peale ja vahetasid. Aga ka väga vabalt, see võiks niimoodi olla. Eks, aga samas on seda lund, nendega tuleb ikka seal vahest ikka hiljem on tulnud ka maha ja isegi meie loomulikult sõnani, iga talv ajab mind mingi lumi maha ja ütleme, kaks-kolm korda aastas tekib selliseid kahe-kolmepäevaseid tsükleid, kus ikka majast välja ei saa. Totaalne totaalne purgaa või seda võib sellise sõnaga nimetada. Et silmad suudan lund täis ja põhimõtteliselt kogu elu elu seisab, ei liigu postimasinaid üldse mitte midagi. Liigu. Aga tundub, et see globaalne soojenemine on ikkagi niivõrd palju seda kliimat mõjutanud, et kui siin ütleme viimased kaks aastat, Nad on ju Eestis olnud tohutu pakane, palju lund, siis minul ehitatakse, küsitakse, no kuidas teil seal on? Jah, meil on pluss 10 kraadi sooja, praegu sajab vihma. Et kui on selline kehv aastal inimese mõistes, mis on, kes ei ole korralikku talve jälle korraliku suve, siis võib seda nimetada ka, kohati võib tekkida küll igisügisesse mineku tunne. Samas võib seal olla ka väga ilus ja ütleme, kui on õnnestunud õnnelik, õnnestunud suvi päiksepaisteline ja roheline ja vähe vihma ja vähe tuult, siis on suveaeg seal väga kaunis ja tore olla. Kuidas see vulkaanide elu on teie elu nende viimaste aastate jooksul mõjutanud? Meie elame sellises kohas, kus oleme põhimõtteliselt nendest polügoonidest suhteliselt kaugel, viimane vulkaan vaatasin kaardi pealt järgi, oli linnulennult 165 kilomeetrit ja isegi see tohutu 20 kilomeetri kõrgune pahvakas, mis üles esimese ööpäevaga tõusis. Ilm oli pilves, meie seda isegi näinud, mingil määral tuli seal puhkasin alla, aga ütleme kõik need vulkaanid, mis on meie jooksul meie elamise Aja jooksul seal Islandil juhtunud. Need on nagu ikkagi küllaltki suures mastaabis ühel maa-alal lõuna pool ja meie elu nad pole nüüd oluliselt mõjutanud, välja arvatud siis võib-olla, kui eelmise aasta vulkaanimees pani lennuliikluse seisma ja Margot, kes on siis Islandi muusikakoolides pead su eksamikomisjoni liige, pidi minema nii mõnigi kord eksameid, reke võttis vastu võtma, siis lihtsalt füüsiliselt ei saanud lennata, kuna lennukid ei lennanud. Nii, nii palju on seal meid mõjutanud. Aga muidu iseenesest ei ole meie, Meie elu ei ole need vulkaanide pärast külmutanud. Nii et ei karda, ei mõtle näiteks kui kusagil seal, ma ei hakanud hääldama seda nime, tõesti, selle, ma jätan sinu südametunnistusele, et kui te loete ja kuulete uudistest, et no näed, aktiviseerub ja elavneb ja et siis ta ei mõtle õhtul voodisse minnes, et aga kui tuleb nihuke kärakas, et jõuab meieni ka. Siiamaani me seda mõelnud ei ole ja see nimi, mis siis paljudele väga-väga raske on olnud, välja öelda ei olegi tegelikult nii väga raske, see on kolmes osas ei leia Seattle jänkut. Ja tegelikult jah, eks muidugi inimene mõtleb, et kui aga kas meie koduõues lajatame, et mis siis saab. Aga siiamaani, nagu ma ütlesin, on siiski meist väga kaugel olnud ja nagu hirmu ei ole tundnud, kuigi, kui nüüd vaadata uudiseid vulkaanide purskama ajal nii eelmine aasta ja nüüd eriti veel see aasta, kui see viimane vulkaan purskas siis muidugi loob päris masendava tunde, sest see tekki ainult ütleme selline ruumi, suletud tunne, klaustrofoobia, seal tekib kohe selline tunne, et ei olegi midagi hingata. Ja kui inimesed ikkagi pisarsilmi, hoolimata oma suurest üldisest stoilisest rahust, mis seal silma tärkab, et inimesed tohutult tohutu rahuga suhtuvad sellistesse katastroofides. Kuid muidugi on inimesed, kes kaotavad seal kari kariloomi ja elu, elu hävib ja võitlevad pisaratega, et anda intervjuud ja ütlevad, et näiteks taskulambiga valgustades ei näe oma jalgu või vaevu näevad oma jalgu. Seda ka näidatakse ka televisioonis üles. Kuulutus, et sellest vulkaanituhast siis nii palju, et see on näiteks lammastele ja teistele kariloomadele. See on eluohtlik, et kui nad söövad