Tere õhtust, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Välispoliitika arutelul Riigikogus tõdeti, et maailmas päevakorral palju kriitilisi ja omavahel seotud protsesse ning Eesti ei saa vältida nendes osalemist ning oma seisukoha väljaütlemist. Elektroonilisel proovi hääletamisel osales ligi 4000 inimest. Elektrooniline hääletus algab esmalt päeval ja valimiskomisjon ootab suuremat osavõttu kui kohalikel valimistel, kui elektrooniliselt tegi oma valiku kaks protsenti valimistel osalenutest. PRIA tegevus tootjate informeerimisel pindalatoetuste taotlemisel oli ebapiisav, nii selgus toetuste menetlemise auditist. Põllumajandusministri kinnitusel ei nõuta toetusi tagasi neilt, kelle maade toetuskõlblikkuse ska hindajad ühel meelel pole. Elanikud ja kohaliku meremuuseumi sõbrad astuvad avaliku kirjaga vastu siseministeeriumi kavale panna müüki meremuuseumi kõrvale jääv maatükk. Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm lubas kokku kutsuda ümarlaua konverentsil Tartus Läti Tallinna-Tartu-Riia kiire rongiliikluse käivitamist aastal 2010 2011 lisaks rong Tallinnast Valka sõitma kiirusega 120 kilomeetrit tunnis välismaalt. BBC andmeil on USAl valmis plaan Iraani sõjalise infrastruktuuri ründamiseks. USA eitab rünnakuga, kavatsesid Euroopa Liidu keskkonnaministrid jõudsid kokkuleppele kasvuhoonegaaside piiramise suhtes. Leppe järgi peab Euroopa liit aastaks 2020 kasvuhoonegaaside õhku paiskamist vähendama 20 protsendi võrra ja ilmast. Võib Eestis rannikul sadada kerget lund. Puhub põhja- ja kirdetuul ja külma on üheksa kuni 15 kraadi. Alustame sellest, et Riigikogus toimus täna välispoliitika arutelu ja sellest teeb ülevaate Uku Toom. Tänased teemad olid isegi mõnevõrra globaalsemad, kui nendel aruteludel tavaliselt aeg on selline. Välisminister Urmas Paet ütles nii. Üle pika aja on maailmas üheaegselt päevakorras sedavõrd palju kriitilisi ja kompleksseid protsess energeetika ja kliimamuutused, tuumaküsimused, lähis-ja, Kesk-Ida-Hiina areng ja palju muud, kõik omavahel seotud ja me ei saa vältida neis protsessides osalemist või olulistele küsimustele hinnangu andmist. Välisminister käsitles oma ettekandes nii Afganistani kui Iraani, Iraaki, Aafrikat ja Lähis-Ida, tavaliselt pikemalt ka Venemaad, nentides muuhulgas. Viimastel nädalatel Venemaal aset leidnud Eesti ebaadekvaatne süüdistamine on ilmselgelt tingitud vajadusest juhtida tähelepanu kõrvale oma riigisisestel muredelt. Naaberlike suheteks on vaja mõlema poole tahet. Eestil on see tahe jätkuvalt olemas. Selline koostöö Eesti ja Venemaa vahel on mitmes valdkonnas ladus ja efektiivne. See puudutab meie suhteid piirivalve, politsei ja teiste ametkondade vahel ning kultuurisidemeid. Kui rääkida meie suhete dünaamikast tervikuna, siis me ei taotle Venemaaga suheldes revolutsiooni. Me vajame evolutsiooni. Venemaa teemadel peatus ka väliskomisjoni esimees Enn eesmaa. Venemaa on Eestile endiselt oluline, kuid samas komplitseeritud naaberriik. Vastamist ootavad küsimus, et kas, kuidas ja kelle initsiatiivil kahe naaberriigi vahel tekkinud pingeid maandada ning kelle tõttu ja huvides lahkhelid tekkisid. Lepingute