Laul, mis sobis avama tervete raadiojaama, miks ta siis ei peaks sobima avama ühte saadet ühte saadet, mis, mis just nimelt legendaarset teletegijatele pühendatud raadiojaam, millest juttu oli, mille avas movi pala Flaureusin räin oli BBC Radio One praeguseks hetkeks juba legendaarne raadio ja 30. september oli 67. aastal selle raadiojaama esimene saatepäev. Esimene pala oli hoogilt. Ja Movistar tänases saates unustamatud rääkimas Üllar Kärt. Miks just Mouv? Ei ole ju tegemist sellise esimese suurusjärgu tähega vähemalt kui nagu küsida, et kes või mis on muu ei tulegi nagu midagi. Aga britid ütlevad, et kuuekümnendad aastad, need on tegelikult Inglismaa jaoks kaks bändi biitlid alguses, kes lasid selle vaimu pudelist välja ja siis tuli hakata neid järgmisi vaimisel pudelitest üles leidma. Neid leiti, neid tuli üks, kes oli teerajajaks pioneeriks, oli just nimelt nende Muum. 60.-te lõpp, 70.-te algus, see oli tolle bändi jaoks on väga hea aeg. Väga hea on muidugi suhteline mõiste. Movile ja veel ühele bändile zombisele on külge jäänud üks selline tiitel nagu rock n rolli neeger. See tähendab, et tööd sai kõvasti teha, aga tulu tuli sellest vähe. Ja ometigi olid need mõlemad sellised teerajajad, avastajad. Muu, millest selline nimi, liikumine, ilus nimi, sellepärast saigi võetud. Bänd liikus kokku ühest bändist, teisest bändist, kolmandast bändist nagu eesti rahva laulus siit nurgast ja sealt nurgast keskpõrandale movi kokku. Tegelikult oli kolm bändi. Ma asjaga nagu seotud. Viieliikmeline algkoosseis. Viiest liikmest kolm tulid sellisest bändist nagu kaaluvain Lõvi Kings. Laulja Karl Väin ise, bassimees Eskeford ja trummar Piiv Piivane Mike. Sheridani taustabändist tuli. Mõned autoriteetsed allikad pakuvad Roy voodi õigeks nimeks nõndanimetatud Ulzessas vood. Aga Roy on selle ise takkajärele ümber lükanud, öeldes, et see oli üks kena nali sellest naljast haarasid kõik kinni ja niimoodi ongi, et õige nimi Ulses, sest tegelikult ei ole. Tegelikult on voodi ikka mees nimega Roy. Ja Roywood olid tegelikult see põhjanael, mille ümber hakkas keerlema koguse tähekogu nimega. Muugi kokkupanekuks oli üks väga lihtne põhjus. Moroywood tahtis teha supergrupi, koosseis oli tegelikult hea, kõik olid suurepärased pillimehed. Aga kui vänt peaks tavaliselt, et olema selline suur sõprusseltskond, siis muu viga see kohemit, et nii ei olnud. Kõik mehed madistasid omavahel. Roywoodan ise takkajärele öelnud, et kui lava pealt maha saime, oli esimene asi üksteisest kaugemale, nii kaugele, kui vähegi kannatas nägusid. Näod ei meeldinud üksteisele enam mitte põrmugi. Igal asjal on algus, kuskohas on movi algusaastast 1966. Veebruarikuus sai too kollektiiv juba ette loetud koosseisus. Ja päris movi alguseks loetakse kolmekümnendat juulit 66. aastal muu mängis Windsori džässifestivalil. Aga bändi tõestab alati üks selline paber nagu plaadileping, plaadilepingu toimu, vile, selline mees Nakotoni sekunda, kes viis movi esinema marki laabi ja kirjutas alla lepingudenicordellaga kordelliga, kes oli andeka ühe haru nende raami juhataja. Ja sealt läks lahti selline pisut kummaline psühhedeeliline, need 60.