Tere õhtust, kell sai kaheksa, Eesti raadiouudiste toimetus võtab päeva kokku, stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Välispoliitika arutelul Riigikogus tõdeti, et maailmas on päevakorral palju kriitilisi omavahel seotud protsesse. Tõesti ei saa vältida nendes osalemist ega oma seisukoha väljaütlemist. Elektroonilisel proovi hääletamisel osales ligi 4000 inimest. Elektrooniline hääletus algab esmaspäeval ja valimiskomisjon ootab suuremat osavõttu kui kohalikel valimistel. Kui elektrooniliselt tegi oma valiku kaks protsenti valimistel osalenutest. Käsmu elanikud ja kohaliku meremuuseumi sõbrad astuvad avaliku kirjaga vastu siseministeeriumi kavale panna meidki meremuuseumi kõrvale jääv maatükk. Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm lubas kokku kutsuda ümarlaua, et leida avalikku huvi arvestav lahendus. Välismaalt. Ungari parempoolsed poliitikud tahavad referendumit, kus küsitakse rahva arvamust Budapesti kesklinnas asuva nõukogude sõduri mälestusmärgi teisaldamise kohta. Jordani jõe läänekaldal rööviti kolm ameeriklanna. Nende saatuse kohta pole praegu midagi teada. Ja ilmast. Homme võib Eestis rannikul sadada kerget lund. Puhub põhja- ja kirdetuul ja külma on üheksa kuni 15 kraadi. Riigikogus toimus täna välispoliitika arutelu ja sellest teeb ülevaate Uku Toom. Tänased teemad olid isegi mõnevõrra globaalsemad, kui nendel aruteludel tavaliselt välisminister Urmas Paet ütles nii. Üle pika aja on maailmas üheaegselt päevakorras sedavõrd palju kriitilisi ja kompleksseid protsesse. Energeetika ja kliimamuutused, tuumaküsimused, lähis-ja, Kesk-Ida-Hiina areng ja palju muud, kõik omavahel seotud ja me ei saa vältida neist protsessidest osalemist või olulistele küsimustele hinnangu andmist. Välisminister käsitles oma ettekandes nii Afganistani kui Iraani, Iraaki, Aafrikat ja Lähis-Ida, tavaliselt pikemalt ka Venemaad, nentides muuhulgas. Viimastel nädalatel Venemaal aset leidnud Eesti ebaadekvaatne süüdistamine on ilmselgelt tingitud vajadusest juhtida tähelepanu kõrvale oma riigisisestel muredelt. Naaberlike suheteks on vaja mõlema poole tahet. Eestil on see tahe jätkuvalt olemas. Praktiline koostöö Eesti ja Venemaa vahel on mitmes valdkonnas ladusid efektiivne. Kui rääkida meie suhete dünaamikast tervikuna, siis me ei taotle Venemaaga suheldes revolutsiooni. Me vajame evolutsiooni. Venemaa teemadel peatus ka väliskomisjoni esimees Enn eesmaa. Venemaa on Eestile endiselt oluline, kuid samas komplitseeritud naaberriik. Vastamist ootavad küsimus, et kas, kuidas ja kelle initsiatiivil kahe naaberriigi vahel tekkinud pingeid maandada ning kelle tõttu ja huvides lahkhelid tekkisid. Piirilepingutega kontekstis Läti eeskuju meile ei sobi, sest vaatamata probleemi sisulisele sarnasusele erineb see vormiliselt seda otsustavamalt. Väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson nentis, et vabaduse võidukäik maailmas on seiskunud. See, kui jõuliselt on Hiina näiteks võtnud ette mõjujõu kasvatamise Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja Lähis-Idas, kuidas Iraan surub peale reaalselt võidurelvastumist, kuidas islamiäärmuslus imbub Euroopasse ning kuidas Venemaa mängib läänemaailma vastuoludel on vaid viited väga olulistele arengutele, mis eraldi või ka koosmõjul võivad juba lähitulevikus seada tõsiselt ohtu vabaduse idee paljudes riikides. Mihkelson ütles, et Eesti on valiku ees, kas ja kuidas ohtudest rääkida. Andres Herkel oli aga päris kriitiline. Me oleme paraku üks üsna toppama jäänud riik. Me ei saa edasi käituda oma edu serveeriva riigina, sest paljudel põhjustel ei ole see üksi sugugi