Tere ja head iseseisvuse taastamise päeva, head vikerraadio kuulajad, rahva teenrid on tänasel pidupäeval teie ees koosseisus Urmet Kook rahvusringhäälingu uudistejuht, Lauri Hussar vikerraadiost ja ütleme tere hommikust ka Võrru ja pressinõukogu esimehele ning portaalile külauudistest. Volmer, tere, Sulev. Tere hommikust. Nii. Ja täna ei taha me rääkida 20 aasta tagustest sündmustest, need on olulised ja põnevad, aga kuna kõik kohad on meenutusi ja seisukohti täis äsja on ilmunud ka väga põhjalik raamat. Tarmo Vahteri sulas siis seda kõike ümber jutustama hakata. Ta oleks vist liigne, aga, aga mõtlesime, et, et räägime tänases saates sellest, kuhu me selle 20 aastaga jõudnud oleme. Ja üks küsimus, mida ma tahaksin siinkohal õhku visata, on see, kas meil on täna siin 20 aastat. Ta pärast seda, kui meie iseseisvus taastati, hea elada. No mina arvan, et on küll, et et loomulikult see 20 aastat on olnud periood, kus on olnud nii tõuse kui, kui mõõna ja aga see ongi selline ju täiesti loomulik protsess, et et meie seadusandluse ülesehitamine, meie riigistruktuuride ülesehitamine, meie ettevõtlusülesehitamine, see kõik on ju loomulik, et sisuliselt tuli alustada nullist, et et, et ei, ei saa ju olla nii, et sõrmenipsu ja kõik on ühekorraga valmis, et et selles mõttes mina ütlen küll, et, et meil on, meil on, meie riigis on täna hea elada ja ja tegelikult ju president Toomas Hendrik Ilves eile õhtul Kadriorus roosiaias kultuuritegelastega kohtudes ju ja tõi välja selle, et Eesti inimeste usaldus oma riigi suhtes on Euroopa Liidu keskmisest oluliselt kõrgem. Ta ei ole Euroopa liidus kõige kõrgem. Aga ehk seegi näitab seda, et, et võib olla tervikuna tervikuna inimesed hindavad seda, mis on toimunud ikkagi positiivselt ja ja kriitikutele kriitikute seas on tihti just palju neid, mitte neid, kellel on halvasti läinud, vaid, vaid, kes mingitel muudel põhjustel sellist kriitikat teevad, et nendel tasuks alati vaadata võib-olla neid riike, kes olid 80.-te lõpus ja 90.-te alguses meiega ühel nagu positsioonil, et kuidas neil on läinud ja, ja seeläbi kõrvutades anda hinnang sellele, et kas meil on läinud hästi või halvasti. See on muuseas päris huvitav võrdlus, et kui me võrdleme ennast Ungariga, siis Ungari stardipositsioon 91. aastal oli oluliselt parem kui Eestil ja arvestades, et seal oli ikkagi mingil määral juba kujunenud välja turumajandus, seal oli ikkagi väga selgelt kogu riiklik struktuur olemas, mille baasil, et minna edasi ja nii edasi ja kui me nüüd vaatame numbreid, vaatame seda, kuidas läheb majandustele, kuidas riikides on olukord korruptsiooniturvalisusega ja nii edasi, siis siis võib öelda, et Eestil on on selle 20 aasta jooksul läinud, et paremini kui Ungaril ja me oleme, me oleme Ungari sisuliselt kinni püüdnud ja kui me vaatame SKT numbreid, siis vähemalt majanduslike näitajate poolest ka mööda läinud. Sulev, kuidas Võru inimesed vaatavad sellele, kuidas on 20 aastat pärast iseseisvuse taastamist Eestis elada? No ma kõigepealt räägiks vastu enda seisukohast ei hakkaks Võru inimeste nimel sõna võtma, aga ma arvan, et et tegelikult ühest küljest me oleme, me oleme, teeme nagu tavalist igalaupäevast saadet. Aga kui natuke sügavamalt mõelda ja siis see tänane saade ka päris päris eriline. Et minu lapsepõlves üks üks natuke kummaline raamat koduse raamaturiiuli peal, kus üldiselt olid ikkagi sellised tavapärased nõukogude ajal välja antud teosed, kirjandus ja muud teosed oli. Aga oli üks selline natuke imelik raamat, oli Eesti 20 aastat iseseisvust suur pildialbum. Ma arvan, et see on raamat, mis Ta paljudele eestlastele, nende kodudest. Ja see oli nagu mingisugune noh, me kõik teadsime, et see on nagu keelatud raamatus on keelatud teema. See on, see on midagi sellist, et noh, mingi mingi sõnum kusagilt kusagilt teisest idüllilist vast maailmast ja ja kui ma seda seda nagu täna meenutan, kus on ka 20 aastat iseseisvuse taastamisest möödas siis ma mõtlen sellele tundele, et kunagi seda raamatut lugedes, kui ma võisin ainult unistada, tõeliselt unistada, et et kunagi Eesti riik saab üldse uuesti taastama antud. Ja see riik saab uuesti kahe 20 aastat sellest taastamisest mööda. Ja et, et ma saan tõesti olla rahvusringhäälingu otse-eetris sellisel päeval nii-öelda vaba vaba juttu rääkimas et tegelikult see on midagi väga suurt, mida, mille tähtsust me võib-olla igapäevaselt, et tihti ei adu, ja selles mõttes ma arvan, et me peame meile kõigile väga palju õnne soovima selliste väga paljude unistuste täitumisest, et mida tegelikult Eesti vabariigi taastamine on, on pakkunud ja ja, ja selle juures ausalt öeldes kuidagi keskenduda mingitele detailidele, mille mille puhul võib öelda, et, et meie ootused on alati natuke suuremad, kui, kui see, mis tegelikkusest vastu vaatab ja see on, see on ja jääb ilmselt nähtamatuks ja seda, seda seda nagu hakata kaalukausile seadma selle vabadusega, siis mu meelest siin ei olegi nagu nagu midagi võrrelda. Sa tahad öelda, et nende detailide üle arutlemisel me, me sageli unustame ära selle, selle oma iseseisvuse väärtused. Et kui, kui vaadata ka seda, et milline nostalgiameel paljudes inimestes edasi elab, siis, siis on väga palju neid inimesi, kes ütlevad, et nõukogude ajal oli elu parem ja et kelle, kelle hinnangul see, kuidas nendega Eesti vabariigis on käitutud, ei ole just olnud kõige õiglasem ja, ja nad on jäänud mõneti nagu ka elule jalgu või ei ole päris hästi kohanenud nende oludega, siin. Mina ei usu, et on väga palju neid inimesi, kes ütlevad, et nõukogude ajal võis elu parem olla, et pigem neid ei ole väga palju, aga nad suhteliselt häälekalt oma rahulolematust avaldavad. Et ikkagi reaalselt ümber vaadates mina ei, mina ei tunne eriti kedagi, kes tunneks kedagi, kes kes väga niiviisi kindlalt arvaks, kuigi ma saan aru, et on teatud põlvkondlike erinevused, on inimesed, kelle nooruspõlv jäi sellesse aega ja ja kes praeguseks on oma elus lihtsalt sellise võib-olla noh, ütleme kõige kõige tegusama aja noh paratamatult, eks ole, on see jäänud sinna sinna teistesse tasse ja selles mõttes ikka nooruspõlv on ilusam ja ja parem ja mingis mingis mõttes ka kindlasti jõukam, sest noh, inimene täies tööjõus reaalselt elabki igas mõttes rikkamalt, et noh, ma mõtlen ka vaimses mõttes ühti, kui võib-olla võib-olla enne ja pärast seda Ma vaatasin siin natukene ka numbreid, mis puudutavad Eesti majandust ja üsna sageli me siin räägime inimeste toimetulek kustu majandusest ja, ja, ja sellest et, et milline on olnud Eesti majanduskasv ja siis huvitavad numbreid pärinevad 1992.