-te vaimule vastav show. Lepingu sõlmimine oli üks suur show, see kirjutati alla ühe topless modelli selja peal sealsamas marki Klaabis. Ja ega ülejäänud bänd maha jäänud, nimelt markii klubi eelmine põhiesineja oli ansambel nimega U. Huuga võib movi üldse suureks sugulashingeks pidada. Tallinna show, väga head pillimehed, väga head laulud, väga hääd laulude kirjutajad. Aga muu läks Huust edasi, hoo piirdus sellega, mis oli laval kitarride võimenduste ja siis seal lõhuti neid, kui tekkis tahtmine veel lavale igasugust kola, mida kannatas lõhkuda televiisorit, see oli põhiline, mida lava peal puruks peksti. Põletati igasuguste ebameeldivate inimeste pilt, et sinna juurde skandaal skandaali otsa. Ja ega jah, see ei olnud nii väga hea. 67. aastal, kui nad oleksid pidanud tuurile minema koos sellise seltskonnaga nagu Vooker, Pravers, käts, Tiivens ja Jimi Hendrix praagiti vahetult enne tuuri algust välja, öeldes, et nende šõu on liialt vägivaldne. Ega jah, nalja ei tehtud ega televiisorit niisama lõhutud lauljat Karl vein tuli tavaliselt lavale suure kirvega ja ega ta sellega eriti hoolikalt ümber ei käinud. Roywood oleks äärepealt ükskord jalast ilma jäänud. Õnneks tuli ainult king välja vahetada. Üks revolutsioonilisi uuendusi takkajärele vaadates võta klassikaklassikast midagi baasiks ja teha sinna peale terve poplaul. Siin oli siis selle muusikapala. Naedofiir oli muide movie esimene singel, siin oli kasutatud Tšaikovskit 1812 avamäng. Ja 67. oli juba päris edukas aasta Movile psühhedeelia poole keerati ennast ka piisavalt, skandaalid tulid nagu võis arvata Ta ja tulid just tollesama avaloo Flowers hinde Reeniga. Mis skandaal oli sellest räägin päris saate lõpus ja bändises kakeldi kõvasti kolm meest, kes olid Põhilööjad? Bassimees Eskefort, kes kakles Trevor pöörtoniga, Trevor kaklas veel pealekauba on diivaniga ka oli selge, et see eriti kaua kesta ei saa. Ja esimene, kes lahkus või õigemini natukene ära kukkus, oli ees, Gefard eisse ei olnud tegelikult kunagi olnud selline kambajõmm. Mehed meenutavat, siin peaksid kõlama nüüd kaar, veinisõnad. Ja sõnad olid sellised, ma mõtlesin, et Muum ja mõtlen siiani muu, oli tema kogu elu. Me sõitsime 200 miili. Mängisime, sõitsime tagasi, ta ei olnud selle aja jooksul mitte ühtegi sõna, oli selline kinnine, endasse tõmbunud. Aga kui sai, läks Trevolile kohe kallale. Ja vein arvab, et ta lihtsalt ei suutnud sellest muusiku elust välja tulla. Tema jaoks oligi kogu elu üks suur lava peal olek ja mängimine. Sellele laulule tutvustavat videot tehes viidi bassimees eeskätt Ford haiglasse ja teatati, et et mees on lihtsalt kokku kukkuma kunud, kuna tema vaimne ja füüsiline seisukord on lihtsalt selline sant ja kõik jõuvarud otsakorral. Aprillis 68 lahkus bändist ja pressile anti teada, et tegemist oli lihtsalt Tõsiste närvisüsteemi häire tega ja mees, kellega ta kakles kogu aeg. Trevor pöötton võttis enda kanda passi. Nii et bändi jäi hetkel neli tegelast. Mis oli movi edu põhjuseks. Mõned laulud on kõlanud. Mis siin kõlab, siin kõlab selline vana ehtne rock n roll või vähemalt Sellekõlad. Roywoodi suurepärane laulukirjutajatalent, see on muidugi kõige põhilisem. Sellised