Tere, mina olen Olavi pihlamägi ja alanud kurioosset lugude tund. Täna pöörlevad need lood ühe väikese ameerika tüdruku ümber, kellel oli võimas hääl ja kes vaatamata oma noorusele suutis panna maailma endast rääkima, täpsemalt panient kuulama. Tema nimi on Brendame Taapoli ehk kunstnikunimega Brenda õli. Nagu öeldakse, on heal lapsel mitu nime. Ja seda oli ka Brendal. Kõigepealt tutvustati teda kui litu, mis rendali ja väike oli ta igas mõttes, võttes vanust alles 11 aastat ning pikkuseks meeter ja 44 sentimeetrit. Ja see väike Brenda plaadistas oma esimese loo 1956. aastal. Ja selleks oliti nelja aasta eest avalikkuse ette toodud kreooli juurtega Jombolaya mis on ka ühele rahvusroale nimeks. Tegelikult on seal laia ikka toidu nimi ja sellest sündist laul mille Ameerika kantrilaulja ja helilooja Hank Williams 1952. aastal ühe prantsuse etnilise rahvusgrupi laulust ümber tegi. Ning kaasautoriks oli muun Maligan, kes oma autorlusest loobus, kuid mitte autoritasudest, mis selle looga mõlemale mehele on priskelt sisse toonud. Laia on üks muusikaajaloo edukamaid laule mida on kõverdatud sadu ja sadu Ordi. Ja eks Eestimaalgi ole see tuntud. Meie loos oli see laul aga esimeseks, mille 11 aastane Brendali plaadistas ja mis talle käidu tõi. Nii kurgu pealt karjumine oli nipp oma, et mida rokilauljad oma kübaratrikkide arsenalis hoiavad. Aga nii väike tüdruk suutis seda ka imeline. Sama nipiga mindi turule ka järgmise hittsinglid salvestamisel millest väike Brenda endale veel ühe hüüdnime sai. Little miss ajamit. Laul ongi nime saanud kurikuulsa lõhkeaine järgi. Kuigi siin on lõhkajaks väikese laulja. Lidulmist ajamit jäi Brendaley hüüdnimeks väga pikkadeks aastateks ja alles küpsuse saabumisel jäätised tahaplaanile. Kuigi saate avalood olid rütmikat, kuulete edaspidi laule, kus tunded igast küljest üle ääre voolavad ning õrnahingeliste võiks taskurätt pärast olla. Õnneks ei pea ma seekord kurioossete lugudes morbiidseks muutuma sest valdav enamus lugusid on naljakad või suisa õnneliku lõpuga. Aga ette rutates olgu öeldud, et Brenda Lee on veel tänagi tegus ja toimekas. Aeg-ajalt lavale astuv daam, kellel aastaid vaid 66. Kuid arvestades, et Brenda esimehe plaadistus oli 11 aastaselt, siis 55 aastat laval on ikka väga aukartust äratav arv. Aga läheme nüüd alguse juurde. Brenda sündis 11. detsembril 1944. aastal Atlantas Georgias. Tema isa oli puusse pea pool profist pesapallur, kes lausa 11 aastat suutis ka USA relvajõudude eest pesapalli mängida olles ise keskmist kasvumeeter 70 kandis. Isa kukkus valesti paigutatud tellingutelt alla ja sai surma, kui Brenda oli kaheksaaastane. Ema abiellus hiljem uuesti. Peres on lisaks kahele õele ka vend prinda ema ning õed ja vend elavad tänaseni George'i osariigis. Brenda sündis perre teise lapsena ning juba viie aastased võttis ta osa laste kevadfestivali raames toimunud talendikonkursist mille võitis ja üllatavalt jõudis ta finaali ka laste iluduskonkursil. Esimeseks raadioesinemiseks oli Atlanta raadios korraldatud Starmeices Review, kus lapseohtu neiu pidi iga kord esitama uue laulu. Ja seda terve aasta jooksul. Raha selle eest ei makstud, kuid jäätisefirma, kes oli saates sponsoriks, lubas igal lapsel süüa nii palju jäätist, kui see suudab. Esimesse telesaatesse jõudis Brenda samaaegselt raadioga, kus ta igal laupäeva õhtul üles astuma pidi. Ja nüüd ei saanud Brenda ei raha ega jäätist, vaid kogus kuulsust, seda ülitähtsat kapitali. 