Tere õhtust, kell on kuus, Eesti raadio. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 18.-st veebruarist. Stuudios on toimetaja Tarmo Maiberg. Tallinnas ummikute vähendamise eesmärgil ette võetud põhjaväila projektiga seoses on praegu lahendamisel üle kümnema omandiküsimuse. Positiivse lahenduse korral hakatakse teed ehitama selle aasta teises pooles. Kaitseväe korralduse seadus pole Eestil olnud taasiseseisvumise ajast eriti teravalt või selle puudumise esile Afganistani missioonil tekkinud konflikt. Nii kaitseminister Jürgen Ligi kui kaitseväe juhataja Ants Laaneots loodavad, et seadus on vastu võetud selle aasta lõpuks. Huvi isamaaliste laulude vastu püsib. Täna esitati Estonia kontserdisaalis isamaaliste laulude lõppu vooru pääsenud teoseid. Läti president kirjutab alla piirileppe seaduse kaheksandal veebruaril heaks kiidetud seadus sätestab piiri Venemaaga praeguste piirjoontega ning loobub preambulast, mis viitas 1920. aasta rahuleppele. Oli idaosas, hukkus kahes rünnakus 35 inimest. Tegemist on esimese suurema rünnakuga pärast julgeolekuoperatsiooni algust kolmapäeval. Ilmast öösel ja homme päeval vahelduvalt pilves ilm, sajab lund ja tuiskab, öösel puhub tugev tuul, mis püsib kogu homse päeva öösel ja homme päeval on neli kuni 10 kraadi külma, homme õhtul läheb veelgi külmemaks. Ja nüüd kõigest lähemalt. Täna tutvustasid Tallinna linnavalitsuse liikmed projekteerijad, kommunaal ja maa-ameti esindajat põhjaväila eskiisprojekti ning tutvustasid eelseisvaid probleeme. Põhjaväila ehitustöödega loodetakse algust teha selle aasta kolmandas kvartalis jõe tänava ristmiku, nii peaks projekt välja jõudma 2009. aasta teisel poolel. Kui kiiresti projektiga edasi minna saab, sõltub ehitusele ettejäävate maade ostust. Tee-ehitusega seoses ootab lahendamist umbes 15 maa küsimust. Linna eel. Parves on põhjaväila ehitusele ettejäävate maade ostuks sel aastal eraldatud 45 miljonit krooni. Täpsemalt räägib Tallinna maa-ameti juhataja asetäitja Alo Brandt. Me oleme läbirääkimisi alustanud maa peal olevate hoonete ja muude rajatiste omanikega, et omandad need rajatised ja siis seeläbi saada õigus maa munitsipaliseerimisega, oleme kõigiga kohtunud. Me oleme põhjendanud varade võõrandamise vajaduse. Me oleme saanud tagasiside, ka kõik tingimused, mida siis vara omanikud soovivad linnalt kompensatsiooniks hüvituseks saada. Ja praegusel hetkel töötame välja siis oma positsiooni, kuidas lahendada siis neid nõudeid, mis linnale Siin on kaitseliidu Tallinna maleva üks hoone, mis tulite, ehitataks lammutada. Aktsiaselts Eesti Statoil omab maad, kuhu ta kavatses bensiinijaama ehitada, aga mister seoses ristmikuga võõrandada terve hulk hooneid kuuluvad Tallinna Sadamale. Nad asuvad väljaspool Tallinna vanasadama. Kinnistut on vallasvara. Sadam on juba aastaid teadnud nende lammutamise vajadusest. Läbirääkimistel on siis praegu teema, kuidas hüvitada nende lammutamisest tulenev kahju. Mida siis projekt täpsemalt ette näeb, projektijuht Ants Jakobson. Ta haarab kogu Ahtri tänava, Ahtri Jõe ristmikust läheb Ülemiste Statoili bensiinijaama siit läbi endiste ladude ja sadama maa-ala. Jõuame siin sadamamaal ära, lõpeb mereni, see lõik on praktiliselt läbi mere ja selle projekti mahus on ette nähtud selles lõigus rajada uus kaldakindlustus. Liiklus läheb siit põhja väljast Narva maanteele, vaata suunas