kontekstis Läti eeskuju meile ei sobi, sest vaatamata probleemi sisulisele sarnasusele erineb see vormiliselt seda otsustavamalt. Väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson nentis, et vabaduse võidukäik maailmas on seiskunud. Kas vabadusest Agneerumine või ka kohatine sisemine õõnestumine tähendab ühtlasi autoritaarse ning inimõigusi ja demokraatiat tõrjuda üritavate süsteemide uut esiletõusu. See, kui jõuliselt on Hiina näiteks võtnud ette mõjujõu kasvatamise Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja Lähis-Idas kude On surub peale regionaalselt võidurelvastumist, kuidas islamiäärmuslus imbub Euroopasse ning kuidas Venemaa mängib läänemaailma vastuoludel. On vaid viited väga olulistele arengutele, mis eraldi või ka koosmõjul võivad juba lähitulevikus seada tõsiselt ohtu vabaduse idee paljudes riikides. Mihkelson ütles, et Eesti on valiku ees, kas ja kuidas ohtudest rääkida. Andres Herkel oli aga päris kriitiline. Me oleme paraku üks üsna toppama jäänud riik. Me ei saa edasi käituda oma edu keeriva riigina, sest paljudel põhjustel ei ole see üksi sugugi veenev. Me peame muutuma taas oma edu loovaks riigiks ja see on meie kõige tähtsam ülesanne. Täna välja toodud probleemidega hakkavad aga tegelema juba uus väliskomisjoni uus välisminister. Vabariigi valimiskomisjon tegi kokkuvõtte elektroonilise proovihääletuse tulemustest. Kaiu Varele andis ülevaate komisjoni sekretäriaadi asejuhataja Epp Maatan. Kokku käis hääletamas veidi alla 4000 valija, kes siis katsetasid, kuidas e-hääletamine välja näeb ja arvame, et see on päris hea tulemus. Kui vaadata, kes meil seal just hääletamas käis, siis e-hääletamine meeldib friis rohkem ütleme, kuni neljakümneaastastele ja vanemate hulk on veidi väiksem. Aga samas ei saa öelda, et ei ole vanemaid inimesi, keda e-hääletamine huvitavad näiteks üle kuuekümneaastaseid oli seal tsirka 11 protsenti kogu hääletajate hulgast. Aegade poolest võiks öelda, et õhtupoolsed ajad sobivad e-hääletamiseks hästi. Räägime nüüd veel kord üle, kuidas inimesed eelseisvatel riigikogu valimistel e-hääletusel osaleda saavad. E-hääletus algab meil siis järgmisel nädalal esmaspäeval kell üheksa ja kestab ööpäevaringselt järgmise nädala kolmapäeva õhtuni kella kaheksani. Esimene asi, mis peab olema valijal, peab olema ID-kaart ja ID-kaart peab olema kehtivate sertifikaatidega ja inimesed peavad olema alles PIN-koodid. Võimalus kontrollida üle, kas need asjad on korras ja kui ei ole, siis näiteks kodakondsus-migratsiooniametitest saab tasuta PIN-koode vahetada sertifikaate, uuendada, kui on vajadus. Nüüd teine aste on, et kui on ID-kaardiga kõik korras, siis peaks leidma endale arvuti, kus hääletada. Ja arvuti peaks siis olema internetiühendusega ja tal peaks olema kaardilugeja seadistatud ja siis pole muud kui minna õigele veebilehele, see on kolm kaksi, see punkt valimised punkti ja asuda esmaspäevast alates hääletama. Kas seda häält saab mitu korda ümber? Noh, jah, elektroonilist häält saab ümber muuta elektroonilise hääletamise ajal või saab teda ümber muuta ka nii ehk tühistada kui minna ka ainult eelhääletamise ajal, see on siis perioodil 26.