Tema ilmad rollidele ei meeldi, kui rumalad inimesed neid kivirahnud eks kutsuvad. Need, kes trolli kohta kivirahne ütlevad, peavad olema valmis mõnda aega oma peataga otsima. Sealsed rollid on õnnelikud, kui neile pakutakse viit sorti kivisütt, seitset liiki, koksi ja tuhka ning suud vett jooksma, panevaid setteid veel pealekauba. Kui ketrama ilma trollid muusikat teevad, tahavad nad suuri ümmargusi kive kokku. Nad on sündinud trummarid. Troo Rudrollid olid tohutu suured, tahumate nägudega olevused, karvaseid ja hirmuäratavad ja nemad armastasid üle kõige inimliha ning kaklesid alatihti nii omavahel kui ka ühega keset juhtus. Mis haljadesse puutub, siis kettamaailmas olid need Downidega kurjad olendid, kes elasid saladuslikul mäel ja sinna ei soovitatud kellelgi minna. Terry Pratchetti John Ronald Tolkein on meie jaoks imelisi fantaasiamaailma välja mõelnud eriti just viimati nimetatud kirjaniku fantaasialend olevat üht-teist ka anglosaksi ja Skandinaavia vanadest müütidest ja legendidest laenanud. Niimoodi jõuamegi Islandi saagade võlumaailma sealsete trollid. Leia haldjatega, oleks ka kena kohtuda. Ilusat pühapäeva, siis vikerraadio Helgi Erilaid ja algaski taas üks. Island muinasjutumaa, eks ole, vaikne, tasane ja tühi, kuni kusagilt maa seest kuum keiser üles plahvatav või hiigelkosk mägedes olla, kohiseb vulkaan ajaviiteks kõik kohad tuhaga üle puistab natuke nagu tolles biorki laulus too andekas daam on ju väikese Islandi omapärane kingitus muusikamaailmale. Lisaks paljudele imedele, mida sellel maal pakkuda on, võiks ju meelde tuletada, kuidas kõik õieti algas. Ta roolige miiti, süüsin ameeti, Väiend rüüd. Draid. Ma mõtlesin, staaži käe all ei näi väetinud määrige Huawei Aponda draid. Haa väätvee laames, Ööskuv rüüt. Türännist kuninga Haarald arhaagri ehk kaunis juuksevalitsemise aegu lahkusid vanad talupoja suguvõsad Lääne-Norra põlistelt aladelt. Inimesed sõudsid oma pikkadel, tahate veel üle karmi mere Islandi rannikule ning viskasid seal paatidest istmed vette, sinna, kus need kaldale uhuti, ehitasid nad oma uued kodud, uskudes, et toori jumalik käsinad õigesse kohta juhatanud oli. Kuigi teinekord tuli veest väljauhutud jumalikku märguannet vaat et aastaid taga otsida. Nii et kuigi Islandi kultuur lähtus Norrast jõudnud uusasukad saarele sageli alles briti viikingiriikide kaudu ja siit ka keldi mõjud Islandi pärimustes. Oma kodudest lahkunud norralased said uues elukohas kaugel Islandi saarel hakkama millegagi, mida ehk kohe üheks Islandi imeks võiks ristida. Oli anno Domini 930, mille Euroopa mandril teine kokkupõrge teisele järgnes ning kellel oli jõudu ja rikkust, sellel oli ka õigus. Tol samal 930. aastal kogunesid Islandile asunud norralaste pealikud paika nimega Tingvelleer. Sealses looduslikus amfiteatris moodustasid need maailma esimese parlamendi alpingi ning igal aastal valiti seal uued juhid. Altingil polnud vägesid, kes oleksid juhtide selja taga seisnud. Kõik vaidlused ja vastuolud tuli ning veel Iris ära lahendada. Noh, järgmised 300 aastat möödusidki islandi-is enam-vähem rahulikult ja rõõmsalt. Erandeid oli ka Norrast, näiteks pagendati Saarele mõrvar punane Eerik, kes Islandil samasuguse kuriteoga hakkama, mis järeldaga sealt pagendati seejärel võtnud vallutusretke Gröönimaale ning veennud tervelt 25. Ma ei ole seda kaasa tegema. Talle seikleja vaimuga mehe poeg, Islandil sündinud Leif Eriksson jõudnud hiljem hoopis kaugemale, lausa