veenev. Me peame muutuma taas oma edu loovaks riigiks. Vabariigi valimiskomisjon tegi kokkuvõtte elektroonilise proovihääletuse tulemustest ja Kai Vare andis ülevaate komisjoni sekretäriaadi asejuhataja Epp Maarten. Kokku käis hääletamas veidi alla 4000 valija, kes siis katsetasid, kuidas e-hääletamine välja näeb ja arvame, et see on päris hea tulemus. Kui vaadata, kes meil seal just hääletamas käis, siis e-hääletamine meeldib rohkem, ütleme, kuni neljakümneaastastele ja vanemate hulk on veidi väiksem. Räägime nüüd veel kord üle, kuidas inimesed eelseisvatel riigikogu valimistel e-hääletusel osaleda saavad. E-hääletus algab meil siis järgmisel nädalal esmaspäeval kell üheksa ja kestab ööpäevaringselt järgmise nädala kolmapäeva õhtuni kella kaheksani. Esimene asi, mis peab olema valijal, peab olema ID-kaart ja ID-kaart peab olema kehtivate sertifikaatidega ja inimesed peavad olema alles PIN-koodid. Võimalus kontrollida üle, kas need asjad, kas ja kui ei ole siis näiteks kodakondsus-migratsiooniametitest saab tasuta PIN-koode vahetada, sertifikaate, uuendada, kui on vajadus. Nüüd teine aste on, et peaks leidma endale arvuti, kus hääletada ja see arvuti peaks siis olema internetiühendusega ja tal peaks olema kaardilugeja seadistatud ja siis pole muud, kui minna õigele veebilehele, see on kolm w d punkt valimised punkti ja asuda esmaspäevast alates hääletama. Kes seda häält saab mitu korda ümber? Noh, jah, elektroonilist häält saab ümber muuta elektroonilise hääletamise ajal või saab teda ümber muuta ka nii ehk tühistada kui minna ka ainult eelhääletamise ajal, see on siis perioodil 26.-st kuni 28.-ni jaoskonda valima. Isamaa ja Res Publica liidu peaministrikandidaat Mart Laar sai Prahas kätte Liberaalse Instituudi aastaauhinna, mis anti talle Eesti majandusreformide teostamise ning valitsuse arendamise eest. Tšehhi keskpangas toimunud pidulikul tseremoonial esinenud Laar rääkis oma kõnes Eesti reformidest, keskendudes e-valitsuse arendamisele. Selleks, et tänapäeva kiirelt muutuvas maailmas konkurentsis püsida, tuleb olla valmis pidevaks muutumiseks. Väikestel riikidel on seda suurt, sest lihtsam teha selle konkurentsieelise kasutamisest ja julgusest otsustada sõltub, kuidas üks või teine riik tulevikus elab, ütles Laar. Jätkamegi sõnumitega välismaalt ja neist teeb ülevaate Indrek Kiisler. Ungari parempoolsed poliitikud esitasid üleskutse korraldada Ungaris referendum, kus rahvalt küsitaks, kas peaks Budapesti kesklinnas asuva Nõukogude sõduritele püstitatud mälestusmärgi piima äärelinna kalmistule. Üleskutse taga on ülemaailmne ungarlaste assotsiatsioon. Ungari seaduste järgi saab referendumi korraldada, kui selle poolt on antud vähemalt 200000 toetusallkirja. Mälestusmärk on püstitatud Nõukogude sõduritele, kes said surma Budapesti vallutamisel 1944. aastal. Selleks, et hääletustulemused oleksid juriidiliselt siduvad, peab referendumist osa võtma vähemalt neljandik hääleõiguslikest kodanikest. Euroopas on järsult kasvanud rassistlikud rünnakud, teatas Euroopa Komisjoni justiitsvolinik Franco Fratiini. Saksamaal visiidil olnud Fratiini kutsus Saksamaad kui Euroopa Liidu praegu just eesistujamaad harmoniseerima ühenduse seadusi, mis karistavad rassismi eest ning genotsiidi eitamise eest. Mitmes riigis on juba holokausti eitamine kuritegu. Fratiini ütles, et ühes liikmesriigis kasvas möödunud aasta rassistlike kuritegude arv võrreldes varasema aastaga tervelt 70 protsendi võrra kuid ta keeldus selle riigi nime avalikustamast. Ta rõhutas, et rassism on eriti tõusudel Prantsusmaal, Itaalias, Belgias ja Hollandis. Kolm ameeriklanna võeti