-st aastast. Ja statistikaameti andmete kohaselt oli siis Eesti sisemajanduse kogutoodang 14,255 miljardit krooni ja kui me nüüd vaatame, milline oli Eesti sisemajanduse kogutoodang eelmisel aastal sisse jäi 14 ja 15 miljardi euro juurde. Seega siis me, me võime öelda, et et meie, meie majandus on 20 aasta jooksul kasvanud 15 korda, siin tuleb muidugi silmas pidada ka inflatsiooni, mis on sellest märkimisväärse osa ära söönud, aga natukene hoomatav oma pildi saama siis, kui me vaatame, milline oli meie ostujõud 1999. aastal, see oli 40 protsenti Euroopa Liidu keskmisest ja kui me vaatame nüüd, milline on on Eesti elanike keskmine ostujõud, siis nüüd nüüd on see 70 protsenti Euroopa Liidu keskmisest, niiet et tegelikult ka kõiki neid numbreid vaadates, siis siis me võime öelda, et majanduslikult on läinud Eestil jätkuvalt järjest paremini ja võrreldes võrreldes nende toonaste numbritega on, on see tänane pilt ikkagi täiesti öö ja päev. No aga jätkuvalt me peame ka tõdema, et soomlastel, rootslastel läheb veel paremini ja see on ka fakt ja see on ka fakt, et Eesti ühiskonnas on palju inimesi, kellel ei lähe hästi ja seda tuleb märgata ja sellest aru saada ja võib-olla meil oleks aeg ka olla selles mõttes empaatilisem, et et mitte rääkida ainult majanduskasvunumbritest, mida, nagu selline tore parempoolne poliitika on justkui toonud, et et igaüks saagu endaga hakkama ja kes on tööta jäänud või kellel ei lähe nii hästi, see lihtsalt pole ise osanud. Pole lihtsalt osanud või pole tahtnud, nagu paljud parempoolsed poliitikud kipuvad ütlema, mis on eriti solvav paljude inimeste puhul, kellel tööta jäämise põhjuseks ei ole tõesti tahtmatus, vaid noh, lihtsalt on tööta jäänud. Et, et seda tuleb ka kindlasti tõdeda see, et see on nagu factaga. Aga teistpidi võiks ka küsida, et mis alternatiivannetega ega väga ei ole No selles mõttes ma olen sinuga nõus, et, et sotsiaalse tõrjutusega tuleb tegeleda ja, ja see on, on üks meie kõige tõsisemaid probleeme, millega me praegu oleme silmitsi. Kui, kui vaadata veel, et kõrval on, on väga tõsine probleem ikkagi regionaalpoliitiline vajakajäämine, kus inimesed lahkuvad maapiirkondadest ja me ei näe ega ka seda, seda, seda võluvitsa, kuidas seda inimeste inimeste lahkumist Alt kuidagi peatada, nii et et tõenäoliselt et kui me sõnastame siin Eesti jaoks edasisi eesmärke, siis siis tegelikult maapiirkondade areng pluss siis ikkagi sotsiaalse tõrjutuse vähendamine, need on kaks teemat, millega tuleb, tuleb siin lähemate aastate jooksul väga tõsiselt tegelema hakata, selleks et me võiksime ka ka järgneva 20 aasta pärast öelda, et meil on Eestis hea elada ja me ei tohi kunagi unustada ka veel ühte väga olulist nüanssi seal iive, sellepärast et kui meil oleme piisavalt inimesi, siis me võime siin ükskõik kui toredaid mõtteid mõelda, aga, aga see ei vii meid kuhugi, sellepärast et meil ei ole lihtsalt neid inimesi, kellega neid eesmärke ellu viia. Viimases diplomaatias on pikem artikkel Eesti healt sõbralt poolt tublilt pool Gobli. See on siis tõlge pool Gobli inglisekeelsest artiklist, mis ilmus Lennart Mere konverentsi erinumbris. Ja, ja minu meelest tasuks seda artiklit, et kõigil nagu lugeda, et polgaupl sõnastab siin need probleemid. Mille ees Eesti tänasel päeval seisab ja, ja minu meelest on, on need välja toodud asjad nagu sellised fundamentaalsed. Et kui tohib, siis ma põgusalt refereerin, sest vaevalt enamik raadiokuulajaid seda seda lugenud on, et ta toob välja nagu kolm, nüüd nad hakkavad lugema. Kahjuks seda veebis ei ole olemas, et see on ainult paberlehes praegult, et seda välja kolm suurt sellist probleemide või, või, või asjade ringi, millele tuleks tähelepanu nagu millest tuleks lähtuda. Esiteks toob välja selle. Ta kirjutab, et ütleme otse välja. Eesti, Läti ja Leedu on väikeriigid ja ma tsiteerin pool Goblitata. Väiksuse tõttu meenutavad Balti riigid 40 kilost mehikest suletud rannas. Kui mööda tuhiseb 120 kilone kurivetelpäästja on selle eesti mehikesel kaks heade üks halb valik. Head valikud on kaevuda liiva liiva sisse ja loota, et teda ei märgata või teiseks tõmmata relv välja, tulistada teda esimesena otse pähe. Halb valik on talle liiva näkku visata. Paraku on balti riikide juhid nagu paljud teisedki väikeriikide juhid, sageli professionaalsed liivaviskajad, nähes selles võimalust saavutada tähelepanu ja isegi toetust. Ehk pool kõõl soovitab esimese asjana Eestis pidevalt ikkagi silmas pidada seda, et, et me oleme väike riik ja, ja kindlasti on sellel väiksel omad omad nagu eelised. Aga, aga see tähendab ka seda, et, et me peame pidevalt sellega nagu arvestama. Ehk nagu ta ütleb, et kui Eesti eksib, siis see on probleem Eestile. Kui USA eksib, siis see on samuti probleeme Eestile. Et teiseks probleemiks toob ta välja, millele tuleb nagu arvestada meie kohvi ja et, et me ei saa midagi teha, et me oleme selles asukohas ja ka Lennart Meri on öelnud, et Eestil oleks kõige parem asukoht olla Kanada naaber, aga, aga kahjuks me ei saa oma riiki ju ju nihutada. Ja kolmas probleemide ring, mille ta välja toob, on demograafia. Aga pool kõõl rõhutab siin artiklis, et