tunnelisse ja tunnel on hargnev, teine tunneli haru Läheb läheb Pirita teele vastassuunas, liiklus on lahendatud tunnelis, selliselt on püütud seda pirita igalt poolt ja vintsi poolt tulevat liiklust anda talle kõige nii-öelda soodsam võimalus ja seesama üks liiklussuund Pirita poolt tuleb, läheb tunnelisse, tuleb põhjaväljale ja lisaks on antud siin veel üks suund, ütleme ühistranspordile, muu liiklus siin Piritalt Narva maanteele toimub maa pealt Narva maanteel, sealt mäe pealt põhja. Taylale on karistumine maa peal. Projekti rahastamises on veel palju lahtist, Russalka ristmiku renoveerimiseks loodetakse raha saada Euroopa Liidust. Põhjaväila ehitus taga Euroopa liit ei toeta ning siin tuleb linnal oma rahakotiga hakkama saada. Kuna hankeid pole veel väljagi kuulutatud, siis konkreetsest maksumusest rääkida ei saa. Abilinnapea Kalev Kallo sõnul peaks maksumus jääma siiski alla miljardi. Nii kaitseminister Jürgen Ligi kui ka kaitseväe juhataja Ants Laaneots loodavad, et põhiseaduses ettenähtud kaitseväe korralduse seadus saab vastu võetud käesoleval aastal. Sel nädalal esitles minister valitsusele eelnõu projekti lähemalt Vallo Kelmsaare vahendusel. Kehtiv põhiseadus on vastu võetud 1992.-le aastal. Kaitseväe korralduse seadust pole seniajani. Kaitseväe missiooniüksuste juhtimisel on see tekitanud segadust, mis kulmineerus mullu suvel Afganistani missioonil aset leidnud konfliktidega. Kaitseväe korralduse seaduse ettevalmistamisel on oluline töö tegemata kaitseministeeriumil, kelle prioriteetne ülesanne peab olema eelnõu valitsusele esitamine. Kuid vastutust seaduse puudumise eest kannavad vabariigi valitsus ja riigikogu, märkis õiguskantsler Allar Jõks oma hinnangus umbes kuu aega tagasi. Tänaseks on kaitseminister Jürgen Ligi seaduseelnõu projekti lõpuks ka valitsusele tutvustanud. Püstitasime sellega, et selles mõttes Eesti rekordi, et see oli esimene eelnõuvisioonis valitsuse arutelu alla, ma pean väga rõhutama, et selle sammuni aitas kõvasti kaasa see, et on tekkinud esimest korda väga tugev koostöö Kaitseväega ja praegune kaitseväe juhataja on paaris olulises punktis vastupidisel seisukohal eelmisega. Nii et meil on ka see üksmeelt kõvasti suurendanud. Kaitseväe uue juhataja kindralmajor Ants Laaneotsa arvates on teema olnud ülepolitiseeritud, kuid edasi on aidanud õiguskantsleri hinnangud. Kui näiteks nüüd oleme jõudnud seisukohale, mida toetas ja mis tegelikult initsiatiivil tuligi õigus kantselei poode, tsenter peatükid on puudu. Näiteks tsiviilkontrolli küsimus, elu näitab ikkagi, et see küsimus peab olema väga hästi defineeritud, sest me väga tihti tsiviilpoole pealt on aru saada üpriski selline, et tsiviilkontroll tähendab seda. Tsiviilametnik kamandab sõjaväega, mis on põhimõtteliselt vale. Kindral Laaneots peab loomulikuks, et kaitseväe juhataja allub täitevvõimule, kuid selles osas on võimalusi mitu. Kas see on rootsi variant, näiteks, kus ta allub valitsusele tervikuna, õhtumisiklik peaministrile, või teine variant, et ta allub kaitseministrile? Läänemaailma kogemus on kõrgem sõjaväelane, allub alati täitevvõimule, ma arvan, et me ei saa teist teed minna. Tõeline nägemus, kuidas sõjastruktuur juhtimine peab välja nägema, tuleb panna juriidiliselt õigesse keelde, see on kõige keerulisem. Ma loodan väga, et me jõuame nii kaugele, et see seaduseprojekt on valmis. Võib-olla