Jordani jõe läänekaldal pantvangi, teatasid Palestiina julgeolekuallikad. Inimrööve toimus Nabluse linna lähedal. Kes selle taga on, ei ole veel teada. Ükski äärmusrühmitus pole toimunu eest vastutust võtnud. Viimati toimus inimrööv Palestiina aladel 23. jaanuaril, kui prantsuse diplomaat koos kahe tema ihukaitsjaga peeti mõneks tunniks kinni. Ja uuesti Eestist. Siseministeerium paneb müüki Käsmu meremuuseumi kõrvale jääva maatüki käest maa elanikud ja meremuuseumi toetajad astusid selle vastu avaliku kirjaga. Tõnu Karjatse käsitleks seda teemat. Käsmu meremuuseum ja selle kõrvale jäävad mõlemad kuuluvad siseministeeriumi ning piirivalvehaldusalasse. Siseministeerium on nüüd asunud nood mõõtma, kuna see on olnud ka ainuke maalapp Käsmus, mis seni maaregistrisse kandmata. Samas on just neile riigikaitselistel kevadel juba 15 aastat tegutsenud Käsmu meremuuseum, kus külavanema Aarne Vaigu eestvedamisel on toimunud teatrietendusi, loodusteaduslikke teemaõhtuid ja konverentse. Aarne Vaik protesteeribki avaliku kirjaga võimaliku erastamiskava vastu. Erastamine võise ärastamine võtab olulise osa just sadamateeninduse piirmaast. Samuti on ta küla seisukohalt väga tähtis koht. Pikk küla aga mere äärde ei pääse. Üks koht võiks Käsmus jääda, see on tervele Eestile tähtis koht, kitsab paadid vette lasta. Siit käivad kõik kalakaitse alates kuni ülikooli mereuurijate kõikivat nõrjale. Teatrietenduste puhul ei anda parkimise koht jahtija, telk. Siseministeeriumi haldusosakonna juhataja Joel Tammeka kinnitas, et mõõdetav maa on kavas maha müüa avalikul enampakkumisel, et sealt saada raha piirivalve süstabaasi arendamiseks. See on alla kolmandiku tükist, me tahame saada juurdepääsu merele. Ülejäänud muuseumi ala, kaks kolmandikku sellest piirist on tal merepoolne piir, kõik on olemas, seal jutt, millest meie räägime, on võib-olla mingis kümne-kaheteistkümne meetri laiusest ribast ja, ja saunast see, kuidas toimub selle maja ja muuseumi kasutamine. Ma ei ole selle koha pealt või hindaja. Aga minu meelest see kõik ei ole päris nii, nagu olema peaks. Käsmu meremuuseumi kasutajaskonnale ka vallavalitsusel pole Aarne Vaigu tegevusele midagi ette heita. Pealegi polnud vallal tänaseni mingit teavet ministeeriumi kavast maa maha müüa. Vallavanem Priit. Ja noh, müüa nii kui selle lausega, et nad ühte või teist tükki müüvad ja minu andmetel mõõdetakse maaüksusi välja riigikaitselise maa eesmärgid, aga kummaline see, et millist riiki ja mismoodi kaitstakse sellel kinnistul siis kui, kui veel taustaks käib see, et tahetakse müüa, kellele siis ta riigikaitsemaad müüakse? Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm lubas asja lahendada ühisel nõupidamisel. Et teada saada, kuidas olukord on, selleks olen otsustanud kokku kutsuda ümarlaua, mille taga siis on siseministeerium, piirivalve, vallavalitsus, küla külavanem ja räägime selle asja selgeks ja otsiks neid lahendusi, mis mind tõepoolest nüüd avaliku huvi teeniks. Ilmateadet. Eeloleval ööl on Eestis pilves selgimistega ilm, mitmel pool sajab lund ja võib nõrgalt tuisata. Puhub kirde ja põhjatuul neli kuni üheksa, rannikul kuni 11 meetrit sekundis. Hommikul tuul nõrgeneb. Külma on öösel 18 kuni 23 kraadi, pikemate selgimiste korral võib temperatuur langeda miinus 20 viierk kraadini, rannikul paiguti miinus 15 kuni miinus seitsmeteistkümne kraadini. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, rannikul võib kohati sadada kerget lund. Puhub kirde ja põhjatuul kaks kuni kaheksa sekundis ja külma on homme üheksa kuni 15 kraadi. Te kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu. Head õhtut.