põhja Ameerikasse, mille ta Winlandiks nimetanud Norra kuningad noil ammustel aegadel oma Islandil elavate alamate vastu kuigivõrd huvi ei tundnud. Jah, selline kuldne ajastu kestis 12. sajandi keskpaigani. Tollest ajast on pärit ka Islandi Eda laulud. Voolaini. Hel UTairi ann. Ürgaeg voolas, kui Elasüümir polnud Liivega merd, ei laineid, mahedaid, ei ühtki maad, ei taevast, üleval oli koletu kuristik, aga rohtu ei kuskil. Aga vurri pead siis maapindu pöörasid miit kaardri, võimsa tegid valmis. Päikene lõunast peesitas, kivisid muredaile, õuedel võrsusid murud, asusid nõunikud nõustama asju, kõrgesquoguus, jumalat kohtusid. Andsid noorkuulaja ööle nime, märkisid keskpäevamäärasid koidu. Arvasid õhtu, et hinnata aega. Võlus Spaa nägijatari Kuulutus, Islandi muistse maailmapildi kokkuvõtte. Algab vanem Eda, mängu tulevad hiiud päkapikud, aasid Alfid jõe Tunid, kes nad kõik ka ei oleks käsikirjas talletatud ja Kopenhaageni kuninglikus raamatukogus säilitatav niinimetatud koodeks reegius 2365 ongi siis meda ehk see mondeo Reeda, selles on 37 iseseisvat, siduvat või seletavat laulu ja lugu. Kogumiku on ikka seostatud islandi õpetlase säämander siig fussoni nimega, kes elas tõenäoliselt aastatel 1056 kuni 1133 oli pärit Islandi suguvõsas. Viibis nooruses Pariisis ja võib-olla ka Roomas. Tuli kodusaarele tagasi, sai preestri õnnistuse ja asus elama saare lõunaosas. Oti kirikumõisas. Oma kodust sai tolle aja Islandi kultuurielu keskus ja temast enesest Islandi ajalooteaduse rajaja. Ometi pole suudetud päriselt kindlaks teha, kas koodeks reegius 100 mundri koostatud või mitte aga sealsamas oodi kirikumõisas seal mandri järglaste juures kasvas üles poeeti ajaloolane snorry Sturlosson. Arvatakse, et just tema kirjutas 13. sajandi algusest käsikirjalise teose Eda, mis jutustab muistsest mütoloogiast. Hakatud nooremaks, ei tahaks, eks noriedaks kutsuma. Enamus snorry käsikirju jääb Islandi kuldseks ajastuks ehk Sturlongi ajastuks nimetatud perioodi Best 1264. Siis ei suutnud seni üksmeelselt ja targalt valitsenud Alding enam ainult tsevaid hõimu leere vaos hoida ning kodusõjad puhkesid valla. Island polnud enam ühtne maa ja Norra kuningal Haakonil oli päris lihtne saar oma võimu alla saada. Kõvad riigimaksud lambavilla näol muutsid elu kaugel karmil saarel üha vaesemaks. Järgnevad 600 aastat valitsesid Islandil halvad ajad. 1389 purskas vulkaan Hekla elu- ja loodus selle ümber hävisid. Norrast tuli seadus, mis keelas Islandil teiste riikidega kaubitseda. Jäädi Islandile, Jänese kaubalaevu ei olnud, tuli Norrast saabuvaid laevu teinekord aastate kaupa oodata. Piraadid jõudsid ka põhja meredele ja laastasid Islandi rannikut ning võtsid inimesi vangi. Must katk käis saarestile. 16. sajandil sai Norra riik Taani kuningriigi osaks seega ka Island, Taani keeles Islandil mitte ainult teiste riikidega kauplemise. Erinevad Islandi piirkonnad ei tohtinud enam ka omavahel kaubelda. 1783. aastal purskas lakkagiga barri vulkaan. Katastroofis hukkus sadu tuhandeid kariloomi, lambaid. Õige pea järgnes rõugete laine, mis viis kaasa ligi kolmandiku saare elanikest. Nagu sellest veel vähe oleks, tuli aastal 1800 Taanimaalt käsk lõpetada Islandi iidse Parlamendi all ringi tegevus. Käed läksid üha raskemaks. Rasked ajad on juba liiga kaua kestnud, arvas islandi mees ja on seekord son, kellest sai üks saare iseseisvuse eest võitlemise peamisi juhte. 19. sajandi algul sai iseseisvusliikumine hoosisse. 