-st kuni 28.-ni jaoskonda valima. Missugust osavõttude Ei hääletustest prognoosite nendeks valimisteks. Ei oska prognoosida, miks näeme, saab endalgi põnev olema. Oskan vaid öelda, mis oli viimasel korral kohalikel valimistel 2005, kui hääletamas käis veidi alla 10000 valija. Ja kõigist, kes hääletamas käisid, moodustas veidi alla kahe protsendi, et eks me loodame, et see oleks suurem. Jätkame sõnumitega välismaalt ja neist teeb ülevaate Reene Leas. C andmeil on USAl valmis Iraani ründamise plaan. Plaani järgi ei ole sihtmärkideks ainult Iraani tuumarajatised, vaid kogu sõjaline infrastruktuur. Võimaliku rünnaku alla jääksid näiteks lennujaam, baasid, raketikompleksid, juhtimiskeskused, muuhulgas rünnataks nad tantsi, uraanirikastuskeskust ja tuumaobjekte hispahanis, rakis ja Pušeeris. BBC andmetel võivad pealetungi vallandada kindel teave Iraani tuumarelvast või Iraanis ette valmistatud ohvriterohke rünnak USA sõjajõudude vastu Iraagis. USA on Iraani ründamise kavatsusi. ÜRO on uraani rikastamise peatamiseks andnud Iraanil aega homseni, kui Iraan sellest ei loobu, ootavad Iraani uued sanktsioonid. Riigitelevisioonis kõnega esinenud president Mahmoud Ahmadinejad teatas, et on nõus alustama kõnelusi tuumaprogrammi teemal, kuid ei kavatse peatada uraani rikastamist. Euroopa Liidu keskkonnaministrid jõudsid põhimõttelisele kokkuleppele kasvuhoonegaaside vähendamise osas. Aastaks 2020 tahetakse vähendada kasvuhoonega gaaside väljalaset kogu maailmas 30 protsendi võrra ning Euroopa liidu siseselt 20 protsendi võrra. Seda 1990. taasta tasemega võrreldes. Kuidas kärped liikmesriikide vahel jagunevad, on veel lahtine. Euroopa Liidu keskkonnavolinik Stavrostiimas avaldas lootust, et liikmesriigid jõuavad kärbete jaotamise osas kokkuleppele. Kasvuhoonegaaside vähendamisega seotud eesmärgid muudetakse õiguslikult siduvaks. India politsei teatel on nad esmaspäeval üle 60 inimelu nõudnud pommiplahvatuse korraldajate jälil. Plahvatus toimus India pealinnas New teelist 80 kilomeetrit põhja pool Pakistani suunduval rongil. Politsei avaldas joonistused kahest mehest, keda tunnistajad nägid 15 minutit enne plahvatusi rongilt lahkumas. Venemaa president Vladimir Putin teatas, et Venemaa on valmis Euroopa suhtes viisavabadusega kehtestama ning kutsus Euroopat vastu samme astuma. Presidendi meelest liiguvad Venemaa ja Euroopa viisavaldkonnas õiges suunas. Ta tuletas meelde, et nii vene riigiduuma kui ka Euroopa parlament on rezhiimi lihtsustamise lepe juba ratifitseerinud. Ja uuest eestist Hiiu-Saare-Lääne- ja Pärnumaa põllumajandustootjad on mures, et neilt nõutakse tagasi 2004. 2005. aasta pindalatoetusi. Euroopa Liidu reeglite järgi ei oleks neil õigust toetust saada. Põllumajandusministeerium tellis auditi, et selgitada, millest niisugune olukord on tekkinud ja vahendab Kai Vare põllumajandust. Ministeeriumi asekantsler Andres Oop selgitas, et auditi eesmärk oli uurida, ega õigusaktides ja muudes dokumentides ei ole näiteks terminites vastuolusid ning kas toetustaotluste menetlemisel on järgitud kõiki protseduurireegleid. Oob kaup võttis kokku auditi