demograafia põhiküsimus pole üldsegi mitte see, et, et meil on suhteliselt suur venekeelne kogukond vaid need probleemid on, mis demograafiat puudutavat hoopis mujal. Esiteks, nagu sa, Lauri ütlesid, maapiirkondade tühjenemine, teiseks noorte lahkumine. Ja kolmandaks. Ta nimetab seda keskealiste kättemaksuks ja, ja, ja mõningasest kogu selle enesemääratluse loomises sellises noh, nagu nõukogude-vastasuses pidevalt sellises maailmas nagu elamine, et et see on, see on väga huvitav ja, ja selline põhimõtteline artikkel, et et minu meelest on, tasub seda kõigil lugeda ja mõneti nagu üllatav, et sellise üsnagi fundamentaalse tulevikku vaatava artikliga tuli väljapool kõõl, aga Me päris nagu näiteks meie oleks oodanud, et sellised noh, sõnavõtte päevaks kuulnud ka näiteks üsnagi seni loius olnud presidendivalimiste kampaaniasse Mina vaatasin eile ETV2 pealt neid märkamisele laulupeo laule veel veel päris öösel oli see see taasesitus ja ja mul jäi nagu tekkis mõte, et vähemalt kaks laulu on sellised, milles me tegelikult oleme nagu seda kaasa lauldes andnud teatud lubaduse. Ja praegu võiks küsida, et kas me oleme seda lubadust tegelikult pidanud. Üks laul on maa tuleb täita lastega. Et kas me tegelikult, et me me tõepoolest 20 aastat tagasi juhtus, ime võib öelda, et me aga juhtunud vaid see oli tegelikult ju mitme aasta töö vili, mitte mitte ühe päeva, mitte 20. augusti hommikul, eks ole ärganud inimesed ja ei mõelnud, et äkki võiks Eesti iseseisvaks kuulutada vaid et see oli ikkagi kolm-neli aastat alates 87. aasta fosforiidisõjast, tõsi, imeettepanekust rahvarindest, Eesti kongressist kõik edasi. Et, et see on tihti nagu ära unustatud, et otsitakse, et mida keegi tegi 20. augustil. Aga et see protsess oli ju palju pikem ja palju vaevarikkam küljest ka peale seda kahekümnendat augustit, et, et see Eesti püsiks. Noh, Lennart Meri väga õigesti ütles kohe alguses, eks ole, nagu siin eilses Päevalehes oli dokumente. Et meil on tundide küsimus, et me meil on kiire, meil, meil ei ole palju aega ja, ja tegelikult Lennart Meri seda tunnet kandis endas, ma ütleks ka veel näiteks 10 aastat hiljem ta, kui ta kohtus ajakirjanikega kusagil kitsamas ringis ütles alati, et, et meil on kiire. Et ei ole nii, sel ajal kui paljud teised poliitikud arvasid, et oh, et aega küll, et Eestiga kõik on juba hästi ja me saame siin omavahel kemplemisega parasjagu päevi sisustada, siis Lennart Meri, noh vähemalt niikaua, kuni eks ole, me ei olnud Euroopa Liidus ja NATOs ütles koguja. Meil on kiire ja, ja tegelikult see oli tagantjärgi võtta selles ainuõige lähenemine, sest kui me ei oleks olnud ütleme aastaks 2008 näiteks Euroopa Liidus ja NATOs. Vaadates Gruusias toimunut, eks ole, võime ise kolm punkti juurde lisada. Et selles mõttes tuleb nagu öelda, et tõepoolest see, see, mis juhtus 20 aastat tagasi, oli ime ja kui me selle juures laulsime kuidagi nagu enesestmõistetavalt, et aga see maa, mille me nüüd oleme tagasi saanud, tuleb täita lastega siis me ei ole seda teinud. Ja ma ei tea, miks selles mõttes seda on, see, see on, see on nii kummaline, et kui me Ühest küljest saavutame tohutu pingutusega mingite unistuste täitumise, me saame selle maa tagasi endale. Ja siis me tegelikult peame tegema järgmise sammu, et täita lastega. Ja, ja sellega me ei saa hakkama. Ja see võib osutuda lõpuks saatuslikuks, et me anname selle maa käest. Et tegelikult niiviisi mõeldes on natuke kurb mõelda. Ja, ja teine laul, mida, mida me tegelikult ei ole ka nagu seda lubadust ellu viinud, ongi see, et ei ole üksi ükski maa, mis räägib 15-st Eesti maakonnast nimetav, eks ole, kui kaua suudab Võromaa end hoida õigel teel ja nii edasi. Et tegelikult me ühiskonnana ja siin ma ei süüdista ainult kuidagi kuid vaid tegelikult ka kodanikud ei ole poliitikutele andnud seda käsulauda. Et sellest tulebki kinni pidada. Et see ongi nii, et mitte ainult et me 87 laulsime, et me ei jäta sind Virumaa vaid me ei tohigi, Ta neid neid maid endast maha, sest sest meie maa ja see on palju vaesem ja ja ütleme, üksluisem, kui me räägime mingist lind riigist, mis Tallinna ja teda ümbritseva piirkonna ümber nagu kujuneb jah, võib öelda, majanduslikult tuleb tõesti enamik majanduslikku edu võib-olla Eestile, sealt. Ei võiks ka Jüri Mõisa kunagise ütluse kombel öelda, et noh, koondumegi siis kõik kokku sinna ümber Tallinna ja ongi hästi efektiivne, justkui elada, aga aga kas see on enam Eesti sel juhul? Kui veel siin 20. augustisündmuste tähistamisest rääkida, siis sellel nädalal oli üks, üks märkimisväärne Pärnu rahvakoosolek Stockholmis kus enne kahekümnendat augustit 1991. aastal toimusid iganädalaselt rahvakoosolekut, millel nõuti, et siis Eesti, Läti ja Leedu okupatsiooni lõpetamist ja seal esinesid ka Eesti ja Rootsi peaministrid ja, ja Rootsi peaminister Rein Feldilt pärineb seal ka väga huvitav lause, nimelt Ta ütleb, et Rootsil on Eesti, Läti ja Leedu eest tasumata auvõlg, sest Rootsi eiras pikki ja pikka aega oma lähinaabrite kannatusi Nõukogude okupatsiooni all ja ta räägib sellest teemast päris pikalt. Ta räägib ka sellest ajaloo raamatust, millest ta ise õppis koolis siis, kui veel Balti riigid olid okupeeritud, kus Balti riikidest ei olnud, ei olnud sõnagi ja ta leidis, et siin on vaja kindlasti see, see vabandus balti riidi riikide aadressil esitada, aga, aga oma kaudsel moel oli see oli see ka ikkagi kriitikanool ka Rootsi endise välisministri Stein Andersoni aadressil, kes siis 1989. aastal Tallinnas ütles Rootsi ajakirjandusele, et Eesti ei ole okupeeritud riik ja, ja seetõttu see diskussioon ta sellisel kujul veel veel käivitus ja, ja et et see Rootsi peaministri vabandus nüüd 20 aastat hiljem sellisel kujul tuli, on ju iseenesest äärmiselt huvitav märk. Noh, ta on selline väga sümpaatne märk, et et noh, kuigi selle puhul võib ka nagu küsida, et noh, et et miks, see tuli alles 20 aastat hiljem, et et miks sa varem ei oleks võinud tulla, et praegusel hetkel on selle nagu väärtus natukene lahjem, kui see oleks olnud 20 aastat tagasi mil meil oli ju meie oma riigi puhul just ju väga oluline see, et me saaks Tõestada maailmale, et meie alustanud mingilt tühjalt kohalt vaid vaid Eesti oli okupeeritud ja, ja me taastasime oma iseseisvuse. Et me ei ole mingi uus riik, vaid vaid me olime vahepeal okupeeritud, et aga, aga vaatamata on ka 20 aastat hiljem sellist sellist avaldust kuulda. Vaat need, seda enam, et noh, nagu paljudes riikides on taas nagu suhetes Venemaaga võetud selline alalhoidlik positsioon, et see oli südantsoojendav ALS Aga samas, kui me mõtleme ka selle vabandamise võimaluse peale, ütleme seal 92. 