1854 taastate Islandi kauplemisõigused. 1874 sai riik autonoomia. Alting tegutses taasasutati Islandil, ülikool ja 1918 sai Islandist iseseisev suveräänne riik. Eemalt vaadates on see üks kummaline ja salapärane maa, mille loodus tundub täiesti arusaamatu ja uskumatuna. Sest kuidas saab selliseid imesid üldse olemas olla? Kui uusasukad esimest korda Islandile saabusid, olnud kogu saar kenasti metsaga kaetud, kuid inimestel oli vaja maju ehitada ja neid maju ka kütta ja sinna kadus kogu mets. Esimese 100 asustamise aasta jooksul. Kaare õhukesele jäisele pinnasele ei antud. Armusadu aastaid karjatati siin lambaid, kes andsid eluks vajalikku villa ja liha. Islandil olnud lambaid kaks korda rohkem kui inimesi. Kuid lambad hävitasid õhukese taimestikku ning kunagistest rohelistest väljadest jäi järele kaljune viljatu maa. Aga seitse islandi imet on ikkagi alles. Tuletage meelde, ühest oli juba juttu, see on maailma vanim parlament ning koht, kus asutati kauni järvega looduslik amfiteater. Thingvelleer, kus lõhed maapinnas märgivad Ameerika ja Euraasia mandrite eraldumist paika. Sinine laguun olevat järgmine imesoe supluskoht keset avavälja, mida sa võid nautida nii suvise päikesepaistega kui ka südatalvel. Lumi ümberringi. Veest väljudes oled ilma igasuguse kahtluseta kaunis, kui Aphrodite ja stressi pole ollagi. Sest sinises laguunis on võluvesi. Ega ta muidu poleks üks Islandi imedest. Nagu on seda ka keiser, see Islandi kõige kuulsam keiser saare edelaosas, mis viimastel aegadel veidi laisk olevat olnud kuidagi oma vägeva vee ja taeva poole paiskab, võib see lausa 70 meetri kõrguseni ulatuda. Stokkur siinsamas lähedal on kindlam, tema viskab iga viie minuti tagant kuuma vee ja aurujoa üles kuid see jääb kuulsa keisri purskest umbes poole madalamaks. Euroopa uhkeim kosk, viita jõe kuristikus, ligi kolmekümnemeetrine hiiglaslik veekaskaad, mille pritsmetes päikesepaistel kümneid vikerkaari särada võib. Meenutagem sedagi, et kui Islandi valitsus kavatses Gulfossi kohale suure hüdrojaama ehitada kõndiseks kohalikud mehe tütar pealinna Reykjaviki ning teatas, et kui seda plaani tõepoolest ellu hakatakse viima, hüppab demagulfashi koske. Islandi rahvas teadagi, toetas piigat. Valitsus pidi oma kavatsused unustama ja siin nemala muudeti hoopiski rahvuspargiks. Mis võiks siis olla Islandi viies ime? Selleks on peetud saare suuruselt teist linna, noh mille nimi on Akureeri ja mis seal viibinud jutu järgi Šveitsi Alpidest kohaletooduna näib. Linn seisab saare põhjaosas vapustavalt kauni Eafjorduri fjordi edelarannikul. Seda ääristavad lasuursed põllul maad, mis ulatuvad tagapool kõrguvatele mägedele. Mägede tipud on lumised suvel kui talvel, kuid Akureeri imepära on see, et Zoe siin olevat kogu Islandi kõige paremad ilmad. Suve keskmine temperatuur pluss 20 kraadi, mistõttu siinses rikkalikus botaanikaaias kasvab oma paar 1000 taime ja puuliiki lausa lageda taeva all. Kusjuures Arktika polegi siit kuigi kaugel. On noola ja farmeedia Jend. Otsige välja kuues islandi imeviivat nii järv, lõhkevad, mudavõllid, Khani kraatrid, laavaväljad, Leetseljakud, selline pilt, müstiline ja vapustavalt kaunis, ütlevad need, kes seda näinud. Viivat nimi tähendavat pisitillukest olendite järve sest sääski leidub seal hordide kaupa. Viimaste aastatuhandete jooksul maa põhiseni üpris rahutu olnud vulkaanid on selle kuumalt pulbitsevast sisemust pinnale toonud. Siin on lausa mitmekümne meetri