võib öelda biitli kõlalised meloodiad pluss sinna juurde üks tugev annus brittide tuntud musta huumorit. See mees, kes selles palas Juht vokaali jorises oligi trummar diivan ka seal üks huumori teid. Aga neljast mehest jäi mõnikord bändi jaoks väheks, näiteks siis, kui oli klahvpille vaja. 68. aasta alguses hakkasid veel pealekaubakõlakad käima laule, Karl vein kavatseb bändist jalga lasta ja siis mõelda, et kui see kolmeliikmeliseks kokku kuivab, pealegi teated piibia Trevor teineteist üldse ei salli, et mis siis saab, et kas tõesti Karl jäi esialgu bändi ja juurde tuli veel selline mees nagu Richard bändi. Ja just klahvidele ja alguses ainult ühe loo jaoks. Ja lugu black pärivai black priovey ansambli move kõige kuulsam pala. See on üks neid palasid, mis jääb üle aegade kõlama. Kuigi kriitikud ütlesid selle kohta, et see kõlab umbes nii, nagu laulaksid biitlid Benny leini ühel hästi sinisel esmaspäeva hommikul vastavate sõnadega. Richard klahvpille oli siin kuulda küll ja küll ja kui see pala sisse mängiti, tandi, liikus nendega kogu aeg kaasas. Seda lugu oli ju vaja mängida ja siis juhtus seal see, et Trevor pöötton vigastas oma rannet ja ei saanud passi mängida. Tändile õpetati kiirkorras pass ka selgeks. Aga pärast Blackberry või ilmumist? Trevor kübarati ütles, et mulle aitab sellest jamast. Ma ei taha enam sellist muusikat mängida, tema enda sõnad, mul sai kõrini. Ma olin enda jaoks liiga kommertslik ja ma ei sallinud seda, et keegi mulle ütleb, mida ma pean tegema, kuidas ma pean välja nägema ja mul ei ole mitte põrmugi kahju sellest, et ma enam nii kuulus ei ole. May igatse seda aega tagasi praegu, mida teeb Trevor pöördpraegu? Tal on endanimeline bänd, Trevor, pöötan bänd ja ta mängib väikestes klubides väikestes baarides ja ütleb ise selle kohta. Olen õnnelik. Olen õnnelik, et ma võin muusikat mängida. Seda ma olen teinud 13.-st eluaastast peale ja mulle ei lähe üldse korda see, kas ma olen selle juures kuulus või mitte. Tõsi, ta on, move oli siis, kui ta klubiringkondades veel liikus sellises õigetes klubi ringkondades ehtne rock n rolli juurtega bänd ja see Trevorile sobis just vahetult enne black prioveid ilmus üks niisugune keskmine plaat EP. Ja sellel oli pealkirjaks šampphingeels midagi sellist muud erilist ja seal peal olid need palad, mis olid lindistatud just nimelt vanas eas markiglamisse. Trevori lahkumist mõjutas arvatavasti ka tema toakaaslane, nimelt elas ta tol ajal ühes ruumis radingiga Jimi Hendrix, Experience. Nad lootsid, mõtlesid, et teeks õige koos bändi. Sellest ei tulnud midagi välja. Aga tema koht oli vaja bändist täita. Saadeti välja kaks kutset, üks bassimehele Regprassile bändi sound ja teine aedo raissi ristlauljale Chief linile. Jeff keeldus, Marik tuli. Aga Roya Jeff olid juba hakanud niimoodi omavahel tasapisi sosistama. Ja see häiris lauljat karveini. Ja Karl andis lõppude lõpuks järele ahvatlustele ja otsustas sooloteele minna. Tõsi küll, ise ta ütleb selle kohta nii, et minu teada pidime kuhugile minema Moviga mängima. Aga ühel hetkel avastasin, et olen toas kambalaulukirjutajatega, kellel pole absoluutselt sooja ega külma, mida üks vokalisten