selleks ajaks, kui uus valitsus uus parlament korralikult tööle käivitub, aga ennem ei olegi mõtet. Praegu ei ole mõtet kiirustada. Kaitseminister Jürgen Ligi usub, et eelnõu projekti esitlemine valitsusele oli oluline samm edasi. Me selle sammuga, ma arvan, aitasime kaasa sellele, et see eelnõu projekt saab seaduseks ehk juba sellel aastal vähemalt minu eesmärk, see on enne oma postilt lahkudes ma hirmsasti tahaks sellele projektile punkti panna omalt poolt. Homme algab riigikogu valimiste eelhääletamine Eestis, mis kestab 23. veebruarini. Eesti välisesindustes on riigikogu valimised juba alanud. Neeme raud käis eile New Yorgi Eesti peakonsulaadis. Kui palju siia kasti on siis hääli pandud, täna juba hetkel on 34. Loodame, et järsku homme läheb rohkem valijaid. Huvi valimiste vastu ei paista New Yorgis just eriti suur olevat Eesti peakonsul Peeter režinski, mitte eriti. No eks see küsimus on ikka, keda valida ja kas üks või teine inimene nimekirjas ja mis ta varem teinud ja nii edasi, eks natuke ikka sellist mõttevahetust on olnud. New Yorgi konsulaadist loodetakse Eesti poole teele panna umbes sadakond valimissedelit. Ehkki neid, kes hääletada võivad, on Ühendriikides arvukamalt, ütleb Eesti konsul Signe Matteus. Alaliselt välisriigis Ameerika Ühendriigis viibivate isikute nimekirjas on 1260 inimest, aga see ei tähenda mitte ainult need inimesed võivad valida Ameerika ühendriikides palju ajutiselt kodanikke. Kas New Yorgi on võimalik hääletada meie saatkonnas Washingtonis siis kaugelt tuli surnuist üle veel? Jah, ja nii on inimesed teinud. Eesti valimisi on püütud muuta nii kättesaadavaks kõigile kui võimalik. Lisaks sel nädalavahetusel toimunud traditsioonilisele hääletusele saab oma hääle anda siit Ameerikast ka elektrooniliselt, ehkki sellekski tuleb konsulaati kohale tulla. Jah, 26. 27. ja 28. veebruaril on võimalik siin konsulaadis elektrooniliselt hääletada. Eesti Raadio uudistele Neeme raud, New York Ja teised välisuudised Läti president Vaira Vike-Freiberga kuulutab homme välja seaduse, mis annab valitsusele volitused allkirjastada 1997. aastal parafeeritud Lätti Vene piirile Ta teatas presidendi pressiteenistus. See võttis seaduse vastu kaheksandal veebruaril. Selle vastuvõtmise vastu hääletasid kõik saadikud erakonnast, uus vaegühendusest, isamaale ja vabadusele ning kaks seadusandjate, roheliste ja talurahvaliidust. Peaminister Aigars Kalvitis on avaldanud arvamust, et piirilepet ei sõlmita enne märtsikuud. Bagdadi idaosas hukkus kahes järjestikuses autopommi plahvatuses 55 ja sai vigastada 128 inimest. Alles eile teatasid Iraagi võimud, et kolmapäeval alustatud Bagdadi julgeolekuoperatsiooni järel on vägivald pealinnas vähenenud märgatavalt. Kui tavaliselt hukkus erirünnakutes ühe päevaga 40 kuni 50 inimest, siis viimaste päevade jooksul on hukkunud vaid umbes viis inimest. USA armee esindajad hoiatasid liigse optimismi eest, sest paari kadakavõivad mässulised välja töötada. Uued rünnakukavad. Kaheksa USA sõdurid on saanud surma Lõuna-Afganistanis, kui nende helikopter olla kukus. Armee esindaja sõnul teatas helikopteripiloot enne õnnetust probleemidest lennumasina mootoriga. Õnnetuses sai vigastada veel 14 inimest. Venemaa pealinna lähistelt on leitud veel üks linnugripi kolle, teatas Moskva oblasti peaveterinaar arst. Kolle asub taldoomi rajoonis. Peaveterinaararst