93. aastal, et see oli aeg, kus kõigil olid käed-jalad tööd täis ja kellelgi ei olnudki aega tegelikult selle peale mõelda, et et, et milline see kogu sündmuste laiem kontekst on sellepärast et, et nii nagu Sulev enne rääkis, kõigil oli kiire, kõige kiirem oli Eestil endal, aga ka, aga ka Rootsil ja teistel riikidel oli kiire, sellepärast et sündmused juhtusid igapäevaselt, arengud olid niivõrd kiired, et, et ole ainult mees ja, ja hoia hoia sabast kinni. Et sellepärast võib-olla sellel hetkel ei olnudki see Ovaalne arutleda nendel teemadel, kas, kas keegi peab nüüd millegipärast vabandama või mitte ja kui me vaatame, et ta rootsi moderaadid ju ei olnud, need, kes, kes ütlesid, et Eesti ei ole okupeeritud riik või tegu oli Stein Andersoni näol, siis ikkagi Rootsi sotsiaaldemokraadist välisministriga, siis siis kuna nad sellel hetkel ka seda, seda poliitilist konteksti ei näinud sellisena, et seda vabandust pidanud esitama, aga, aga, aga ma olen sinuga, Urmet, jah, nõus, et et tegu on kindlasti väga sümpaatse avaldusega ja ma arvan, et ma arvan, et, et see vabandus on küll eesti rahva poolt tänutundega vastu võeti. Noh, minu meelest ongi see, et me tihti räägime näiteks sellest, et, et et Venemaa peab Eesti eest vabandama. Et, et siinkohal nagu nõuab, nõuame seda, et Venemaa peab vabandama nende nende kohutavate tegude eest mis siis pandi toime Eesti suhtes, et et minu meelest on see, et kelleltki ei saa nõuda, et ta vabandaks. Vabandust, peab tulema selle selle poolelt, kes on mingi halva teo toime pandud enesest tema südamest südames kahetsema seda, mida ta on halvasti teinud et sundida kedagi vabandama. Ja siis ta näiteks vabandab, et see, see ei ole, see ei ole midagi sellist, kui, kui keegi ise saab aru, et ta on käitunud halvasti ja siis oma vigu, tunnistab ja vabandab, et et. Selles mõttes no mis, mis nagu Venemaad puudutab, siis kui meenutada 20 aasta taguseid sündmusi, siis peab siiski ütlema, et see Venemaa vähemasti mis sellel hetkel Boriss Jeltsini juhtimisel ju ise vastandus Nõukogude liidule ja eraldus Nõukogude Liidust sest ütleme nii, et Eesti sai iseseisvaks ikkagi suuresti selle tõttu, et kõigepealt kuulutas Boriss Jeltsin Venemaa iseseisvaks. Ja, ja see, see, selles mõttes võiks ju puhtjuriidilist nii-öelda või sellise, selle täpsuse järgi öeldes öelda, et sellel Venemaal ei peaks ju otseselt olema endise nõukogude Liiduga oluliselt nagu rohkem seda sugulussuhet kui, kui meil et, et enam-vähem läheb, sugulussuhe on, aga aga, aga ütleme siis niiviisi, et seda, seda otsest vastutust kahjuks muidugi jah, Venemaa ise on hakanud endale võtma selle endise nõukogude liidu õigusjärglase rolli aina rohkem viimasel ajal, eks ole, mida, mida Jeltsini alguses tegelikult eitas. Ja, ja selles mõttes võib öelda, et me ikkagi noh, meil tõepoolest ka selles suhtes ikkagi avanes imepärane võimalus, noh, mida ka Eesti poliitikud õnneks enda poolt mingil viisil ära ei rikkunud. Et need saavut, et see hetk nagu saavutada, kus Venemaa tõepoolest ütleme lähtudes ilmselt täiesti oma kitsastest huvidest oli valmis seda iseseisvust tunnistama, sellepärast et Jeltsinil endale oli väga vaja liitlasi sellel hetkel ütleme, kui me vaatame isegi sedasama Jeltsinit ja tema Venemaad mõned aastad hiljem, siis mingit väga suurt sõprust ju enam balti riikide suunas ei olnud. Et selles mõttes see hetk läks ka suhteliselt kiiresti mööda, kus, kus tegelikult oli vaja nagu lasta lasta need need riigid lahti, et et natuke hiljem juba hakkas ju seesama Venemaa seda ilmselgelt kahetsema ja, ja tänaseks on seda juba päris oma omaaegseks geopoliitiliseks katastroofiks pidama hakanud. Et selles mõttes jah, kas sealt Venemaalt nüüd seda, seda vabandust oodata, noh, ega seda ei tule, lihtsalt, mis me sellest ikka ootame või oota. Aga aga muidugi, Rootsi kõrval peaks pigem küsima, et kas samasugust mõtteviisi kannavad ka näiteks teised Euroopa suurriigid ütleme, Saksamaa või Prantsusmaa või, või Suurbritannia. Ja sealtpoolt siiski ütleme nii, et seda seda märkamist võib-olla natuke vähem olnud ja selles mõttes on nagu Rootsi kahtlemata meie lähima naabrina noh, väga sümpaatselt tõepoolest, ilmselt ka oma huvidest lähtudes eluliselt huvitatud, et et me siin iseseisvalt püsiksime, sest nende jaoks jälle omakorda jääme meie ju nende ja Venemaa vahele. Et igal juhul on ju Rootsi seisukohalt vaadates täiesti pragmaatiliselt mõistlik toetada meie iseseisvust, sest seda kindlamalt saavad nemad ennast tunda, et et nemad ei ole nii-öelda otse otse vastu mingit sellist keerulisemat naabrit. Ja, aga, aga ma arvan, et vabandamisest rohkem jah, on meil vaja, et kui palju meil on reaalseid liitlasi, kes meid tõesti tegudes on valmis toetama? Me oleme siin viimaste päevade jooksul kuulnud päris palju ütlemisi, et Eesti riik on nüüd lõpuks saanud täiskasvanuks, aga, aga omamoodi sümptomaatiline on seejuures, et nüüd 20 aastat pärast Eesti iseseisvuse taastamist on toimumas ometigi arutelu presidendi rolli üle, mis on ammu-ammu sõnastatud ja ja, ja, ja kui taasiseseisvumise algusaastate