nende hulgas teeb. See oli too aeg, kui wood käis avalikult välja suure bändi idee, suur bänd. See tähendab seda, et rütmigrupp kitarrid ja sinna juurde keelpille viiuleid Yellosid. Selliseid asju maailmale oli välja visatud Electric Light Orchestra idee. Roywood ise ütleb, et tolle aja kohta, et me eksisime ühe asjaga rängalt nimelt oma mänedžeride valikuga nemad olid spetsialistid tolles kabareevaldkonnas selliste kõige ehtsamad kergete tantsuklubide valdkonnas. Nii et meie lonkisime Dremolouci sabas klubist klubisse. Tegelikult oleksime pidanud tegema seda, mida tol ajal tegi Cream, mida tegid Jimi Hendrix minema Ameerikasse suurtele staadionitele. Igal juhul suudeti laulja Karl vein meelitada kabareevaldkonda just nimelt. Ja ise ta ütleb, tol ajal oli see sõimusõna. Ja ega ega see mind eriti rõõmsaks ei teinud ka, ei ole just kõige parem viis laulda rock n rolli, kui teised võtavad väikest drinki kija klõbistavad nuge-kahvleid. Televisioon, raadio said selle mehe elatusallikaks ja 90.-te aastate alguseks oli ta laulnud üle rohkem kui 400. teleshows pluss mõningate filmide soundtrack ja andnud välja ka ühe singli. Ja ise ta ütleb, et põhiprobleem on alati see õige materjal, õige muusik, ka selle leidmine. Ja ma olen alati lootnud, et rai tuleb ükskord jälle mõni hääl, laul näpus aga ta ei taha enam pöörduda tagasi selle juurde, mis kunagi kandis nime nende mob. Kui mul oleks ainult üks soov, sooviksin ma töötada koos roiga, sellepärast et ta on lihtsalt niivõrd suurepärane Kaarlil läinud, mis siis edasi sai. Nüüd oli laulja koht Baba roibuud, ise laulis ka ja Flynn oli siis lõpuks valmis tulema. Ega bändi lõpuni enam eriti kaua ei olnud, kuigi tehti tööd, tuli täpselt sama palju plaate viimase kahe aastaga välja, kui esimese nelja aastaga siis enam ei olnud seda vana head movi, vaid otsiti edasi. Pealekauba oli plaadifirma ees veel kohustused, need tuli täita enne, kui midagi uut sai looma hakata. 71. aastal lahkus mu võist Regbris ja siis nagu musketäride loos neid oli jäänud vaid kolm. Ilmusid küll veel mõned singlid, aga jah, juba 71. aasta sügisest käisid kuuluda jutud uuest suurepärasest bändist, mis tuleb teada juba Antiga nimi, elektrik laid Orchestra. Veebruarikuus andis Roywood välja oma esimese soolosingli. Aprillikuus 72 tegi Elo oma esimese esinemise. Movi viimane singel ilmus juunikuus ja juulikuus tuli juba Elo debüütsingel. Sellega võibki nimele reale nende move joone alla tõmmata. Movi viimane ja Elo esimene koosseis olid üks ja sama Roywood Flynn viiv viivan. Ja esimese plaadi peal. Ainult esimese plaadi peal on see kolmik koos pärast esimest plaati lihtsalt Roy Wood lahkus, kuigi Solywoodi enda idee teha rokkbändi keelpillidega. Ja see unistus tal täitus, aga nende unistustega on, kui sa mingi asja kätte saad, ei tundugi enam nii huvitav. Beethoven ja Chaperry üheskoos sellinolises Electric Light Orchestra algus. Ja see oli hea, see oli huvitav, aga seal oli ainult üks idee ja see idee iseenesest ei aastatepikkune muutumatuks sellist pidevat uute asjade otsimist, kõikvõimalike mõjude segamist, nagu Movis oli, sellest bändist enam ei kostnud. Flynn vedas Merlot 