kõrguseid, laavasambaid ja maasügavusest pulbitseb välja suuri kee vaid mu tammull Ebamainemaastik. Võib-olla seetõttu olevatki Apollo astronaudid just siin kuu kõndimist harjutamas käinud. Ja lõpuks islandi seitsmesime, kuigi neid on saarel päris kindlasti hoopis rohkem selgel päeval olevat pealinnast Reykjavik ist Loode-pool näha sädelev Snaefels jookkoli jääliustik. Islandil leidub ka suuremaid liustikke, kuid selles olevat midagi eriti müstilist. Miks muidu oleks sööloveereniust sna Felsnesi poolsaare selleks paigaks valinud, kust saab alguse tema teekond maailma südamesse? Islandlased armastavad seda poolsaart mitte üksnes selle tõttu. On laava koobaste ja kuumade mineraalveeallikatega müstiline karmilt kaunis maa maastik. Siin on nende meelest ka Islandi ajalooline süda. Just siin leiab aset kõige tähtsamate saagade tegevus ja need on jutustused maast, selle elanikest ning pikast ajaloost, milleta poleks olemas praegust Islandit. Nagu. Sõnasaaga tähendabki õieti ajalugu. 12. 13. ja 14. sajandi Islandist on olemas hulk saagasid, mis jutustavad nii minevikust, kuid olla, sest kaasajast ajaloolisi saagasid perekonna saagasid. Iidseid kangelassaagasid on mõne leheküljelisi ja 400 leheküljelisi saagasid, mis Hemingway sarnaneva stiilis jutustavad kogu saarerahvale tuntud Islandi talupojaperekondade elust Nendel ja 11. sajandil selle üle, kui palju nendes ajaloolist tõde leidub ning kui palju välja mõeldud on huvilised läbi aegade vaielnud ja nendest vaidlustest rõõmu tundnud. On teadlasi, kes on veendunud, et saagad on oma põhiosas ajaloolised et need sepistati valmis kohe, kui kirjeldatavad sündmused aset olid leidnud. Jääd jutuvestjad neid põlvest põlve tagasi rääkisid ja umbkaudu 13. sajandil kantinetar kamendile. Osa teadlasi on aga veendunud, et saagad on puhtalt väljamõeldud lood, et ajaloosündmustega pole neil midagi ühist. Lihtsalt varane kirjandus. Leidub ka selliseid teadlasi, kes asetavad enamikku islandi saagadest kusagile loo sündmuste ja väljamõeldud vahele. Mis ju võikski tõenäoline olla sündmuse põhjal Rodur lugu ilustab iga uus jutustaja, nii nagu paremaks peab ja see pole hoopiski üksnes islandi traditsioon. Aga islandi saagade traditsioon näib olevat see, et need on ülimalt põhjalikud. Pikad ja täpsed ammused lood. Oli kunagi mees, kelle nimi oli joonunud. Ta oli offeikohmaka jalgse poeg, kes oli omakorda Ivar hobusesaba poeg onundoli kuutpiorgi vend. Tema ema oli pärit mägedest ja tema isa suguvõsa elas peamiselt roogalandis. Yahorlandis oli suur viiking ja käis sageli üle mere läänes. Neil reisidel olid temaga kaasas Soothanesist pärit Blaingi poeg, palki ja tugev orm. Nende hea sõber oli ka halvard. Neil oli viis laeva, kõik hästi varustatud. Nad käisid röövretkedel. Hebriididel jõudsid varra saartele, kus valitses kuningas arval, kellel oli samuti viis laeva. Tekkis vihane lahing, milles onundi mehed väga kangelaslikult võitlesid. Kui mõlemal poolel juba palju langenuid oli, lõppes võitlus, sest kuningas pääses oma viimase laevaga põgenema. Teised, vaat võitis, on olnud sõjasaagiks ja veel palju muudki. Nad jäid talveks sinna ning veetsid kolm järgnevat suve Iirimaa ja Šotimaa rannikuid rünnates, misjärel pöördusid tagasi Norrasse. Niimoodi algas siis Gretel tugeva saaga ja see, mida me just kuulsime, oli kõigest saaga kõige esimene osa. Ohweigi poja onundi, perekond ja varased sõjad, nii et saagadon täiesti üpris põhjalikud ja detailsed