rohtu, mis on selle tuhaga kaetud, siis, siis siis, siis nad hukkuvad. Ja nii see on, jah, jaa, tähendab eelmine aasta ei pannud nagu väga palju tähele, et uudistes oleks sellest räägitud, et loomad oleksid hukkunud, seal oli mõned, on isegi paaris häbene hobuse hobuste kari, kes siis elas seal tuha all kuidagi oma elu üle. Aga see aasta neid näidati küll kaadrid, kuidas sa olid siis lambad olid, kas nad olid palun ära lämbunud? Tallekesed oli ju alles siis mõtleme poegimisaeg. Ja kuna laudad on ikkagi ehitatud üle talveloomade pidamiseks, mitte mitte siis, kui loomad poegivad ja näeb välja, saadetakse neljale füüsiliselt lihtsalt kuskile kohta neid panna. Ja inimesed ka kirjeldasid seda viisil, et ei olnud võimalik neid loomi laut ajada, kuna ei näinud, kuhu minna, keda otsida ja kuhu tagasi minna. Et need loomad olid lihtsalt seal heinamaa peal väljas tuha massi all. Ja loomulikult seal kindlasti päris palju sajukama. Aga inimesed ise kaitsevad ennast siis selle saastunud õhu eest, kuidas maskidega. Sinna jah tähendab selle aasta vulkaani suure tuhapilve all oli tsirka 1000 inimest. Ja päästeamet muidugi hakkas koheselt viima maske ja kaitseprille, aga mingil ajahetkel suured päästeameti džiibid jäid hätta, kuna see tolm on ikkagi niivõrd meeletult mootoreid ei pidanud vastu. Muidugi nähtavust, väideti, et see oli praktiliselt null. Nii et aeti välja mingid sellised soomuki tüüpi masinad, kes siis viisid, jõudsid viia või suutsid läbi selle tuha massi ennast viia inimesteni, kes siis seda neid maske ja abi vajasid, ütleme rohkem küll, võib-olla kui sa füüsiline nabin maski saada, mis muidugi oli ka väga vajalik oli rohkem inimestele näidata moraalset tuge. Et nendest hoolitakse, nad ei ole kuskil üksi. Üleüldiselt kui Islandi peale vaadata, siis see ei ole ainult mulje, aga Island ongi ülipuhas, inimesed hoiavad loodust ja seal on niisugune tunne tõesti, et, et noh, kommipaberit ei ole mitte keegi maha visanud, et, et kas see on lihtsalt minu niisugune illusioon või see on ka tegelikult. Küllaltki palju, sa ei vasta kindlasti tõele, aga kaasaja noorsugu kui arvestades ütleme, võib-olla meiesugused meiesuguse operatsiooniga inimesed on natuke teistsuguse distsipliiniga eriti kui arvestada Nõukogude tausta praegu 100 vabakasvatus või siis kasvatamatus jätab loomulikult oma oma jälje ja. Paber üles, aga üldine Islandi puhtasse muidugi vägagi silmatorkav. Kogu looduse poolest ja jah, seal võib öelda, see on ikkagi väga puhas maa. Ütleme, et võiks tuua veel ühe päris näite, kuidas nad kavatsevad oma tahavad oma loodust kaitsta on suured džiibiklubid ja kas siis ütleme sellised sõiduklubid, ütleme siis otsetõlkes võib seda öelda, et inimesed lähevad džiipidega siis liustikel sinna tühermaale. Islandi kogu elu toimub ikkagi ainult suure seas ringiratast ümber ümbersaares saare keskel ei ole nagu midagi seal kõrgmaa ja kiltmaa ja seal on põhimõtteliselt kivi kivikõrb Sermaste isandat. Mingil ajal käisid selle, sest aastal 69 käisid Ameerika astronaudid selle mööda ühes kohas katsetamas proovimas, et kuidas kuul elu on, et umbes et väga sarnane pidi olema. Ja mis puutub puhtasse, siis tähendab nüüd viimane kevade suleti mingisugune maa-ala, mis ei lubatud enam autodega üldse sõita, see tekitab muidugi tohutut pahameelt pahameelt nende nendes inimestes, kes siis on kogu aeg harjunud sõitma üle terve Islandi, muidugi sa ei tohi sõita kus vaid tahes ainult mööda radu ja teid, et ütleme, ei tohi minna nendest radadest teedest kõrvale, siis võib seal päris kopsaka trahvi endale kaela saada, ütleme autoga ei tohi sõita väljaspool radu. Aga isegi mingid rajad pandi kinni, et nemad tahavad hoida seda hoopis puutumatult täna. Et seal keegi ei käiks ja jalutaks. No see on selline, teadke küsitava väärtusega, et kui kaugele võib sellise asjaga asjaga minna, aga kuna praegu on