86. aastani. Siis kulus hulk aega, kuni viivan õigused nimele. Omage Ta sai, jalutame mööda maailma ringi, patarei, valguse, orkestri, teine osa kaenla all. See Flynn on edukas sooloart, dist, produtsent, mida kõike veel. Roywood roivoota kõige andekam mees, kelle ümber tegelikult kogu bänd keerles. Kohe pärast seda tuli niisugune rock n rolli bänd nagu Wizard, millega ta oli ka müüginumbrites edukas. Ja ütles, et ta on iseenesest oli väga hea. Sisemise konna poolest, et meid võis tavaliselt leida bussist keset kiirteed, kõik tuled põlesid. Meie laulsime, kõigutasime ennast, buss kõikus kaasa, õllepudelite kõlksud käisid. Aga 76. aastal lagunes bänd lihtsalt ära. Roywoodi enda kommentaar, kaheksaliikmeline ansambel. Inimesed saavad ikka lõppude lõpuks pahaseks, kui neile palka ei maksta. Ena hakkavad mujal mängima. Roibud on Eestiski käinud aga Heido suurema tähelepanuta, nagu kinnitamaks oma rock n Rolli neegri reputatsiooni käis ta oma suure viik bändiga, nagu seda nimetati ja elatub ta nagu paljutki, teised muusikud omaenda kodustuudios nokitsades, nokitseda ta kõikvõimalike taustu, kõikvõimalikke saate, alguseid, reklaamklippe ja selliseid asju. Ja mis ütleb ta selle kohta, need on broivoodi sõnad. Ma kirjutan tegelikult muusikat sama hästi ja sama head muusikat kui varasemalt, aga ma ei saa enam sellega läbi lüüa, kuna kõik see, mis on müügiks see on kõik teiste poolt haaratud ära. Ja just sellise müra poolt, mida muusikaks, mitte ei nimetaja, peab selle all silmas tavaliselt räppi. Ja kõige vihasemaks ajavad kõikvõimalikud vanad kogumikud, mida plaadifirmalt müügile paiskavad, inimesed ostavad, pangutavad teady, mõtlevat mone roil raha otsas ja tahab meie käest jälle mõned kopika kätte saada. Ma olen, ma ei ole ideedest tühjaks jooksnud ja ausalt öeldes pole ma ka rahast tühjaks jooksnud. Mul on ideid. Ma ei ole küll väga hästi, aga ma ka ei peida end. Ja kui tuleb aeg, siis ma löön uuesti läbi. Ja nüüd lõpetuseks sellest skandaalist kõige suuremast skandaalist. Üks levinumaid lugusid Osama Flowers in Train, mis avas BBC Radio anni, mis avas meie saate. Sellest ei saa Roywood kahjuks mitte ühtegi kopikat sink tipenni ükskõik milliste rahatähte, kuna sellega tehti üks ilus reklaaminaks, nimelt saadeti inimestele kodudesse postkaarte et tulemas selline singel nagu Flowers enda räim, hea postkaardikujundusel, lihtne. Seal peal oli alasti Inglismaa peaminister Harold Wilson. Asi läks loomulikult kohtusse ja lõpuks lepiti viisakalt kokku, kui, et kõik selle singli müügist saadavat tulud lähevad heategevuseks ja lähevad nad siiamaani. Ja selle peale lõi plaadifirma väga-väga araks ja keeldus järgmist singlit välja andmast. Järgmine singel pidi olema Cherry Blossam linik kirsiõitekliinik. Sellepärast, et selle tekste viitab nagu sellisele vaimsele põgenemisele ja varjupaigale kardeti, et rahvas ei võta teksti vastu. Aga tagasiteed enam sinna kirsiõitekliinikusse vist ei ole, ansamblit muu ei saa enam kunagi eksisteerima. Aga muusika jääb muusikaga saame alati minna ajas noh, kasvõi mitukümmend aastat tagasi. Sellega tänane saade unustamatut lõpeb, aitäh kuulamast, hoovist, rääkis Üllar Kärt.