1955. aastal, kui Brenda ema uuesti abiellus, kolis pere Ohayosse, kus Brenda leidis endale töö ühes plaadipoes, kus ta oli müüa abiline ja laulja. Nimelt esitles plaadipuud uusi plaate elavas esituses ning Brenda pidi laupäeviti ostjale neid ette kandma. Nendest plaadiesitlustest tehtiga kohaliku raadiojaamaülekandeid. Kuna see kõik toimus otse ehk ilma salvestuseta, pole sellest perioodist midagi demonstreerida. Kuid 1956. aastal kolis pere Choodiasse tagasi. Brenda kutsuti kohaliku telejaama esinema, kus produtsent Sämi Barton tegi ettepaneku raskevõitu perekonnanimi Taapoli muuta lühikeseks Leaks. Seda vaatamata sellele, et Ameerikas oli juba populaarne naislaulja Pegi Liil. Nüüd jõudis Haiust kaustasse sellega plaadipoe omanik, kelle juures Brenda plaate tutvustas ning avas uue poe juba Brendali nimega. Väike Brenda pidi ikka laupäeviti lauldes uusi plaate tutvustama ning tiitšeit neid sisse juhatama. Nüüd kanti kogu esitus juba raadios üle. Brenda Mul on meenutanud, et ikkagi saanud ta esitluste eest raha kuid noorele tüdrukule oli juba esinemine suuremale publikule kõvaks stiimuliks. 1956. aasta veebruaris maksti endale aga 30 dollarit. Et ta osaleks ühes programmis, mida tuli vaatama kuulus kantritäht ja telesaatejuht. Reed Foli fooli koos oma mänedžeri tab Albriteniga saidki prindale heas mõttes saatuslikeks. Sest hooli, kutsus Brenda omadele shousse ja tahab, tegi ettepaneku hakata noorele tüdrukule mänedžeriks. Ja ta oli selles ametis vapralt, kuni oma elu lõpuni. Fooli meenutas, et kui ta esimest korda Brendad, kuulis tikistel ihule kananahk. Sedavõrd võimas oli lapsuhtu laulja esitus. Kui Brenda fooli shows oma Champolaiad laulis, saabus telejaama tavalisest kolm korda enam kirju, kus üha nõuti laulu kordamist. Ka kriitikud märkasid laps lauljat, kes esines, kuid tõeline täht. Nüüd kulus aga üks korralik jõululaul ka repertuaari ära. See jõululaul oli omapärase saatusega sest kahel esimesel katsel ei tõusnud tabelitesse kuid kolmandal küll ja jõudis lausa neljandaks. 1957. aastal kolis pere mänedžeri pealekäimisel Nashville'i, kus algas Brenda. Professionaalne karjäär. Neiu oli siis alles 12 aastane mänedžer. Ta tahtis endale ka rahvusvahelist mainet. Ning viis kaks aastat hiljem 14 aastase Brenda Pariisi kus oli ette nähtud kolmenädalane esinemine kuulsas olümpia rebüüdiaatris koos šilberbecooga. Reklaam kuulutustel oli Brenda tavalises koolilapseriietuses ning teater ei tahtnud teda eriliselt reklaamida kuna kartis ta vanuse pärast. Aga ikkagi tekkis küsimus, kas 14 aastasel tüdrukul on lubatud hilisõhtul reibüüdiaatris esineda. Siin tuli mänedžer tapp väljakeni aalse manöövriga. Ta pilgutas ajakirjandusse infot, et Brenda ei ole mitte 14 aastane kooliplika vaid 32 aastane lilli but, kes noore tüdrukuna esineb Figaro trükiski, liliputi luu ära. Ta peitas kõike, kuid tulemuseks oli lepingu pikendamine Olümpias veel viieks nädalaks. Kui oled Pariisi vallutanud, oled seda teinud kogu Euroopas, arvas mänedžer. Tapja täieksinud Pariisile järgmised edukad esinemised Saksamaal, Itaalias ja Inglismaal. Ka Brasiiliasse jõudis pika õhtu laulja oma eduloos. Kuid ikka polnud Brenda repertuaaris veel seda number üks laulu, mis oleks temast tõelise tähe teinud. Selleks lauluks sai minu arvates kõige ilusam Brenda lauludest Aims sori mille oli kirjutanud rockabilly, laulja ja helilooja roni seltsimees, kes oma tujukuse ja alkoholilembusega plaadikompaniid eriline lemmik polnud. Kuid laule ta kirjutada oskas. Ka lauluaim sorri, kohta liigub legend, et selle kirjutas roni oma elukaaslasele andeksandmist lootuses pärast üht pikka purjutamis perioodi. Lon plaadistati juba 1958. aastal, kuid plaadikompaniid deka ootas tegid kaks aastat, et singel välja lasta, kuna pelgas, et 13 aastane tüdruk ei saa sellist hingelaulu laulda. Kaks aastat hiljem juba aga sobis laulda ja edu oli ootuspärane. Edetabelite number üks oli sündinud. 