järele või algusaastatel tehti siis suur osa asju emotsiooni pealt, sealhulgas ka siis presidendivalimised ja, ja presidendi rolli üle seda arutelu väga palju ei toimunud, tähtis tähtis oli see isik ja, ja institutsioon, siis mida aeg edasi, seda enam me kuulame arutelu presidendi rolli üle ja erandiks ei olnud siin ka eile vikerraadios toimunud presidendikandidaatide debatile, milles keskenduti päris palju presidendi rolli peale ja, ja ma peaks ütlema, et see, see presidendi rollist arusaamine kahe kandidaadi vahel on ikkagi üsna erinev, nii et, et mõneti vaatamata sellele, et põhiseadus seab väga selged piirid presidendi rollile, siis ometigi see lähenemine ja arusaam sellest, milline see presidendi roll on, on kandidaatidel erinev. Kuidas teie seda kõrvaltvaatajatena, kes te presidendidebatti kuulasite hindate? Mõneti see on üsnagi loogiline, et nii eilses debatis läks, sest sest üks on ikkagi ametisolev president, kes on viis aastat seda presidendi tööd teinud, kes on saanud aru sellest, et mis mis on tegelikult need pädevuse piirid, millega ta tegeleda saab. Ja, ja teine kandidaat on siis nii-öelda Tabula Rasa tulnud kellel ongi nagu noh, kes, kes, kes ei teagi teagi, et me neid täpselt neid nii detailselt neid piire, et kus, kus nagu president saab olla tegema, kus mitte, et et selles mõttes noh, ma arvan ka, et, et kui, kui olid 2006. aastal presidendivalimiste debatid, et ka siis Toomas Hendrik Ilves kindlasti ütles välja mõningaid asju või, või lubadusi või, või ideid, mis võib-olla ei olnud päris presidendi institutsiooni pädevuses. Et selles mõttes ma nagu selles selles osas nagu väga nagu suurt, nagu mingit konflikti või probleemi ei näe, et nagu, nagu ma eelnevalt ütlesin, et võib-olla mida mina nagu sellest presidendivalimiste kampaaniast nagu oleks nagu natuke rohkem oodanud, on just see, et kui ma viitasin siinpool Gobli artiklile, et et, et kasutatakse neid presidendivalimisi võimalusena sõnastada neid uusi eesmärke või visioone või, või ka neid probleeme, mis meil tänases Eestis on ja, ja nende üle arutleda, et tegu on ju kahe väga intelligentse inimesega. Et võib-olla vähem sellist arutelu taktikaliste valikute üle, kas presidendi otsevalimised või, või kas kaitseväe juhataja, milline peab olema presidendi roll põhiseaduses ja kaitseväe juhtimises, vaid vaid et arutada rohkem selliste jah, just nagu nagu sügavamate teemade üle nagu demokraatia, Sophia, eestlaste jätkuv suhteliselt suur väljaränne Eestist ja nõnda edasi, nõnda edasi. Et noh, debatti on veel õnneks mõned veel ees, et sealhulgas Eesti Televisioonis põhidebatt, et et ma loodan, et natukene nagu see natuke kasutatakse võimalust ka nendel teemadel rääkida. No kõigepealt peab jah ütlema, et õnneks, et see debatt juba toimus, et mingis mõttes ju seaduse järgi võib öelda, et vikerraadio tegi valestardi, et president Kandidaate ametlikult ei ole. Ja, aga noh, samas et mul on väga hea meel, et vaatamata lollile seadusele ikkagi debatt on alanud sest noh, see see täiesti uskumatu ja aru saama seadusepügal mis minu meelest ikka ühe esimese asjana peaks kasti uus president nii või naa tegema nii-öelda selga algatused, et see seadusepügal nagu järgmiseks korraks ära muutma. Ta on juba nüüd. Ma ei ole juriidikaga kursis, president ei saa sellist algatust teha, seda saavad teha riigikogu liikmed. Ka see selgus eile eilse debati käigus. Aga kui see juhib tähelepanu tõepoolest sellele, et seadus ei võimalda seda seda debatti seaduse piires tekitada, siis selles mõttes ma olen sinuga nõus ja antud juhul mõlema kandidaadi kandidaadi vastu tulevikus tingis selle, et me eile siis lõpuks kuulsime mõlema presidendikandidaadi mõtteid ja, ja, ja seda elavas omavahelises arutelus, et et see, et nad ise olid valmis, seda debatti pidama on, on tegelikult see, tänu, millele me üldse saame selle üle arutleda. Ja kui me mõtleme ka varasematele kordadele, siis, siis ka siis on tegelikult presidendikandidaatide vastu tulevikus olnud see, mis on seda debatti vedanud, mitte aga seadusandja poolne tahe, mis varasematel kordadel on olnud teistmoodi, on olnud see, et meil on tekkinud kuuajaline puhverriigikogu ja valimiskogu vahel ja see ja selle aja jooksul on olnud võimalus arutleda piisavalt kõikvõimalike teemade üle. Selle üle on arutlenud ka arutanud ka ajakirjandus, sellepärast et enne riigikogu ei olegi kunagi tekkinud debatti, aga nüüd me oleme täiesti teises olukorras, kus kolm erakonda, kellel on piisaval arvul hääli, on esitanud kandidaadina Toomas Hendrik Ilvese. Just see põhjus ongi selles, et varasematel kordadel on selgunud, et riigikogus presidenti valida ei õnnestu, et noh, nüüd on see võimalus üsnagi suur olemas. Jah, aga väga lihtsalt tuleb nüüd seadusandja peab koguma, peab sõnastama ümber kandidaatide esitamise korra. Ja, ja tegelikult seekord oleks vajalik juba sõnastada ümber ainuüksi sellepärast, et vältida tulevikus ka kõikvõimalikke poliitilisi trikitamise, sellepärast et kui presidendikandidaat tee saab esitada vaid mõned päevad enne presidendivalimiste, siis see annab võimalusi ka kõikvõimalikeks trikitamisteks ja, ja inimestel ikkagi puudub täielik selgus, kas üldse esitatakse vastaskandidaati, kuidas kuidas see struktuur välja näeb ja nii edasi tuleks seda, seda presidendikandidaatide esitamise aega oluliselt varasemaks nihutada ja see tekitab juba sellise täiesti arvestatava puhvri ka ka selle vajaliku presidendivalimiste-eelse debati pidamiseks. No üks asi on see debati pidamine, aga teine asi on lihtsalt see, et praegune seadus ju esiteks lubab vähemalt teoreetiliselt arutleda seda, et näiteks eile debatis olnud kandidaadid ei pruugi üldse olla üles seatud kandidaadid või siis ütleme, võidakse üles seada hoopis keegi kolmas kandidaat, kes üldse eilses debatis ei osalenud, näiteks. Me suure tõenäosusega teame, et seekord