Ilusat päeva sulle, armas raadiokuulaja, minu nimi on Aare Kimmel ja ma töötan rannamõisa kiriku õpetajana. Sellel nädalal räägime meie isa palvest. Täna mõtiskleme selle palve viimaste sõnade üle. Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Kus on siis jumalariik? Üldiselt võime öelda, see on meist eemal, kuskil mujal kaugel. Aga meie saame seda lähemale tuua sellega, et anname end selle mõjupiirkonda ja hakkame selle kodanikeks. Hakkame muuhulgas palvetajateks. Maailmas on jumala riik esialgu nähtamatult, sest see riik ei kuulubki siia maailma. See on põhjus, miks ta ka siin maailmas ei toimi sageli nii nagu meie ootaksime. Miks jumal ei tee siin maailmas sageli seda, mida mõnedki sooviksid. Ometi jumalariik on niisugune suurus, mida tunnevad need inimesed, kes on jumala päralt. Samuti saavad seda tundma õppida need inimesed, kes veel ei ole jumala päralt kuid kes soovivad jumala oma ellu sisse lasta. Terve meieisapalve on tegelikult palveusklikele inimestele Kristuse järgijatele. Nemad olid need, kes esitasid soovi. Issand, õpeta meid palvetama. See palve ongi neile, kes kõike eespool palutud tõesti soovivad ja igatsevad kõike seda, millele oleme mõelnud möödunud nädalal. Siin on tegemist inimestega, kes teavad, jumalariik on kuskil. Aga sellest on vähe, et see on kusagil. Nad tahavad jumala riikiga oma ellu ja sellepärast nad palvetavadki. Teiseks on tänases sõnas juttu väest. Vägi tähendab seda, et jumal suudab teha väga palju. Meie üldiselt inimestena oleme temast liiga kaugel. Ja kaugele ei paista kunagi midagi täpselt. Tuleb minna lähemale, vaadata hoolikamalt. Nõnda teeme me kõik igapäevaelus. Milline on jumala vägi, see selgub alles siis, kui me seda tõsiselt hakkame soovima tundma õppida. Kui pöördume tema poole poole abi saamiseks. Isegi kui teda appi hüüame piiblis on, tõotas, kes teda appi hüüab, see pääseb. Kolmandaks au jumalale kuulub tõesti au ja kuulub olenemata sellest, mida inimesed selle kohta arvavad. Inimlik rumalus on see, mis harva jumala au ja tarkust mõista suudab. See lihtsalt on tema jaoks liiga suur, liiga kõrge. See on inimlikust tarkusest kõrgem, sama palju, kui taevas on kõrgem maast. See on suur põhjus, miks me väga paljud jumala toimimisest ei mõista. Sõna au võib väljendada ka teise sõnaga kirkus. Piibel ütleb, jumal elab ligipääsmatus valguses. Tavaliselt ei taju inimene seda. Seda antakse kogeda ainult teatud elu erilistel hetkedel ja mitte kõigile. See on rohkem üksikute inimeste üksikud kogemused. Siiski on selliseid hetki paljudel inimestel ja just need muudavad jumalariigi ja jumala väe ning au meile. Reaalseks. Me näeme, see pole ettekujutus, vaid see on midagi tõelist. Ometi ongi nii, et kõike seda on võimalik kogeda ja leida siis kui me sisemiselt tuleme jumala ligi või laseme tema enda ligi. Sest olgem ausad, paljud inimesed lihtsalt kardavad jumalat. Nad kardavad jumala ligi tulla. Nad ei tunne teda. Sellepärast nad kardavadki, kes teab, mis juhtub, kui ma tulen jumalale liiga ligidale. Kes teab, mida võib tema minust tahta. Aga kui me jumalat kardame, siis jääme ka tema abist ilma. Tahetakse küll sageli uskuda jumalasse, kuid mitte olla tema päralt, mitte kuuluda talle, mitte olla nimetatud usklikuks. Ometi ainult uskujad kuuluvad jumala riiki, teised mitte. Jumal tuleb ainult nende juurde, kes seda tõeliselt südamest soovivad ja paluvad. Jumal hoolitseb ka kõigi ülejäänute eest. Nendelgi on kõik eluks vajalik olemas. Aga ainult need, kes tõsiselt paluvad, nii nagu Jeesus ise on õpetanud oma jüngreid. Ainult need saavad kogeda jumala riiki. Väge ja au. Ja selle kogemise teel saab kasvada. Usk ja teadmised jumalast saavad kasvada. Need kasvavad siis, kui tegeleme nende asjadega. Ja viimane sõna selles palves on igavesti. Pühapäeval sobib mõelda just sellele. Kuus päeva oleme tegelenud kõigi vajalike asjadega. Täna on aeg mõelda jumala suurusele võimsusele tema riigile, väele jaa, aule. Martin Luther on öelnud. Jumala riik tuleb küll niikuinii ka ilma meie palveta. Aga meie palume, et ta tuleks ka meie juurde. Just see võib aidata mind ja sind, armas raadiokuulaja. Ja tegelikult ainult see võib aidata mind. Kuue päeva jooksul saame teha paljusid neid asju, mis on meile jõukohased ja mis ongi selleks mõeldud, et me ise neid teeksime. Mida peamegi tegema ise ja mille tegemise juures paluda jumala abi, paremat tarkust ja õnnistust. Aga seitsmes päev on hingamispäev selleks antud päev. Et me sellel päeval oleksime koos jumalaga tema jaoks eriliselt mõtleksime kõige üle, mida ta on meile andnud kuue päeva jooksul ja oleksime selle eest tänulikud. Meie palvetame. Meie isa, kes sa oled taevas, pühitsetud olgu sinu nimi, sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Sest sinu päralt on riik, vägi ja au igavesti. Aamen.