1960.-ks aastaks oli 15 aastane Brenda sõna otseses mõttes rahvusvahelise klassi täht kes kuulus samasse ritta juudi kaallandiga omaaegse laps tähega. Uut hitti sepitsades pöörasid produtsendid oma pilgud hoopis Kreekasse kus oli valminud üks aasta kuulsamaid filme. Neuronsandei mitte kunagi pühapäeval, mis jutustab, loob Pireuse sadamalinna noorest trostituudist ja sinna turistina saabunud ameeriklasest. See oli omamoodi tõlgendus kuulsastigmal joonil loost, kus peaosi mängisid Melina Merkuuri ja sülitas seal, kes oli ka filmirežissööriks oli kuulsa laulja Jodosseni isa. Film võitis mitmeid rahvusvahelisi auhindu. Nii sai Merkuuri kannis filmifestivalil parima naisosatäitja preemia. Ja helilooja Mano saadi takis Oscari parima filmilaulu eest. Vaat seda filmilaulu Brenda produtsendid sihtisidki. Ja inglisekeelses versioonis sai see pealkirjaks. Ma tahan olla nõutud. Kui Brendasele lauluga järjekordselt edetabelite tippu tõusis, küsis ajakirjandust talt, kas ta ikka filmi ka näinud ei ole, sest see on alla 16 aastastele keelatud ja mina olen veel 15-ni. Seega laulda prostituudi laulu tohtis aga filmi näha Velmite. Nii kummaline kui see ka pole, on Brenda kolmanda number üks hiti autoriks ikka sama mees. Kreeklane mano saadi takis ja laul jälle filmist, mis sai valmis 1962. aastal. Film I Land Of Prey. Vappuse või vaprate saar polnud eriti edukas, kuid muusika oli kaunis. Ja siit produtsent õuen Bradley järjekordse hiti noppiski. Ma olen prindali laule palju kuulanud, sest mulle meeldib just tema hingestatud esitus. Samas ei mõista maa, kuidas suudab üks noor neiu, kes pole veel täiskasvanudki selliseid tundeid väljendada. Aga suudab ja veel, kuidas? Loomulikult tekib kohe küsimus, kas tema enda süda jäi pikalt vabaks. Arvestades, et Brenda oli juba 11. et laval ja laulis armastusest, nii et pisarad pritsisid siis kaheksateistkümneaastaselt abiellumine polnud liiga vara ega hilja. Täpselt paras aeg. Brenda kohtus oma tulevase abikaasaga, roni skalletiga tšeki, Wilsoni kontserdil ja abi ellumiseni 1963. aasta aprillis. Läks ikka pisut aega. Roni oli Brendast oluliselt pikem ja pool aastat vanem ka. Kuid nende abielu on ajakirjandus iseloomustanud kui kestvat ja mõistvat. Suuri skandaale pole olnud ja eks igas peres, kus üks pool on meedia pideva pressi all või arusaamatusi ette tulla. Aga nad on tänaseni koos ja armastus kestab. Muide, mesinädalateks oli aega vaid kaheksa päeva. Kohe pärast abiellumist sai Brendaga diplomi California erakooli lõpetamisel. Brenda ja roni perre sündis aasta pärast pulmi tütar Joeli. Ning 1969. aastal teine tütar Joli. Mõlemad tütred on juba abielus ning neilgi omad tütred sündinud täpselt samal päeval, 12. novembril, kuid kaheksa aastase vahega. Vanemal tütrel enne ja siis nooremal. Kuigi tütred ema elukutset ei jätka, on nad kunstiga siiski seotud. Vanema Brendal on ka tütrepoeg ainus naistekülluse keskel. Palju särtsakas vanaema oma laste ja lastelastega aega veedab, pole eriti teada. Kuid läbisaamine on hea ning tänaseks end mustajuukselised