ütles, et nii selles külas surnud kanad kui ka parema avastatud linnugripipuhangute sulelised soetati Moskva kaguosas asuvalt linnuturult. Moskva oblasti kuberneri pressiesindaja ütles raadiojaamale ehho Moskvõ, et alates esmaspäevast algab kõigis Moskva lähistel asuvates linnuvabrikutes lindude vaktsineerimine. Ja tagasi Eestisse. Estonia kontserdisaalis kõlasid täna isamaalised laulud. Ettekandele tulid lorilaulude konkursi, armastan sind. Eestimaa lõppvooru pääsenud teosed, jätkab Reene Leas. Nii kõlas üks sel aastal koorilaulude konkursile laekunud töödest. Kokku saabus 67 heliteost, neist 16 luges žüriile. Vooru vääriliseks see taoline konkurss toimub juba teist korda viimase nelja aasta jooksul annab tunnistust sellest, et koorid ootavad värsket repertuaari. Nagu öeldi täna kontserdi sissejuhatuses, on eestlastel just nüüd, kus ollakse vabad Euroopa rahvaste seas põhjust avaldada oma sügavaid tundeid Isamaa vastu. Eesti isamaaliste laulude traditsioon on aidanud meil säilitada ning ülal hoida eestluse hinge. Kas aga on vaja nii palju uusi isamaalisi laule või piisaks Ernesaksast emattiisenist ja teistest konkursi ühe korraldaja, kultuuriseltsi hirvepark, juhataja Hanneli kivisiiv? Minu meelest on vaja, sest seda on näidanud kas või see laulude hulk, mis tuleb sellele konkursile ja tegelikult koori inimeste väga suur huvi sellel aastal on lastud edasi laseb 16 laulu, kui eelmine kord oli neid 10 siis seekord järelikult oli see tase juba selline, kus žürii ei suutnud enam nii üheselt rallivalikut teha, et, et minu meelest on vaja. See teema on juba selline, et eeldab teatud määral sellist pühalikkust ja pateetilisust, kas see ei olnud oht, et kõik need laulud tulevad nagu sellised ühesugused tegelikult võiduarmastusest isamaa vastu raudtee täiesti lihtsalt, et väga palju lastelaule On selliseid, mis on, ju kasvatavad meis armastust isa vastu, aga noh, kus ei ole pateedikat. Nii et mina arvan, et see on võimalik täiesti erinevalt lahendatud ja kui eelmine kord oli näha seda, et lauldi nii kevadeks kui lauldi ka seal Kalevipoja sõnadel, järelikult siis see ei ole nii kitsendav tingimus. Ainus esimene preemia anti välja laste ja poistekooride kategoorias ning selle pälvis Sirjega Raasiku laule tahan presidendiks. Kooride kategoorias anti välja kaks teist preemiat Urmas Sisaski laulule eestlastele ning Tiina kiilaspealaulule tähed. Jamendi. Meeskooride kategoorias sai teise preemia Alo Ritsingu loodud mu laul. Tartus lõppes täna kunstikuu nii sellega seoses, kui Hiina kalendriaastavahetusega toimus Tartus tuleskulptuuride festival kunstikuud, nimetas projekti vedanud Tartu kunstimuuseumi direktor Reet Mark. Igati õnnestunuks jätkab Taavi Libe. Finaalüritusena tervitatakse Hiina kalendriaastavahetust traditsioonilise jääskulptuuriga raekoja platsil, kuna algab Kuldse see aasta, siis kannab ka Ekke Väli skulptuur nimesiga. Mida veel täna näha saab, sellest räägib ürituse juht Henry Timusk. Traditsiooniline skulptuur on siinkohal ja selle avamine on siis selle kunstliku lõputseremoonia ja see aasta alguses niukene fiks osa sellele eelnev puhketule, selline vaatemäng siin raekoja platsist ja siis järgneb väike selline sea ümber toimetamine, mõned perfomance kõned. Hinnangu kunsti kuule tervikuna, annab Tartu kunstimuuseumi direktor Reet Mark. Ma loodan, et meil on asi korda