vähemalt riigikogus toimuva valimisvooru eel seda ei juhtunud, noh aga, aga teoreetiliselt ei saa seda välistada, parteid saavad kokku leppida ja esitada nii mingi tõelise musta hobuse, eks ole, valimiste noh, sõna otseses mõttes eelõhtul. Ja, ja see on kindlasti asi, mis ei ole nagu mõistlik ega, ega aus ka ütleme, laiema avalikkuse suhtelise tehkime rahva poolest otse president Te ei vali siis ikkagi nagu ütleme, kui meile esitatakse, et 29. on valimised ja 28. õhtul järsku tuleb pommuudis, et Parlamendi ma ei tea kolm parteid kokku leppinud hoopis mingis üllatus kandidaadist, siis ma arvan, et et meil kodanikena oleks ikka põhjust olla, olla väga kurjad selle üle, et nii ei tehta. Mis puudutab veel eilset debatti, siis ma ei tahaks kindlasti nõustuda nendega, kes ütlevad, et kandidaadid olid liiga sarnased, et kui me vaatame nende poliitika tegemise viisi seda, kuidas, kuidas nad on siiamaani poliitik, kas käitunud, kuidas nad viivad ellu oma poliitilisi eesmärke ja nii edasi, siis juba see on väga erinev. Kui me hakkame nüüd vaatama presidendi ametist lähtuvalt nende seisukohti, siis erinevad kindlasti presidendi kui kõrgema riigikaitsejuhi küsimuses. Väga selgelt on eri meelt nad ka näiteks presidendi veto küsimuses, kus Toomas Hendrik Ilves on seisukohale. Presidendi veto peaks lähtuma ainult põhiseadusest. Ja Indrek Tarand on seisukohal, et, et seal seal võiks olla ikkagi ka teatav inimlik faktor juures, millele ta eile viitas peale selle Indrek Tarandile väga huvitav seisukoht. Millele siis Toomas-Hendrik Ilves vastu vaidles, et president peaks olema justkui Parlamendi järelvaataja või mees, kes kohtub fraktsioonidega iganädalaselt, et siis mingeid seadusandliku praaki ei tekiks. Et, et see on küll selles mõttes huvitav avaldus, kuna kuna eelseisvaid presidendivalimisi Riigikogus silmas pidades ma arvan, et see ei ole just riigikogu liikmete seas väga populaarne seisukoht, et me peaksime igal nädalal aga arvestama selle võimalusega, et nad kohtuvad presidendiga selleks, et vältida mingit seadusandlikku praaki. Ja ma arvan ka seda, et tegelikult, kui me vaatame neid seadusi, mis praegu meie parlamendist tulevad, siis selliseid fundamentaalseid uusi seadusi tuleb sealt ju väga vähe, et et reeglina on tegu mingi seaduse parandamise parandamise seadusega ja ma arvan, et president või tema esindaja ei peaks nüüd selliste tihti tehnilist laadi paranduste ja muudatuste protsessis osalema, et et noh, mõtlema, et mis, kas me mäletame, mis on nagu hundid nagu täiesti fundamentaalsed uued seadused, mis siin üldse välja on tulnud, on tulnud kalmistuseadusest, oli siin piima viimased, mis tuli, et noh, ka sellega sellise seaduse nagu arutelul ma ei tea, kas president peaks nagu ikkagi Parlamendis iganädalaselt osalema, et noh head parlamendil ja ka fraktsioonidele omadi nõunikud, kes, kes vastavalt juriidilist nõu annan. Aga selles suhtumises on, on, on võib-olla üks selline selline üsna põhimõtteline muutus võrreldes võrreldes praegusega, sest kui, kui me ikkagi vaatame, et kes on presidendi tööandja, siis kõige otsesemalt on presidendi tööandja ju parlament, kes ta ametisse kinnitab, peale selle Eesti puhul on tegu parlamentaarse riigiga, kus kus see kõige kõrgem va esindaja instants on, on, on parlament ja parlamendil on ikkagi see, see suurvõimet, president hakkaks justkui teostama sellist iganädalast järelevalvet parlamendi tegevuse üle, et siis siis sealt veel üks samm edasi ja me võiksime hakata rääkima sellest, et me võiks eesti muuta president aalseks riigiks. No ma nõustuks Urmeti ühe varasema mõttega, et ega sellises debatis väljakutsuja saabki olla otseses mõttes palju väljakutsuvam kui võimul olev president, et ta, et sellises kampaania käigus ühest küljest lihtsalt, et tal on nagu see vabadus ja teisest küljest, eks ta peabki natukese ju eristuma, ütleme julgemata avaldusega avaldustega võrreldes siis ametis oleva inimesega. Aga mõelda, et mis on presidendi reaalne hoob näiteks suhetes parlamendiga, siis suures osas on see ikkagi ju sõna jõud. Ja ma ei alahindaks üldsegi seda, et presidendil on väga-väga põhimõtteline suur moraalne autoriteet, Teet ja see, see võib sundida näiteks ka parlamenti teatud asju tegema. Aga sellel sellisel moraalsele autoriteedile on, on oht devalveeruda, kui seda üritatakse iganädalaselt peale suruda. Ja ütleme, kui kui president tõepoolest ütleme üritab igasse pisiasja sekkuda ja, ja väga suurel osal nendest kordadest tegelikult saab parlamendilt ütleme, vastane pesest parlament lihtsalt kas viisakamalt või vähem viisakamalt saadab presidendi puu taha. Sellepärast et öeldakse, et see ei ole sinu lihtsalt pädevuses meile öelda, et vot selle seaduseparanduse seadusega me peame niimoodi tegema. Ja päris päris suure tõenäosusega hakkab juhtuma, kui sellesse, kui sa sekkumine väga sage saab olema, siis tegelikult devalveerub ka presidendi autorit teed, sest sest tõepoolest presidendi autoriteet põhineb jälle suuresti sellel, et ta võtab sõna suhteliselt harva ja tähtsates asjades. Ja, ja siis, kui ta midagi ütleb, et siis sellel on tõesti kaalu. Minu meelest on, see on see sedapidi ja selle tõttu oleks suhteliselt ettevaatlik seda ütlema, et president peab igasse pisiasja sekkuma. Nii aga eilsest debatist oli veel üks väga huvitav nüanss välja ja sellest on on kitsas ringis ka räägitud varem, aga, aga varem niimoodi avalikult ja väga põhjalikult ei ole selle üle arutletud ja tab masu aegseid kärpeid ja seda ma mäletan, kuidas, kuidas Riigikogus toimus arutada talu, et milliseks kujuneb masuaegsete kärbete heakskiitmine ning et kas, kas see osutub üleüldse võimalikuks, kas tulevad ööistungid, kas opositsioon väga selgelt obstruktsiooniga püüab seda edasi lükata ja nii edasi. Ja, ja, ja Toomas Hendrik Ilvese eilses presidendikandidaatide debatis ütles, et tema kutsus