on, pidas veel hulga sõdu, abiellus kaks korda. Tema teisest abielust sündis poeg Thor Krimm, kellel oli poeg Asmund eales Punase poeg, oli saaga peategelane, kreetil tugev. Kagusaagas on mitukümmend jagu uskumatu hulk sündmusi ja uskumatu hulk nimesid. Naised-lapsed, sõbrad ja sugulased läbi mitme ja mitme põlve. Kuidas jutuvestjad neid lugusid põlvest põlve edasi suutsid rääkida ja kuidas neil jänestel ning kuulajatel kõik need tuhanded nimed Meelde jäid. See on tõeline mõistatus, aga pikkadel ja pimedatel talvistel õhtutel olnud Islandil vist kellelgi kusagil eriti kiire, jätkus aega lugusid rääkida ja meelde jätta. Karm ja salapärane, kaunis kummaline Island. Ma loodan, et keegi nüüd ei pahanda, kui ma veel pisut vanemate edat lehitsen ja seda puht isiklikust huvist. Siin on nimelt laul helgist hir Varderi pojast ning kaks voolu helgist hon ringi tapjast. Nimi Helgi on siis Skandinaavias kunagi mehe nimi olnud. Aga Islandi Eda lauludes oli Helgi kuningas. Vardri jah, Siger Lynni poeg. Temaski sai kuningas, jagange, sõjamees ta kohtus võlurite ja haiglatega, hukkus lahingus ja sündis uuesti. Kangelaslaulud ei ülista tegelikult sõjasangareid. Tõeline vaprus tähendab au säilitamist ja kättemaksu kas või kindla hukkumise hinnaga. Ajaloo faktidest on neis lauludes sageli vaid kõige üldisemad alles jäänud. Ka Eda lauludes on hulganisti pääsid nagu proosa stiilis saagades ja pole ime, et säärane tõeliselt rikas, stiilne ja sügavmütoloogia just kaugelt Islandilt tuleb imedemaa, nagu ta on. Langenud on ka veenda? Rootsil luisunüüruisujunu see rosoi ruttu oi-oi-oioi. Oi Rotovirosseeoo rai soojana. Otto Iru suviruisujunu. Ja ära harjades ei mõistnud talv nalja. Siin oli see sirge otsetee ürgkülmadesse, mis olid olemas olnud enne maailma loomist. Talv siin tähendas mitme jardi paksust lund ja lai sadule saabumist, mis ei viitsinud inimestest ringiga mööda puhuda ja puhus selle asemel neist otse läbi. Mõte, et talv võiks olla midagi toredat, ei oleks kunagi pähe tulnud jääraharjade rahvale, kellel oli tähistamiseks 18 erinevat sõna millest kahjuks ükski ei kannata trükimusta. Ei saa üle ega ümber Terry Pratchetti kettamaailma jääraharjade talvest, mis võiks ju natuke Islandi talve moodi olla ega sealsetest, otsekui kivist välja raiutud vägevatest trollidest, kes võiksid Jõhvi, Islandi trollide sugulased olla. Muusikapoe hämarast sopist ilmus välja trollias, kes veeretas enda ees suurt trummi nii ja kandis kaenla all paarivaisk taldrikut. Ta puistas trummi, taldrikud ja hunniku nooteletile. Mis see kõik kokku teeb, päris ta 15 dollarit, teatas vana naine. Liias ohkas ja ajas end sirgu. Teemadesse tekkis äraolev pilk, siis virutas ta endale vastu lõuga, urgitseb sõrmega suus rukis välja. Hei, see on vähemalt 50 karaati, hüüdis päkapikk lood. Seda ma ei võta, protesteeris naine, see oli trollisuus. Muned ei, ometi sööte päris Claude juhul teavad kõik, et rollide hambad on puhtast eemandist. Claude vaatas üles liiase poole. Kas sul on terve suu neid asjandusi täis? Jep. Ainult olen oma korteri peremehele kahe kuu üüriv. Ära mitte mõtlegi lauses troll ilmetult. Terry Pratchett hingemuusika. Aga päris lõpuks veel palve teemant hammastega trollidele ja Islandi mägede headele vaimudele. Vahest saaks kuidagi niimoodi teha, et nende valve all olevad hiigelsuured kivised aja jäljed vägevad tuldpurskavad vulkaanid ei saadaks enam naid ilmatuid tuhapilvi väikese Euroopa kohale. Ja. Needi.