tulemused. Tervikuna ei ole audiitoril põhjust järeldada, et avaldatud materjalidest siis nii infomaterjalides kui ka õigusaktides või koolitusmaterjalides oleks olulisi vastuolusid kasutatavate terminite või sõnastuste osas. Samuti ei tuvastatud mingisuguseid rikkumisi PRIAs kehtestatud sisemiste protseduuridega. Andres Oop nentis, et Euroopa Liidu toetuste eesmärk on eelkõige, et tagada maade hooldamine ning kindlad reeglid, missugune maalapp peab välja nägema. Hooldaminemi karjatamine peab olema visuaalselt tuvastatav. Samuti on reeglid, mitu puud tohib ühel hektaril olla, et ma ikka veel toetuskõlblik oleks. Hoop lisas, et Lääne-Eestis on erandolukord ja ei ole piisavalt selge, mis on karjamaa. Traditsiooniline karjamaa just Lääne-Eesti mõistes on olnud väga tihti niisugustel aladel, mida võiks nimetada poollooduslikes kooslusteks või puudega osaliselt kaetud ala. Ja kui räägitakse põllumajanduslikust tegevusest, mis asi on karjatamine, siis loomade nii-öelda põllul või karjamaal pidamine on, olekski sisuliselt ju karjatamine, mis tekitab iseenesest selleni sihukese segaduse selles osas, et, et ja maa nii-öelda tingimusteta kvalifitseerub põllumajandusmaaks, kuna näiteks auditist selgub, et, et audiitorid põhimõtteliselt. Et sellest sellest nõudest väga üheselt aru, et siis on audiitorite üks järeldus see, et, et tegu on olnud vähese või piiratud informatsiooniga põllumajandustootjatele, kes toetust sellistele pindadele taotlesid. Põllumajandusminister Ester Tuiksoo ütles, et enamik põllumehi ei peatoetuste tagasimaksmise pärast hirmu tundma. Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet PRIA peab aga edaspidi tootjasõbralikumaks muutuma. Toetuste taotlemisel ei ole tõepoolest tegemist sissetootjapoolsete tahtlike vigadega ja sellest tulenevalt ei saa tootjaid karistada. Loomulikult tuleb parandada PRIA suhtlemist toetuse taotlejatega. Loomulikult tootjatele, tahaks öelda tuleku endale taotlemise reeglid väga selgeks teha. Toetuste väljamaksmise lõpptähtaeg on 30. juuni. Siseministeerium paneb müüki Käsmu meremuuseumi kõrvale jääva maatüki, Käsmu elanikud ja meremuuseumi toetajad vastasid selle vastu avaliku kirjaga. Tõnu Karjatse on täna seda teemat käsitlenud. Käsmu meremuuseum ja selle kõrvale jäävad alad kuuluvad siseministeeriumi ning piirivalvehaldusalasse. Siseministeerium on nüüd asunud maad mõõtma, kuna see on olnud ka ainuke maalapp Käsmus, mis seni maaregistrisse kandmata. Samas on liigikaitselistel aladel juba 15 aastat tegutsenud Käsmu meremuuseum. Kas külavanema Aarne Vaigu eestvedamisel on toimunud teatrietendusi, loodusteaduslikke teemaõhtuid ja konverentse? Aarne Vaik protesteeribki avaliku kirjaga võimaliku erastamiskava vastu? Erastamine võise ärastamine võtab olulise osa just sadamateeninduse piirmaast. Samuti on ta küla seisukohalt väga tähtis koht. Supik küla aga mere äärde ei pääse. Üks koht võiks Käsmus jääda, see on tervele Eestile tähtis koht. Kitsab paadid vette lasta. Siit käivad kõik kalakaitse alates kuni ülikooli mereuurijate kõikivat merele. Teatrietenduste puhul anda parkimise koht, jaht ja telkimise koht. Kui me teeme Kändlariga, teeme