Inge Teder töötas kunstimuuseumis 34 aastat, neist 25 muuseumi juhina. Praegune direktor Marika Valk ütles, et nii säravalt isiksusel töö järgi üle võtta polnudki. Et me tegelikult ei suhelnud temaga päris mitu aastat, kui ta sellest ametikohast lõbus ja siis ühel näituse avamisel tuli ta minu juurde, surus kätt, sõduja avaldas tunnustust ja see oli võib-olla kõige ilusam asi, mida üldse võib oma eelkäijalt oodata, mis tavaliselt inimesed nii tee, selleks peab olema piisavalt suuremeelne ja ma arvan, et nii pühenduda tema seda kunstimuuseumi tööd tegi ei saada päriselt kunagi sellest lahti ja jälgib ikka kogu aeg seda, mis toimub. Hinge tedre kohta on öeldud, et ta on kõva sõnaga naine ja selliseid ülemused ei teeni sageli populaarsust. Niisuguseid ülemusi pigem kirutakse ja kui nad lahkuvad, siis unustatakse, ütles Marika Valk. Aga hinge tütre ei unustata. Täna Kadriorgu kogunenud õnnitlejad olid tulnud avaldamas kiiresti tänu inimesele, kes suutis Nõukogude päevil teha ära suure töö muuseumi arendamiseks. Nagu ütles kunstnik Olev Subbi, oli aastatel, kui tuli valida jumala ja keisri vahel, ei teinud Inge Teder liiga suuri järeleandmisi keisrile. Muuseumi kohale lehvis selles ajas sobimatu demokraatia vaim. Kultuuriminister Signe Kivi meenutas heldimusega vana räämas kunstimuuseumi, kus direktor ise näitusi avas. Direktriss asutuse juhtkogu aeg. Õpetaja. Õppejõuna Inge Teder ühtlasi oodatud ja kardetud noortega on tal hea kontaktjada, koostab koos nendega leksikoni kunstiülikooli magistrant Karin Paulus. Selline vaimukas, tore õpe jõuda, aga eelkõige on ta minu arust väga hea toimetaja. Me teeme temaga koos seda konti leksikoni ja ta on selline hästi selline konkreetne asjalik, millel ei ütle sellest ka, et üliõpilased kõigepealt tema eksami väga karm on ta väga karm on küll. Ta nõuab nagu konkreetseid teadmisi, et isa nagu sellise hämamisega peale minna Juubilar ise on rõõmu ja särtsu täis ning leiab, et elu on huvitav. Mul oli see õnn, et ma pärast siinse karjääri lõppu võisin süveneda uude ainesse ja mis mind on alati natuke huvitanud, aga mida ma pole kunagi süstemaatiliselt õppinud ja son tarbekunsti, ajalugu ja nahakunstiajalugu ja neid oma teadmisi püüda siis edasi anda ja ja praegu natukene tegelen ühe leksikoni kokkupanemisega koos noorte inimestega, miks nad mind sinna tõmbas, ikka ei, ma ei tea. Ja, ja nii ta läheb päev-päevalt.