valitsuses, on ühe liikmena on ka roheliste partei, siis, Me rääkisime saate alguses sellest, et see üks hoob, mis Eesti inimesi sinna Islandile mõniteist aastat tagasi tõmbas, oli ikkagi see majanduslik olukord. Nüüd on Island elanud läbi ju ka majanduslikus mõttes katastroofi, mida see kokkuvõtlikult kirjeldada, mida see riigi jaoks tähendanud on? Riigi jaoks tähendaks muidugi tohutult tagasilöök löögi ja inimestele tohutut šokki. Enne 2000 kaheksandat aastat oli kindlasti iraanlaste eneseteadvus märgatavalt kõrgem ja see on ka loomulik, sest nagu ma ütlesin, meretagune asi saare peale elamine, väike väike rahvas ja kui elatustase oli kõrge ja raha Kurseli kõrge, loomulikult tõstis eneseteadvus päris kõrgele ja võib-olla ka liiga kõrgele. Nüüd kolm aastat tagasi, valus kukkumine toimus. Kroon välisvaluutade suhtes, Islandil kukkus kuskil kaks, kaks pool korda ja see on nagu kunstlikult võib-olla hoitud seal niimoodi, et ta ainult nii vähe kukkusest Euroopas kukkus veel märgatavalt rohkem. Loomulikult see mõjutas hindu ja, ja elutuse elatustaset. Kuid kõige suurema löögi alla sattusid muidugi inimesed siiski, kellel olid, ütleme, laenud, suured laenud, palju laene ja välisvaluutaga seotud laenud nendele inimestele. Muidugi tohutu krahh Est. Kui laenud sellel hetkel tõusid kaks-kolm korda ja laenumakset, siis see on loomulik, et need ei olnud võimalik enam ju kõik kõiki maksta. Kui nüüd lihtsale raadiokuulajale, kes ei ole Islandi poliitika ja majanduseluga väga hästi kursis, kui neile püüda seletada, mis siis tegelikult juhtus, mis siis valesti läks, miks see, see majanduslikus mõttes katastroof 2008. aastal aset leidis? No võib öelda seda lühidalt, et pangandus kasvaliselt poliitikutele üle pea. See jõudude vahekord nähtavasti oli juba niivõrd poliitikute kahjuks muutunud, et pangandus tegi, mis tahtis ja ütleme, kui sinnamaani väideti. Meil korruptsiooni ei ole siis pärast 2008. aasta krahh selgus, et oi, meil oli väga tugev korruptsioon. See tähendab, et kuidas seda või seda võib nimetada muidugi igatepidi, onupojapoliitika ja mis iganes, aga loomulikult on Islandi ühiskond ikkagi läbi põimunud sugulassuhetest ja igasugustest perekonna soetustesse on lihtsalt niivõrd väike maa. Ja inimesed on väga seotud üksteisega ja loomulikult see avaldas ka tol hetkel negatiivset mõju. Ja nüüd, kui lisada veel see, et ilmselt on ka turiste jäänud vähemaks tänu nendele vulkaani pursetele, et Island on ju toitunud heas mõttes turistidest ikka ikka aegu ja aegu. Jah, kui rääkida sellest krahhist veel, siis see muidugi krooni kukkumine tähendas turistide jaoks muidugi positiivsust, sest Islandi kroon kokku see turistide hakkas tulema rohkem. Aga peale neid vulkaanipurskeid, mis küll eelmine aasta, kui oli see esimene purse, selline nii-öelda turistilõkse sina tulid, käidi seda vaatamas paari nädala jooksul, muide, mitu 1000 inimest ja arvate, et oh, kui tore, meil on vulkaan. Aga pärast vaibus ja tõeline vulkaan tuli liustik alt välja ja seiskas lennuliikluse. Siis muidugi see avaldas tohutult negatiivset majanduslikku mõju kogu turismifirmade kettidele, seal Islandil ja üldse kõike kõikidele inimestele, kes turismiga mingil määral seotud olid. Jon. On aasta 2011 sina ja Margot ja teie väike poeg, lähete tagasi Islandile ja alustate seal järjekordset kooliaastate. Kas sa, kas sa kujutad ette, et näiteks 10 aasta pärast algab see kooliaasta sinu lapse jaoks siin Eestis? Kas see võib nii olla? Jah, ma ütleme niimoodi, et ma välista midagi, see võib olla tegelikult kus tahes, võib-olla Islandil see võib-olla kuskil Skandinaavias ja see võib olla ka Eestis. Ei me ette teha. Aga aitäh Kaldo kiis täna saatesse tulemast. Kõige paremad tervitused sinu toredale, perele ja üldse Islandi saarele, kellel on pühendatud ka tänane päev meie kuulame lõpetuseks ühe loo Morgatki isi esituses.