erakondade esindajad enda juurde, pidas nõu niikaua, kuni lepiti kokku, et kuna need masuaegsed Nad olid vajalikud, et need kärped võetakse ka siis suurema kärata vastu ehk siis sellist sellist väga jõulist vastasseisu parlamendis nendele kärbetele ei näinud. Tõenäoliselt siis tänu sellele, et Toomas Hendrik Ilvese juures lepiti kokku ehk siis Ta ütles, et et antud juhul käitus ta presidendina, kui vahemees valitsuse ja riigikogu ja riigikogu koalitsiooni ja opositsiooni vahel. No aga eks natuke on sarnane meie tänase esimese teema 20. augusti otsuste sünniga, et lõpuks võime ju öelda, et et kas ühel või teisel inimesel oli sellest suurem roll, aga mingis mõttes ka need masuaegsed kärped olid ikkagi selline lai lai kokkuleppe ja ütleme siis ka teatud osas siis poliitikud. Ja siin peab kiitma kindlasti opositsiooni selline selline vaikiv nõustumine, et, et me ka nagu hullupööra barrikaade tema selle selle tegevuse vastu ehkki noh, nad otsesõnu muidugi ju nüüd kiitust ka opositsioonist ei kõlanud, et neid kärpeid tehakse. Aga ikkagi, nad käitusid tegelikult väga mõistlikult ja viisakalt ja ja siin võis olla presidendil oluline roll, aga, aga teisest küljest kindlasti, et see, see presidendi poolt ütleme initseeritud selline teatav surve, et see kokkulepe tuleb saavutada, et see omas ka palju laiemat sellist üldist kõlapinda, et et tegelikult oli ju tegemist olukorra tunnetamisega ilmselgelt laiemalt, kus, kus lihtsalt need mõned juhtivpoliitikud olid võib-olla viimased Eesti riigis, kes aru said, tegelikult näiteks enamik firmasid on juba ammu kärpinud enamik firmasid on ammu aru saanud, et on kriis ainult et mõned mõned poliitilised jõud veel viimase hetkeni püüdsid öelda, noh nii nagu mingis mõttes on siin praegu vaatame seda Euroopa finantskriisiolukorda, kus püütakse viimase hetkeni ikkagi nii-öelda leevendada nagu kriisi põhjusi, aga mitte tegeleda võib-olla päris põhjustega. Iseasi küsimus on muidugi selles, et kas me ei oleks sellest pidanud varem teada saama, et ka presidendil oli, oli märkimisväärne ja võib-olla ühel hetkel ka otsustav roll masuaegsete kärbete läbiv surumisel. No hea, et me vähemalt teame, aga Indrek Tarandi puhul ma tahaks ikkagi kiita seda, et, et kindlasti on hea see, et ta kandideerib ja et, et seetõttu on tekkinud arutelu Mõtlesin seda, et tahtsingi Lauri küsida, et, et kujutad sa ette, et et, et eile oleks olla olnud ainult Toomas Hendrik Ilves stuudios ja oleksite pidanud seal vestlema temaga, et, et kindlasti ei oleks olnud seega ju sinule saatejuhile ka kuulajatele kindlasti mitte niivõrd paelu kui, kui oli see, mis seal. Täiesti kindlasti see saade oleks olnud täiesti teistsugune ja seal oleks pidanud saatejuhid väga selgelt hakkama oponeerima ja ja kas need siis presidendikandidaadi debatt aja kosuma isega ole oponeeriva Indrek Tarandi rolli, et et kindlasti see ei oleks olnud nii veenev, nagu me seda nägime eile, nii et selles mõttes on tänu Indrek Tarandi kandideerimisele kõik võitnud ja sellest selle eest tuleb teda teda tunnustada, nagu tuleb ka tunnustada tegelikult keskerakonda, kes ta oma kandidaadiks pani, et nendest kõikvõimalikest teistest nüanssidest Paneb selle selgub siiski vist ametlikult vist ikkagi alles mõni päev enne. Jah, see selgub siis tõenäoliselt siis, kui nimekirjad on koos ja allkirjad on all, aga aga, aga me loodame, et see niimoodi on, et meil on väga keeruline ka seda seda kindlasti ümber pöörata, kuigi mine sa tea, siin Indrek Tarandi väljaütlemine ka eilses debatis, et ta on väga selgelt Jüri Ratase taga ja et mitte Edgar Savisaare toetaja ja tema hinnangul võiks olla Jüri Ratase järgmine Keskerakonna esimees, et ka see võib ju tegelikult siin olukorda olukorda pisut muuta, kuigi tõenäoliselt on seda väga keeruline ümber pöörata, et Indrek Tarand ei ole Keskerakonna presidendikandidaat. No ütleme, Keskerakonna poolt ülesseatud kandidaat, eks ole, ilmselt tõepoolest väldid ka iseolemist Keskerakonna presidendikandidaat Vaidist Keskerakonna abil üles seatud kandidaat olemine on tema jaoks kindlasti sobivam ja, ja ilmselt ilmselt teisipidi võttes ka keskerakonnale sobivamat. Et muidugi on see tore ja, ja mingis mõttes jälle näitab ka meie kahekümneaastase demokraatia tugevust, et et täiesti rahulikult. Me võime arutleda teemal olemasolevale presidendile on olemas alternatiivid. Kindlasti Indrek Tarand ei ole ainuke võimalik, kui ei oleks ainuke võimalik potentsiaalne kandidaat, kes veel võiks sobida. Ja, ja selles mõttes on seda ju väga tore tõdeda, et, et võib-olla esimest korda selle 20 aasta jooksul ma tunnen, et presidendivalimiste ümber ei ole niisugust noh, kuidas öelda, nagu meeleheitlik kui vajadust, et, et see presidendi valimine peab ühiskonnas noh, et on mingi hirm, et äkki läheb valesti või äkki läheb kuidagi halvast. Põhimõtteliselt mõlemad on toredad kandidaadid ja ühiskond ei ole. Lõhestunud ühe kandidaadi poolt ja teise vastu, mis on olnud ju kindlasti vähemalt eelmiste presidendivalimiste ajal ja ja tegelikult ühed valimised veel pool. No just, ja ega siis päris ideaalset absoluutselt kogu rahvale sobivat kandidaati ei tule, ilmselt kunagi ega sellist, selline ei ole kindlasti praegune president, sellised ei ole olnud eelmised presidendid ega ilmselt ei saa ka ükski tulevane president olema selline, kelle ütleme nii, et nagu öeldakse ühe sellise toreda ütlusega, et et ega siis ma ei tea, kas seda on ilus siin eetris öelda, et aga on mingi ütlused, et nii sitt mees, ma ka ei ole, mul ühtegi vaenlast ei oleks. Et ilmselt Eesti president kunagi ei saa selline mees olema, ega naine, et huvitavaks nüüd on, meil endiselt ei ole väga või meil ei ole väga arvestatavat naispresidendikandidaati. Vaatame, kas viie aasta pärast tuleb. Nii, aga enne tuleb valida ära keskerakonnale uus esimees ja kui rääkida Jüri Ratasest, kui Edgar