siin teadvuse. Siin on 50 telkima. See on muidugi oluline opereerimise koht. Siseministeeriumi haldusosakonna juhataja Joel Tammeka kinnitas, et mõõdetav maa on kavas maha müüa avalikul enampakkumisel, et sealt saada raha piirivalve süstabaasi arendamiseks. See on alla kolmandiku tükist, me tahame saada juurdepääsu merele. Ülejäänud muuseumiala on kaks kolmandikku sellest piirist on tal merepoolne piir, vormeel sinna juurde sadam, sinna juurde jääb slipp, seal on kõik pääsud, kõik on olemas, seal jutt, millest meie räägime, on võib-olla mingis kümne-kaheteistkümne meetri laiusest ribast ja, ja saunast väga hindame, väärtustame seda, et me peame Lomanda enda riigi ajaloost ja, ja merendusest ja kõigis on selge. Aga see, kuidas toimub selle maja ja muuseumi kasutamine. Ma ei ole selle koha pealt või kindaja, aga minu meelest see kõik ei ole päris nii, nagu olema peaks. Käsmu meremuuseumi kasutajaskonnale ega ka vallavalitsusel pole Aarne Vaigu tegevusele midagi ette heita. Pealegi polnud vallal tänaseni mingit teavet ministeeriumi kavast maha maha müüa. Vallavanem Priit Põldma. Ta on siin küll jutuks olnud, et piirivalve tahab seda müüa, osad on väitnud, et ka vastav otsus on olemas, meil on kahjuks seda näinud, ei ole nad seda müüksid ja müüa nii kui selle lausega, et nad ühte või teist tükki müüvad ja minu andmetel mõõdetakse maaüksusi väljer niigi kaitseliselt ja eesmärgid, aga kummaline on see, et millist riiki ja mismoodi kaitstakse sellel kinnistul siis kui, kui veel taustaks käib see, et tahetakse müüa, kellele siis riigikaitsemaad müüakse? Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm lubas asja lahendada ühisel nõupidamisel. Et teada saada, kuidas see olukord on, selleks olen otsustanud kokku kutsuda ümarlaua, mille taga siis on siseministeerium, piirivalve, vallavalitsus, küla külavanem ja räägime selle asja selgeks, et meil oleks vähemalt kõigile ühtemoodi arusaam ja otsiks neid lahendusi, mis tõepoolest need avaliku huvi teeniks. Maksu- ja tolliameti uurimisosakond pidas koostöös keskkriminaalpolitsei ja põhja ringkonnaprokuratuuriga kinni kuritegeliku grupi, keda kahtlustatakse riigil enam kuid 16 miljoni krooni suuruse kahju tekitamises. Kahtlustuste kohaselt tegelesid ühendusse kuuluvad isikud käibemaksupettusega ja suures ulatuses rahapesuga, ütles põhja ringkonnaprokurör Maria Sutt. Värk maksu- ja tolliameti uurimisosakonna juhataja Rain kuus ütles, et grupp tegutses metalli kokkuostuvaldkonnas, kus esialgsete andmete kohaselt tekitati ajavahemikul mullu juunist detsembrini riigile kahju üle 16 miljoni krooni. Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna töötajad pidasid korraga kinni 12 kahtlustatavat. Kokku tehti 25 läbiotsimist ning arestiti ligi miljon krooni. Läbiotsimise käigus ära võetud sularaha oti arestiti kuriteo toimepanemiseks kasutatud ettevõtete pangakontod ja kahtlustatavate varadele pandi võõrandamise keeld. Kuna isikuid kahtlustatakse niisugustes rasketes kuritegudes nagu kuritegelikku ühendusse kuulumine ja rahapesu, andis Harju maakohus põhja ringkonnaprokuröri Marja Tehveri taotlusel loa vahistada viis