läinud, sest et me oleme päris head reklaami saanud endale teha ja vastukajasid on olnud igasuguseid ja, ja ma arvan, et mida rohkem sind kritiseeritakse, seda rohkem ka tähele pannakse, nii et ka selles suhtes on asi päris tore. Puht loogiliselt võttes kõige rahvarohkemad olid need Väikses Vanemuises toimunud Kits viiuli ja õngega üritused ja sadamateatri tantsuetendused ja, ja võib-olla ka siis pungitsa moeshow agaaga koopiate võistlust sai näha kaubamajas ligi kolm nädalat ja sealt käib küll hästi palju rahvast läbi ja, ja jäägu, nägi kahjuks Raekoja platsil, nii et, et ega ma täpset arvu ei oska öelda, aga rahvast oli ikka väga palju. Muidugi ei saa ka kõrvale jätta neid kõikvõimalikke perepäevi, kus näiteks akti, Crocki tegemine, ülikooli kunstimuuseumis ja kipsi valamine ja meie maalikoopiate tegemine siis rahvast oli ikka niipalju, et kõike küll tagasi pidanud saatma, aga ega palju rohkem poleks kohtunud. Kindlasti jätkub tänavu nelja-aastaseks saanud Tartu kunstikuu traditsioon ka tulevikus. Plaan on panna kokku kindel meeskond, kes tegeleks kunstikuuga igal aastal, paneks paika kunstnikuga ning mõtleks välja uusi üritusi. Järgmiseks aastaks on Reet Mark kunstikuu korraldamise üle andnud Tartu Kunstnike liidule Eesti Raadio uudistele Tartust, Taavi Libe. Rahvusooper Estonia tähistas täna Euroopa ooperipäevi perepäevaga. Reene Leas käis kohal. Kui mujal maailmas kurdetakse selle üle, et ooperiteatrisse leiavad tee vaid juba soliidses eas kuulajad, siis Eestis seda muret ei paista olevat. Estonias tundsid kaunist muusikast ja teatrimaagiast rõõmu nii täiskasvanud kui ka päris pisikesed. Võib-olla on põhjus selles, et ooperipisik juunior päris hoolega oma pisikuid levitas. Me käed-jalad tööd täis nagu ikka, kas need on sellised suuremat sorti ooperiepideemiat karta, see on täiesti kindel, sellepärast et meie publikuarv on pidevalt kasvanud ja me ei, meil on väga armastama hakanud või ma arvan, et väike osa selles minus kas käivad rohkem ka vanemad inimesed või on nüüd nooremaid külastajaid oodata ka suur rõõm on teatada, et väga palju noori on hakanud käimas, meil on väga palju noorteprogramme, noortekavasid. Seda, et epideemia juba pealinnast kaugemale on jõudnud, tõestas Kuressaarest pärit kümneaastane sissel. Tema leidsin ma koos Estonia teatri rätsep taga meisterdamisnurgas. Mida sa praegu teed siin menukat hakkas sulle ooper ka meeldib, ja täitsa tihti siin Estonia teatris. Vahest ikka. Mis on sinu viimane etendus, mida sa mäletad, mis sulle väga meeldis? Võib-olla väike Merini. Mulle meeldis. Seal tehti igasuguseid trikke. Nalja sulle, ooperi- või opereti juures üldse meeldib stiinide need laulud, mida nad laulavad. Need, kes suurest teatrimelust pisut väsinud, võisid talveaias kohvi ja kooki nautida ikka imekauni muusika saatel. Ja lõpetame saate ilmaga. Öösel on pilves selgimistega ilm, paljudes kohtades sajab lund ja tuiskab. Puhub põhja- ja kirdetuul kuus kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti kuni 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb hommikuks miinus nelja kuni miinus 10 kraadini. Päeval vahelduvalt pilves ja mitmel pool sajab lund, paiguti tuiskab. Puhub põhja- ja loodetuul viis kuni 10, põhjarannikul ennelõunal kuni 15 meetrit sekundis. Külma on homme kuus kuni 11 kraadi, õhtupoole läheb külmemaks. Aitäh, et kuulasite kuulmiseni.