Savisaare väljakutse, siis ma peaks ütlema, kui Jüri Ratase kohta küll seda, et ta on kõige viisakama idea paremate maneeridega Eesti poliitikuid ja ja teistes erakondades on temast kujunenud arusaam, et ratas on mõistlik mees ja temaga on võimalik läbi rääkida ja on võimalik ka kokku leppida ja temaga on on võimalik koostööd teha. Aga, aga kui ma nüüd vaatan nagu Jüri ratast pisut laiemalt ja vaatan seda, mida ta on ajakirjandusele öelnud, millised on tema poliitilised seisukohad ja nii edasi, siis ma tahaks teie käest ikkagi küsida, et kas temas on piisavalt seda, seda esimehe ainest. Eriti kui me vaatame, et vastaskandidaat on Edgar Savisaar. Kolleeg Külli-Riin Tigasson minu meelest tegi Jüri Ratasega intervjuu, kus ta küsis, et kas ta on oma maailmavaatelt paremal või vasakul ja, ja minu meelest, kui mu mälu ei peta. Jüri Ratasel on sellele küsimusele vastata. Et noh, ta ainest kindlasti on, et et ta natukene võib-olla sellist Sven Mikseri tüüpi erakonna juht, aga ka minule meeldivad poliitikas sellised inimesed kes ei ole sellised kõik oma nurki maha lihvinud vaid vaid, kes on veidi veidi krobelised ja nurgelised ja kus tal nagu millestki kinni haarata ja diskuteerida, et et Jüri Ratase puhul on mind mind natukene häirib see, et ta liiga ma väljaütlemistest liiga korrektne, liiga ümmargune ja ma tegelikult ei tea ju, mis on tema enda isiklikud seisukohad väga paljudes küsimustes. Et need on alati sellised, tema vastus on alati väga korrektsed. Aga kui nüüd küsida, et mis ta nüüd tegelikult öelda tahtis, siis ikka väga täpselt aru ei saa. No kui me räägime puhtalt huvitavuse seisukohalt, kui me paneme kõrvuti Edgar Savisaare ja Jüri Ratase, siis siis kahjuks ükskõik millises vormis Edgar Savisaar esinemise hetkel ei ole, see, mis ta ütleb, on alati huvitavam kui see, mis Jüri Ratas ütleb, et väga kahju, kahju, aga seda öelda nii, aga nii kahjuks on. Siis tegelikult Savisa võib-olla jõuamegi selleni, et noh, ka poliitikast tervikuna on ju, need on sellest ka varem rahvateenrite rääkinud, on toimunud tegelikult ju põlvkondade vahetus, et need inimesed, kes tulid 80.-te lõpus alguses poliitikast, need inimesed olid ju tegelikult ju ennast tõestanud mingitel muudel elualadel, kas siis paljud tulid ja kultuuritegelased tulid, teadlasi tuli palju on ju nad olid omas valdkonnas mingeid eksperdid, aga nüüd need, kes on hakanud tulema, ütleme, 90.-te lõpust ja nüüd viimase viimase 10 aasta jooksul nemad on tulnud, on alustanud sellest poliitilist karjääri kõige erakondade noorteorganisatsioonidest, siis on pääsenud kuskile kohalikku halduskogusse, siis on kohalikku volikokku pääsenud ja nõnda edasi nende karjäär ja oskused tegelikult ju tugi niimoodi maailma maailmapilt ju väga paljuski ainult sellele nad oma erakonna sees on näinud. Nad ei ole nagu mingites valdkondades eksperdid ja, ja võib-olla noh Jüri Ratas on olnud ju valdavalt ikkagi kogu oma karjääri teinud Keskerakonna siis ei tea, mis ta on teinud väljaspool. No ma ütleks Savisaarest karismaatilisemat esinejat Eesti poliitikas pole võib-olla viimasel, 20 ja isegi ütleme 23-l aastal ju ei olnudki ma küll ei oska nimetada, kes tegelikult on eriti karismaatilise me eriti ma ütleks siiski, et eriti karismaatiline oli ta tegelikult 80.-te lõpus kõnemehena. Ta oli tõesti tippkõnemees vaieldamatult ja võib-olla ainult Eesti poliitikast, ma ütleks, et näiteks Siim Kallas parteijuhina oli, oli võib-olla võrreldav sellise sellise kindla, kindla, väga karismaatilise juhina ja siit võib tuua ühe teatud. Mine lisaks. Marju Lauristin. Jah, aga kui tuua näiteks paralleel, et kui Siim Kallas asendus Reformierakonna juhi kohale Andrus Ansipi, kas esimesel hetkel meile tundus ka, et kes see selline on? No põhimõtteliselt, eks ole, et umbes, et ei ole nagu üldse see tase. No nüüd on selgunud, et Andrus Ansip on hoopis viinud Reformierakonna populaarsuse enneolematusse kõrgusesse ja, ja ses mõttes, eks siin Jüri Ratasega võib olla samuti selline küsimus, et ta natukese selles mõttes Ansipi tüüpi, et selline kindla peale pigem selline tubli, eks ole, kindla peale tegija. Ja noh, ma ei tea, kas Keskerakond seda täna vajab või mitte, see on keskerakondlaste otsustada, et kas nad tahavad jätkata karismaatilisemaid või sellist kindla peale minevamat liini, et mingis mõttes on valik selles, kuigi jälle teisipidi väga kindla peale minek on muidugi ka Edgariga jätkamine, eks ole, eriti sellises venekeelse elektoraadi seisund Kohalt vaadates aga ühes. Me võime olla täiesti kindlad, et pärast 20 seitsmendat kogust, et me, me teame oluliselt rohkem Jüri Ratasest, tõenäoliselt me ei saa väga palju rohkem teada, Edgar Savisaarest, aga, aga Jüri Ratasest kui, kui inimesest ükskõik kuidas tal läheb. Ta peab ennast rohkem avama või, või, või oma poliitika tegemise viisi avama, oma põhimõtteid ja oma seisukohti avama, nii et jääme seda kindlasti huviga ootama. Me ei jõudnud kahjuks rääkida dalai-laama visiidist, aga ma toon ainult vaid ühe sellise märkuse, et mõneti on dalai-laama sellel nädalal toimunud visiit ka sild 20 aasta taha, sellepärast et 1991. aasta sügisel käis ta esimest korda Eestis. Ja, ja, ja see on ka üks väga selge paralleel veel toonase ajaga. Kas võib ühe silla veel tuua või? Minu meelest, kui me rääkisime enam sellest, et Eesti riigil oleks vaja rohkem hoolivust nende suhtes, kes, kellel ei ole hästi läinud, siis kohati on nagu mul on tunne, et Eesti riigil oleks vaja natuke rohkem ka juurde enesekindlust ehk kui, kui tõesti oli see põhjuseks, miks Eesti paljud poliitikud välisministeeriumi survel ei julgenud dalai-laamaga kohtuda, see, et, et kas meie saatkonna uus hoone saab Pekingis hea maatüki või mitte, siis see on ikkagi üsnagi peenraha selle kõrvale. Siin paneme tänasele saatele punkti ja tänased rahva teenrid lõid Urmet Kook, Lauri Hussar ja Sulev Valner.