kuritegeliku ühenduse kahtlustusega isikut kuni kuueks kuuks kahtlustatavat. Täna võeti vahi alla 26 aastane Kristjan, 31 aastane Mehis, 38 aastane Tarmo, 33 aastane Aleksei ja 26. Tartus arutati täna Tallinna-Tartu-Riia reisirongiliiklust, täpsemalt vahendab Vambola Paavo. Tänase Tartu raudteekonverentsi eesmärk on kujundada ühiseid seisukohti valmistamaksete tegevust Tallinn-Tartu-Riia vahelise kiide reisirongiliikluse käivitamiseks ning tänapäevase ühenduse loomiseks Tallinn-Valga liinil. Tartu omavalitsuse planeerimis- ja arendusosakonna juhataja Taivo Tali kinnitusel on Rail Baltica tasuvusuuringu kahes paketis märgitud trassi toomine üle Tartu. Kui suurte kiirustega võime tulevikus arvestada. Kõigepealt siin 120 kilomeetrit tunnis saavuda ja teine on 160 kilomeetrit, keskmine kiirus kogu seal Tallinn-Tartu-Riia trassil ja kolmas pakett on siis mõeldud Tallinn-Riia otsa liin siis Pärnu kandist, see oleks siis juba täiesti uus raudteetrass ja üle 200 kilomeetri tunnis. Rail Baltica raames kõneldakse Leedus ja Lätis kiirused 180 200 kilomeetrit tunnis. Eestis on jutuks 120 130 kilomeetrit tunnis. Taolise kiirusega liiguvad Lääne-Euroopas täna linnalähirongid. Taivo Tali aga usub, et tulevikus saab meilgi kiiremini sõita. 120 on meile tõesti väike kiirus ja me loodame, et kiirused tõesti kasvavad aastaks 2010 2011, siis tegelikult tehakse investeeringuid nii palju Tallinnast läbi Tartu on võimalik Valka sõita 120 kilomeetrit tunnis keskmiselt. Koidula piirijaama valmimine 2010. aastal avab Tartule väravaita ülikoolilinnast saab sõita siis nii Moskvasse kui Peterburi, jätkab Koidula piirijaama projekti direktor Urmas Leinfelt. Eesti raudtee juhtkond on korduvalt kinnitanud, et Ühel päeval, kui valmi Koidula piirijaam hakkab Tallinn-Moskva EVR Ekspress liikuma Tartu, Põlva ja Koidula-Pihkva, kuna oktoobriraudtee tahab juba pikemat aega saada Peterburi ja Moskva vahel liiklust vähemaks. Kindlasti Lõuna-Eesti inimesed mäletavad, et Riia Peterburi ekspress läbis Valgati võrutasin paar kuud tagasi Baltic tangeti Valga konverentsil ütlesid lätlased välja, et nad ei näe küll ühtegi põhjust, miks peale Koidula piirijaama valimist see rong ei peaks uuesti sama marsruuti hakkama läbima, et kas see tähendab seda, et Edelaraudtee sellisel juhul hakkab siis Tartu inimesi vedama Koidulas etega, saaksid Riia Peterburi rongi peale ümber istuda, tundub loogilisena küll, sest Koidula projekt logistiliselt kindlasti sellist lahendust toetab. Eesti Raadio uudistele Tartust Vambola Paavo Ja ilmateade eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund ja võib nõrgalt tuisata. Puhub kirde ja põhjatuul neli kuni üheksa, rannikul kuni 11 meetrit sekundis, hommikuks tuul nõrgeneb. Külma on öösel 18 kuni 23 kraadi, pikemate selgemaks naiste korral võib temperatuur langeda miinus 25 rannikul paiguti miinus 15 kuni miinus seitsmeteistkümne kraadini. Täna päeval on vahelduva pilvisusega ilm, rannikul võib kohati sadada kerget lund. Puhub kirde ja põhjatuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ja külma on homme üheksa kuni 15 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.