neiust blondiks daamiks värvinud Brenda armastab aeg-ajalt end pressile just õnneliku vanaemana näidata. Neil kaugel aastail, mil sündisid Brenda, esimesed plaadistused, toimus kogu lindistusprotsess ühe korraga koos ühes stuudio otsasele, orkester, teises taustalauljad ja kolmandas laulja. Väikesele Brendale pandi jalge alla kasteta välja paistaks dirigenti, näeks kuid tähelepanelikult kuulate, on dollastes lindistustes ikka uskumatult palju mikrofoni puhumisi ja tehnilisi apsakaid, mis tänapäeval kõne allagi ei tule. Kuid produtsendid pidasid silmas eelkõige meeleolu ja emotsioone. Ja kui need olid olemas sisandestatigi tehnilised vead ja kogu kampa lõputud stuudiosse, olgu ta ta, polnud ka mõtet. Paarivõttega olidki luud salvestatud. Olles rahvusvahelise klassi täht jõudis Brenda liiga kinolinale. Kuna ta oli filmilauludega edetabelites esikohti püüdnud, püüdis ta nüüd ka filmis näidelda. Tema debüütfilmiks oli kaks väikest karu, milles Gabrienda laulis. Laul. Spiegtumi bridži oli ülipopulaarne Inglismaal kuid seda ei antud singel plaadina USA-s üldse välja. Ühe väikese osa sai Brendaga kelmikomöödia Smokey ja bandiit teises jaos, kus samuti laulis aga kino. Ma ei olnud väikesekasvulise, läheb endale nagu päris meele järgi. Liiga palju sagimist ja teiste käskudele allumist. Pigem meeldis talle varieteeteater. Aga Brenda laulud on kõlanud paljudes filmides, saatemuusikana. Kuulamegi nüüd laulu, räägi minuga kenasti, Brenda debüütfilmist, kaks väikest karu. Olles väga noorelt tõusnud kuulsuse Sarasse oli Brenda Liil ometi selline tagasihoidliku ja viisaka lapse kuvand, kes meelsasti kõike teeb. Milline aga argipäev oli? Üldtuntuks sai aga lugu, mis juhtus Inglismaal, kus Brenda pidi esinema BBC teleprogrammis. Kokku oli lepitud, et lisaks jutuajamisele esitab Brendaga ühe uue laulu, mida ta parasjagu Londonis lindistas. Saate produtsent aga keeldus ootamatult ning solvunud Brenda tõusis otsesemalt destoolilt, jalutas stuudiost lihtsalt minema. Ei mingit eestlust, pole pahane. Brenda Lee on oma karjääri jooksul võitnud küll igasuguseid auhindu kuid grammi said alles elutöö eest. Muusikaleht Musicale Ekspress on talle andnud viis aastat järjest parima naissolisti tiitlipill. Pool on teda viis aastat järjest esile tõstnud kui enim esinenud naisartisti. Ta on müünud üle 100 miljoni plaadi ning kõik tema albumid on müünud kuldplaadiks. Ta on olnud auhinnatud erinevates muusikastiilides nii popis, rockis, iisilistingus ja kantris. Lituania väike linn Georgias, kus ta nooruses elas andis tema auks ühele linna tänavale tema nime. Ja kolmas oktoober nimetati linnas Brendali päevaks. Eks mälestused oma nooruse maadelt tule ikka magusad. Eriti kui neile küpses eas lisandub ka tunnustuse sära. Ja hakkangi lõpetama ühe särava naislauljal lugu mis elus veel tegelikult jätkub aeg-ajalt Brendali esineb, on jutusaadete külaline. Kuid legend temast kui lapstähest võimsa häälega little, mis ta enamedist ei kao. Sest tema laulud 60.-test kõlbavad kuulata ka täna. Kui te ka näete kusagil miniatuurset kollast roosikest, millel on kas punane või lilla süda siis teadke, et selle roosisordi nimi on Brenda, mille Ameerika Roosiühing nimetas kuulsa laulja auks. Kui satute aga rock n rolli kuulsuste halli leiate sealt eest Gabrenda. Ta on ka kantrimuusika kuulsuste hallis kui esimene lapstäht ja kõige noorem, kes üleilmselt kuulsaks on saanud. Olavi pihlamägi tänab teid kuulamast ja soovib ikka südamesoojust.